mahus investeeringuteks, ehk S = I. Siis I = sY, kus s on keskmine säästmiskalduvus S/Y. Kui koguinvesteeringud sõltuvad majapidamiste säästudest, siis puhas- ehk netoinvesteeringud sõltuvad veel kapitali amortisatsioonimäärast, . K = I K. Teades veel, et toodang ühe tööjõuühiku kohta y = Y/L, on võimalik väljendada kapitali kasvu ühe tööjõuühiku kohta järgmiselt (kapitali akumulatsioonivõrrand): k = sy k. Majandus saavutab tasakaalulise seisundi (k*) siis, kui tööjõu kapitalivarustatus on konstantne (k = 0) ja sy = k. Kui sy > k, siis k kasvab. Kui sy < k, siis k väheneb. Väiksemate k tasemete juures sy kasvab kiiremini kui suuremate k tasemete juures, sest kapitali piirprodukt väheneb kapitali hulga kasvades. y=f(k) y=f(k) k sy k
mahus investeeringuteks, ehk S = I. Siis I = sY, kus s on keskmine säästmiskalduvus S/Y. Kui koguinvesteeringud sõltuvad majapidamiste säästudest, siis puhas- ehk netoinvesteeringud sõltuvad veel kapitali amortisatsioonimäärast, . K = I K. Teades veel, et toodang ühe tööjõuühiku kohta y = Y/L, on võimalik väljendada kapitali kasvu ühe tööjõuühiku kohta järgmiselt (kapitali akumulatsioonivõrrand): k = sy k. Majandus saavutab tasakaalulise seisundi (k*) siis, kui tööjõu kapitalivarustatus on konstantne (k = 0) ja sy = k. Kui sy > k, siis k kasvab. Kui sy < k, siis k väheneb. Väiksemate k tasemete juures sy kasvab kiiremini kui suuremate k tasemete juures, sest kapitali piirprodukt väheneb kapitali hulga kasvades. y=f(k) y=f(k) k sy k
Populatsioon-osa või rühm samast liigist isendeid, kes kindlal territooriumil Populatsiooni genefond-on populatsiooni kõigi isendi kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mitte kodeerimine Tasakaalulise populatsiooni tunnused: kõik ristumised vabad e. juhuslikud, mutatsioone ei ole, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik Mikroevolutsioon-geenide evolutsioon Geneetiline triiv- juhuslikult geneetiline struktuuri muutus popultasioonis. Neid toimub koguaeg. Rajaja effekt e. asuja effekt- mingid isendeid vallutavad juba asustatud trerritooriumi. Rajaja on kiirelt evolutsiooniliste isendite objekt.
Väävlishape H₂SO₃ Koostis Väävlishape koosneb vääveldioksiidist ja veest. Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Keemiline nimetus H₂SO₃ keemiline nimetus on väävlishape. Saamine Väävlishapet võib saada vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees. Vesilahuses SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O, moodustades väävlishappe H₂SO₃. Õhus seismisel oksüdeerub väävlishape õhuhapniku toimel pikkamööda väävelhappeks. Kuumutamisel laguneb kergesti uuesti vääveldioksiidiks ja veeks. SO₂ + H₂O → H₂SO₃
tähendus ja dimensioonid. Monosubstraatne reaktsiooni nimetus vihjab ilmselt sellele, et tegemist on ühe ensüümi reageerimise teise ainega. Sellise ensüümireaktsiooni järk sõltub aine kontsentratsioonist, ehk kui tegu on madala kontsentratsiooniga, on reaktsioon 1 järku, kui kõrge konts. siis 0 järku (e. reaktsiooni kiirus ei sõltu aine algkontsentatsioonist) See toimub eeldusel, et ES kompleks saavutab kiiresti tasakaalulise kontsentratsiooni, mis ei muutu ajas. E ensüüm S substraat P produkt Konstantide Km , Vmax , kcat sisuline tähendus. Selleks, et saaks üldse rääkida neist võrranditest ja kiirustest, peaks enne lahti mõtestama järgnevad mõisted: Km see on kineetiline aktiveerimiskonstant (ühik M), mida saab avaldada ES (ehk ensüüm+substraat) kompleksi moodustumise ja lagunemise kiiruskonstantide kaudu: See on ka substraadi konts
G0T = H0298 298*S0298 - T (a * M0 + b * M1 + c * M2 + c` * M-2) G0400 = -90470 400 *(-218,83)400 * [(15,28-28,41-2*27,28)*0,0392+(105,20-4,10- 2*3,26)* 103*0,0130*10-3+(-31,04)*106*0,0043*10-6+(0,46-2*0,50)*10-5*0,0364*105]= =-90470 400 *(-218,83)400*(-1,6105)= -2336,28 J/mol = -2,3 kJ/mol 112824 Kp = e =2,018 8,314400 4) Tasakaalulise gaasisegu koostise arvutamine temperatuuril T ja rõhul P Aine Lähteaine Reageeris Tekkis Tasakaal Moolid Moolimurd CH3OH(g) - - x x CO 1 x - 1-x H2 2 2x - 2-2x Summa 3-2x 3
Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele, kuidas need satuvad atmosfääri? Kasvuhoonegaasid ·Kasvuhoonegaasid on keemilised ühendid, mis põhjustavad atmosfääris kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on näiteks CO2, CH4, N2O jne. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, sellespole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt), kui see suurendab loomulikku kasvuhooneefekti . Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele?
kiirgumisprotsesse päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse. 3.Maa atmosfäär kui kaitsekilp ( lk. 120) Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks.Ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmsofääri osoonkiht. 4.Kasvuhooneefekt ( lk. 122) Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. 5. Tähtede mass ja elukäik
Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; 37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38. Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil; 39. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; 42
Mäestikes on kliima niiskem ja tuulisem. 15. Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega - ekvatoriaalne kliimavööde, troopiline kliimavööde parasvööde arktiline kliimavööde antarktiline kliimavööde Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused. 16. 17. kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Inimtegevuse tagajärjel tekivad süsihappegaas, veeaur ja metaan - kasvuhoonegaasid. Need moodustavad atmosfääri kihi, mis ei lase Maalt tagasipeegelduvat soojuskiirgust läbi. Maal läheb seega liiga soojaks. 18. Osoon on oma olemuselt hapnik. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel.
c'*10^(-5) COCl2 67.15 12.03 -9.04 CO 28.41 4.1 -0.46 _=++/^2 Cl2 37.03 0.67 -2.85 (-0,46-2,85+9,04) 1 M0=0,5088 =-1,71-7,26 10 ^(-3 M1=0,246310^3 M-2=0,278310^5 _1000^0=108970-1000136,89-1000(-1,710,5088+(-7,26 10 ^(-3) )0,2 3. Arvutada tasakaalulise gaasisegu koostis etteantud temperatuuril T ja rõhul P kui lähteained on algsed moolid reageeris tekkis moole COCl2 1 x _ 1-x CO _ _ x x Cl2 _ _ x x 1+x
Kasvuhooneefekt · Probleemi olemus Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on
võrdelised massiga (nagu raskusjõud ja inertsijõud). Pinnajõud toimivad vedeliku pinnale ning on võrdelised mõjupindalaga (nagu rõhujõud ja hõõrdejõud). Edaspidi tähistame vedelikus mõjuva rõhujõu ⃗ P=− p ⃗ A , kus rõhk p ja pinnanormaaliga ⃗n määratud pinnavektor A =⃗n A . Tähistame massijõu ⃗ ⃗ F =m ⃗a , kus mass on m ja kiirendusvektor on ⃗a =( a x , a y , a z ) . Tasakaalulise vedeliku elementaareselt väike kontrollmaht olgu määratud mõõtmetega dx, dy ja dz. Ruumala dV=dxdydz 13. Millistel tingimustel on kontrollmahuga määratud vedeliku osa tasakaalus? Vedeliku suhtelise tasakaalu tingimusel liigub vedelikuga täidetud anum jäiga keha kiirendusega, kusjuures vedelik anuma seinte suhtes ei liigu. Fikseeritud kontrollmahuga määratud vedeliku osa on tasakaalus st vedelik ei voola läbi kontrollpindade,
riputusvahendile Mehaaniline energia - Iseloomustab keha võimet teha tööd, koosneb kineetilisest ja potentsiaalsest energiast E võrdub Ek+Ep Töö ja võimsus Töö Iseloomustab kehade vastastikmõju. Selle arvväärtus näitab vastastikmõju tugevust, omab ka suunda. Jõu ühik on N (njuuton) Võimusus - Kirjeldab ajaühikus tehtud tööd VÕNKUMISED Võnkumine - Mingi suuruse perioodiline muutumine tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses Võnkumiste liigid: vabavõnkumine, sundvõnkumine, sumbuvad, mittesumbuvad Võnkumist kirjeldavad suurused: amplituud, hälve, periood, sagedus Resonants - Keha võnkumise amplituudi kasv välise jõu mõjul. (vajalik, et saaks raadiot kuulata, erinevad sagedused jne) Vibratsioon - Väikese amplituudiga kiire mehhaaniline võnkumine, värisemine ( ehitustööriistad) Lained - Pikilained - Ristilained
hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kliimat kujundavad tegurid: 1)Geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist- Määrab Päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab Maad. See sõltub: Päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast), päeva pikkusest, aluspinna värvusest 2)Kaugus ookeanidest ja meredest - Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujunevad maakeral välja:
1960ndatel aastatel oli meil ca 500 paisu. ·Suurima valgalaga jõed on Narva ja Emajõgi. ·Jõesängi kalde suurus on väga oluline tegur hüdrobioloogilise reiimi kujundamisel. Sellest oleneb ka voolukiirus. Viimane mõjutab aga heljumi kogust ning hapniku- ja temperatuurireziimi. ·Lähte ja suudme veetasemete kõrguste vahet nimetatakse languseks, mingi jõelõigus aga languks. Languse jaotumus jõe eri lõikudel on pikiprofiil. ·Jõed alluvad voolu mõjul termodünaamikast lähtudes tasakaalulise oleku poole, st. uuristav ja kuhjav tegevus on tasakaalus. Ideaalses variandis on pikiprofiil ühtlane. Pikiprofiil kujuneb aegade jooksul ala geoloogilise ehituse, voolu kiiruse, kliima, tektoonika, taimkate koosmõjul. Jõe langu skaala: väga väike < 0,5 m/km väike 0,51-1 Mõõdukas 1,01-2 Suur 2,01-5 Väga suur >5 ·Eesti suurima langusega jõgi on Piusa 207,9 m ja
veel küme ja rohkemgi korda saastunud. Maailma statistika kinnitab, et enamik kahjutules hukkunuist on surnud tehistmaterjali põlemisel tekkinud mürgiste ainete tõttu. 10. Loetle ühendeid, mis satuvad kopsudesse suitsetamisel. CO, CO2, HCN, SO2, H2S, NOX, CYHX 11. Milles seisneb kasvuhooneeffekt? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust (0.4-4 µm), aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale
baktereid. 15. HÜDROSFÄÄR ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. 16. KANTSEROGEENNE AINE on vähkitekitav aine. 17. KARJATUSAHEL on toiduahel, mis saab alguse rohelisest taimest (edasi: taimtoiduline loom ja kiskjad). 18. KASVUHOONEEFEKT on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. 19. KATABOLISM on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (tselluloosglükoos) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosH 2O ja CO2). 20. KEMOSÜNTEETILINE BAKTER on mikroorganism, kes saab energiat keemiliste sidemete energiast ja kasutab elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid. 21. KLIIMAKS ehk lõppkooslus on ökosüsteemide kooluste arengurea enam-vähem püsiv
tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega ff juuresolekul. Arvutused Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile (antud olukorras puhast vett polegi) 3n HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl massi, mis on määratud tiitrimise teel. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse HCl lahuse tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Tasakaalusegu tiitrimise alusel määratakse tasakaalusegus olev etaanhappe kogus (moolide arv). Arvestades lähtelahusesse viidud etaanhappe hulka leitakse reaktsiooni käigus tekkinud või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära
Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega ff juuresolekul. Arvutused. Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile 3n HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl massi, mis on määratud tiitrimise teel. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse HCl lahuse tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Tasakaalusegu tiitrimise alusel määratakse tasakaalusegus olev etaanhappe kogus (moolide arv). Arvestades lähtelahusesse viidud etaanhappe hulka leitakse reaktsiooni käigus tekkinud või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära
Tasakaalud on määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitritakse otse kolbi 0,5N NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Teoreetiline põhjendus, valemid: Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile 3N HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl tiitrimise teel määratud massi. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse esimese kolvi sisu tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati. Kui on teada kõigi nelja aine hulk lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkivate etaanhappe moolide arv, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´x. Et meil puuduvad
Newtoni 1.seadus- Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2.seadus- Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. Newtoni 3.seadus- Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse kuid vastassuunalise jõuga -F Võnkumine- Mingi suuruse perioodiline muutumine tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. Vänkumise toimumine- õnkumisvõimeline süsteem Nt. vedru, raskus, kinnituskonstruktsioon Vajalik anda esialgne energia Energia korduv muutumine potentsiaalne ja kineetiline energia Võnkumise liigid- · Vaba- ehk omavõnkumine süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine (nt niitpendel). Sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud 3 tingimust: Tasakaaluasendi olemasolu
õõnsusse sattunud valguskiir peegeldub mitmeid kordi õõnsuse siseseintel enne kui pääseb uuesti läbi avause välja ja seega neeldub praktiliselt täielikult (muuseas, samal põhjusel näib toa sisemus päikesepaistelisel päeval kaugelt läbi avatud akna vaadatuna mustana). Kuna avaus on hästi väike, siis õõnsuse sisemuses olev kiirgus on praktiliselt tasakaalus seintega (mida hoitakse fikseeritud temperatuuril). Seega avaus kiirgab välja tasakaalulise spektriga kiirgust (nagu absoluutselt must keha). Absoluutselt musta keha kiirguse spekter (ühikulise pindala kohta). Näidatud on ka nähtava spektraalpiirkonna piirid. Absoluutselt musta keha kiirguse spekter (temperatuuril T) on antud Plancki kiirgusseadusega: , kus I on kiirguse intensiivsus (W) ühikulise pindala (m2) ja ühikulise lainepikkuse intervalli (nm) kohta, on lainepikkus, h on Plancki
külge. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes "viltu" (mitte risti), Maa ise aga lapik, tekib jõupaar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel. Maa pöörlemist mõjutab ka Kuu. Kui pöörlev keha ei ole täiesti jäik, hakkavad talle mõjuma ka loodelised jõud. Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusu- ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulise, Kuu suunas välja venitatud kuju. Ringliikumine Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ringliikumise näideteks on (ligikaudselt) planeetide tiirlemine ümber tähtede (ja kaaslaste tiirlemine ümber planeetide), elektroni liikumine magnetväljas, kuid ka näiteks keerutatava lingu liikumine ja vasara liikumine vasaraheitja käes. Planeedid Planeedid tiirlevad ümber Päikese. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt
front kõikidest teistest frontidest suurima kiirusega ja ilmastikunähtused on frondi üleminekul enamasti teravamad. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaas atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Kasvuhooneefekt kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Sudu teatud tüüpi õhusaaste. (suits ja udu) Maailmameri katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Rannaprotsessid rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad
-3)differentsiaalse massibilansi integreerimiseks reaktsiooni kiiruse -võrrandis esinevad seega seosest saab arvutada -võrrandi (Kc=kn/k-n=CcC . CdD/CaA tavaliselt tahke -ja reaktsiooni reagendid ja saadused -arvutusvalemite tuletamiseks. 4.Millised on keeruliste, mitte--elementaarsete reaktsio-de kiiruste /CbB) -abil tasakaalulise konversiooniastme X e.- -Simpsoni valemiga jagame integreerimise -piirkonna ideaalsete reaktorite põhitüübid -ja viibimisaja on -vedelikud või gaasilised ained. Heterogeenne n-ks ja arvutame integreeritava -funktsiooni
kontsentratsioonist lineaarselt V = kcat[E]t[S]/KM Enamiku ensüümide KM väärtused mingi substraadi jaoks on rakus esinevast vastava substraadi kontsentratsioonist suuremad Juhul kui [S] on palju suurem kui KM, siis kiirus substraadi kontsentratsioonist ei sõltu ensüüm on substraadiga küllastatud V = kcat[E]t = Vmax Sellisel juhul ei regulatsioon substraadi tasemel ei toimi Kontroll substraadi tasemel: produkti akumuleerumine Tasakaalulise reaktsiooni korral viib produkti akumuleerumine pärisuunalise reaktsiooni aeglustumiseni E + S ES EP E + P Tasakaal nihkub vasakule produkti akumuleerudes Tasakaal nihkub paremale produkti eemaldades Paljud ensüümid on inhibeeritavad oma produkti poolt võimalik inhibeerida ka pöördumatuid reaktsioone Reeglina on produkt konkurentseks inhibiitoriks glükoos-6- fosfaat on heksokinaasile konkurentseks inhibiitoriks:
Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades katseks võetud destilleeritud vee massile 3 M soolhappelahuses sisalduva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5 ml 3 M HCl lahuse massist (mis määrati kaalumise teel) selles sisalduva HCl tiitrimise teel määratud massi. Samapalju vett viiakse koos soolhappega ka reaktsioonisegusse VNaOH CM, NaOH = nHCl m = n · M(HCl) Reaktsioonis tekkiva etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH moolide arvust, millest lahutatakse esimese segu (taustareaktiivid) tiitrimiseks kulunud NaOH moolide arv (vt andmete esitamise tabel). Kui on tasakaalureaktsiooni stöhhiomeetria alusel välja arvutatud kõigi nelja aine hulk tasakaalusegus, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´C. Erinevalt tõelisest tasakaalukonstandist, sõltub K´C väärtus mõningal määral kontsentratsioonidest ja on mõjutatud lisatud soolhappest. Katseandmed
Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida iga kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Arvutused. Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile 3n HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl tiitrimise teel määratud massi. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse esimese kolvi sisu tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Lahuste 6 ja 7 korral lisatakse lähtelahusele etaanhapet ning seda kogust peab kasutama kõigi teiste ainete hulga määramiseks tasakaalusegus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati. Kui on teada kõigi nelja aine hulk lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkivate etaanhappe
Arvutused. Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades katseks võetud destilleeritud vee massile 3 M soolhappelahuses sisalduva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5 ml 3 M HCl lahuse massist (mis määrati kaalumise teel) selles sisalduva HCl tiitrimise teel määratud massi. Samapalju vett viiakse koos soolhappega ka reaktsioonisegusse VNaOH CM, NaOH = nHCl m = n · M(HCl) Reaktsioonis tekkiva etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH moolide arvust, millest lahutatakse esimese segu (taustareaktiivid) tiitrimiseks kulunud NaOH moolide arv (vt andmete esitamise tabel). Kui on tasakaalureaktsiooni stöhhiomeetria alusel välja arvutatud kõigi nelja aine hulk tasakaalusegus, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´C. Erinevalt tõelisest tasakaalukonstandist, sõltub K´C väärtus mõningal määral kontsentratsioonidest ja on mõjutatud lisatud soolhappest. Katseandmed
Kui energiat eraldub keskkonda, siis süsteemi energiasisaldus väheneb. Õeldakse, et entalpia muut( H) on negatiivne Seega Q > 0 ja H < 0 Endotermilise reaktsiooni korral, mis kulgeb ainult välise energiaallika arvel - süsteemi energiasisaldus loomulikult suureneb Q < 0 ja Δ H > 0 Tasakaalu nihutamine le Chatalier` printsiip Tasakaal on konservatiivne, see tähendab, et tasakaalu nihe püüab kompenseerida välisjõudude tõõd. Kui muuta tasakaalulise süsteemi ühte parameetrit, siis tasakaal nihkub selles suunas, mis vähendab meie poolt tehtud muutuse mõju. Rõhu mõju Rõhu tõstmisel nihkub tasakaal sellesse suunda, kus on vähem gaasiliste ainete molekule 4 (seega sellesse suunda, mis viib rõhu langemisele) Näiteks: N2 + 3H2 <=> 2NH3 vasakul pool 1+3 ja paremal pool 2 mol gaase => rõhu tõstmine
ei anna teavet saastatud õhumassi liikumise kohta. o CORINAIR 11 põhikategooriat, saasteallikate klassifikatsioon EMEPi territoriaalse aruandluse jaoks · Milles seisneb kasvuhooneefekt üldse ja kuidas inimtegevus seda mõjutab? o Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas,osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt -- maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris
pedosfääri. Ookeanis olev fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Osa fosforit satub ookeanis madalaveeliste setete koostisse, millest vetikate elutegevuse tulemusel läheb uuesti ringesse võib moodustada apatiidilademeid. Viimastest satub fosfor erosiooni tulemusena või väetisena taas ringesse. 13. Aineringed biosfääris biogeokeemilised tsüklid on peaaegu täisringid ja peaaegu suletud. Tänu sellele säilib koostise püsivus ja dünaamiline tasakaal., on tasakaalulise protsessid, mille tasakall võib saada rikutud: a. keskkonnatingimuste muutudes (geoloogilised, klimaatilisedjt protsessid n. jääaeg); b. inimmõju tagajärjel. 14. Atmosfääri koostis ÕP lk 82.NB ,,Püsivad" komponendid N2, O2, Ar jt väärisgaasid. NB intensiivse tööstusliku tegevusega piirkondades O2 trabimine summaarselt suurem kui see jõuab fotossünteesi tulemusena taas tekkida hapniku lokaalne sisaldus maalähedastes
kriteeriumidest. Igat süsteemi saab komponentideks jagada paljudel erinevatel viisidel. Võttes jaotamise aluseks aine elus või eluta oleku saame rääkida biootilistest ja abiootilistest komponentidest. Aine oleku valdavat vormi aluseks võttes jagatakse keskkond atmosfääriks, hüdrosfääriks, litosfääriks, krüosfääriks ja biosfääriks. Keskkonna komponentide vahel toimivad arvukad mitmesuguse iseloomuga seosed, millede kaudu keskkond säilitab oma tasakaalulise oleku. See tasakaal ei ole igavene vaid pidevalt muutuv, sõltuvalt välistingimuste muutumisest ja sisemisest evolutsioonist. Kuni kõige viimase ajani olid muutused keskkonnas ülekaalukalt looduslikud. Nüüd lisandub järjest kaalukamalt antropogeenne tegur. Muutused ise toimuvad üha kiirenevalt. Üldiselt määrab liigi indiviidi keskmine eluiga muutustega kohastumise kiiruse. Ajal, mil olulised muutused keskkonnas toimuvad juba inimese
Esimese tingimuse täitmine on lihtne: vaatlustest on selgunud, et kõigi lähedaste suurte galaktikate keskmes peab paiknema massiivne must auk. Teiselt poolt on teada, et mineviku Universumis, mis oli mõõtmetelt väiksem, olid galaktikad üksteisele märksa lähemal ja galaktikate kokkupõrked ning ühinemine üsna sage. Selliste protsesside tagajärjel kaotavad galaktikad oma väljakujunenud tasakaalulise struktuuri ning alata võib kosmilise gaasi tormiline voolamine galaktika keskpunktis asuva musta augu suunas. Tulevik võib ka meie kodugalaktikale tuua helgemaid hetki. Arvutused näitavad, et Linnutee ja meie lähim suur naaber - Andromeeda galaktika - liiguvad kokkupõrke kursil. Kui paari miljardi aasta pärast Linnutee ja Andromeeda galaktika kokku põrkavad, võib saabuda sõna otseses mõttes uus hiilgeaeg. Muidugi pole tegu siis enam päris selle galaktikaga, millega harjunud oleme
Et Maa telg on tõmbejõu suhtes "viltu" (mitte risti), Maa ise aga lapik, tekib jõupaar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel. Maa pöörlemist mõjutab ka Kuu. Kui pöörlev keha ei ole täiesti jäik, hakkavad talle mõjuma ka loodelised jõud. Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusu- ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean (ja tõenäoliselt ka Maa ise) mingi tasakaalulise, Kuu suunas välja venitatud kuju. Pöörlemise tõttu ei jää aga maapealne "venitus" maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandritest - saartest rääkimata. Kõige selle mõjul Maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda. Iga 100 000 aastaga lisandub ööpäevale poolteist sekundit; kahekordistub ööpäeva pikkus umbes 6 miljardi aasta pärast. Üks
Et Maa telg on külgetõmbejõu suhtes viltu, Maa ise aga lapik, tekib jõu paar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel. Maa pöörlemist mõjutab ka Kuu. Kui pöörlev keha pole täiesti jäik, hakkavad talle mõjuma ka loodelised jõud. Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusud ja mõõnad ookeanides, mille teket seostatakse K külgetõmbejõuga. Kui maa ei pöörleks, omandaks ookean (ja tõenäoliselt maa ise) mingi tasakaalulise, kuu suunas välja venitatud kuju. Pöörlemise tõttu aga ei jää maapealne venitus maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos kuuga. Seda liikumis takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandritest-saartest rääkimata. Kõige selle mõjul maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda. Maa kuju on ellipsoid, lõuna poolt on rohkem kokku surutud kui põhja poolt. Seda kujundit nim kardioidiks. Geoid on
mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt temperatuuri neljanda astmega: R = T4. Võrdetegurit kutsutakse Stefan-Boltzmanni konstandiks ning selle väärtuseks on saadud . Planck suutis aastal 1900 leida teoreetilise avaldise tasakaalulise kiirguse spektri kirjeldamiseks (Plancki kiirgusseadus), millest muuseas järeldub ka Stefan-Boltzmanni seadus. Konstandi teoreetiliseks avaldiseks tuleb , kus k on Boltzmanni konstant, c on valguse kiirus vaakumis ning h on Plancki konstant. Energia jaotus spektris- energia jaotust spektris saab uurida bolomeetri abil (joonis1). Kiirguse energiat uutitakse termopaari abil. Selleks, et uurida infrapunast osa ei tohi prismat ja läätse
(keemistemperatuur ~ 444°C) ja põleb gaasifaasis. Protsess on seega homogeenne ja kiire. Põletamisel õhuga võib teoreetiliselt saada gaasi, milles SO2 sisaldus on 21%. Kuna ahju antakse lisaõhku, siis saadakse ahjugaas, milles on 12-16% SO2. Ahjudena kasutatakse pihustusahjusid või tsüklonahjusid. 2.SO2 oksüdatsioon SO3ks. SO2(g) + ½ O2 SO3 (g) SO2 oksüdatsioon SO3-ni on eksotermiline pööratav reaktsioon tasakaalukonstandiga Kp = p SO3 / p SO2 x pO2 0.5Kp = f (T) Tasakaalulise muutuse aste avaldub: xP = p* SO3 / p*SO2 + p* SO3 SO2 konversioon väheneb temperatuuri tõusuga · 400°C juures, kus tasakaalulised tingimused on väga soodsad (peaaegu 100%), on tasakaaluni jõudmine väga aeglane· 500°C juures kiirus kuni 100 korda suurem· on soovitav alustada reaktsiooni 550-600°C juures, jahutades seejärel kuni 400°C-ni, et ära hoida tagasipöörduvat reaktsiooni. SO2 konverteerimisel SO3-ks on selge konflikt kõrgete konversiooni astmete
mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan. Osoonikiht-kaitseb maad uv kiirguste eest. Osooniauk- on katkend osoonikihis ehk päikeselaigud. Kui esinevad osooniaugud on maakera avatud märgatavalt kõrgenenud uv tasemele Kasvuhooneefekt- n kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Ilmaprognoos- n teaduslikult põhjendatud ennustamine (prognoos) tuleviku ilmast mingis kohas või piirkonnas teatud ajavahemikuks. MIS JUHTUKS MAAGA KUI ATMOSFÄÄR KAOKS ? Atmosfäär on kui immuunsussüsteem maale. Kui immuunsus kaob , ollakse vastuvõtlikud erinevatele väliskeskkonna mõjudele. Ehk siis kui atmosfäär kaoks sureks kõik elav. Mõned anaeroobsed bakterid suudaksid püsida veel elus, kuid ega ka need kaua enam ei püsiks
.... Jagades pööratava tsükli lõpmata hulgaks Carnot tsükliks, saame summa üldistusena integraali e ... Järeldused: · Tegemist on ringintegraaliga · Väärtus ei sõltu sellest millisest punktist alustame. · Väärtus ei sõltu ka suunast, sest ühtepidi liikudes on positiivne ja teistpidi negatiivne. · Järelikult integraali alune avaldis ei sõltu protsessi teest ja onigal juhul konstantne. Entroopia- on olekuparameeter, mis ei sõltu üleminekuteest süsteemi kahe tasakaalulise oleku vahel, vaid ainult süsteemi olekust. dS= dQ/T Kui süsteemi enda entroopia väheneb, siis ümbruse entoopia kasvab st entroopia on jääv. TD II printsiibi uus sõnastus (üldine)- Mistahes looduslikus protsessis suvalise süsteemi ja tema ümbruskonna koguentroopia suureneb = AS:on suurem kui 0 Entroopia tõlgendused: · Molekulide liikumine korrapäratu- korrapäratuse mõõduks termodünaamiline tõenäosus W · Planck näitas, et kehtib seos : S= k ln W.
nõuavad erikäitlust · jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine · Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes[ · Happevihmaks nimetatakse sademeid, mille pH on normist madalam · Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. · Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. · Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli · Reovesi on olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemliline koostis või füüsikalised omadused on esialgsega võrreldes muutunud. · reovee-sete on reoveest fppsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon
lisaks kas see tasakaal võiks olla püsiv või ebastabiilne; Kas kooslused on liikidega küllastunud? küllastuvus keskkonna maksimaalne kandevõime, enam liike ei mahu; Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel? biootilistest interaktsioonidest on olulisimad konkurents, mutualism ja tarbimine; Diversiteedi teooriad seletavad, miks diversiteet tekib, püsib või kaob. 47. Tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias Mida rohkem on saarel liike, seda väiksemaks jäävad saare populatsioonid; mida väiksem on populatsioon, seda suurem on väljasuremisrisk. MacArturi-Wilsoni tasakaalu teooria: - Maismaa kauguse mõju - Saare suuruse mõju - Ala mõju- lääne india roomajad ja kahepaiksed. - Uued kolooniad vs saare liikide mitmekesisus.
Ep = mgh (gravitatsiooniline) Töö: Kehale mõjuva jõu tõttu keha asukoht muutub W = FsS W = Fscosα Ühik: J, Nm Võimsus: Kirjeldab ajaühikus tehtud tööd: Ühik: W, J/s, Nm/s, hj (1 hj ≈ 750W) Energeetikas: 1kW ehk 1000 W * 3600 s = 3.6*106 J Võnkumised: Võnkumiseks nimetatakse mingi suuruse perioodilist muutumist tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. Võnkuva süsteemi osad: Võnkumisvõimeline süsteem. Nt. vedru, raskus, kinnituskonstruktsioon Vajalik anda esialgne energia Energia korduv muutumine: potentsiaalne ja kineetiline energia Võnkumiste liigid: Vaba- ehk omavõnkumine – süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine (nt. niitpendel) sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud 3 tingimust:
telg on külgetõmbe jõu suhtes viltu (mitte risti), Maa ise aga lapik , tekib jõu paar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel. Maa pöörlemist mõjutab ka Kuu. Kui pöörlev keha pole täiesti jäik, hakkavad talle mõjuma ka loodelised jõud. Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusud ja mõõnad ookeanides, mille teket seostatakse kuu külgetõmbejõuga. Kui maa ei pöörleks, omandaks ookean (ja tõenäoliselt maa ise) mingi tasakaalulise, kuu suunas välja venitatud kuju. Pöörlemise tõttu aga ei jää maapealne venitus maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos kuuga. Seda liikumis takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandrites saartest rääkimita. Kõige selle mõjul maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda. 24. Maa kuju on ellipsoid, lõuna poolt on rohkem kokku surutud kui põhja pooluselt. Seda kujundit nim kardioid
Selle olekuparameetri korrutist keskkonna temperatuuriga võib mõista, kui energia hulka, mida ei saa kasutada vaadeldava süsteemi abil termodünaamilse töö tegemiseks. Täpsemalt öeldes: igas protsessis, kus süsteemi poolt tehtav töö onE ja mille käigus süsteem entroopia kahaneb S võrra, tuleb keskkonda anda vähemalt energiahulk TS (T on keskkonna absoluutne temperatuur). Vastupidisel juhul see protsess toimuda ei saaks.Konstantsel temperatuuril toimuva tasakaalulise pööratava protsessi entroopia muut on antud seega valemiga 2. Termodünaamilised potentsiaalid. Termodünaamilistest potentsiaalidest (U,H,F,G) on olulisemad Helmholtzi energia F ja Gibbsi energia G. Helmholtzi energia (vananenud nimetusega isokoorilis-isotermiline potentsiaal, ka vabaenergia) on defineeritud järgnevalt: F U - TS (4.1) Gibbsi energia (ehk Gibbsi vaba energia või isobaarilis- isotermiline potentsiaal) avaldub teiste termodünaamiliste funktsioonide kaudu järgnevalt:
baktereid. 16. Hüdrosfäär- ehk vesikest on peamiselt veega seotud sfäär. 17. Kantserogeenne aine- vähkkasvaja teket soodustav aine. 18. Karjatusahel- toiduahela põhitüüp, algab algab roheliste taimedega, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt- kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. 20. Katabolism- on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (nt tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine süsihappegaasi ja veeni). 21. Kemosünteetiline bakter- bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (süsinikdioksiid ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. 22
on difusioonikiirus väga temperatuuritundlik. 27. 28. Kirjelda difusiooni võrevahelist mehhanismi? Võrevahelised difusioonil liiguvad aatomid ühest võresõlmede vahest teise tühja kohta võresõlmede vahel 29. Mis on statsionaarne difusioon? Ajas püsiv ehk statsionaarne difusioon on difusiooni erijuht, kus ei toimu protsessi käigus muutusi nii allika kui ka difusiooni lõpp-punkti lisandi kontsentratsioonis 30. Milline on Ficki esimese seaduse analüütiline kuju? tasakaalulise difusiooni puhul difundeeruva aine difusioonivoog on võrdne tema difusioonikoefitsiendi ja kontsentratsiooni gradiendi korrutisega. 31. 32. Mis on mittestatsionaarne difusioon? lahustunud aine aatomite kontsentratsioon materjali igas punktis ajas muutub 33. Millised on difusiooni kiirust mõjutavad faktorid? difundeeruva osakese suurusest, difusiooni mehhanismist, temperatuurist ja aine kristallmodifikatsioonist. 34. Kuidas difusiooni kiirus sõltub temperatuurist
((loodus)reservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaltsifiil - on lubjalembeline liik ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas. Karnivoor - on loom, kes toitub teistest loomadest. Kasvuhooneefekt - on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõu Katse - ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes. Keemiline degradatsioon - Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Keskkond ehk miljöö - on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. Keskkond võib
Sellisel teel saavutatakse osakeste liitumine e. Kõverjooned iseloomustavad tasakaalu sõltuvust tingimustest Kiiruskonstant sõltub temper-ist ja ei sõltu konsentratsioonist ega ajast. koakulatsioon elektrifiltrites. N: jõgede suudmetes koakuleeruvad piirnevate faaside vahel. N: kõver OA iseloomustab vee ja OB jää Reaktsiooni kurust iseloomustab ka poolestusaeg, mis on aeg, mille jooksul iseenesest jõevete kolloidid. tasakaalulise auru rõhu sõltuvust temperatuurist. Kõver OC reageerib pool aine hulgast. Kolloidosakesed kontsentreerivad oma pinnale lahuses leiduvaid kirjeldab jää sulamis temp-ri muutust rõhu muutumisel. Kõverate Temperatuuri muutumisel muutub oluliselt reaktsiooni kiirus. Vad't ioone ja lahusti molekule, seda nim. atsorptsiooniks.
annaabi.ee 
