Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada. Valiidne teadmine.
5. Peeter Saari libateaduse liigid. Kas on võimalik muutumine teadusest libateaduseks ja vastupidi? v: Saari tekstis väga hästi vastused. Seminar objektiivsuse mõistest Arvutis olemas, osa kaustik 1. Milles on probleem: absoluutse objektiivsuse mõiste, raskused sellega? 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad? 3. Objektiivsus kindlapiirilise standardi kehtestamise mõttes ehk distsiplinaarne objektiivsus 4. Dialektiline objektiivsus 5. Asjatundlikkus ehk ekspertiis/ekspertteadmine kui subjektiivne pädevus, selle koht teaduses Iga küsimuse juures tooge, palun, näiteid. 1. Milles on probleem: abs objektiivsuse mõiste , raskused sellega? v: Meil peaks olema absol tõde, mis on saavutamatu kuid abs kehtiv. Raskus seisneb selles,
paradigmavahetused.( http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Seega tema teose, mida ta ise nimetab esseeks, sest see ilmus Encyclopedia of Unified Science'i ühe köitena ning ei anna päris raamatu täismõõtu välja (lk 11) , eesmärk on põhiliselt tõestada, et teadlaste senine arusaam teaduse arengust on kohati väär ning ta tõestab seda väga paljude näidetega. Esimese asjana käsitleb Kuhn oma raamatus normaalteadust ja ka teed selle juurde. "Käesolevas essees tähendab normaalteadus uurimist, mis baseerub kindlalt ühel või enamal mineviku teadussaavutusel, saavutustel, mida mõnesugune teadlaskond tunnustab teatud ajal kui vundamenti oma edasiseks tööks" on ta öelnud. (lk27) Leian, et see definitsioon võiks kehtida ka väljaspool seda esseed, sest tegemist on igati loogilise lähenemisega ning sobiks ka üldisesse normaalteaduse konteksti. Selleks, et teadlane saaks midagi uurida, peab tal olema mingisugune baasteadmine juba olemas
moodustab programmi muu osa. Uurimisprogrammil peaks olema kõrge sidusus ning see peaks ajapikku viima uute avastusteni, mandunud teooriad tuleks kõrvale heita ja asendada värsketega. Need kriteeriumid aitavad kaasa teooriate täiendamisele ning tänu sellele toimub teaduses pidev areng. Teooriaid käsitles kui struktuure ka Thomas Kuhn, kes tegi teaduse ja ebateaduse vahel vahet paradigmade abil väites, et teadusele on iseloomulik normaalteaduse traditsiooni toetada suutva paradigma olemasolu. Paradigma annab teadlasele teatud probleemid koos meetoditega, mis on adekvaatsed lahenduse leidmiseks. Teaduse arengut seostab ta revolutsioonidega, mida võivad põhjustada anomaaliad, mille vastu teadlased ei suuda astuda, või paradigmade mittevastavus tegelikkusele. Need tekitavad kriisi, mis viib revolutsioonini ning see omakorda uue teooria tekkeni. Teaduse arengut võib takistada see, kui mingi teadusala takerdub ühesse paradigmasse ega jõua sealt kaugemale
ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Kõik eksperimendid muidugi ei õnnestu, aeg-ajalt esinevad lahknevused ootustega ei häiri teadlasi
artikleid ja monograafiaid st. arheoloogid). (On aga hoopis iseseisva essee teema, kas arheoloogiat üleüldse võiks teaduseks nimetada, sest paljude teadusteooriate alusel humanitaaria ja sotsiaalia teaduse hulka ei kuulu.) Üldiste arheoloogiaringkonnas kehtivate teoreetiliste eelduste ja seaduste põhjal hinnates, ei saa M. Remmeli raamatut teaduslikuks nimetada, sest ta ei vasta lihtsalt etteantud normaalteaduse ja paradigma nõuetele. Juba näitena on nimetatud juhud aja ja ruumi piiri eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides lehekülgedel 18-26. Siinkohal ehk pisut paradoksaalsena tuleks mainida ka M. Remmeli sõnakasutust termini ,,paradigma" osas. Nimelt ilmneb see mõiste lahtiseletamata väga erinevates kontekstides: lk 35 mammutiluuaritmeetika paradigma, lk 53 kammkeraamika
halvaks panevad. Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? Autor on Georg Herbert Mead. Mead arvab, et individuaalne meel ja mina tekivad sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda
(või teooria) on kogemusteaduslik siis ja ainult siis, kui ta on falsifitseeritav." Falsifitseeritavus puutub siin ainult lausete ja lauseklasside loogilisse struktuurisse. [5] Teoreetiline lause on falsifitseeritav siis ja ainult siis, kui ta on loogilises vastuolus mõne empiirilise lausega, mis kirjeldab loogiliselt võimalikku sündmust, mida oleks loogiliselt võimali vaadelda.[6] Seega ei nõua falsifitseeritavus tegeliku falsifitseerimise võimalikkust. Kuhni paradigma mõiste: Paradigma mõiste seob filosoofilist ja teaduslik-teoreetilist lähenemist. Alates Kuhni`st on paradigma mõiste täitunud erinevate tähendustega. (Kuhn, 1970) Paradigma on üldiste vaadete, meetodite, kriteeriumite kogum, millest teadlaste kogukond antud valdkonnas lähtub. Nt füüsikas klassikaline e Newtoni füüsika. Teaduse areng toimub paradigmade vahetumise tel, kusjuures vana paradigma jääb uue osaks. Näiteks kuulub
20 sajandi teadusfilosoofilised debatid Popper, Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav. Teadusliku teadmise kumulatiivse kuhjumise vastu vaidles veelgi enam Thomas Kuhn, kelle arvates teadust mõjutavad nii ühiskondlik taust kui psühholoogilised tegurid
Need oleksid lihtsalt juba varakult kõrvale heidetud. Silmas on peetud nt Newtoni teooriat, Bohri aatomiteooriat, kineetiline teooria jne. Seda osa oli minu jaoks väga põnev lugeda, sest sellistele asjadele polnud ma varem mõelnud ning need tundusid huvitavad ja uudsed. Selles osas ei olnud autor ka niivõrd kriitiline vaid rääkis pigem seda, mida ta ka ise uskus. Selliseid asju on meeldivam lugeda. Põnev oli ka tutvustus normaalteadusest (Kuhn). Normaalteadus tähendab mingil ajal ja mingis teadusvaldkonnas valitsevat ja üldtunnustatud teadmiste ja teooriate süsteemi, mida esitatakse vastava aja teadusõpikutes või teadusklassikute teostes. Seda süsteemi on Kuhn hakanud nimetama ka paradigmaks ja see termin on muutunud üldkasutatavaks. Normaalteaduse perioodid annavad teadlastele võimaluse arendada teooria üksikasju. Töötades paradigma raames, enesestmõistetavate
Chalmers võtab esmaselt arvesse selle argumendi elujõulisust mis väidab, et teadus põhineb kindlatel vaadeltavatel faktidel. Seejärel arvestab ta tajumise rolli ja siis teoreetilise struktuuri rolli millelt faktid on tõlgendatud.Mõlemad need arvestused toovad meid tagasi mitte ainult vaatlejale vaid ka vaatleja sisemise subjektiivsele kogemusele. Falsifikatsionismi lähenemine oli esmalt välja öeldud Karl Popperi poolt.Ta pakkus välja, et ühtegi teooriat ei saa tõestada. Vaatlused on lõplikud aga seeeest võimalused on lõputud.Üks rääkides teisele vastu tõestab, et sellel väitel tõesti on null tõenäosus tõesusele.Teooriaid saame me
Töö 6. Etapp: · Kuues etapp on tulemuste (statistiline ja teoreetiline) analüüs ja interpreteerimine. Töö 7. Etapp · Seitmes etapp on töö kirjalik vormistamine. Rühmatöö 2 · Teie uurimistöö teemaks on: · Klienditeeninduse arendamine OÜ Heateenindus näitel. · Määratlege probleem, uurimiseesmärk. · Sõnastage 24 uurimisküsimust. Teaduslikkuse kriteeriumid · Originaalsus · Selgus · Objektiivsus · Kriitilisus · (tõelevastavus) · Tõestatavus · Selektiivsus · (verifitseeritavus) · Kontrollitavus · Täpsus · Süsteemsus Originaalsuse, uudsuse nõue · Uurimistöö peaks pakkuma uut spetsialistidele sellest tsunftist, mille liikmeks tahetakse saada st bakalaureuse, magistri või doktorikraadi omanikud. Selleks peaks lõputöö olema originaalne, omapärane, isikupärane kirjatöö st uudne.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]
üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega, revolutsiooni ajal aga pööratakse rohkem 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse
Antsla Gümnaasium AILI ZOLUDEV 12A klass KARL POPPER referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats 1 Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................
Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem. See nüüd küll tõsi ei ole, et Martin purjuspäi lumehanges magas! Ma ju tunnen teda: ta pole kunagi sellist laaberdamist sallinud, mõtleb Jaak, kuuldes juttusid Martini vägitegudest. Millisest tõeteooriast lähtub Jaak? Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Õige vastus on: Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie
kaemuslikule ja aldsele empiirilisele tunnetusele. Nagu empiiriline tunnetuski nii ka teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Kuid siin toimib faktide kogumine sihipäraselt. Empiirilise tunnetuse korral on faktide kogumine juhuslik ja subjektiivne. Tunentuse teaduslikkuse määravad ära järgmised põhitunnused objektiivsus, sihipärasus, aktiivsus, nähtuse olemuse selgitus. 11. Mille poolest ja mis osas erineb kaine mõistus teaduslike meetodite (uurimuste) abil hangitud infost? Näited, põhjendamine. Uurimine erineb kainest praktilisest mütlemisest, kuna teda tehakse spetsiifiliste eesmärkide saavutamiseks, ta tugineb spetsiifilistele meetoditele ja teda tehakse süstemaatiliselt. Erinevused kaine mõistuse ja teaduse vahel:
Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem. See nüüd küll tõsi ei ole, et Martin purjuspäi lumehanges magas! Ma ju tunnen teda: ta pole kunagi sellist laaberdamist sallinud, mõtleb Jaak, kuuldes juttusid Martini vägitegudest. Millisest tõeteooriast lähtub Jaak? Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Õige vastus on: Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie
teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi poliitiline filosoofia? Poliitilised probleemsituatsioonid filosoofias tekitasid Popperil küsimusi, näiteks: milline on totalitaarsete ühiskondade tekke- ja püsimisemehhanism? Kuidas oleks võimalik selliste reziimide tekkimist ära hoida? Millistele tingimustele peaks vastama ühiskond, et see areneks kõigi oma liikmete huvides? Millise epistemoloogilise järelduse teeb Popper 20. sajandi alguse teadusrevolutsioonist? Popper järeldab, et inimkonna käsutuses ei ole absoluutset tõesuse-kriteeriumit, vahendit, mille abil saaks täieliku kindlusega eristada tõeseid arvamusi meie arvamuste üldisest kogumist. Millise kriteeriumi alusel eristati Popperi-eelses teadusfilosoofias teaduslikku teadmist mitte-teaduslikkust? Teadmise allikana käsitati enesestmõistetavalt empiirilise vaatluse andmeid, on ju loodus-
sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach. Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS, TROTS, EITAMINE. 3 2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4 2.2.1. Paradigma mõistest Paradigma on raamistik/mudel, mille abil tõlgendame ja mõistame kogemust, oma elu. Paradigma selgitab, miks teeme teatud asju ja kuidas asjad peavad tehtud saama; nad on prillid, mille kaudu maailma näeme. Teadusfilosoof Kuhn on defineerinud paradigmat (Kreitzberg 1993:24) kui
Tema tegevus lähtub maistest mõõdupuudest: Ta püüdleb tugevuse, vitaalsuse ja võimu poole. Tema vastas seisavad karjainimesed. 12. Uuspositivism ja keelefilosoofia taotlused Uuspositivismi iseloomustab täpsus ja väljenduste kontrollitavus. Ideaaliks on seejuures loodusteaduslik käsitlus kui selline. Erilise koha filosoofias omandab teadusteooria s.o. üksikute teaduste ülesehituse ja osade, meetodite ning tulemuste filosoofiline vaatlus. Logistika kui meetod ja täpsus kui eesmärk asendavad traditsioonilisi filosoofilise küsimuseasetusi. Vanad metafüüsika probleemid heidetakse kõrvale kui arusaamatu mõistete segadik: "Inimesed harjuvad maailma vabastamisega imelisusest... Tundeelu kohandumine tunnetusega on lõpuleviidud. Nii kaotavad maailmavaatelised probleemid iseenesest mõtte, mitte sellega, et nad saavad vastatud, vaid sellega, et nad muutuvad objektituks." (E.Topitsch)
õenduse mõistelist mudelit. 39% põhinesid teiste teaduste teooriatel ja mõistelistel mudelitel. Ülejäänud 33% ei põhinenud ühelgi teoorial või mõistelisel mudelil. Kahel kolmandikul polnud mingit seost õendusteadusliku mõtteviisiga. (Barrett 2002) Kasutusel on niisiis mõisted nagu “teoreetilised raamid”, “mõistelised raamid” pigem kui “teooria”. Ka viimased aastakümned on olnud tormilised ja rahutud õenduse teoreetilise arengu seisukohalt. Haritud õdede hulk on hüppeliselt suurenenud teistel erialdel doktorantuuris õppinud õdede arvel. See on laiendanud õendusala perspektiive, selle asemel, et õenduse distsipliini siirata teistesse distsipliinidesse. Õed on kaasa läinud ka filosoofilistes suundumustes toimunud muutustega ja see on andnud laiema vaatenurga teistest distipliinidest, teadusest ja teadmistest üldiselt.
Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklassitsism (kuidas? Meetod, ratsionaalsus) ja postmodernism (kes? Subjekt, loomingulisus). Piirangud igal etapil: klassitsismil dogmatism; postklassitsismil tehnokratism ning postmodernismil subjektivism. Sotsioloogia funktsioonid on kirjeldavad(kas? Kui palju?); seletav või tunnetuslik; praktiline; prognoosimine; ennustamine; kriitiline funktsioon sotsioloogia kui ühiskonna teadvustaja ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerija. 1. Inimelu konstrueeritakse sotsiaalselt 1. tehnoloogia abil 2. tõlgendamise abil * 3
tõenäosuse abil. Kui tõenäosus on kõrge, võib seda teaduslikuks nimetada, kuid kui madal, siis pole see teooria teaduslik. Probabilismi puhul on olemas skaala, millel on madala matemaatilise tõenäosusega teooriad kuni kõrge tõenäosusega teooriad. Karl Popperi arvates on aga nii teaduslike kui pseudoteaduslike teooriate tõenäosus alati võrdne nulliga. Kui Popperi väide on õige, siis on teaduslikud väited ka peale tõestamatuse ka ebatõenäolised. Popper arvates võib aga teooria olla teaduslik ka siis, kui seda ei saa faktidega tõestada ning teooriat võib olla pseudoteaduslik ka juhul, kui seda saab faktidega põhjendada. Niisiis on teooria teaduslik, kui ollakse ette valmistunud määratlema eksperimenti, mis võib teooria ümber lükata. Kui aga selliseks vaatluseks või eksperimendiks valmis ei olda, siis on tegemist pseudoteadusega. Kuid Poppeti kriteerium ei eralda siiski teadust pseudoteadusest,
teaduslikul meetodil. Positivismi tekkimine oli tihedalt seotud erinevate teaduste, nagu matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia arenemisega. Teadus muutus järk-järgult üha populaarsemaks, jättes märkimsväärse jälje inimeste mõistusesse. Pealegi selleks ajaks algas teaduse areng nagu uue spetsiifilise sotsiaalse keskkonna, see peaaegu täielikult vabanes kiriku mõju alt, selle ideed said üha rohkem ühiskonna heakskiitu. Eksperimentsaalse info vaatlus, võrdlus ja analüüs, kogu eksperiment nõudis mitte ainult eda hindamist, aga ka nende filosoofiliste süsteemide analüüsi, mis lugesid teaduslikku tõde, mis polnud seotud empiirilise kogemusega. Oma arenguteel läbis positivism neli põhilist punkti: - klassikaline positivism; - empiriokritisism; - neopositivism; - postpositivism; 3 1. Klassikalne positivism
saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon). Ka eriteadused kandsid esialgu seda paatost (nn. Laplace'i deemon), nüüdseks on nad relativeerunud. Teine oluline aspekt: maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril, maailmavaade on inimesi ühendav. Samas inimesele iseloomulik, et ta ei lahustu maailmas, on alati teadlik, et see on tema ise, kes maailma suhtub. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. 2 3. Teada metafüüsika põhiküsimuse sisu. Tunda sellega seotud olulisi mõisteid ja eristusi: idealism-materialism, subjektiivne ja objektiivne idealism, monism-dualism, sokraatiline hoiak põhiküsimuse suhtes, skeptitsism (selle konstruktiivne ja radikaalne vorm). Solipsismi mõiste. Mis(ja miks) on olev tervenisti. Miks on ülepea miski olemas ja mid moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused
!!) * Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem * Käitumise loomine: Tegevust sihipäraseid liigutusi organiseeriv süsteem II Psühholoogia paradigmad ja meetodid Psühholoogia on teadus. Teadus on eriliste teaduslike teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. Teaduslikud on teadmised asjade ja nähtuste põhjustest. Põhjuslikkuse teooriaid on erinevaid; vastavalt saab eristada ka erinevad psühholoogiateaduse ,,paradigmad" Mis see paradigma on? [...] suuremalt jaolt on selles raamatus terminit `paradigma' kasutatud kahes erinevas tähenduses. Ühelt poolt osutab ta uskumuste, väärtuste, tehnikate jne. terviklikule kogumile, mida jagavad antud kogukonna liikmed. Teiselt poolt osutab ta ühele elemendile selles kogumis, konkreetsetele pusle-lahendustele, mis, kasutatuna kui mudelid või näited, võivad asendada selgelt väljendatud ülejäänud normaalse teaduse puslede lahendamise reegleid (Kuhn, 1969, p. 175).
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu)
täpsusest. Vastavus tegelikkusele. TÄPSUS – tõesuse korratavus minimaalse kõrvalekaldega (korduste vaheline viga), kuivõrd stabiilselt korratavad need tulemused on. Kordusmõõtmise vea suurus (kuivõrd üksik mõõtmine on usaldatav) Näitaja, mis iseloomustab mõõdetud näidu lähedust mõõdetava suuruse tõesele väärtusele. Tõesus on õige tulemuse saamine, täpsus selle korduv tabamine. 3) Kirjelda kvantitatiivse ja kvalitatiivse paradigma olemust. Kvalitatiivne paradigma - Üritus mõista sotsiaalset või inimlikku probleemi, luues mitmetahulise ja tervikliku pildi sõnade abil esitades infoallikate detailseid vaateid loomulikus keskkonnas. Konstruktivistlik, naturalistlik ja tõlgendav. Pilt võib olla millest tahes. See ei pea olema „pilt“ vaid andmed näiteks maakonna ajaloost, rahvastiku uuringust vmt millest “silmade ette luuakse pilt” Kvantitatiivne paradigma - Üritus mõista sotsiaalset või inimlikku probleemi kontrollides olemasolevat
Tallinna Nõmme Gümnaasium Karl Popper Referaat Koostaja: Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus Selle referaadi põhiline eesmärk on tutvuda ühe 20. sajandi mõjukaima teadusfilosoofi Karl 2 Raimund Popperi vaadetega. Selles referaadis kirjutan lühidalt Karl Popperi elust, haridusest ja loomingust. Selle referaadi abil
SOTSIAALSED FAKTID JA TEOORIAD • Sotsiaalne fakt: püsiv (sageli statistiline) seaduspära. Haridustase positiivses korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon suurendab agressiivse käitumise tõenäosust … • Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. • Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS
Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus, mida uurime?) Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?) Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb
Tänapäeva sotsioloogia Sai alguse peale I maailmasõda. Erinevused klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel: KLASSIKALINE: eelkõige Euroopas, teoreetilised arutelud, suured klassikud; TÄNAPÄEVA: USA tähtsuse kasv, empiirilised uuringud, paradigmade ja koolkondade kujunemine. Paradigma on teadustes väga tähtis sõna. Selle mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn (1962) ,,Teaduslike revolutsioonide struktuur", kui ta uuris teaduste ajalugu. Paradigma on hästi üldine teooria, abstraktne teooria maailma või mingi valdkonna kohta, seda võib nimetada ka maailmavaateks või pildiks. Teaduslik paradigma grupi teadlaste arusaam sellest, milline on maailm ja milliseid probleeme tasub uurida. Teadus koosneb tavaliselt mitmest võistlevast paradigmast, millest üks parasjagu domineerib. Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Paradigma füüsikas: Klassikaline füüsika (Newton) 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
