Teabeküsimustik. Friedebert Tuglase kohta. Raili Liiva. 9.klass 1) Tuglase kodanikunimi oli Friedebert Mihkelson (aastani 1923). 2) Tuglas sündis 2.märts, 1886 aastal, Ahjas, Mihkelsonide peres. 3) Ta on õppinud Prangli kihelkonnakoolis, Tartu linnakoolis & Hugo Trefferi gümnaasiumis. 4) 1905. aastal võttis F. Tuglas osa revolutsioonist, ta arreteeriti detsmebris ja ta veetis 2 aastat Toompea vanglas. 5) 1906-1917 veetis ta pealmiselt Pariisis, Soomes, Saksamaal ja teisest Euroopa riikides ( valenime all ) paguluses. 6) Aktiivselt on ta olnud seotud rühmitustega ,, Noor Eesti'' , 1921-1922 oli Tuglas ühingu ,,Tarapita'' esindaja. 7) On astutanud ja toimnetanud ajakirju nagu, ,, Siuru'' (1917-1919), ,,Tarapita'' (1921-1922), Eesti kirjanikkude liit" ( 1925-1927) ,, Looming ,'' ( 1923-1926) 8) Rahutute aegade tõttu jäi Tuglasel gümnaasium lõpetamata ja ülikooli astumatta. Akadeemilise ...
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on nimisõna, mis tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. Musikaalsus koosneb mitmest komponendist, nagu emotsionaalsest kaasaelamisest, laaditajust, helikõrguste- ja rütmitajust, muusikalisest mälust, inimese loovusest ning muusikalisest vastuvõtuvõimest. Muusikaalne isik on võimeline tajuma erinevusi helikõrgustes, rütmis ja harmoonias. Kas musikaalsus on saadud pärandusena vanematelt? On see ränga töö tulemus? Või hoopis on see mõlema aspekti kombinatsioon?
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Teaduseetika on filosoofia haru, mille uurimisvaldkond on väga lai. See hõlmab kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Ebaeetiliseks teadmiseks peetakse teadmist, milleni jõudmise käigus on rikutud seadust ja/või inimõigusi, Nürnbergi koodeksit, kultuuri üldiseid norme ja tõekspidamisi. Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? See on suhteline. See sõltub ühiskonnast, kus selle teadmiseni on jõutud, saadud ja kasutatakse, sest inimeste väärtushinnangud on kultuuriti ja religiooniti erinevad. Lisaks sõltub sellest, kas teadmisega päästetakse inimelusid ning muudetakse inimeste elu täisväärtuslikumaks või hoopis
soovide, tunnetega mõtlejaid (mis juba iseenesest on utoopiline), võiksime lasta neil konsensuse leidmise teel välja selgitada mõtlejaist sõltumatu tõe. Näite võiksin tuua Immanuel Kanti ariklist 'Kostmine küsimusele: mis on valgustus?'. Nimelt näitas Kant seal, kuidas saaksid inimesed toimida, kasutades oma mõistuse 'avalikku tarvitust' subjektiivsete teadmiste ja arvamuste väljendamiseks (seda ühiskonna kasutusse antud teadmist järelikult 'keskmistataks'), mõistuse 'eratarvitust' aga konsensuse, keskmistamise teel saadud üldise, kõigile keskmiselt kasuliku, objektiivse teadmise väljendamiseks. Samas leian mina, et mõtlejast sõltumatu teadmine ei pruugi veel olla inimesest sõltumatu tõde. Leian olevat väga reaalse võimaluse, et meie taju välismaailma kohta on kõigest luul, unenägu, kõverpeegel. Meie väärtushinnangud ennasthävitavad ning silmapiiri laiendamist piiravad dogmad.
mitteteadmise vältimiseks, on ilmne, et püüeldi teadmise ja arusaamise, mitte mingi kasu poole. Kuna filosoofia on ainsana teadustest olemas iseenese pärast on see ainuke vaba teadus. Kuna inimese loomus on mitmes suhtes orjalik on filosoofia omandamine mitteinimlik vaid jumalik. Selle omandamine peab viima vastupidiseni sellele, mida me alguses otsimine. Ka Eros on filosoof, kuna ta armastab tarkust. Inimestel on tarkuse ja tarkade kohta mitu erinevat arusaama. 1. Inimesed peavad teadmist ja asjatundlikkust rohkem kunsti kui kogemuse juurde kuuluvaks ja peavad kunsti valdajaid kogenuist targemaks. Me arvame,et tarkus tuleneb teadmiste omamisest Tark teab kõike, niivõrd kui see võimalik on, kuid üksikut teadmist tal ei ole. 2. Tark on see, kes on suuteline tunnetama raskesti tunnetatavad ja inimesele raskesti tajutavat. Meeltetajudest me ei pea ühtki veel tarkuseks; ja need üksiku teadmised on küll kõige tähtsamad; aga nad ei ütle mitte millegi kohta, miks 3
elektroni Selgitused: Naatriumi väliskihis on 1 elektron. Energeetiliselt on soodsam 1 elektron ära anda, kui 7 elektroni juurde võtta püsiva oleku saavutamiseks- elektronoktett(välises elektronkihis on 8 elektroni) Elektronskeeme võrreldes me näeme, et oksüdatsiooniaste on suurenenud Lihtaine oksüdatsiooniaste on alati null Kuna aatom loovutab 1 elektroni, siis tema oksüdatsiooniaste kasvab. Siin kohal me ei tohi unustada teadmist, et elektroni laeng on negatiivne Seega, 0-(-1)=0+1=1, siis elemendi oksüdatsiooniaste on I Oksüdatsiooniaste muutus 01, o.-a kasvab-redutseerija Võrreldes arve näeme, et 1 0-st on suurem kui seega antud aine puhul on tegemist redutseerijaga Vaadates ka joonist(joonis 2) näeme, et aatomil on lihtsam 1 elektron ära anda, kui 7 elektroni juurde võtta Näide 2. Magneesium kui metall käitub redutseerijana Joonis 3. Magneesium käitub redutseerijana, sest tema väliskhis on 2
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 7. teema: Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest. Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord. Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme
Teadus ja väärtushinnangud 1. Erinevus lähenemine teadusesse ja teadusliku uurija seosesse seisneb selles, et Antiikajal peeti teadmist mõistuse põhiolemuseks. Teadusel oli inimeste mõistuse üle suur võim, inimesed uskusid seda, mida neile räägiti. Teadus oli Antiikajal kõige keskmes, seda samastati väärtushinnangute ja eetikaga. Teadmist samastati subjektiga ehk inimesega. Tänapäeval ei mõisteta teadust, kui osa inimesest, see on lihtsalt, kui asi mis eksisteerib. Kui Antiikajal oli mõiste teadust väga sügavamõtteliselt, siis tänapäeval see pigem nii ei ole. Tänapäeval ei seostata teadust väärtushinnangutega, teadmised on pigem, kui kaup. Minu arvates on sellel muutusel positiivsed küljed. Väärtushinnangud on ikkagi mõistmine, mida iga inimene saab ja peab kujundama ise.
Teisalt on iga liigi maksimum iga oma alaliigi põhjus, samal moel nagu tuli, mis on kuumuse maksimum, on kõigi kuumade esemete põhjus, nagu samas raamatus öeldakse. Nii peab olema midagi, mis on kõigi olendite olemise, hüvelisuse ja kõigi teistegi täiuslikkuse vormide põhjus; ja seda kutsutakse Jumalaks." 5. Tõestus- eesmärk Viimases tõestuses räägib Thomas eesmärgipärasusest. Ta ütleb: "Me näeme, et olendid, millel ei ole teadmist, sellised, nagu need, millest koosneb loodus, tegutsevad eesmärgipäraselt ja see on ilmne nende tegevuses alati või peaaegu alati samal viisil, ja tagab parima lõpptulemuse. Sellepärast on ilmne, et nad saavutavad oma eesmärgi plaanipäraselt ja mitte üksnes juhuslikult. Kuid millel ei ole teadmist, see ei saa liikuda eesmärgi suunas, kui teda ei juhi olend, kellel on teadmine ja mõistus; nagu noolt juhib vibumees
Kui “Prolegomenas” on arutluse all teadusliku tunnetuse võimalikkus, siis uurib Kant eelkõige tingimusi, millest sõltub teadmise objektiivsuse võimalikkus. Teadmise objektiivsus tähendab tema jaoks aga seda, et teadmine omab üldist ja paratamatut kehtivust reaalselt eksisteerivate objektide kohta. Selline arusaam oli kooskõlas teadmise ideaaliga, mis pärines juba Platonilt ning Aristoteleselt, ja eeldas teaduselt rangelt universaalset ja paratamatut teadmist – teadmist, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just selline ega saa olla teistsugune. Tolleaegse üldise veendumuse kohaselt, mida jagas ka Kant, rahuldasid olemasolevatest teadustest neid tingimusi loogika, matemaatika ja uusaegne loodusteadus. Kuid loogika on puhtalt formaalne distsipliin, mis kirjeldab küll oma valkonna universaalseid ja paratamatuid suhteid, abstraheerub aga sellest,
teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest. 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16. Teadmine on põhjendatud, tõene uskumus. 1) põhjendatud sest pime usk ei saa olla teadmiseks, põhjenduseks sobivad valemid, reeglid, faktid 2) tõene sest ei saa olla teadmist, mis ei oleks vale. Mõiste "teadmine" seostub mõistega "tõde" 3) uskumus sest kui keegi väidab, et ta teab midagi, siis peab ta seda ise uskuma. Kui inimene ei usu oma teadmist on ta vaid info kandja. Popper ütles, et saavad. Tema arvates on vaimne looming omaette maailm. nn kolmas maailm valemid, teooriad, raamatud, kunst jne. Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis
loogilisest mõtlemisest, seades loogilise korrektsuse ülemaks kogemusest ja meelte andmetest (pidas inimmeeli ekslikuteks). Kujunes välja uusajal (Descartes, Spinoza, Leibniz), ent sisuliselt lähtus antiikaja loogikast. Empirism – tunnetusteooria filosoofias, mis pidas teadmise aluseks kogemusi ja eitas kaasasündinud ideede olemasolu. Kujunes välja uusajal vastandina ratsionalismile (Locke, Berkeley). a priori – termin, mis puudutab teadmist, mis ei eelda kogemust (a priori teadmine, et lühinäeglikud inimesed ei näe ilma abivahendita hästi kaugele). a posteriori – termin, mis puudutab teadmist, mis eeldab kogemust (a posteriori teadmine, et kui käsi tulle panna, siis on valus). Boëthius (480-525) Pani aluse nii skolastikale kui ka vaidlusele universaalide üle. Oma aja õpetatuim mees Lääne- Rooma aladel, kes alustas Aristotelese uurimist. Tema kirjutatud on läbi aegade üks kuulsamaid
teadmisi ei ole. Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus, tehniline teadmine. Tarkuseks kutsutakse teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest, teadmist maistest ja taevalikest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Alustades lähtuda meeleolust, tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik. Kui
hetkede võlu, sest pidevalt ei koputa peas mõte, et meie aeg on piiratud. Needsamad hetked, mis teevad elu väärt elamist, on meil loetud. Kui üks möödub, see tähendab, et oleme jälle ühe hetke võrra lähemal surmale. Mina arvan, et elu ongi just täpselt nii võrratu, põnev ja hingematvaid elamusi täis just selle piiratuse tõttu. Kui meil oleks antud lõputult aega siin maamunal, siis elukvaliteet oleks tunduvalt erinev praegusest. Kui meil ei oleks õpetust suremisest, teadmist, et üks päev me enam ei eksisteeri, ei oskaks me nõnda elada- elada täiel rinnal, mahutada palju rõõmu ja teadmisi sellesse väiksesse aega, mis ajal me saame ennast täiendada. Inimese eesmärk on ka enda poolt midagi anda, jätta endast märk maha, nii et kui meid enam ei ole, on siiski midagi, mis meid veel meenutaks. Võibolla saab seda nimetada ka hirmuks unustamise ees pärast meie surma. Aga maailm on eksisteerinud nõnda palju, et kurb küll, aga ühe isiku panus
tarkuse vorme – siis jõudis ta kõigil juhtudel samale tulemusele. Täpsemal kontrollimisel osutus, et nendel inimestel ei ole seda arvatavat tarkust, mida teised ja iseäranis nad ise endale omistasid. Ja Sokrates pidi tegema üha sellesama järelduse, et nendest inimestest on ta tõesti targem. Mitte selle tõttu, et tal oleks erilist tarkust, vaid selle tõttu, et tema vähemasti teab, et ta ei tea. Need aga ei tea isegi seda, omistades endale teadmist, mis neil tegelikult puudus ja olles seega iseendagi suhtes teadmatuses, väärarvamuse (doxa) pimestuses, mis varjab inimese jaoks ära tema tõelise loomuse. Ja selle kogemuse alusel arvas Sokrates nüüd olevat aru saanud, millele jumal vihjas – nimelt sellele, et inimeste seast on kõige targem see, kes, nagu Sokrates, mõistab, et tõeliselt tark on üksnes jumal ja tema enda pelgalt inimlik tarkus pole midagi väärt. Nüüdsest mõistis Sokrates
Mõisted Kasvatusfilosoofia – arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatlist ainest Kasvatusantropoloogia – vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatamisega Didaktika – uurib õpetamist ja õppeprotsssi Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt Võrdlev kasvatusteadus – võrdleb ja uurib eri kultuuride kasvatussüsteeme Kasvatuse ajalugu – uurib eri ajastute ja nende esindajate kasvatusalast mõttelugu Eripedagoogika – uurib erivajadustega indiviidide õpetamist
Järelikult saab a=b tähendada ainult seda, et jutt käib samast asjast ja seega käiks jutt hoopis nendest märkidest, mis seda asja tähistavad ja võrdusmärk tähendaks suhet nende märkide, mitte objektide vahel. Aga see suhe kehtiks ainult niikaua, kuni nad midagi tähistavad; kuna siis võiks need märgid seostada sama asjaga (ja see oleks meelevaldne), aga sel juhul ei puudutaks a ja b enam eset ennast, vaid meie tähistusviisi (ja seega ei väljendataks mingit teadmist). Kui a eristub b-st objektina, mitte märgina (st et mitte viisil, kui ta midagi tähistab), siis oleks a=a tunnetusväärtuslikult sarnane a=b-ga (muidugi juhul, kui a=b on tõene). Erinevus saab teoks vaid seeläbi, et märgi eristus vastab eristusele tähistatu antuse viisis. Näiteks kolmnurgasiseste lõikude ristumispunkti võib mitut moodi nimetada (lähtudes eri lõikudest), aga punkt jääb samaks. Nimed osutavad antuse viisile, st et lause sisaldab tegelikku teadmist.
Millistele tingimustele peaks vastama ühiskond, et see areneks kõigi oma liikmete huvides? Millise epistemoloogilise järelduse teeb Popper 20. sajandi alguse teadusrevolutsioonist? Popper järeldab, et inimkonna käsutuses ei ole absoluutset tõesuse-kriteeriumit, vahendit, mille abil saaks täieliku kindlusega eristada tõeseid arvamusi meie arvamuste üldisest kogumist. Millise kriteeriumi alusel eristati Popperi-eelses teadusfilosoofias teaduslikku teadmist mitte-teaduslikkust? Teadmise allikana käsitati enesestmõistetavalt empiirilise vaatluse andmeid, on ju loodus- teaduslik teadmine empiiriliselt eksperimendis või vaatluses kinnitatav teadmine. Milles seisneb Popperi falsifikatsiooni-kriteerium teaduse eristamiseks mitte- teadusest? Popper väidab, et otsustavalt eristab teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust (lisaks muudele vajalikele tunnustele) teadusliku teadmise põhi-mõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus
madal ja stabiilne. Phelpsi 1960. aastatel tehtud töö seadis kahtluse alla tol ajal valitseva seisukoha, et inflatsiooni ja töötuse vahel on ühtlane negatiivne seos. Phelps näitas, et inflatsioon ei sõltu ainult töötusest, vaid ka inimeste ootustest tulevase hindade ning palkade tõusu suhtes. Sellest on abi selgitamaks, miks 1970. aastatel paljudes riikides nii inflatsioon kui ka töötus kasvasid. Phelps süvendas teadmist kompromissist põhiliste majanduspoliitiliste eesmärkide - täistööhõive, stabiilsete hindade ja kiire majanduskasvu - vahel, samuti teadmist seostest majanduspoliitika lühiajaliste ja pikaajaliste mõjude vahel. Phelpsi analüüs näitas piire, mille raames poliitikud saavad tegutseda ning selle tulemuseks on makromajanduspoliitika varasemast erinev arendamine. Edmund Phelps'i makroökonoomilise poliitika analüüs aitab komitee hinnangul mõista,
meeltetajude kogumist. Üldise teadmine ja ratsionalism on samuti omavahel seotud. Ratsionalism väidab, et teadmiste allikas on mõistus ning üldine teadmine eeldab, et inimene on võimeline mõistuse abil tegema üksiku juhtumi põhjal üldistusi. Teisisõnu üldiseid teadmisi ei saada kogemuste teel, vaid mõistuse abil leitakse kogemuste vahel seoseid ning luuakse üldine teadmine. 6) Esiteks arvatakse, et tark teab kõike. Targal on kõige suuremal määral üldist teadmist, mittetargal aga üksikut, kogemuslikku teadmist. Teiseks peetakse targaks seda, kes suudab tunnetada raskesti tunnetatavat. Erinevalt mittetargast suudab tark tunnetada meeltetajudest kaugemal asuvat. Kolmandaks, tark on see, kes teab igas teaduses täpseid põhjuseid ja on ühteaegu õpetamisvõimeline. Õpetamisvõimeline saab olla vaid tark inimene, sest õpetajad peavad teadma kõikide protsesside põhjuseid ja neist aru saama.
samal moel nagu tuli, mis on kuumuse maksimum, on kõigi kuumade esemete põhjus, nagu samas raamatus öeldakse. Nii peab olema midagi, mis on kõigi olendite olemise, hüvelisuse ja kõigi teistegi täiuslikkuse vormide põhjus; ja seda kutsutakse Jumalaks." 8 5. Tõestus Viimases tõestuses räägib Thomas eesmärgipärasusest. Ta ütleb: "Me näeme, et olendid, millel ei ole teadmist, sellised, nagu need, millest koosneb loodus, tegutsevad eesmärgipäraselt ja see on ilmne nende tegevuses alati või peaaegu alati samal viisil, ja tagab parima lõpptulemuse. Sellepärast on ilmne, et nad saavutavad oma eesmärgi plaanipäraselt ja mitte üksnes juhuslikult. Kuid millel ei ole teadmist, see ei saa liikuda eesmärgi suunas, kui teda ei juhi olend, kellel on teadmine ja mõistus; nagu noolt juhib vibumees
Karl lahkus oma väega kevadel, ega tulnud kunagi tagasi. Maa kaitseks jäid väeosad kindral Schlippenbachi juhtimisel, kes kaitselahingutes toime ei tulnud. 1704. aastal piirati Peeter I väe poolt Narvat ja Tartut, rüüstati ka teisi Ida- ja Lõuna-Eesti alasid. Linnade elanikud küüditada (enamuses), keelustati postisaadestite toimetamine. 1708.a. oli Peeter I Rootsi eduka lahingutegevuse järgi Poolas arvanud, et Karl pöördub tagasi Eestisse. Seda teadmist omades lasi Peeter Tartu täielikult hävitada. Alates 1710. Aastast laastas Eestit katk, mis jäi viimaseks. Sellel aastal toimus ka Riia ja Tallinna kapituleerumine (lepingud). Põhjasõda oli jõudmas finaali, sest Rootsi oli andmas käest oma juhtpositsiooni (kaotati Poltaava lahing 1709). Venima jäänud sõda (Karl XII kangekaelsuse tõttu) lõpetati 1721 (Uusikaupunki rahu). Rootsi sai tagasi Soome, Venemaale jäi Ingerimaa ja Eesti, Põhja-Läti
väikest kuningriiki valitsenud Skja suguvõsa printsina. Nooruses elas Siddhrtha, nagu printsile kohane, õukondlikus luksuses. Alles 29-aastaselt sattus ta esimest korda elus inimlike kannatuste tunnistajaks, nähes rauka, haiget ja surnut. Saades innustust ja inspiratsiooi ühelt erakult ja joogilt, kes oli hüljanud maised kiindumused ja saavutanud hingelise rahu, ütles Siddharta lahti luksuslikust printsielust, et otsida vaimset virgumist ja ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka aega kestnud meditatsiooni Põhja-Indias Varanai lähedal tänapäeva Bodh Gaya jõudiski ta virgumisele, ning sai budaks (buddha) ehk virgunuks.Budism õpetuse järgi oli enne Siddhrthat elanud meie maailmas juba neli nn maist budat: Dipankara, Krakutsanda, Kanakamuni ja Kasjapa.Saavutanud Valgustatuse ehk virgumise, hakkas Buddha kuulutama enda õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S
• Küsimuste esitamine • Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne - enda esitlemine, mulje loomine, (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist) iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile Hoiakud Isiksus Emotsioonid Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, “pudikeel”) Sugu (nt ekspressiivsus) Kultuur Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaardistamine - tähelepanu hoidmine
Gabriel Garcia Marquez-,,Sada aastat üksildust" ,,Sada Goriot" Tom Stoppard- ,,Armastuse leiutajad" ,,Punane ja punane" Gustave Flaubert- ,,Madame Bovary" ,,Talumatu üksildust" 3. Täida lüngad sobivate sõnadega! Postmodernism on modernismi edasiarendus. Põhitunnusteks on erinevuste esiletõstmine . Lähtutakse seisukohast, et ei saa olla universaalset teadmist . Üheks postmodernismi võtmesõnaks on mäng, kuigi parimaid kirjanikke liidab veendumus, et kirjutamine on midagi enamat kui mäng . Postmodernism otsib võimalusi suuremaks eluläheduseks , akadeemiline ja tõsifilosoofiline kunst annab teed kergemale kirjutuslaadile . Postmodernismi sünniajaks peetakse 20. sajandi 60. 70. aastaid. Kirjandusteoreetikud peavad postmodernismi liiga pinnapealseks , sest tihtipeale ei ole tekst üheselt mõitsteav, see on seotud tsiteerimise,
mäestik Indias. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled. • Hiljem muutusid tähtsamaks jumalad Visnu ja Siva. • Indra: tormi-, vihma- ja sõjajumal • Visnu: maailma looja
elada. Tänapäeval eetika või praktiline filosoofia c. Teadmine, mille kohta Aristoteles ise ütleb, et need on teadmised sellest, mida ei ole vaja mitte millegi muu, kui iseenda pärast. A ja B oli vaja millegi jaoks. Teoreetiline on midagi sellist, midagi erilist, mida vaimusilmaga saaks näha, mida ei ole vaja teada et midagi paremini teha. Asjade enda pärast. Filosoofiline teadmine. Filosoofiline tarkus puudutab sellist teadmist, mida ei ole vaja mitte millegi tegemise pärast vaid iseenda pärast. Teoreetiline teadmine käib kolme tüüpi asjade kohta. c.1. asjad, mis on eraldi kuid mis muutuvad. Eraldi inimese mõtlemisest ja tema meeltest (KÕIK FÜÜSILISED objektid, mis on looduse poolt tekitatud) Asjad mis ON ja millel on mingi iseeneslik olemus. Nt KOSMOS ja kogu see maailm. Looduse poolt antud asjad muutuvad, nad teisenduvad. c.2
Nonaka The Knowledge-Creating Kui turg on ebapüsiv, tehnoloogiate hulk (1991:96) Company rohkeneb, konkurentide arv kasvab kordades ja tooted vananevad üleöö, suudavad edukaks jääda need firmad, mis järjekindlalt loovad uut teadmist, levitavad seda laialt üle kogu organisatsiooni ning leiavad sellele kiire rakenduse uute tehnoloogiate ja toodete näol. Garvin The Learning Organization Organisatsioon, mis oskab teadmist luua,
Faust oli läbi uurinud mõtte-,arsti- ja õigusteaduse kui ka Uue ja Vana seaduse, saanud doktoriks, kuid see, mida ta ei teadnud jäi samaks. Ta soovis teada, kuidas aidata inimsugu, tahtes näidata neile teed õigema, parema poole. Suures soovis viia oma teadmised kõrgemale tasemele sõlmis ta lepingu kurja endaga, Mefistotelesega. Faustile lubati täita kõik tema soovid, kuid Mefistoteles ka kõigi oma püüdlustega ei suutnud anda talle seda, mida ta vajas. Faust vajas teadmist, mis annaks talle oskuse saavutada, midagi enamat ühiskonnas. Ta tahtis leida elu mõtte, aga selle suutis ta enda jaoks selgeks saada alles siis, kui ta suutis leida kõik põhjused endas, mitte väljaspool. Avastades selle, et iga inimene saab teha valiku hinges, kas ta on vaba ja õnnelik. Loota ei saa, et meeleseisundit suudaks muuta keegi peale enda. Sageli ollakse elumõtte otsinguil unustatud peamine, see, et tuleks elada õnnelikult ja
Minu ID-entiteet Mida üldse tähendab identiteet? Sõnastiku järgi tähendab identiteet teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes. Minu jaoks aga on identiteet persooni olemus, iseloom, mõtted, eesmärgid, väärtused, mida peetakse õigeks, mida mitte. Identiteet on miski, mis on igal inimesel erinev, talle oluline, mis kuulub ainult temale. Identiteet muudab iga inimese unikaalseks ehk teistest erinevaks. Meil on mitmeid omadusi, millega me teistest erineme. Lisaks eelnimetatud punktidele elukoht, perekond, suhtlusringkond, sõbrad, ellusuhtumine
Mis on substants? eidos, mateeria (lihstsubstants), vormi ja mateeria ühendus või siis Aristotelese teooria: substants on asi, millel on oma formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline põhjus. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega teselle kursuse jooksul kokku puutusite? Arutlus, metafoorid, kujundid, esseed, mõtlemine üldisemalt. 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Väga individuaalne. Erinevad filosoofid on erinevalt kirjeldanud teadmist. Teadmine on siiski suhteline ja sõltub vaatenurgast ning uskumustest.
põhikooli ja kätte saama põhihariduse. Kui põhiharidust pole, siis sa ei saa edasi ka õppima minna, vaid pead minema täiendõppele ja see maksab. Kõige parem on põhikool ära lõpetada ja edasi minna gümnaasiumi. Samas võid sa minna ka kutsekooli kus saad ka endale keskhariduse, aga gümnaasiumis omandatud keskharidus on palju tugevam kui kutsekooli keskharidus. Õppimisega kaasnevad ka teadmised ja oskused. Õpid midagi uut või kuuled midagi uut, siis sa oskad seda teadmist kasutada. Näiteks saad teada kes on Eesti Vabariigpresident, ning tulevikus kui seda sinult küsitakse siis oskad vastata, et Toomas Hendrik Ilves. Kui sa oled haritud, siis sa tuled ühiskonnas palju paremini toime, sest sa tead väga palju. Oskad kasutada sõnavara mida oled koolis õppind ja samuti töökohale kandideerimine. Mida parem haridust, seda parema töökoha saad endale. Kui saad endale hea töökoha, siis sa saad
Keelteoskus on rikkus Maailmas on väga palju rahvuseid ja umbes 6000 erinevat keelt. Osad keeled on juba väga vanad ning neid enam ei kasutata ja varsti unustatakse need üldse ära. Paljud inimesed õpivad päevast päeva erinevaid keeli ja peavad keelte teadmist suureks rikkuseks. Aga kas siis keelteoskus on rikkus? Minu arvates on keelte oskus väga suur rikkus, sest kui keegi oskab hästi keeli, siis see annab talle niivõrd palju teadmisi juurde igas asjas. Keelte teadmine teeb inimesele maailmas suhtlemise väga kergeks ja lihtsaks. Nii on ka inimesel rohkem võimalusi valida töökohtade vahel, sest keelte teadmine soosib neid. Ja näiteks kui inimene läheb välismaale reisile, siis ta saab oma keelteoskust kasutada ja ei teki
omamoodi. Ajaloofilosoofia küsimuste käsitlemiseks on artikli autori arvates vaja ajalookirjutuse hoolikat ja ranget analüüsi, mis võtaks arvesse epistemoloogia, teadusfilosoofia ja õigusfilosoofia viimaseid saavutusi. Filoofiline mõtlemine ajaloo üle sai alugse substantiivses vormis, mis seletab ajaloolist muutust ja kujutatakse tulevikku, et avastada ajaloo tähendust. Tuckeri arvates ei ole substantiivsetel ajaloofilosoofidel vahetut teadmist ega arusaamist ajaloost või suuda nad ette tuua niisuguseid tõendeid, mis nad intellektuaalselt tõsiseltvõetavaks teeks. Ajaloole lähedale pääsemiseks on vaja tegeleda ajalookirjutusega ning kui filosoofid uurivad ajalugu, peavad nad seda tegema ajalookirjutuse kaudu ja sellega suhestatult. Ajalookirjutuse edukas uurimisprogramm peaks püstitama filosoofilisi küsimusi, mida saaks uurida ja vastata ajalookirjutuse uurimise kaudu. Tucker võrdleb õigusfilosoofiat ja
Sokrateselt pritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik-paratamatu pdlus olla nnelik, saab teostuda ksnes lbi tarkuse.Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid vike osa inimestest, intellektuaalne eliit. lejnutel puuduvad vastavad snniprased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mistetud nnetuks jma. Ainsaks vljapsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis nende jaoks hea on. Siit jreldus, et inimsoo ldise nnelikkuse nimel tuleks tal elada hiskonnana, kus inimsoo vimekam osa hoolitseks ka vhemvimeka enamuse loomupraste pdluste teostumise eest. iglane polis. Keskse poliitilise vrtusena ksitab Platon kreeka traditsiooni kohaselt iglust. Tema petus iglasest polis`est on esitatud Platoni kige tuntumas teoses Politeia. igluseks on inimese jaoks Platoni
loodusteadustes. 19. sajandi lõpus paistis, et loodusteadus, millele oli aluse rajanud Newtoni füüsika, on enam-vähem lõplikult valmis. Veel mõni üksik fundamentaalset tähendust omav probleem ootas lahendamist, aga teaduse aluspõhimõtted paistsid olevat lõplikult kindlakstehtud. Kahekümnenda sajandi alguskümnenditel selgus, et see arvamus oli läbinisti ekslik. Paari aastakümne vältel töötati välja uued loodusteaduslikud teooriad, mis sundisid kogu senist loodusteaduslikku teadmist ümber hindama. Oma artiklis tõstab Popper esile just Einsteini “kes tegi meile selgeks, et Newtoni teooriagi võib kõikjal saavutatud edu kiuste kergesti valeks osutuda.” [sealsamas, lk. 1848] Siit aga kerkivadki filosoofilised küsimused: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks selle teooria piiratust mitme sajandi vältel ei avastatud, vaid ta
inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele. Platoni arvates on ideed muutumatud, püsivad ja igavesed. 7) Kuidas me Platoni järgi tõelise teadmiseni jõuame? Vastus : Platoni ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele. Platoni arvates on ideed muutumatud , püsivad ja igavesed. Voorus on teadmine ja teadmine voorus vääralt sooritatud tegu paljastab tegija teadmatust. 2 laadi teadmist: meeleline ja mõtlemisvõime. 8) Mida tähendab Platoni juures anamnesis? Vastus : Anamnesis on Platoni arvates teadmiste hankimine- meeldetuletamine. 9) Kas välismaailm on ainult meie kujutlus või midagi enamat? Miks? Vastus : Nii üks kui teine, ta ei saa olla mitte ainult kujutlus, sest meie kujutlus on piiratud, meie piiratud mõtlemisvõime ja teadmiste, kogemuste tõttu. Ja kui inimene mõtleb, või arvab, et
sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea. 2. Aidata suunavate küsimustega teadmiseni jõuda, mis on võibolla temas endas peidus. 3. Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste, seega tuleb teadmiseni jõudmiseks püüda see mõiste korrektselt määratleda. 4. Määratluse leidmiseks kasutada induktsiooni, s.t üldistamist. VOORUS JA TEADMINE Teadmiste paatos oli Sokratese silmis nii suur, et ta pidas eetiliste vooruste küllaldaseks tingimuseks teadmist. Teadmine, mis on hea ja mis on halb, teeb inimese vooruslikuks. Kurjuse põhjuseks on Sokratese arvates teadmatus. See näib olevat kaheldav: on ju küll olukordi, kus inimene teab, kuidas tuleks käituda, kuid toimib ikkagi vastupidi. Ühtegi teadmist ei saa tema järgi seega pidada tõeliseks, kui sellest ei tulene moraalne tegu, Sokrates väitis ka, et õiglus ja iga teine voorus seisneb tarkuses. Õiglased ja üldse kõik vooruslikud teod on kaunid ja
kohustustest. Teise klassi moodustavad sõdurid, kes kaitsevad riiki väljaspoolt ohtu kujutavate vaenlaste eest. Kolmandana tulevad valitsejad, kes juhivad riiki. Õiglane on riik siis, kui igaüks teab oma kohta tervikus. Platoni arust oli oluline valitsejate õige kasvatamine. Ta arvab, et kõige õigem on, kui riiki juhivad filosoofid, sest neid huvitab teadmine tõsiolevast ja nad ihaldavad tarkust ja puhast teadmist tervikuna. Filosoof ehk valitseja suunab oma tähelepanu nähtumuse taha, asjade olemusele. Nii on seotud Platoni ühiskonnafilosoofia ideeõpetusega, sest idee on see muutumatu ja igavene tõsiolev, mille kohta käib puhas teadmine. Platon ei usu demokraatia toimimisse, sest massi suurus ei taga teadmist. Suurt rahvast on võimalik pettusega mõjutada ja kui nad valivad endale valistejad, ei ole garanteeritud, et valitud teavad midagi asjadest, mida võimekas ja vooruslik
kuue aasta vältel. Fifth level v 1998. aastalasutati imac mida müüdi esimestel kuudel üle 800 000 ühiku Kokkuvõte Ennem ma ei teadnud, et Apple'i firma on nii vana. Kuna ise oman ipodi, iphone'i ja ipad'i, siis ma teadsin nende toodete kohta rohkem informatsiooni. Mulle meeldis kõik antud tööjuures, kuna mulle väga meeldib Apple'i firma. Ma arvan, seda teadmist ei lähe vaja teistes aine tundides, aga tulvikus kindlasti. Loodan, et teistele mu esitlus meeldis J J J Kasutatud materjali ja pildidvõtsin: www.google.com http://et.wikipedia.org/wiki/Apple_Inc.#19861993:_T.C3.B5us_ja_m.C3.B5.C3.B5n http://www.imarvutid.ee/et/sissejuhatuseks/ajalugu
peavad neid tõelisteks asjadeks. Tõelised asjad ehk ideed aga asuvad hoopis mujal ja inimesed näevad nende varje.Seda võib seostada sellega, mida Platon õppis Pythagoraselt,et Meelte abil tajutav maailm on liiga ebastabiilne, et olla tõese teadmise allikaks. 3) Ta väitis, et õppimine pole millegi uue avastamine, vaid meenutamine. Seda väidet võib seostada Sokrateselt saadud veendumusega, et dialektika ehk vasturääkivuse abil on võimalik saada teadmist hüve. Arvamus: Sokrates võis küll saada mõtteainet teistelt filosoofidelt, kuid ta täiustas neid suurel määral ning on võimalik, et just tänu temale me tänapäeval koolis mõtleme iseseisvalt ja õpime kriitiliselt selle asemel, et võtta lihtsalt õpetajate enda vaateid omaks.
Visnapuu · I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ilmar Laaban · Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks Proosa · Lahkusid: A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · Paguluses hakkasid kirjutama: Arved Viirlaid, Ilmar Talve, Helga Nõu (lahkus lapsena) · Lugeja ootas kauneid mälestusi kodumaast, pidi alles hoidma viha vaenlase vastu, kurbudt kaotuse pärast, kindlat teadmist kaotuse suurusest · Eelistati konkreetseid tegelasi ning selgeid hinnanguid (kommunist ei saa olla hea) · Teemad: mälestused Eestist, sõjakogemused, põgenemisteekond
Tervisekäitumine noorte seas Tänapäeval on noored üldjuhul teadlikud, mis on tervislik eluviis, sest info on kõikjal kättesaadav. Hoolimata sellest on noori, kes seda teadmist oma elus ei rakenda. Tervisliku eluviisi alla kuuluvad õige toitumine, spordiga tegelemine, puhkus ja positiivsed suhted. Kindlasti peaks vältima suitsetamist, alkoholi ja narkootikumide tarbimist. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud tasakaalustatult, mitmekesiselt. Näiteks ei tasu süüa liiga palju magusat ja rasvaineid. Üldjuhul öeldakse, et süüa võib kõike, kuid tuleb jälgida koguseid. Noorte viga on see, et nad eelistavad kiirtoitu kuna see on maitsvam ja
Intervjuu toimub vestluse ja ka diskussiooni vormis. Intervjueerija formuleerib küsimusi selgelt ja ühemõtteliselt. Vahest kuulab intervjueeritava vastuseid tähelepanelikult, vahest segab vahele, täiendab omalt poolt või hoopis vastab kommunikaatori eest. Mihhail kogu intervjuu käigus on väga avatud ja kasutab palju žestee. Kogu vestlus näeb väga emotsionaalsena välja. Mihhail on oma teadmist kindle, tal on nii teoreetilisi kui ka praktilisi näiteid, mis annab teda häati mõista ja olulised momendidi meelde jätta. Saate lõpus intervjueeritava tänatakse kohtumise, kasulikke ja väärtuslikke nõuannete ning leitud aja eest.
Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest (mõistus on vaid abivahend järeldusteks). Kui inimene sünnib, siis on tema mõistus nagu puhas tahvel. Empirismi võib seetõttu defineerida ka seisukohana, mis eitab sünnipärast ehk kaasasündinud teadmist. Empirismi kohaselt on aprioorne teadmine alati analüütiline. Empirism vastandub ratsionalismile. John Locke postuleeris, et inimtunnetuse allikas on kogemus ning inimese teadmised käivad kogemusest saadud ideede kohta. Samas aga väitis ta, et on olemas materiaalne maailm ning Jumal, kuigi kumbki neist ei ole idee, vaid oletatav vastava idee põhjus. Ent kui teadmised käivad ainult ideede kohta, siis ei saa inimene ütelda midagi nende ideede põhjuste kohta, mis ei ole idee
Ajaloo riigieksami teemad 2009 EESTI AJALUGU 1. Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata üksikasjalist sõdade käigu teadmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi
mõtestatakse lahti täiesti teistsuguselt. Toon üheks näiteks maali, mida ühed kunstnikud peavad täiesti erakordseks ning väärtuslikuks, samas kui teised kunstnikud arvavad, et see on tühine kritseldus ja kõige jubedam maal, mida nad kunagi näinud on. Selle peale tuleb öelda, et maitse üle ei vaielda ning tuleb aksepteerida teiste inimeste arvamust. Maailmas on olnud küllaltki palju lahkhelisid selle üle, kas objektis on ilu või mitte. Seda ei saa nii lihtsalt teada, sest sellist teadmist ei ole kellegile õpetatud. Kuskile ei ole kirja pandud, mis on ilus. Seega olen täielikult nõus pealkirjaga, et kõik asjad võivad olla ilusad. Iga asja jaoks on vähemalt üks inimene, kes selles ilu näeb. Inimesed ei tohiks vaielda lõpmatuseni ilu üle, vaid võiksid tunda sellest rõõmu, et nad saavad olla selle ilu osaliseks. Inimesed ei tohiks ka teistele oma arvamust peale suruda, igaüks peaks ise saama otsustada oma seisukoha üle.
nende eludega. Juhul kui on olukord, et mingi hulk inimesi peab kõlbmatul teel teadmiseni jõutud tarkust ebaeetiliseks ning teine grupp inimesi mitte, siis jällegi sõltub see sellest, millisel viisil selleni on jõutud. Kui pole rikutud ranget inimõigust, pole käitutud seadustevastaselt, siis olenevalt kultuurist ning selle tõekspidamistest, saab selle lugeda eetiliseks teadmiseks. Kui sellist teadmist rakendada ning tõestada, et see suudab eluolu parandada, võib ajapikku muutuda antud teadmine eetiliseks ning arvamus ebaeetilisusest muutuda. Kui teadmiseni on jõutud ebaeetilisel teel, siis selle eetilisus sõltub ühiskonnast, kus selleni on jõutud ning sinna kuuluvatest inimestest, nende kommetest ning tavadest. Lisaks kõigele sellele sõltub teadmiste eetilisus nende rakendamise kasulikkusest. Mõnikord lihtsalt tuleks eirata kombeid
Homo homini lupus (est) inimene on inimesele hunt (Plautus) Oscar Wilde ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja eimillegi väärtust." ,,Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." ,,Meist igaühes on nii taevas kui ka põrgu." ,,Vanasti oli inimestel piinapink, nüüd on neil press." Lennart Meri ,,On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde." Johann Wolfgang von Goethe ,,Ma püüan virgalt oma samme seada; küll palju tean, kuid tahan kõike teada." ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Ernest Hemingway
annaabi.ee 
