50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
HDmaterjal
Õppematerjali autor
VÄÄVLISHAPE KOOSTIS • Vääveldioksiid ja vesi • Kaks molekuli (vee ja vääveldioksiidi molekulid) • Tasakaaluline segu TÄHIS JA NIMETUS • H₂SO₃ • Väävlishape SAAMINE • Vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees • SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O • Väävlishape oksüdeerub õhus väävelhappeks • Kuumutamisel laguneb vääveldioksiidiks ja veeks SO₂ + H₂O → H₂SO₃ FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED • Hapu maitse • Terav lõhn • Värvusetu • Keskmise tugevusega • Reageerimine alustega (sool ja vesinik) • Reageerimine aluseliste oksiididega (sool ja vesinik) • Reageerimine metallidega (sool ja vesinik) LEIDUMINE LOODUSES JA KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS
tugevate hapetega: S + O2 _ SO2 Na2SO3 + H2SO4 _ Na2SO4 + SO2 + H2O . SO2 on terava lõhnaga värvuseta mürgine gaas, mida mürgisuse tõttu kasutatakse keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimiseks (mikroorganismide hävitamiseks). Põhiosa vääveldioksiidist kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka pleegitamisvahendina tekstiili- ja paberitööstuses, sest ta lagundab paljusid värvaineid..SO2 on happeline oksiid, kuna tema reageerimisel veega tekib väävlishape. Leelistega annab ta sulfiteid 2NaOH + SO2 _ Na2SO3 + H2O SO3- vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid, SO3 moodustub vääveldioksiidi oksüdeerumisel õhuhapniku toimel 2SO2 + O2 _ 2SO3SO3 on tavatingimustel kergesti lenduv vedelik. SO3 on väga tugev oksüdeerija, milles temaga kokkupuutel võivad paljud orgaanilised ained süttida. Tugeva happelise oksiidina ta reageerib veega SO3 + H2O _ H2SO4. Reaktsioon toimub väga tormiliselt, kus eraldub palju soojust
Hapete omadused Soolhape ehk vesinikkloriidhape HCl Saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette seal lahustuvad need vesinikioonideks ja kloriidioonideks. Soolhape on tugev hape. Vesinikkloriid annab soolhappele terava lõhna, see kahjustab hingamisteid. Soolhape kuulub maomahla koostisse (0,5%), ta aitab toiduaineid lagundada. Üle- või alahappelisus põhjustab seedehäireid, mis on tervisele kahjulikud. Divesiniksulfiidhape H2S Saadakse lahustades vees gaasilist vesiniksulfiidi. Divesiniksulfiid on väga mürgine aine. See tekib nt valkude lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta. Divesiniksulfiid haiseb nagu mädamuna. Väävelhape H2SO4
S + O2 SO2 Na2SO3 + H2SO4 Na2SO4 + SO2 + H2O SO2 on terava lõhnaga värvuseta mürgine gaas, mida mürgisuse tõttu kasutatakse keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimiseks (mikroorganismide hävitamiseks). Põhiosa vääveldioksiidist kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka pleegitamisvahendina tekstiili- ja paberitööstuses, sest ta lagundab paljusid värvaineid. SO2 on happeline oksiid, kuna tema reageerimisel veega tekib väävlishape. Leelistega annab ta sulfiteid 2NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium ***(SO2 on tavaliselt redutseerija oksüdeerub VI ni (sulfaadiks) NO2 + SO2 NO + SO3. See reaktsioon on oluline happevihmade tekkes 2SO2 + O2 2SO3 Vääveldioksiidi katalüütiline oksüdeerimine on väävelhappe tootmise võtmeetapp. Sulfitid on ka eeskätt redutseerijad.
Reageerimine mettallidega toimub kas tavalisel temperatuuril (näiteks naatriumiga) või kuumutamisel (näiteks rauaga) seejuures moodustuvad divesiniksulfiidhappe soolad sulfiidid 2 Na S Na2 S Fe S FeS Väävli tähtsamad ühendid värvusetu terava lõhnaga mürgine gaas. vääveldioksiid SO2 veega reageerimisel moodustub ebapüsiv väävlishape SO2 H 2 O H 2 SO3 veest kaks korda raksem vedelik mis vääveltrioksiid SO3 seismisel kristalliseerub temperatuuril 17C veega reageerimisel tekib väävelhape SO3 H 2 O H 2 SO4
Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga. O-a (siin ja edaspidi oksüdatsiooni aste) I..-I. Molekulaarne aine(H2), hästi väikese tihedusega, seetõttu ka kerge, lõhnatu, värvitu gaas, vähe lahustub vees, hästi madal keemistemperatuur. Molekulidevahelised jõud nõrgad. Peaaegu alati redutseerija (o-a I), aktiivsete metallide reageerides tekib aga hüdriid (o-a -I) 2Li + H2= 2LiH. Hüdriid on väga tugevad redutseerijad. Kasutatakse raketikütuse segudes,
Leelis - vees lahustuv tugev alus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine e. keemiline ühend on aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest Molekulmass molekuli mass aatommassiühikutes Neutraalne keskkond sisaldab võrdselt vesinikioone (H+ ja hüdroksiidioone (OH-) pH=7 Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, moodustub sool ja vesi Nõrk hape ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks Oksiid hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga Oksüdatsiooniaste elemendi aatomi laeng keemilises ühendis, lihtainel 0 Oksüdeerumine elemendi elektronide loovutamine, oksüdatsiooniaste suureneb Oksüdeerija aine, mis liidab elektrone, ise redutseerub, oksüdatsiooniaste väheneb Puhas aine kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest Põlemine- ainete oksüdeerumine
SO3 ON VÄGA TUGEV OKSÜDEERIJA, MILLES TEMAGA KOKKUPUUTEL VÕIVAD PALJUD ORGAANILISED AINED SÜTTIDA • DIVESINIKSULFIID H2S – EBAMEELDIVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIS VÕIB PÕHJUSTADA JUBA VÄIKESTE KOGUSTE SISSEHINGAMISEL SURMA. ESINEB MINERAALVETES JA TEKIB VALKUDE LAGUNEMISEL. SAADAKSE KAS VESINIKU JA VÄÄVLI REAKTSIOONIL VÕI LABORIS NA 2S LAHUSE VÕI FES REAGEERIMISEL TUGEVAMA HAPPEGA • VÄÄVLISHAPE H2SO3 - KESKMISE TUGEVUSEGA HAPE, MIS TEKIB VÄÄVELDIOKSIIDI REAGEERIMISEL VEEGA. VÄÄVLISHAPET KASUTATAKSE PLEEGITAMISEKS JA DESINFITSEERIMISEKS. VÄÄVLISHAPPE SOOLASID KASUTATAKSE REDUTSEERIJATENA NÄITEKS FOTOGRAAFIAS (ILMUTITE KOOSSEISUS) • VÄÄVELHAPE H2SO4 - VÄRVUSETA, LÕHNATA, VEEST LIGI KAKS KORDA RASKEM ÕLITAOLINE, VEES VÄGA HÄSTI LAHUSTUV TUGEV HAPE. KASUTATAKSE FOSFORVÄETISTE TOOTMISEKS, NAFTAPRODUKTIDE RAFINEERIMISEKS, KEMIKAALIDE JA MAAKIDE TÖÖTLEMISEKS,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid