50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siim-Markus Post
Õppematerjali autor
Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel........................................................................................ 9 1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?......................................... 10 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine..........................................................
ka vene keelt. Teinekord omaette mõtlesin, et küll on hea, et ma ikka peale oma emakeele muid keeli ka oskan. See annab nii palju juurde, sest võin suhelda ükskõik mis rahvusest inimesega. Olen tähele pannud, et tänapäeval ongi kõige populaarsem suhelda inglise keeles, seda hakatakse Eesti koolides ka esimesena õppima. Hiljem lisanduvad valikuliselt siis vene ja saksa või isegi prantsuse, itaalia või mõni muu keel. Minu arust on väga oluline, et kõik rahvad üle maailma peaksid selgeks õppima just inglise keele. Kuna see on juba nii laialt levinud, siis oleks hea, kui kõik seda oskaksid. Nii ei tekiks mingeid suhtlusbarjääre ja inimesed saaksid üksteisest suurepäraselt aru. Ka kõrgelt arenenud tehnoloogia on tänapäeval enamasti inglise keelne- arvutiprogrammid, mängud, osade telefonide menüüd. Tuleb tõdeda,
siiski vaid paari aastaga. Peaajju on sisse kodeeritud keelestruktuur, mis kergendab õppimist. Inimesel on peaajus sünnist saati hulk piiratud reegleid, millega saab keelt organiseerida. (Tool Module). Seda võiks nimetada kaasasündinud keeleorganiks. See omakorda viitab sellele, et kõikidel keeltel on ühesugune põhistruktuur, mida tuntakse universaalse grammatika nime all (Tool Module). Vastsündinul kui ,,puhtal lehel" on potentsiaal omandada mis tahes keel, sest ,,kõik keeled on peaajus ühel või teisel viisil juba sündimishetkeks organiseeritud ning tema elukohas kõneldava keele keskkond määrab ära lapse emakeele". Laps ei õpi rääkima kuidas iganes ta ise tahab, vaid võtab omaks kindla keelestruktuuri. Universaalne grammatika usub, et kõikide keelte süntaks on ühesugune ning inimesed sünnivad keelevõime ning struktuuriga. Evolutsioonibioloogid Philip Lieberman ja Terrence Deacon ei nõustu universaalse
teistega koos teha ja mõistad ümbritsevat, empaatiavõime. Peegelneuronid peegeldavad tegevust. Neuronid tõlgivad seda, kuidas me maailma mõistame. Katkised peegelneuronid põhjustavad autismi (?). Keelega seotud on peegelneuronid seepärast, et kui me räägime asjadest, mida me ei näe või mis pole kohal (nt grammatika, abstraktne keelekasutus), on tõenäoline, et nendest peegelneuronide avastamise järeldustest saame teada, kuidas keelt õpitakse ja kuidas keel areneb ja kuidas keel on tekkinud. Peegelneuron (inglise mirror neuron) on niisugune neuron looma ajus, mis ergastub teatava tegevuse puhul ning samuti siis, kui loom samasugust tegevust märkab kellegi teise juures. Seega neuron "peegeldab" teise isendi käitumist, justkui oleks organism ise seda käitumist sooritanud. Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks imiteerimise ja empaatia mehhanisme, samuti keeleomandamist. Peegelneuronite avastamisel on oluline roll Giacomo Rizzolattil.
Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine. Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile võrdseid võimalusi. Erinevate keeltega kokkupuude on muutnud ka meie enda keelt. Meie keel on muutunud veidi lihtsamaks, sisse on tulnud võõrkeelsed väljendid jms. Keele õppimine ja omandamine on erinevad asjad. Kui keelt õppida keeletunnis ja seada eesmärgiks just kee,l siis toimub õpe formaalselt (õpetaja loob keelekasutuseks võimaluse ise)
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele...........................................
Mis see nii on? Sellepärast, et meie tehnika on niivõrd arenenud ja enamus asju on tehnika maailmas inglise keeles ning noored kasutavad koguaeg nutitelefone ja mängivad igasuguseid mänge. Võib ka öelda, et alla 10 aastased oskavad juba inglise keelt ja kasutavad seda palju. Nemad õpivad seda multikatest. Tänapäeval pakuvad Elion, Starman jms pea 10-20 erinevat multika kanalit, mis on inglise keeles. See on tegelikult väga suur probleem. Samas inglise keel pn saamas varsti maailma keeleks. Väga paljudes riikides kasutatakse teise emakeelena või lihtsalt niisama inglise keelt. Kus me kõige rohkem suhtleme segakeeles? Kui käin kooli peal ringi, siis kuule tihti eesti-inglise segakeelt. Kõige kurvem on aga see, et tavaliselt räägitakse eesti keeles ja siis lausutakse mõni ropp inglise keelne väljend peale. Kõige kõige rohkem kuuleme ehk näeme segakeelt internetis. Noorte seas on populaarne Facebook, kus räägitakse
Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest, mõeldakse sellega erinevaid keelekujusid, ehk allkeeli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid