Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

MATERJALITEADUSE INSTITUUT
FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL
Üliõpilane:
Teostatud:
Õpperühm:
Kontrollitud:
Töö nr 8
Kaitstud:
ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI
MÄÄRAMINE
SKEEM
Tööülesanne:
Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile
CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H2O
Töö käik:
Kõikidele katsetele tehakse paralleelkatsed! 50ml klaaskorgiga suletavatesse kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse vastavalt juhendaja määratud lahused . Kolvid suletakse ning jäetakse seisma 48 tunniks kuni nädalaks, vahetevahel loksutades. Reagendi hulk määratakse kaalumise teel, pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasile. Tasakaalud on määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitritakse otse kolbi 0,5N NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul.
Teoreetiline põhjendus, valemid:
Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile 3N HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl tiitrimise teel määratud massi.
Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse esimese kolvi sisu tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus.
Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati. Kui on teada kõigi nelja aine hulk lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkivate etaanhappe moolide arv, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´x. Et meil puuduvad mõõtmised komponentide aktiivsustegurite kohta, saab termodünaamilise tasakaalukonstandi leida seose järgi:
K´x väärtus sõltub mõningal määral kontsentratsioonidest.
Arvutused
  • HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine
  • Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine
    (Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse kontsentratsiooniga: )
  • HCl massi leidmine
    Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulk võetud võrdseks lahuses leidunud HCl moolide hulgaga
    ja HCl molaarmass
  • 5ml 3N HCl lahuse massist lahuses leidunud HCl massi lahutamine
  • Summaarse vee hulga leidmine grammides lahuses nr 1
  • Summaarse vee hulga leidmine moolides lahuses nr 1
    Vee molaarmass
  • Etüületanaadi moolide hulga leidmine lahuses nr 2
    Etüületanaadi molaarmass
  • Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud 0,529N NaOH hulga leidmine milliliitrites
  • tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine
  • Reaktsioonil tekkinud etaanhappe moolide hulga leidmine
  • Vee moolide hulga leidmine tasakaalusegus
  • Näilise tasakaalukonstandi arvutamine
    Moolimurdude asemel kasutatud lihtsalt moolide hulki, kuna kõikide tasakaalusegus olevate ainete moolimurdude nimetajad oleksid ühesugused ning taanduksid koheselt välja
  • Teoreetiline tasakaalukonstant:
    ∆H0f,298 , kJ/mol
    ∆S0f,298, J/mol*K
    C2H5OH (v)
    -276,98
    160,67
    CH3COOH (v)
    -484,09
    159,83
    CH3COOC2H5 (v)
    -479,03
    259,41
    H2O (v)
    -285,83
    69,95
    ∆G0298=∆H0298-298*∆S0298
    ∆H0298=-479,03-285,83+484,09+276,98=-3,79
    ∆S0298=69,95+259,41-159,83-160,67=8,86
    ∆G0298=-3790-298*8,86=-6430,28J
    Kp=e-∆G/RT=e6430,28/(8,314*298)=13,40
    Katseandmed ja arvutustulemused
     
    tähis
    Lahus nr 1
    Lahus nr 2
    I
    II
    I
    II
    Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk, g
     mläht.vesi
    4,993
    4,993
    5ml 3n HCl lahuse mass, g
      mlahus
    5,22
    5,22
    5,22
    5,22
    HCl-ga sisse viidud vee hulk, g
     mvesi
    4,676
    4,676
    4,676
    4,676
    Summaarne vee hulk lähtelahuses, g
     msum.vesi
    9,669
    9,669
    4,676
    4,676
    Summaarne vee hulk lähtelahuses, mol
     nH2O_sum.ähte
    0,5372
    0,5372
    0,2598
    0,2598
    Etüületanaati lähtelahuses, g
     mlähte_etüületanaat
    4,435
    4,435
    Etüületanaati lähtelahuses, mol
     nlähte_etüületanaat
    0,050
    0,050
    Etaanhapet lähtelahuses, g
     mlähte_etaanhape
    Etaanhapet lähtelahuses, mol
     nlähte_etaanhape
    Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 0,529n NaOH ml
     Vtasakaalusegu
    28,0
    28,0
    80,0
    80,0
    5 ml 3n HCl tiitrimiseks kulunud 0,529n NaOH ml
      VNaOH ,HCl-le
    28,0
    28,0
    28,0
    28,0
    Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud NaOH ml
     VNaOH,etaanhappele
    52,0
    52,0
    Etaanhapet tasakaalusegus, mol
     ntasak_etaanhape
    0,0275
    0,0275
    Reaktsioonil tekkinud etaanhape , mol
     ntekkinud_etaanhape
    0,0275
    0,0275
    Etanooli tasakaalusegus, mol
      netanool
    0,0275
    0,0275
    Etüületanaati tasakaalusegus, mol
     netüületanaat
    0,0225
    0,0225
    Vett tasakaalusegus, mol
     nH2O_tasakaal
    0,2323
    0,2323
    Tasakaalukonstant
     K’x
    6,911
    6,911
    Tabel 1. Katseandmed ja arvutustulemused
    Aine
    Molaarmass
    g/mol
    Etaanhape
    60
    Etanool
    46
    Etüületanaat
    88,1
    Vesi
    18
    NaOH
    40
    HCl
    36,5
    Tabel 2. Ainete molaarmassid
    Lahus nr 2
    Aine
    Mooli lähtelahuses
    Reageerib ära
    Tekib
    Tasakaalus moole
    Etaanhape
    0,0275
    0,0275
    Etanool
    0,0275
    0,0275
    Etüületanaat
    0,050
    0,0225
    0,0225
    Vesi
    0,2598
    0,0275
    0,2323
    Katsevea arvutus
    Kirjanduse andmetel peaks antud reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtus toatemperatuuril olema K=4.
    Sellisel juhul on erinevus katsetulemusega.
    Teoreetilise tasakaalukonstandi suuruseks sain 13,40. Minu leitud tasakaalukonstant erineb sellest 6,911*100/13,4=51,57%
    Järeldused tööst
    Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx=6,911. Kirjanduse andmetega võrreldes ilmneb, et erinevus arvutatud suurusega on 58%, võrreldes enda tulemust teoreetilise tasakaalukonstandiga, saan erinevuseks 52%. Seega sobitub minu tulemus praktiliselt täpselt kahe erineva tulemuse vahele.
    Suured erinevused on tõenäoliselt tingitud tiitrimistulemuste ebatäpsest määramisest.
    Kasutatud kirjandus
    Internetis:
    Molaarsus ja normaalsus :
    http://www.newton.dep.anl.gov/askasci/chem99/chem99456.ht m
    Tasakaalukonstant:
    http://www.chemguide.co.uk/physical/equilibria/kc.html
    Kalju Lott’i konspekt
  • ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE #1 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE #2 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE #3 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE #4 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE #5 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gretep Õppematerjali autor
    Töö nr 8

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Füüsikalise keemia praktikumi nr 8 protokoll
    3
    doc

    Füüsikalise keemia praktikumi nr 8 protokoll

    9. Etanooli moolide hulga leidmine tasakaalusegus ne tan ool = ntekkinud _ etaanhape = 0,0152mol 10. Etüületanaadi moolide hulga leidmine tasakaalusegus netüüle tan aat = nlähte _ etüüle tan aat - ntekkinud _ etaanhape = 0,040499 - 0,015233 = 0,253mol 11. Vee moolide hulga leidmine tasakaalusegus n H 2O _ tasakaal = n H 2O _ sum.lähte - ntekkinud _ etaanhape = 0,259972 - 0,015233 = 0,245mol 12. Näilise tasakaalukonstandi arvutamine Moolimurdude asemel kasutatud lihtsalt moolide hulki, kuna kõikide tasakaalusegus olevate ainete moolimurdude nimetajad oleksid ühesugused ning taanduksid koheselt välja netüüle tan aat n H 2O _ tasakaal 0,025266 0,244739 K 'x = = = 12,326 ntasakaalusegus _ etaanhape ne tan ool 0,032933 0,015233 Katseandmed ja arvutustulemused

    Füüsikaline keemia
    ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE
    10
    doc

    ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE

    FK laboratoorne töö nr.8 (lahus nr.5) ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5  a H 2O xCH 3COOC2 H 5   CH 3COOC2 H 5  x H 2O   H 2O Ka  

    Keemia
    Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine 8f
    5
    pdf

    Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine 8f

    TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas.

    Füüsikaline ja kolloidkeemia
    Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine
    12
    docx

    Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine

    TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 8f Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H2O Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga

    Füüsikaline ja kolloidkeemia
    Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine
    5
    docx

    Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine

    TTÜ materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool KYF0080 Füüsikaline ja kolloidkeemia Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Töö teostaja: Õpperühm: Protokoll Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: arvestatud: Kalju Lott 1.04.2014 ja 15.04.2014 8.04.2014 Töö teoreetilised alused Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile:

    Füüsikaline ja kolloidkeemia
    ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE-F8
    5
    docx

    ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE, F8

    TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8F Töö pealkiri ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 5,03 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu:

    Keemia
    ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE
    7
    docx

    ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE

    Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8f ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.2014 Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu:

    Füüsikaline ja kolloidkeemia
    FK 8-Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine
    5
    docx

    FK 8, Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine

    TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK19 Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses.

    Füüsikaline ja kolloidkeemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun