Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teaduse saavutused "RÖSTER"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
röstri, koostaja, katre, vendel, leiutamine, leiutas, automaatne, automaatsed, hüppas, masinal, termostaat, vahepeal, kuldpruun, inglase, larry, sündisidsobiks. 1790. aastal väljastati Thomas Saintile jooniste alusel patent õmblusmasinale aga ka tema ei ehitanud kunagi valmis toimivat prototüüpi. Hiljem üritati ka Saintile jooniste järgi õmblusmasinat ehitada, see aga ei töödanud. Järgnevatel aastatel üritasid paljud leiutajad ja rätsepad õmblusmasinat leiutada. Neid masinaid aga kunagi ei patenteeritud kuna need osutusid kas töökõlbamtuks või läksid kergelt katki peale vähest kasutamist. 1830. aastal leiutas rätsep Barthelemy Thimonner esimese toimiva õmblusmasina. Masin kasutas ühte niiti ja selle õmblus nägi välja nagu tikand ehk see ei õmmelnud sirget joont mööda. Ta ehitas valmis 80 masinat mis kõik olid tema töökojas töös, kus ta valmistas sõdurite vorme. Kahjuks aga suurest hirmust, et neil saab töö otsa otsustas grupp Prantsuse rätsepaid töökoja rüüstada purustades kõik masinad. Töökoda põletati maha. Mees ise põgenes Inglismaale
Mikrokiip- väike räniplaat, millel on mälu. See on elektroonilise eseme komponent millele saab salvestada infot. Esimene mikrokiibivalmistajana sai tuntuks Jaapani firma Sony. Crick ja Watson- teadlased, kes lahendasid 1953. aastal DNA struktuuri mõistatuse. „LOLITA“ – Vladimir Nabokovi teos keskealise mehe armusuhetest verinoore tüdrukuga. Sellel ajal oli see lubamatu romaan. Louis Reard-prantslane, kes leiutas bikiinid. Bikiini modelli oli raske leida, kuna selline keha paljastamine oli ennekuulmatu. MOOD Seelik lühenes kümne aastaga 30 cm. Twiggy- supermodell. Väga peenike. Suured vasika silmad. Ilusad paksud blondid juuksed 60. lõpus tuli moodi hipilik stiil- kampsunid, kudumid, teksad, pikad juuksed, unisex 1060-ndad Ian Fleming- James Bondi autor. Sean Connery- Esimene James Bond.
Püssirohi muutis alatiseks sõja ilmet. 1277. aastast pärinevad esimesed tõendid maamiinidest, 1231. aastal kasutati Hiinas esimest korda püssirohuga täidetud raudkestaga pomme. Kirjalikud allikad näitavad et 1370. aastal leiutati Hiinas “käsikahur” algeline tulirelv, mida võib lugeda tänapäeva tulirelvade eelkäiaks. Trükipressi leiutamine 1439. aastal Saksamaal on samuti muutnud inimkonna ajalugu. Trükipress võimaldas trükkida suurel määral raamatuid ning muid trükiseid, see aga muutis teadmiste ning tarkuse suuremale inimmassile kui kunagi varem. Arvan et sellega on ka põhjendatud peale seda sündmust aset leidnud tehnika aina kiirenev areng.
Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise bensiinil põhineva sissepõlemismootori ja Rudolf Diesel leiutas ka neljataktilise sissepõlemismootori, kuigi see põhines diislil. Elektriauto aga põhineb ungarlase Anyos Jedlik'u elektrimootoril ja prantsuse füüsiku Gaston Planté leiutatud pliiakul. Seega võib varajase automobiili ajaloo jagada perioodideks valitsevate mootori jõuallikate järgi. Hilisemat ajalugu liigitatakse tavaliselt kujunduse stiili ja suuruse ning kasutuseelistuste järgi.
Keila Kool ARVUTI AJALUGU Referaat Koostaja: Mario Kallaste Klass: 8.c Keila 2010 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................. 3 1. ARVUTI AJALUGU..........................................................................4 1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu................................................... 4 1
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8
sajand, kuid need autod olid väga rasked ja praktilised ainult siledal teel mille tugevus oleks pidanud olema võrdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeõli, auru ja söegaasiga, kuid üksi neist ei olnud odav, kerge ja vajasid pidevat laadimist või lisamist, mille tarbeks oli vaja auto peatada ja mis ei lasknud esimestel autodel läbida suuri vahemaid ilma vahepeatusteta, esimene läbimurre toimus bensiinimootorite leiutamisega. 1860.a leiutas Jean Etienne Lenoir 2-taktilise mootori, hiljem 1876.a. leituas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine", peale leiutamist pani ta mootori mootorratta peale. Mõlemad leiutised on tänapäevalgi põhilised mootori töötüübid. 1894.a. Leiutas mees nimega Rudolf Diesel mootori, mis tõestas, et kütus saab süttida ka ilma sädemeta, sama mootor oleks ta ka peaaegu tapnud, kui see plahvatas katsetamisel
kutsuma puulõikeks. Sel ajal muutus kättesaadavamaks ka paber. Esimeseks muudetava tekstiga trükivormi leiutajaks peetakse Bi Shengi, kes 1040 aastal Hiinas mõtles välja portselanist plaadiosad, et nii trükiplaat osadeks lammutada ja muuta manuaalselt trükise sisu. Selline töövorm osutus kalliks ja aeganõudvaks ning nii sellest suurt edulugu ei tulnud. Edulooga tuli lagedale 1450 aastal Guttenberg, kes põhinedes teadaolevale infole trükindusest, leiutas trükimasina, millega sai trükkida kuni 3600 poognat päevas. Selleks vahetas ta oma kullassepa ametis vajaolevad metall- ja puuplaadid tinavormide vastu, mida oli lihtsam vormida. Bi Shengi trükivorm 1040 a. Gutenbergi trükimasin 1450 a. (Piltide allikad: http://reinventingknowledge9.blogspot.com/2011/11/movable-type- printing-from-asia.html http://www.prepressure.com/images/printing-history-gutenberg-printing-press.jpg )
Igatahes, päris viimased me ei olnud. Tänapäeval on veidi raskegi uskuda, et siinkohal jõudis Eesti USA-st ette sinna nimelt ehitati esimene paberivabrik alles 1960.aastal. Paber tõrjus peagi välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi, kuna see on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem. Teda on ka suhteliselt odav toota. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest. Paberi leiutamine tähendas inimestele palju, oli ju vaja kirjutada. Paber võimaldas nüüd kirja teel suhelda. Paljud kuntsnikud said maalida oma esmesed maalid paberile. Trükiti ka raamatuid, kus sai tänu paberi leiutamisele lehekülje kahelepoolele kirjutada. Paber võimaldas trükkida raha, mis oli inimestele tähtis, kuna raha oli ja on meie elus lahutamatu osa. Aurumootor
Tartu Ülikool Monika Väärt (Sepp) Maailma Filmikunsti Ajalugu Kodutöö Õppejõud Lauri Kärk 2012 Kinematograafia sünd Kuigi katsetusi staatilise pildi liikumasaamiseks tehti siin-seal enne ja pärast, siis peetakse siiski Eadweard Muybridge´t nö liikuva pildi isaks. Tema ,,Hobune liikumises" (1882) on esimene liikuma pandud pildiseeria, mis ilmus mõni aeg peale seda, kui 1872 aastal ristusid tema teed võidusõiduhobuse omaniku Leland Stanford´iga, peale mida Muybridge aitas Stanford´il võita kihlveo, tõestades, et joostes on mingil ajahetkel ühekorraga õhus kõik neli hobuse jalga. Olles vahepeal kohtu all kahtlustatuna oma naise armukese mõrvas, naasis Muybridge hobuste pildistamise juurde 1877 aastal, mil ta 50. Fotoaparaati samaaeg
võistluste finaalis veel Helsingis (1971) ja Roomas (1974), teenis 8-meetri- mehena viimase üleliiduliste meistrivõistluste hõbeda ja osales olümpial 1976. aastalgi, mil oli kolmekümnene. Kokku kaitses ta Nõukogudemaa kergejõustikuau üleliidulise koondise koosseisus 24 korda, püstitades nii raskesti saavutatava tähise järeltulijale. 1970. aastal Euroopa sisemeistrivõistluste võitmisele keskendunud Tõnu Lepik hüppas kevadel veel 8 m ligi, edasi aga vorm kõigi püüdluste kiuste langes. 1975. aasta rahvaste spartakiaadil tõi hõbemedali Tõnu Lepik. Tõnu Lepik Võib öelda, et Tõnu Lepik on end spordiajalukku jäädvustanud mitmekordselt. Alustame sellest, et 20-aastase noormehena ületas ta esimes eestlasena kaugushüppes kaheksa meetri piiri. See juhtus 2. oktoobril 1966. aastal Leninakani uuel staadionil. Noorukese sportlase tagajärg üllatas paljusid,
mis leiutati 17. Sajandil. See koosnes ratastest(hammasrataste taoline), kus ühte ratas edasi keerata 10 ühiku võrra, siis liikus teisel real ratas 1 ühiku võrra edasi. Ainuke mure selle masinaga oli see, et sellega sai ainult liita. Arvutid jagunevad nelja põlvkonda: Esimese põlvkonna arvutid olid väga suured, kuid arvutasid kõvasti kiiremini kui inimene. Näiteks teadlased leiutasid arvuti, mis oli 30x50 jala suurune ja kaalus ligi 30 tonni.Sellel masinal oli 18000 vaakumlampi ning see masin oli arvutamiseks ning suutis teha ligi 5000 tehet sekundis, mis on kõlab küll, et väga palju, kui tänapäeva arvutitega võrreldes on see aeglane. Teise põlvkonna alguseks oli transistori leiutamine Belli labarotooriumi poolt 1947. Aastal. Kuid seda hakati alles laialdaselt kasutama 50ndate lõpus. Transistor oli silikonkiibis pisike tükike, mida hakati kasutama peale 1954 aastat, kuna enne seda
püstitamisel on lubatud, kuid ei lubata kasutada sportlast, kes on jäänud maha ühe või rohkem ringe vastavas jooksus. · 100 m jooksus, 200 m jooksus, 100 m tõkkejooksus, 110 m tõkkejooksus ja kaugus- ning kolmikhüppes ei tohi taganttuul ületada 2 m/s. Mitmevõistluses on lubatud keskmine tuul kuni 2m/s, s.t, et 100m, kaugushüppe ja 110mtj tuuled kokku liidetuna ei tohi ületada 6 m/s. · Kõikidel distantsidel staadionil peab olema automaatne ajamõõtja (fotofinis). 4.2 Usain Bolt Usain St. Leo Bolt (sündinud 21. augustil 1986 Trelawnyis) on Jamaica sprinter, neljakordne olümpiavõitja, 100, 200 ja 4×100 m teatejooksu maailmarekordi omanik ning viiekordne maailmameister. Ta on ainus, kes on olümpiamängudel püstitanud 100, 200 ja 4×100 m maailmarekordi, ning ainus, kes on olnud korraga nii 100 kui 200 m valitsev olümpiavõitja ja maailmameister. Usain Bolt sündis 1986. aastal Wellesley ja Jennifer Bolti pojana
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kuulus Prantsuse teadlane Blaise Pascal(1623-1662). Teda tuntakse eelkõige filosoofina, kuid ta on teinud märkimisväärseid avastusi ka matemaatikas ja füüsikas. Tuntuimad neist ilmselt Pascali seadus ning esimese arvutusmasina leiutamine aastal 1642. Juba 16-aastaselt sai ta Pascali teoreemi tõestusega teadlaste hulgas kuulsaks.Lisaks on ta välja andnud mitmeid raamatuid ja olnud tegev ka teoloogias, millele ta oma elu lõpuosa täielikult pühendas. Pascal oli ühe katoliikliku usuvoolu Jansenismi kuulsamaid teoreetikuid. 1. BLAISE PASCALI ELULUGU Kümne aastaselt pani kirja ,,Trakdaadi helidest." Kaheteist aastaselt head geomeetrilised saavutused täiendas Eukleidese arutlusi.
Püünsi Kool SÕJATEHNIKA I MAAILMASÕJAS Loovtöö Koostaja: Sten - Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tankid..........................................................................................................................................5
1919. aastal teostati esimene tuumareaktsioon ja hiljem 1930. aasta avastas üks füüsikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse. Tuumaenergia oli niivõrd võimas, et selle rakendamine võis põhjalikult muuta maailma arengut. 1942. aastal loodi esimene tuumareaktor ja maailma esimest tuumapommi katsetati alles 1945. aastal. 1935. aastal võeti kasutusele aga esimene radar ning 1939. aastal ehitati esimene reaktiivlennuk. Arengut oli näha ka meditsiinis. 1928. aastal leiutas Soti teadlane Alexander Fleming penitsilliini, mis päästis hiljem Teises maailmasõjas vigastada saanud miljonid inimesed, kuid oli ka muidugi neid, keda ei olnud võimalik enam aidata.. Esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume. Neis riikides, kus oli diktaatorlik võim sõudsid riigijuhid teadlastelt uute relvade loomist, et olla välispoliitikas tugev ja kardetav. (Alexander Fleming 1881-1955 oma laboris, kus ta avastas juhuslikult penitsilliini, mis
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kai Leola 10. klass ANNA ELEANOR ROOSEVELT Referaat Juhendaja: Kaia Laansoo Juuru 2007 SISUKORD ANNA ELEANOR ROOSEVELT.....................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 LAPSEPÕLV..............................................................................................................................4 ABIELU USA PRESIDENDIGA...............................................................................................6 Franklin Delano Roosevelt......................................................................................................7 SUHTED ÄMMAGA................................................................................................................. 8 ELU ENNE V
Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele Koostaja: Ülle Liiber Transpordi areng Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Koostanud: Ülle Avaldatud Creative Commons litsensi „AutorileLiiber viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3
Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele Koostaja: Ülle Liiber Transpordi areng Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Koostanud: Ülle Avaldatud Creative Commons litsensi „AutorileLiiber viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3
Aastaks 1350. olid kahurid kasutusel nii Inglise kui ka Prantsuse sõjaväes, kes üksteisega äsja puhkenud Saja-aastases sõjas rammu katsusid. Konstantinoopoli vallutamises türklaste poolt 1453. aastal mängisid püssirohi ja kahurid juba väga olulist rolli. Euroopa uhked ja hästi kindlustatud keskaegsed lossid olid senini olnud rünnaku korral väga head pelgupaigad, kuid püssirohi muutis paksud müürid nõrgaks ja kaitsetuks. Järgmiseks oluliseks verstapostiks sai püsside leiutamine. Algselt ei olnud tegemist muu, kui vaid kahuri vähendatud kantava versiooniga. 15. sajandi keskpaigaks olid ka püssid muutunud üsna tavaliseks ning see pani aluse jalaväele selle tänapäevases tähenduses, kus iga sõdur on varustatud tulirelvaga. Püssirohi on siiani sõjapidamises olulisel kohal, ehkki tema koostises on tehtud muudatusi, et püssirohu põlemisel ei eralduks nii palju suitsu. Küll aga ei saa enam öelda, et püssirohi oleks võimsaim sõjapidamisvahend
puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma ajaloos kui trükipressi leiutamine? Mis on e-raamat tegelikult? Just seda ma kavatsengi uurida. Uurimustöö esimeses osas võtan vaatluse alla e-raamatute ajaloo, plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara
Referaat Sisepõlemismootor füüsika Koostaja: Õpetaja: 2007 2 .............................................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1.1 Sisepõlemismootor.........................................................................................................5 1.2 Tööpõhimõte........................
Sihtimisparandi kiiret sisseviimist vastavalt laskekaugusele, masina liikumiskiirusele ja laskemoona iseärasustele lihtsustab pardaarvuti. Maastikul orienteerumist hõlbustab navigatsioonisüsteem. Väliseks sidepidamiseks on tankides raadiojaamad, pardaside toimub peatelefonidega. Mitmeid moodsaid tankimootoreid on võimalik üldiselt käitada nii diiselkütuse kui ka bensiiniga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustustussüsteemid. Tanki välispind kaetakse sageli aktiivsoomusega, mis vähendab kumulatiivlaskemoona mõju. Mõningatele tankidele on võimalik kinnitada lisaseadmed, mille abil saab läbida (kandvat ja tasast) põhja mööda sõites paari-kolme meetri sügavusi veekogusid. Lahingutank koosneb lahinguosast, mootoriosast ja veermikust. Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond. Meeskond on 34 liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut PÕHILISTE PLASTIDE LEIUTAMINE JA AJALUGU Referaat Koostaja: Helene Urva Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Kalle Truus Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................
Termoplastid (kuumutamisel sulavad) ja termoreaktiivid (kuumutamisel ei muutu pehmeks, tekib hais ainult) Plastmase saab hästi töödelda. TEKSTIILID Tekstiile saab hästi värvida. Töötlemine TEKSTIILIDE LIIGITUS Looduslikud tsellulooskiud puuvilla kiud, linakiud, kanepikiud. Tehiskiud viskoossiid, atsetaatsiid. Sünteeskiud polüakrüülkiud, polüamiidkiud, poluesterkiud. Looduslikud valkkiud vill, siid. TEKSTIILIDE LEIUTAMINE 1898 Charles Cros& C.H.Stearn (ENG) viskoossiid 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon 1941 Rex Whinfield& James Dickson (ENG) polüester 1958 DuPont Company lycra 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar KUNSTNAHAD Aluskiht ja kattekiht Tehisseemisnahk kattekiht karestatakse traatharjaga ja täidetakse nailonkiududega Tehiskarusnahk aluskihi külge on sisse kootud pikad dekoratiivsed kiud PISIDETAILID 1851 Gideon Sundbäck (ENG) idee tõmblukust
4.HÜPPEALAD Hüppealad jaotuvad neljaks:kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe ja teivashüpe.Viimane neist on üks kõige tehnikatnõudvamaid alasid kergejõustikus.Teivashüppes on mitu etappi:hoojooks, teiba langetamine,rippe hoiak, üle lati saamine, mis nõuab väga head painduvust ja oskust.Võistlejatel on terve võistluse ajal võimalik eksida ehk latti maha ajada kolm korda, peale seda on võistlus läbi. Kõrgushüppes on Eesti rekordi omanik Marko Turban tulemusega 2.30m, mille ta hüppas 1996. Aastal Rakveres.Marko on sündinud 14.05.1967 Rakveres."Kõrgushüpe on olnud kaaslaseks mulle kogu elu. Mäletan, et olin 7 aastane, kui hüppasin, peale mitmeid proovimisi, üle 80 cm."Hiljem läks ta õppima Eesti Spordigümnaasiumisse.Peale seda lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli."Järgnes sportlase unistuste täitumine - osalesin olümpiamängudel Atlantas(1996). Oli võimas tunne olla suurimal spordivõistlusel, võistelda ühes sektoris maailma parimatega
vähendada raisatud aega. Lahendus leiti perioodilises süsteemis. Selle idee oli koguda palju töid kokku sisend ruumis ja siis lugeda magnetlindile kasutades IBM 1401. Kui lint sai täis, umbes tunni aja pärast, toodi see masinaruumi, kuhu see pandi lindilugejasse. Operaator laadis peale spetsiaalse programmi.See luges sealt lindilt esimese töö ja lasi sel joosta. Väljund kirjutati teisele lindile printimise asemel. Et veelgi vähendada aega, mis kulus ühe töö käivitamiseks, loodi automaatne tööde järjestamise süsteem, see oli esimene lihtne operatsioonisüsteem. Taheti saavutada olukorda, kus niipea, kui üks protsess lõpeb, saaks teine protsess alustada. Selleks kirjutati põhimälus resideeruv monitor, mis kontrollis programmide käivitamist. Kui üks programm lõpetas, siis monitor käivitas kohe teise ootava programmi. Kui kõik oli tehtud võttis operaator lindid välja ja pani sisse uue sisend lindi ja viis väljund lindi 1401-e, selle asemel, et see välja printida
Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. · Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876.a. leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine". 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimene Auto · Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. · Maailma esimene auto, mida toodeti arvestatavas koguses ja bensiini mootoriga, oli K.Benzi ,,Velo" (1886). See ei meenutanud tänapäevast autot mingil moel, see
KRISTJAN JA PAUL RAUD Referaat 12b klass Juhendaja: Tallinn 2007 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 ELULUGU............................................................................................................................... 5 Lapsepõlv............................................................................................................................ 5 Haridustee........................................................................................................................... 5 Paul Raua elu...................................................................................................................... 5 Vendade erinevused..................
leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende tootmisega 3 masinate abil. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillase riide tootmine. Raua ja rauasulamite tootmine Metallurgia arengus oli murrangulise tähtsusega puusöe asendamine kivisöega. Masinatööstuse jõuallikaks sai aurumasin, mille leiutas Thomas Newcomen 1711.a., kuid täiustas James Watt. Rauda toodeti rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetati kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimus raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Kõrgahjus tekkinud raud reageeris osaliselt süsinikoksiidi, süsiniku ja teiste ainetega (räni, väävel). Seetõttu kõrgahjus ei saadud puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetati malmiks. Malm sisaldas 1,7-5% süsinikku ja veel teisi lisandeid. Teras sisaldab
ühe ühiku võrra edasi. Muid tehteid antud masinaga teha ei saanud. Aaastal 1694 lõi Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz masina, mille abil oli võimalik korrutada sarnaselt liitmismasinale töötas ka see hammasrataste ja ketastega. Huvitaval kombel hakkasid mehaanilised arvutusmasinad levima alles 1820.aastal, kui prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas kalkulaatori, mis suutis nii liita, lahutada, korrutada kui ka jagada. Antud masinad olid laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Järgmine suur samm edasi tänapäevase arvuti suunas oli inglise matemaatikaprofessori Charles Babbage leiutis, mida hakati tootma 1883.aastal. Seadeldis oli lokomotiivisuurune ning töötas aurujõu mõjul. Ligi dekaad hiljem hakkas ta esimese naisprogrammeerija Augusta
Tartu Forseliuse Gümnaasium Hispaania jalgpall Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Helina Haljaste TARTU 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................3 2. Jalgpalli ajalugu.................................................................................................................4 3. Tuntumad jalgpalliklubid....................................................
annaabi.ee 
