Rooma kultuur Kreeklaste eeskuju • Roomlastest teadusmehi vähe • Tunti Kreeka teadusi ja selgitati ladina keeles • Kunstis võeti palju üle kreeklastelt • Tehti koopiaid • Milline oli erinevus Kreeka ja Rooma kujude vahel? Cicero • Kes oli Cicero? • Miks hukati? • Kirjelda teda kui kirjameest Kirjanduse õitseaeg • Kirjandust toetas ____________, sest tal oli suur varandus. Tema nimest tuleb mõiste _________, mis tähendab _____________. • Kuulsaim Rooma poeet on __________. Tema teos „____________“ jutustab
Teaduste puu ütleb teadusharude omavaheliste suhete kohta seda et need on omavahel seotud, niimoodi et need on ühendatud füüsika. Teadus on ühtne teadused on alati üksteisega seotud ja et kõik teadus harud on tulnud üksteisest olles üksteisele aluseks ja tõendajaks. Alusteadust ei saa sellisena mõista, sest maailmas ei ole olemas teadusi, mis on kõikjal ühesugused, muutumatud ja kindlad Ei ole sest, ühte teadus liiki ei saa taandada ega muuta teiseks teaduse liigiks lootes et nende tulemused peaksid edasi tõeks ja klapiksid oma vahel. Füüskiat on masina ehituses vaja et teada ja arvutada materjalide omadusi ja teha nende teadmiste põhjal valik mida kasutada ja kuidas seda effektiivselt kasutada. Matemaatikat aga selleks, et välja arvutada kui palju mingisugust asja tuleb töödelda või kui palju võtta
Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tekke eeldused on maadeavastus, mis jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida paremini teadusi. Kujunes ka uue mõtteviisi teke mis ei toetunud enam mineviku suurmeeste väidetele. Valgustusidee tekkekoht on Inglismaa.Üle euroopa levisid aga valgustusaja aated Prantsusmaa kaudu. Prantsuse haritlased sõitsid Inglismaale uute ideedega tutvuma. Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides.
Teadmispretensioonide kaitsmine on võimalik kasutades süstemaatiliselt eksperimente. Katsete tegemisega saab kontrollida põhjuslikke seoseid ning kontrollida väiteid teoreetiliste objektide ja nende omaduste kohta. Lisaks saab katseliselt kontrollitud teadmisi kohe ka praktikas kasutada. Oma roll on katsetel ka uute teadmiste loomisel. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus püüab oma teadmisi kogu aeg laiendada ja täiustada. Üks viimaste sajandite jooksul enim kasvanud teadusi on näiteks sotsioloogia. Uute teadmiste genereerimiseks kasutab teadus aina rohkem juba olemasolevaid teadmisi ning vähem teaduslikku meetodit. Teaduse ja tehnoloogia vahel on positiivne side. Teadus kasutab edukalt uusi tehnoloogiaid ning uute tehnoloogiate loomisel saadakse teaduselt abi. Uute teadmisteni võib jõuda teaduses ka juhuste abil. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduslik teadmiste esitamine peaks järgima teadustulemuste endi struktuuri ja olema süstemaatiline
poolsaarel ja Läänemere regioonis 2) Katk- demograafiline kriis Hiliskeskaeg (15.-16.saj) 1) Reformatsioon- usulise ühtsuse kaotus 2) Maadeavastused- hakkas toimuma koloniseerimine, avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta, kaubateede ümberpaiknemine 5. renessansiaja kunstnikud: Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffael, Tizian, Pieter Brueghel vanem 6. konkordaat- ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline kokkulepe humanism- see mõiste tähistas ilmalikku haritust ja ilmalille teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitusele ja teoloogiale. Maailmavaate keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. 7. Protestantlik kirik: vaimulikud võisid abielluda kirikukeel- emakeel kirikutegelane- pastor võim ilmaliku valitseja käes jumal annab patud andeks Katoliiklik kirik: vaimulikud ei võinud abielluda kirikukeel- ladina keel kirikutegelane- preester võim kirikutegelaste käes preester annab patud andeks
endale ise õpetajaid - doktoreid. juhtis rektor. 12. saj Pariisi ülikool, juhtis kantsler.. Oxford, Cambridge, Salamanca... Eeskujuks sai Pariisi ülikool. Alustati kunstide teaduskonnast, hiljem sai valida ka usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks. Iseloomulik joon on toetumine autoriteetidele - hüljati kogemus. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. 1210. tühistatud keeld Aristotelese teostel tühistati 1270. Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus Vastandiks skolastikale, kogemusele rajatud teadus. (matemaatika, füüsika ja astronoomia) Roger Bacon lähtus araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi seekõrval ka keemia ja füüsika katseid. Esitas väite, et kogemus annab tõese lahenduse.
Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest. Nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kirjaoskamatute kristlaste usuliseks harimiseks. Milline oli kloostrite osa hariduse ja kultuuri edendamises? Väga oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ei kirjutatud mitte ainult pühakirja ega teoloogilisi töid, vaid muid teadusi puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, sh. Antiikkirjandust.
"Faust" Goethe teosest pärineb romantismiajastule omane tegelaskuju Faust, keda autor on kujutanud kui teadmisjanulist isikut. Faust on doktor ja õppinud mitmeid teadusi, kuid arvab, et ei tea jätkuvalt kuidas parandada inimeste olukorda selles maailmas ja ühiskonnale elu headust tõestada. Tema olemus on rahutu ja masendunud ning otsib ahastavalt oma sisemist tasakaalu. Tegelane on suhteliselt tugeva iseloomuga, kes ei lange kergesti lõksu ja jääb oma põhimõtetele alati kindlaks, kuni taevas sõlmivad Kurat ja Jumal kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge eksiteele viia. Mefistofeles on kuri deemon, kes ei pea lugu inimestest ega austa ka Jumalat
Tavapäraselt peetakse Hatshatur Abovjani meheks, kes rajas armeenlastele tee Tartusse. 3. septembril 1830 saabus ta ülikooli rektori F. Parroti kutsel Tartusse ning tudeeris siin eri teadusi, keeli ja kunste jaanuarini 1836. Tatust sai Abovjani vaimse taassünni linn. Siin kujunes tal oma sõpruskond, siin abiellus ta eestlanna Emilia Loosega. Kodumaale naasis H. Abovjan kirjaniku ja pedagoogina. Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848. aastal. Sinna
luuletajad Catulleuse luule on sügavalt isikliku tundekoega Catulluselt on säilinud mõned pikemad luuletused Kuulsust tõid talle lüürilised luuletused Luule õitseaeg saabus Augustuse valitsemisajal Huvi kirjanduse vastu kasvas ja luule sai Rooma aristokraatia harrastuseks Kuulsamad luuletajad: Vergilius, Horaties Publius Vergilius Maro (70-19 e.m.a) Pärineb Põhja-Itaaliast Õppis Roma retoorikat, mitmeid teadusi, valmistus advokaadikutseks Pikka aega kirjutas õpetusliku sisug poeemi, ülistades maaelu Esialgu viljeles karjaseluulet Tema poateos: ``Aeneis``( koosnes 12 lausest) Kuusamad kirjanikud Publius Vergilius Maro ( 70-19 e.m.a-peateos oli ``Aeneis`` Quentus
ja sõjatehnika.Õppiti üha enam võistlus kunste, et vallutada võimalikult palju maid ning saada sealt vääris metalle, vürtse.Tänapäeval kasutatakse keskaja tehnika leiutisi ainult neid iga aastaga täustatakse. Minu arvates on väga tähtis keskaeja arengud ning saavutused ajaloos. See näitab juba kui varakult hakkasid inimesed end arendama ning üritasid saavutada oma tahed ning arendada oma elu mugavamaks.Inimesed hakkasid kunsti, haridust, teadusi , tehnikad üha enam hindama, mida kasutatakse tänapäevalgi.
nende mõtetesse talletunud arvamustest. Esimest liiki inimesed peavad end võimelisemaks kui nad on ning teevad seetõttu kannatamatult rutakaid otsuseid. Teist liiki inimese alla paneb Descartes need, kes on küll mõistuse poolest võimelised, kuid ei suuda eristada tõde valest ning allutavad end teiste inimeste arvamustele. Autor ise nendib et oleks kuulunud viimaste hulka, kui poleks tal olnud rohkem kui üks õpetaja. Descartes kritiseerib mõningaid filosoofilisi teadusi nagu loogikat, matemaatilist analüüsi ja algebrat. Loogika sisaldab autori meelest liiga palju selliseid eeskirju, mis on kahjulikud või ülearused. Analüüsi ja algebra puhul on probleemiks nende abstraktsus. Descartes'i arvates peaks igast teadusest võtma ainult olulisema, puhastama nad üleliigsest ning neist seejärel eranditult kinni pidama. Descartes arvas, et loogika rakendamiseks piisab vaid neljast reeglist, kui nendest kinni pidada
hauakambrid, rajati kaubatänavaid ehk basaare, karavanide peatuspaiku ehk karavanseraisid jm. Ehitusi kaunistasid sageli kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid ja rikkalik ornamentika. Uhkemad ehitised: 1) Omari mosee Jeruusalemmas (691) 2) kirikust ümberehitatud alAksa mosee Jeruusalemmas 3) alAzhari mosee Kairos. Teadus 10. sajandil avaldas teadlane alHorezmi entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed", milles klassifitseeris ta teadusi järgnevalt: 1) kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlik dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu. 2) üheksa välismaist teadust: mehaanika, meditsiin, muusika, alkeemia, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, metafüüsika ja loogika. Tõelised islami teadused olid seotud Koraaniga. Ibn Mansur koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia. Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna,
paljudest asjadest ehk kummalgi juhul mitte piisavalt. Tagajärjeks on see, et filosoofia rajatakse liiga kitsale kogemuste baasile ning otsustused tehakse väikese, seejuures kindlaks tegemata ja uurimata, asjade hulga põhjal. Teine teatri-iidoli liik on süüdi selles, et ehitab oma filosoofia üles põhinedes üksikutel eksperimentidel ja jättes kõrvale kõik muu. Kolmas liik eksib sellega, et on ebausklik. Filosoofia segatakse teoloogiaga ning teadusi otsitakse ja tuletatakse vaimudest või kaitsevaimudest.
AJALUGU · 5.sajandi teisel poolel tungisid Indiasse valged hunnid · Valgete hunnide tulekuga hakkas India lagunemine · Valgete hunnide vallutustele suudeti küll piir panna, aga riik jäi mitmeks sajandiks veel killustatuks · Esines kaks religiooni, need olid hinduism ja budism · Mitmetes kohtades tekkisid budistlikud kloostrid · Kloostrites õpetati peale budistlike tõdede veel matemaatikat, astronoomiat, arhitektuuri ja teisi teadusi. · Tegelikult loetakse esimese aastatuhande teist veerandit kuldseks ajajärguks. HARIDUS · Brahanismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel. · I aastatuhandel eKr tekkisid ning 12.-13. sajandini pKr tegutsesid nn braahmani koolid. · Õppemaksu ei olnud, kuid pärast kooli lõpetamist tuli teha õpetajale kingitus. · Õppetöö oli suuline, peamiseks aineks veedad.
1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel, 10B Margareta- võõraste valikute ohver Goethe teos ,,Faust" räägib teadlasest, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Nii saabubki Mefistofeles Fausti juurde ja pakub teadlasele lepingut: Faust on kohustatud Kuradit teenima ning leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial
Algselt koosnes ülikool õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioonidest - universiteetidest, mis palkas endale ise õpetajaid ehk doktoreid. Ülikoolidesse valiti juhid ehk rektorid.Ülikoolid said enda. Euroopas on vanim teadaolev ülikool Bologna ülikool. Keskaegses ülikoolis oli neli teaduskonda: filosoofia, arstiteadus, usuteadus ja õigusteadus. Ülikoolidesse asusid õppima 13 14 aastased poisid. Õppimine oli ladina keeles. Keskaja ülikoolides arendatud teadusi nimetati skolastikaks, mille peamine õppetus oli autoriteetidele toetumine. Skolastika autoriteediks oli Aristoteles. Linnad on tänapäeva riikides tähtsad seega oli keskajal linnade teke uus arengusuund. Linnad tekkisid mere äärde. Keskaegset linna iseloomustasid 4 tähtsat punkti : käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegse linna keskel asusid katedraal ja turuplats. Turuplatsi läheduses oli ka raekoda. Kuna tunr ja
avastama ja tõde kuulutama. Peategelane Faust ütleb: "Olen, ah, kõik läbi uurind: Mõtte-, arsti- ja õigusteadust ja ka Uut ja Vana Seadust kaua palehigis puurind. Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest." Selles tsitaadis räägib Faust, kuidas ta kogu oma elu on õppinud erinevaid teadusi, kuid lõpuks ei tunne ta end ikkagi targemana. Faust: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole." Siin tuleb välja see, et ta ei hinda oma teadmisi, sest ta ei tunne end targemana. See tuleb sellest, et ta pole leidnud oma õnne ja elu mõtet. Teos algab Issanda ja Mefistofelese kihlveoga, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada
jaguneb: kinemaatika, dünaamika, staatika Kinemaatika- uurib kuidas keha liigub, ei uuri liikumise põhjuseid. Vastab küs. kuidas keha liigub? Dünaamika- uurib, miks keha liikuma hakkab, uurib liikumise põhjuseid (miks keha liigub?) Staatika- selgitab välja millised on tasakaalutingimused, uurib millal keha on paigal (millal keha on paigal?). Mehaanika seisneb kehade või nende osade ümberpaiknemise uurimises, kusjuures ümberpaiknemine toimub teiste kehade suhtes. Üks vanemaid teadusi. Mehaanika alusepanijad: G. Galilei (1564-1642) avastas mehaanika põhlised seaduspärasused. I. Newton (1642-1727) lõi ühtse seadusliku süsteemi. L.Euler (1707-1783) pani mehaanika kirja valemitega. Mehaanika põhiül. on keha asukoha määramine antud ajakhetkel. Kiirus- näitab, kui pika teepikkuse keha ajaühikus läbib Hetkkiirus- teine võimalik kiirusest rääkimise variant. Vaadeldakse väga väikse ajavahemiku jooksul. Keskmine
kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Mefistofeles ilmub Fausti tuppa puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut: Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei
Sisuks on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Kuradi vahel. Faust on saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainet on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja ka heliloojad. On arvatud, et muistendi kangelase prototüübiks on 15-16 sajandi paiku, Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemiks ja maag Johan Georg Faust. Lugedes seda teost tekkib paratamult küsimus, milles siis väljendub fauistlik ellusuhtumine. Faust on väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta ei hinda oma teadmisi. Ta on depressioonis. Faust oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamaks kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta leida rahu või tunda elust rõõmu. ,,Ma vihkan elu, ihkan hauaund" ütleb Faust. Nii
Descartes ei väida, et on olemas kindlaid tunnuseid, mille järgi võib eristada und. Siis on mõningad asju, mis võivad meid aidata. Unenäos me ei hakka arutama selle üle, kuidas teha vahet reaalsusel ja unenäol. Unenäos me lihtsalt kulgeme, mitte ei pea meditatsiooni une ja reaalsuse üle. Tahame leida, midagi üldist ja tõeset, milles ei saa kahelda. Descartes jõuab oma arutluses nii kaugele, et väidab neiks olevat aritmeetika ning geomeetria. Teadused, milleks ei pea liitma teadusi, nad ise ongi kõige alused. Teadused aga, mis sünnivad liitsete asjade vaatlusest annavad meile põhjuse nendes kahelda. Näiteks võib tuua meditsiini, astronoomia, füüsika jne. Mõeldes Jumalast. Descartes püstitab küsimuse, ,,Kust teame, et Jumal ei ole teinud nii, et ei ole üldse mingit maad, mingit taevast, mingit ulatuvat asja, mingit kuju, mingit suurust, mingit kohta, ja sellegipoolest tundub see kõik mulle olemas olevat täpselt samamoodi nagu nüüdki
Kuid egiptlastel oli aega ka kirjandusele. Kuid nad ei loonud mahukaid tekste, peetakse egiptlasi novellizanri loojaiks. See kujunes välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiast. Egiptlased koostasid hümnid jumalatele, püramiiditekstid ja teised religiooniga seotud tekstid (kirjandus ja religioon olid tihedalt põimunud). Koostati ka elutarkust õpetavaid sõnu. Kõige tähtsam panus minu arust on teadus. Egiptlased kasutasid ainult praktikalisi teadusi. Nad olid esimesed, kes said enam-täpselt aja mõõta - nad leiutasid päikesekalendri. Egiptlased panid tähele, et Niiluse üleujutus toimub samal ajal, kui täht Sirius ilmub taevasse varjust. Iga aasta Siriuse ilmumist lahutab teistest 365 päeva. Aasta jaguti 12 kuuks, igas kuus 30 päeva, pluss 5 päeva. Veel Egiptlased oma ajal juba arvutasid pii arv (umbes 3,14), said leida ringi ja kolmnurga perimeeter ja pindala, silindri ja püramiidi ruumala. Üldiselt ehitasid
Kes otsib, ikka eksib teel Inimsoole on omane mitte kunagi rahul olla sellega, mis neil on, vaid otsida alati paremat, huvitavamat, rikkamat elu. Oma otsingutes satuvad inimesed tihti eksiteele, teevad vigu, kuid sageli ka parandavad neid. Faust oli õppinud erinevaid teadusi filosoofiat, arsti- , õigus- ja usuteadust, kuid ta ei olnud endaga ikka rahul. Tal oli palju õpilasi ja teda ümbritses palju teisi tarku inimesi, kuid ta ei suutnud tunda rõõmu oma teadmistest ning tundis, et ei oska inimestele näitada teed parema ja õigema elu poole. Faust otsis elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, pöördus ta maagia poole. Faust ütles, et rutiin tapab kire kõige vastu, mis enne armas oli ning kurtis selle üle, et pole vaatamata suurele
Linnade taasteke ja majanduse areng:keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht.Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti - katedraal ja turuplats, turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda.Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Hansa liit:tekkis 1160.a kaupmeeste koondumisel.14-16. saj ühendas Hansa liit ligikaudu 170 linna.Tänapäeva Eestist Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Keskaja Teadus - keskajal viljeldud teadusi nim.skolastikaks.Toetuti autoriteetidele. Põhilise autoriteedina kerkis esile Aristoteles.Suurt trolli teaduses mängis ka Roger Bacon, kes tegi teadustöid ja esitas ka tulevikukujutlusi.Keskaja suurimaks saavutuseks sai aga trükikunst,mis mõjutas kultuuri olulisel viisil.Trükikunsti leiutas J.Gutenberg. Tema trükkis ka piibli,mis oli kõige esimene trükitud raamat Euroopas.Järgnevalt hakati trükkima paberraha ja mängukaarte.Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt.Keskaja
Goethe "Wilhelm Meisteri õpiaastad" ja "Wilhelm Meisteri rännuaastad". 14.Ballaad:lüroeepiline teos,pikem jutustav luuletus.Enamasti põhineb rahvajutuudel ja tihti peale traagilise lõpuga.Goethe "Metsavaim". 15,"Faust": "Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.J.n.e 17.Schilleri looming: on Goethe kõrval 18. sajandi saksa kirjanduse suurima kirjanik, oli Goethe sõber. Ta alustas "tormi ja tungi" meeleoludega: esikdraama "Röövlid" (1781) peategelane liitub röövlitega ja kuulutab sõja türanniale, draama
Tänapäeva kooliõpetus ei ole mitte liiga teoreetiline, vaid liiga abstraktne. KASVATUSTEADUSE OLEMUS Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Võiks arvata, et kasvatusteadusest võiks kujuneda kõiki inimesi uurivaid teadusi ühendav sild. Kasvatusteadus uurib kasvatust ja õpetust. Kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. Selle ülesandeks on kirjeldada kasvatuse, õpetuse ja koolituse olemust, eeldusi ja tagajärgi. KASVATUSTEADUSE SUHE LÄHITEADUSEGA joonis 1.1 Kasvatusteaduse koht teaduste süsteemis (lk 95) KASVATUSTEADUSE UURIMISOBJEKTID Me elame teaduslik-tehnilises maailmas. Teaduse tulemusi vajame peaaegu kõigil elualadel
Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähehalvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2) Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmiseid ei lähe kellelgi vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses oli Faustil julgus oma elu lõpetada, kuid ta mõtles ümber, sest seljuhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli tuttav juba noorusest, see pani teda mõtlema, et peaks ikka edasi elama. 3) Jutusta Mefistofelese ja Fausti esimesest kohtumisest.
"Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millel ei ole positiivset lahendust teadusele tuuakse ohvriks kõik inimlik, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed.On arvatud et Goethe kirjutas ,,Faust ,,-i kahes osas vaheaegadega. FAUST. FAUST saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on teadlane, kes otsib meeleheitlikult oma elule mõtet, kuid on masenduses selle üle et on kõigest inimene. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks,kuid on ainult inimene Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid.Enda arvates teadlasena ebaõnnestunud otsustab Faust end tappa aga inglid segavad vahele. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.Alul on kuradil musta puudli kuju alles Fausti toas muudab end.Sõlmitakse kihlvedu Juhul kui Faust kuradi pakutud ahvatlustele alla
kaubavahetust, millega vahetati näiteks linnade käsitööd, tekstiiliesemeid ja relvi teiste piirkondade tooraine ja luksuskaupade vastu . Kujunes välja terve hulk kauplemiskeskuseid, mis paiknesid enamasti Vahemere ida-osas. Seetõttu omandasid rahvad teistelt rahvastelt ka palju uusi tehnoloogiaid ja tehnikaid, mis nende piirkondades seni veel tundmatu oli . Selleks võin ma pidada näiteks erinevaid sepistamistehnikaid, kudumistehnikaid ja palju muid erinevaid teadusi ning õpetusi . Samuti omandasid niimoodi linnad oma väikese geograafilise ulatusega võrreldes tohutult suure mõju. Mesopotaamia ning Vana-Egiptuse kultuur ning riigikorraldus polnud ebahumaanne, inimesed armastasid oma kodumaad ning olid selle eest valmis surema. See viitab sellele, et neil pidid olema ka elamiseks vajalikud ning elamiskõlblikud tingimused. Samuti saan ma öelda, et Vana-Ida riikide panus meie kultuuridesse on samuti väga ilmne. Kõige aktuaalsem
pääsenud,võis seina ehtida isegi prohvet muhamedi portreemaal. Araabiast kaugemal olid ornamentikas üsna levinud loomamotiivid. TEADUS · Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuri väärtused-põletasid raamatukogusid,purustasi uskmatute monumente. Samas soosis islam neid teadmisi ja õpetusi,mis polnud vastuolus koraaniga. · 10.saj avaldas teadlane al-Horezmi entsüklopeedia."Teaduste võtmed" Selles klassifitseeris ta teadusi järgmiselt:1)kuus tõelist islami teadust:jumalasõna,õiguseteadus,grammatika,ametlike dokumentide koostamine,poeesia ja ajalugu.2)üheksa välismaist teadust:mehaanik,meditsiin,muusika,alkeemia,aritmeetika,geomeetria,astronoomia,me tafüüsika ja loogika. · Islami seadused olid kõik seotud Koraaniga.Dokumentide koostamine pidi olema kooskõlas pühakirjaga.Koraani uurijad olid islamimaailmas väga austatud.
Noarootsi gümnaasium Ajalugu Jelizaveta Dokutsajeva 9 T klass ARISTOTELESE FILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Pürksi 2007 Sissejuhatus Aristotelese arutlusi ja teadusi uuritakse palju ka tänapäeval ja see pakub huvi paljudele teadlastele. Järgmises referaadis käsitleb autor Aristotelese filosoofilisi vaateid ning kirjeldab filosoofi teooriaid toetudes eelnevalt otsitud materjalidele. Tema seisukohad on idealiseeruvad ning loogika omab traditsioonilisi vaatepunkte, mis eriti köitsid autori tähelepanu ning panid aluse järgmise töö valmistamiseks. Aristoteles (384-322 eKr) sündis Stageiras Lõuna-Makedoonia polises, mille olid asutanud
Mefeistofeles - kurat ,kes ei pidanud teistest lugu ja tahtis Fausti hinge põrgusse viia Jumal- heatahtlik 4.Millise kokkuleppe sõlmivad Jumal ja Mefeistofeles ? Nad sõlmivad kihlveo , et Mefeistofeles ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. 5.Millised mõttet vaevavad Fausti tema töötoas näideni algul? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli tahtnud. Ta tahtis juua mürki, kuid siis kuulis ta rõõmsat lauluhäält, mis oli tuttav juba noorusest, see pani teda mõtlema, et peaks ikka edasi elama. 6.Kirjelda Fausti ja Mefeistofeles esimest kohtumist. Nende kokkulepe. Kui Wagner ja Faust jalutamas käisid ja kohtasid musta puudlit , võttis Faust koera enda juurde koju kaasa, kus koer muutus Mefeistofeleseseks ning pakkus talle lepingut ,kus ta on
aitas ka uus laevatüüp 15. sajandil Portugaalias tekkinud Karavell, millega Christoph Kolumbus jõudis Amerikasse ja Vasco de Gama Indiasse. Karavell oli väike, aga hästi väle laev, mis arendas suhteliselt suure kiiruse ja sai liikuda isegi vastastuulega. Laeva kaitsmiseks meres piraatide eest kasutati kahureid ja püsse. Kõik need leiutised lihtsustasid meremeeste tööd ja võimaldasid nendel liikuda merel suurematele aladele. Teiseks oluliseks eelduseks võiks nimetada uusi teadusi. Kaardid said paremaks ja täpsemaks, nende peale hakati kandma laiusgraade, sadamate olemasolut, kujutama rannajoont. Inimesed juba kujutasid, et maailm omab ümmargust kuju. Tänu printimise leiutamisele levisid filosoofilised ja tehnilised raamatud. Inimesed hakkasid kasutama lihtsamaid masinaid ja uusi energiaallikaid. Levisid Aristooteli ja Eratosfeni mõtted, et Indiat saab jõuda ujudes Itta. Tollel ajal maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud maade avastamine eesmärgiks.
hoolduse aine, mille jooksul oli teemad nagu · Majapidamisosakoona tööga tutvustamine ja osalemine selles · Toateenija ametijuhendiga tutvumine ja osalemine igapäevatöös · Koristuskäru komplekteerimine · Hotellitoa koristusskeemi ja ülesannete järjekorra koostamine · Tähtsamate töövahendite kasutamine, igapäevane korrashoid ja hooldamine. Sellise tundide jooksul meie olime täiesti tutvustanud toateenija erialaga: saime teoreetilisi teadusi millest koosneb toateenijate töö ja kuidas see läbi viiakse. Mina sain teada et eksisteerivad mitmesugused töövahendid nagu erinevad lapid, millised on mõeldud oma alade jaoks, et kasutatakse eraldi ja teisiti. Ma sain teada millised puhastusained eksisteerivad, kes on seda tootjad ja maaletoojad, mis keemiat mille pinna jaoks kasuda, mitmesugused ohutusnõuded ja nii edasi. Kõik materjal oli antud presentatsiooni teel
saj tekkis ka Pariisi ülikool, mida pandi juhtima kantsler. Õpinguid tuli alustada knstide teaduskonnas, kus õpetati ,,vaba kunsti". Pärast selle omandamist või valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Õppejõud valis endale juhi- dekaani. · Vanimate ülikoolide seas mainitakse ka Oxfordi ülikooli(matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge'i ülikooli, Hispaanias Salamanca ülikool Skolastika · Ülikoolides viljedud teadusi nimetati skolatikaks · Isl. Joon oli toetumine autoriteetidele, kellest tõusis esile Aristotoles Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus · Oxfordi ülikooli professor (1214-1294) · Esitas väite, et oskus teha katseid on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. · Istus 14 aastat vangis, sest tema väitsed tundusid olevat vastuolus Piibliga. · Uskus, et leiutatakse lennuk, teleskoop.
annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni efektiivsus ja personali lojaalsus. Oma seisukohtade arendamiseks kasutatakse teisi teadusi nagu psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia. Eriti keskendutakse psühholoogia kasutamisele. Rõhutatakse, et indiviidi käitumine grupis on mõjutatud grupiprotsessidest ning erineb omaette tegutseva inimese käitumisest. Neoklassikaline juhtimisteooria hakkas arenema 1920. aastatel ning inimsuhete juhtimise koolkonna rajajateks peetakse Elton Mayot, Mary Parker Follettit jt. Nende teooriatele tuginedes kasvas 1930-
.......... 5 2 George Washingtoni varajane elulugu George Washington sündis 22. veebruar 1732 aastal, Westmorelandi maakonnas, Virginias rikka istanduseomaniku perekonnas. Algselt pärines tema perekond Inglismaalt, täpsemalt Sulgrave’i külast, Northamptonshire’ st. George Washington veetis oma elu esimesed aastad koos viie õe-vennaga tagasihoidlikus neljatoalises talumajas Rappahannockis. Ta uuris iseseisvalt mitmeid teadusi, sealhulgas ka topograafiat ja sõjaajalugu. 14 aastaselt oli ta võimeline mõõtma ja kaardistama oma pere ja naabrite põlde. 16-aastaselt läks ta maamõõtjate juurde tööle, ning oli juba aasta pärast ise ühes koduosariigi ringkonnas täieõiguslik maamõõtja. George isa suri, kui poiss oli 11-aastane, ning George jäi vanima poolvenna Lawrence’i eestkoste alla, kellel oli õnn pärida suurem osa Washingtoni perekonna varandusest. Nüüd muutus George elu oluliselt huvitavamaks
valmistama. Pärast sagedast piibli uurimist muutus ta religioosseks ja tänas jumalat pääsemise eest. Crusoe pääses saarelt tänu sellele, et ta aitas ühe randuva laeva kaptenil laev oma kontrolli alla taas saada. Crusoe veetis saarel 28 aastat Goethe ,,Faust" Faust on teadlane, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud ,,Faust" on lugu doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi. Ta on taltsutamatust uudishimust masendunud. Taevas sõlmivad Jumal ja Mefistofeles(Kurat) ja teadmistejanust, millest kihlveo, et kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. ei tulene mitte ühtegi
peame tänapäevalgi ülikoolile kui kõrgkoolile ainuomaseks. Keskaegses ülikoolis oli eristatud vaid nelja teaduskonda: filosoofia, arstiteadus, usuteadus ning õigusteadus. Keskaegses ülikoolis polnud õppeaeg piiratud, erinevalt tänapäeva ülikoolidest. Keskajal asusid ülikoolidesse õppima 13 14 aastased meessoost isikud. Õppetöö toimus ladina keeles. Kõiki keskaja ülikoolides viljeldud teadusi nimetati kokku skolastikaks, mille kõige iseloomlikum joon oli toetumine autoriteedile. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. Keskajal arenes mingil määral siiski ka kogemusele rajatud teadus, mis oli rajatud matemaatika, füüsika ja astronoomia kohta. Antud argumentide põhjal julgen väita, et keskaeg on olnud tõesti üheks oluliseks etapiks inimkonna arengus, kuna just keskajal avardus inimeste maailmapilt, tehti olulisi saavutusi
,,Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Faust on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga (Kurat ehk Mefistofeles teenib eluajal Fausti, peale Faust surma aga vastupidi). Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal ajal
omakasu silmas pidamata. See näib olevat rahvuslik paratamatus, meile omane iseloomujoon. Kui palju Riigikogu liikmeid mõtleb otsuseid langetades eestlusele ja kui palju oma- või erakonna kasule? Ometigi on see eestluse tulevikku vaadates üks olulisemaid küsimusi. Eestluse juurde kuulub ka julgus kõnelda eesti teadusest: eesti matemaatikast, füüsikast, astronoomiast. Meil on olemas loomingulised rühmad ja koolkonnad, kes neid teadusi arendavad.Muidugi on matemaatika, füüsika üleilmsed teadused, aga siin mõeldakse, õpetatakse, kirjutatakse sellest eesti keeles ja Eesti keskkonnas. Eestluse seisukohalt on oluline, et loomingulise õhkkonnaga teadusrühmi oleks igas valdkonnas. Kultuuri loomingulisuses peitub kultuuri elujõud. Peame oma rahvuslust senisest järjekindlamalt arendama: gümnaasiumid tuleb eestistada, kodakondsus- ja keeleseadus ei tohi lõdvendada, võõrtööjõudu tuleks
,,Faust" I osa Johann Wolfgang Goethe 1972 Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Ta oli väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamalt kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta leida rahu või tunda elust rõõmu. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu.
Inimene on saladus Martin Haug 11b Olen vahel mõelnud, miks inimesed teevad midagi, mis juba algusest peale tundub vale või miks öeldakse sõnu, mida ei saa pärast enam tagasi võtta, isegi kui tahaks. Miks eelistame poes ühte kingapaari teisele, kuigi nad kõik on ju sarnased. Inimesed on elanud Maal juba tuhandeid aastaid ja õppinud tundma kõikvõimalikke teadusi, kuid täielikult teadmata, mis toimub meie endi sees, me hinges. Iga inimene on eraldiseisev isiksus ning sellepärast on kõik omamoodi erinevad ja ainulaadsed. Erinev võib olla nii väliselt kui sisemiselt, kuid just inimeste sisu on raske mõista ning tema tõelist "mina" näha. On väga võimalik, et inimene, kes jätab mulje, et on tõeline seltskonna hing kellega kunagi igav ei hakka, võib olla sisemiselt olla väga iseseisev, rahulik ja vaoshoitud
muret mere käitumise üle. Mereriik peab merd omaks võtma koos kõigi puudustega. Üleujutused ning nende eest ettehoiatamata rahvas, kes on varem mitmes paigus Eestimaal kannatanud ja vaevleb teadmatuse käes seni, kuni ei hakata kasutama saadaval olevate mereteadlaste abi. Selle asemel, et maksta hävinenud asjade eest hüvitist, oleks odavam probleeme ennetada. Üleüldiselt tuleks mere ääres paikneval riigil propageerida hüdroloogiat ning muid merega seotud teadusi. Eesmärgid tuleb seada suured ning need kätte võita kasutades innovatiivset mõtlemist. Aastaks 2023 on plaanis saavutada energeetiline sõltumatus, mis tohutult parandaks nii majanduslikku seisukorda kui ka Eesti iseseisvuslikku vundamenti. Plaan rajada veepealne tuumajaam on julge ja üllatavalt realistlik. Mereriigi tunnuseks on laevaehitus. Eestlastel on siiani antud vallas saavutusi olnud, kuid tööhõivet saab veelgi suurendada rajades enda tuumajaam
novembril 1946. Esimeseks peadirektoriks sai Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Irina Bokova (Bulgaaria). 1 Praeguseks koosneb UNESCO 195 liikmesriigist ja 8 assotsieerunud liikmest. UNESCO peakorter asub Pariisis. Organisatsioon keskendub eelkõige kahele globaalsele prioriteedile, milleks on Aafrika ja sooline võrdõiguslikkus. Veel on põhieesmärkideks anda kõigile võimalus kvaliteetseks hariduseks ja elukestvaks õppeks; mobiliseerida teadusi ja säästva arengu poliitikad; lahendada tekkivaid sotsiaalseid ja eetilisi väljakutseid; edendada kultuurilist mitmekesisust, kultuuridevahelist dialoogi ja rahukultuuri; informatsiooni ja kommunikatsiooni abil täiendada teadmisi organisatsiooni valdkonnas.2 UNESCO juhtorganite hulka kuuluvad peakonverents (The General Conference) ning juhatus (The Executive Board). Peakonverents
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ...
Partneriga vähene arvestamine Suhtlemise eeldused ja osaoskused Orienteerumine suhtlussituatsioonis Vestluse algatamine, lõpetamine Vooruvahetus Kavatsuste väljendamine Kuulaja perspektiivi võtmine (sobiv infohulk) Parandamine jne. Õpetatud poeg Poeg tuli linnast isa juurde võõrusele. “Praegu on heinaaeg,“ ütles isa, ”Võta reha ja tule mulle appi.” Kuid poeg ei viitsinud minna ja lausus: “Mina olen teadusi uurinud, olen kõik maakeelsed sõnad unus- tanud. Mis asi see reha on?” Vaevalt oli ta õue läinud, kui astus rehale peale ja sai selle varrega vopsu vastu otsaesist. Sedamaid meenus talle, mis asi reha on, ta haaras otsaesisest kinni ja kähvas: “Kes oli see loll, kes reha siia vedelema jättis!” Lev Tolstoi “Aabitsajutte” Kirjandus Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. TÜ Kirjastus.
Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inimene,inimlik mõistus,teadmised,probleem,aeg.Filosoofia tekkis Vana-Kreekas.Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine
annaabi.ee 
