Päikesesüsteem (0)

 1.Planeetide liikumine ümber Päikese
Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on:
Iga planeedi orbiit on ellips , mille ühes fookuses on Päike.
Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.[1]
Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid.
2. Päikese ehitus( Päikese pind, Päikese aktiivsus, Päikeseläbilõige)
Koosneb peamiselt vesinikust(73%) ja heeliumist(25%).Päikese aktiivsus on Päikese kesta füüsikalise seisundi perioodiline aktiviseerumine, mis väljendub Päikese laikude ja nendega kaasnevate ilmingute (protuberantside, loidete, faklite, flokkulite) rohkenemises, krooni hiidmulli tekkes ning Päikese korpuskulaar- ja ultraviolettkiirguse samaaegses tugevnemises.Päikese pinna temperatuur on 5500 kraadi.Päikese pinnal ühinevad igal sekundil suur hulk(3,4×1038 ) prootoneid heeliumi tuumadeks ja selle käigus vabanev energia jõuab pärast kümneid kuni sadi tuhandeid aastaid ninja miljoneid kordi toimuvaid neeldumis - ja kiirgumisprotsesse päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse.
3.Maa atmosfäär kui kaitsekilp ( lk. 120)
Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks .Ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmsofääri osoonkiht .
4. Kasvuhooneefekt ( lk. 122)
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “ kasvuhoonegaasid ”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes –18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule.
5. Tähtede mass ja elukäik
Erinevaid tähti uurides on astronoomid jõudnud arusaamisele, et tähtede saatus on küllalt kindlalt ette määratud ainehulgaga, mis hakkab täheks kokku tõmbuma.Seda massi peab olema piisavalt selleks, et täht hakkaks tööle termotuumakatlana.suure massiga tähti on vähe, enamiku tähtede mass on päikese massist väiksem.Üldiselt – mida suurem mass, seda lühem eluiga.Üldiselt lõpetavad tähed oma elukäigu väikeste “kokkusurutud” moodustistena, valgete kääbuste, neutrontähtede või mustade aukudena.Enne seda aga paiskavad tähed suurema osa oma ainest laiali ja see saab tooraineks uutele tähtedele.
Radioaktiivsuse liigid:
Alfakiirgus :   Piisab tavalisest paberilehest või mõnesentimeetrisest õhukihist, et kõik alfaosakesed põrkuks mõne ees seisva aatomi vastu ning ioniseeriks selle.
Beetakiirgus : Beetakiirguse varjestamiseks piisab õhukesest metall -lehest.
Gammakiirgus : Gammakvantide läbimisvõime on kõige suurem. gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse tavaliselt hästi pakse pliiplaate.
Tuumareaktsioonid :
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Kui peale kokkupõrget kokku põrganud osakesed ei muutu, ega anna teineteisele üle olulisel määral energiat (muudavad ainult oma liikumise suunda), siis on tegemist elastse hajumisega, mitte tuumareaktsiooniga. Aatomituuma spontaansel lagunemisel on tegemist tuumareaktsiooniga ainult sellisel juhul kui lagunemine on põhjustatud kokkupõrkest mõne elementaarosakesega.
Tuumareaktsioon võib olla eksotermiline reaktsioon või endotermiline reaktsioon . Eksotermilise reaktsiooni puhul vabaneb energia reaktsiooni tulemusena tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energiana (soojusena). Endotermilise reaktsiooni puhul tuleb reaktsiooni toimumiseks anda selles osalevatele tuumadele ja osakestele piisav kineetiline energia, mis reaktsiooni käigus neeldub.
Tuumamudelid:Tuum koosneb nukleonidest – prootonitest ja neutronitest .