Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tark tüdruk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inge, veri, võtmed, kuulas, vaatas, kartis, uskuda, avada, koridori, nuttu, õudusjutt, tütrele, laupäeval, hommikul, tulema, luges, mures, koridoris, kadus, tuppa, avasse, verine, teadnud, kuulis, igaks, juhuks, silmadega, verise, olend, teravad, hundil, avanud, krambid, tuhat, paigastValgus tuli läbi klaas ukse kus oli näha naise varju, kes ennast riietab. Tüdruk aga haaras mehelt tugevalt käevarrest ja vedas mehe teisele poole kus oli koridor. Koridor oli pikk ja hämar, seal istus ka laua juures üks valge kuuega mees. Järsku jõudsid nad ukseni, kuhu tütarlaps koputas ja siis ukse lahti lükkas. Tuba oli väike ning soe. Ukse vastas oli kaetud aken tumeda riidega. Ukse kõrval oli kuusk ja kui mees kuuse vastu läks siis pudenesid okkad maas olnud ajalehele. Mees vaatas teisele poole ja seal oli suur voodi kus arvatavasti oli pool istuli see noormees Olle. Tüdruk ütles Ollele, et näed siin ta on lõpuks ja Olle vastas talle, et ta teab, ta ju lubas tulla. Mees oli nii mõnegi inimestest peaaegu et ära tundnud, kõik olid temas äratanud hämarad mälestused, aga Ollet nähes teadis ta kindlalt, et on teda kohanud. Nüüd ütles tüdruk, et peab minema ja Olle ütles tänan Bella. Nüüd sai mees teada, et tüdruku nimi on Bella
Ühel päeval lahkub aga Mairoosike kodust jäädavalt. Andrus oli arvamusel, et elus on tähtsad vaid kaks asja- leib ja naine. Ning nendest kahest võib jagada vaid üht naist. Veel üks tema huvitav mõte oli see, et elus on ikka kergem raskusi taluda siis, kui on kedagi vihata ja kiruda, see otsekui lükkaks edasi ja kergendaks. Inge Purre oli noor tütarlaps, kes elas vanematega Türisalu rannikul. Kui tuli aeg mõelda kodu hülgamisele, siis ta vanemad ei olnud valmis kodust lahkuma. Inge võttis endaga kaasa Peeter Roodus, kes oli omamoodi kosjaliseks Ingele. Vanemad jäid kodu kaitsma. Inge oli ka omamoodi kaval neiu, merel olles lõi laine paadi kõikuma ja Inge kasutas seda olukorda ära, et Peetrilt esimene kallistus saada, poisile jättis mulje nagu oleks lainetus Inge ta sülle visanud ent tegelikult viskus Inge meelega ta käte vahele. Peeter aga pidas Inge kiindumust ja soovi ta kätt hoida tänulikkustundeks pääsemise pärast.
hästi hakkama Autobahni ääres, besniinijaams oli palju veokeid ja mehi aga Zara ei suutnud kedagi endaga meelitada. Pasa tiris Zara autosse ja pahandas. Pasa rääkis Lavrentile oma suurtest plaanidest tatoveerimis stuudio rajamisega. Lavrenti ja teised pidasidd plaani naljakaks sest sel ajal oleks võinud tahta palju enamat. Pasa harjutas tatoveerimist tüdrukute peal keda ta enam ringlusesse ei saatnud, näiteks Katja. Hiljem polnud Katjast midagi kuulda. Zara kartis, et ka tema läheb tatoveerimisele ja kaob. Kui Zara alustas pidi ta vaatama viseoid Madoonnast ja Eroticat. Kui Pasa meelest oli Zara küps võeti ta kaasa joomingule kus ta pidi koos klientidega olema. Pasal tekkis tüli kliendiga ja kliendi kõri lõigati läbi. 1992 Lääne-Eesti Zara ja Aliide jõid kohvi. Mütsatus kõlas vastu akent. Aliide tegi nagu tea ei kuulnud seda aga Zara ehmus. Ta läks akna juurde ja värises
peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?"
oli võti, millega sisse hiilis salaja - tütar leidis raamatu ,,Hitler laste sõber" ja uuris seda, kui Augusti ema lahkus - ema jõudis tütrele järgi, mindi koos koju, nähti vanaema askeldamas, ema asus pihlakatest moosi tegema, suhkrut oli tol ajal vähe ja raske saada - moos kõrbes põhja, ema ja ka teised olid kurjad ja pettunud, sest 4kg suhkrut oli raisus, teises toas söödi koos suppi - vanaisa oli surnud, vanaema istutas hauale kevadel maikellukesi ja sõnajalgu - tüdruk kartis õhtuti oma nukku Manni, kes oli väga vana ja kulunud - ema pesi tütre jalad ja ta puges voodisse magama - perel oli kana Heroodes, kes oli kuri, aga kellelt saadi mune - ema ja vanaema läksid heina tegema, tütar jäi koju - nende hoovis palju lilli, sest vanaemale olid need uhkuseks - koduaias kasvatati lisaks erinevaid marju, köögivilju, olid mesitarud - tütar oli näinud, kuidas onu miskit ühes tühjas mesitarus teeb ja tahtis selle nüüd välja
mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid tal oli raha vaid kuue väikese saia jaoks, mida ta ise poleks söönud, vaid lastele koju viinud. Jaani nälg oli suur ja ta võttis ikkagi Anni käest saia, pärast veel
Nad vaatasid teineteisele pikalt otsa ja jätkasid oma teekonda kaubandus- keskusesse. Kuigi oleks võimatu nende mõtteid lugeda, võinuks arvata, et nad on omas maailmas. Nad sisenesid poodi. Tüdrukul oli vaja sealt ainult pastakat. Ja järsku algas see kõik. Kusagil viis-kuus relvastatud ja maskeeritud meest tungisid sisse. Kõik see juhtus nii järsku. Keegi ei saanud aru, mis toimus. Relva ähvardusel käskisid nad müüjatel kogu raha kottidesse panna. Nii palju pisaraid, nuttu ja kära. Oli tunda hirmu, mis sel hetkel valitses. Poemüüjad panid higiste ja värisevate kätega kogu raha paberkottidesse. Järgmisel hetkel oli kuulda politseisireene. Röövlid läksid närvi ja hakkasid läbisegi midagi karjuma. Tüdrukul hakkasid iseenesest pisarad mööda põski alla voolama, ta värises. Edasine mitte keegi teine. Poisi matustele ta ei läinud. Kogu selle valu ja pisarate juhtus liiga ruttu, et keegi oleks midagi aru saanud. Mitukümmend relvastatud
aga onu küsis veel, et mida ta oskab ja Kessu vastas, et kõike. Tegid mängu, et Tripp on selline ülemus, kes arvab, et ta kõigest kõike teab.Nt juhid ajas segamini (bussijuhi trammi juhtima ja vastupidi- nood ei osanud seda teist sõiduvahendit juhtida), müüjad (toidumüüja ja mööblimüüja- toidumüüja müüs mööblit kilogrammides ja mööblimüüja ütles, et näiteks jahu ei saa osta kg kaupa), ajas segi sepad (kellassepp, plekksepp- kellassepp pidi plekki taguma, aga vaatas, et katus ei tiksu ja hakkas koputama tiksumist) jne. IGA AMET TAHAB ÕPPIMIST: PALJAST ÜTLEMISEST, ET MINA OSKAN; ON VÄHE. Kessu teatas, et ema jääb tööle kauemaks ja peavad ise lõuna valmistama. Tripp ostustas konstrueerida söögitegemise automaadi- SUP(supp)RA (praad)MAG (magustoit)Seal sai suppi (piima, herne, kapsa, klimbi), praadi (sea, lamba, karbonaad, kotletid), ja magustoitu( kiselli, vahukoor keedisega, rosinad suhkrus)
Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel. Holdenit hoiatati tihti ning ta
peamiselt sõi ta ise. Tagasi teel õpetas Tigapuu Indrekut, et mida härra Maurusele öelda , kui nad peaksid vahele jääma. V Kui nad tagasi kooli jõudsid, siis saatis Jürka nad direktori juurde, vaatamata sellele, Tigapuu proovis teda õllega ära osta. Härra Mauruse juures võttis Tigapuu kogu vastutuse enda peale ja kaitses Indrekut. Sellest läks Härra Maurus aina vihasemaks, kuni lõpuks Härra Olligo ta maha rahustas ja nad mõlemad üle kuulas. Kui see oli läbi siis Tigapuu ja Indrek läksid oma tuppa ja Tigapuu müüs rublaga Indrekule kaks patja. Kui aga Tigapuu märkas kui vähe raha Indrekul on , siis sai ta selle peale pahaseks ja läks alla korusele. Mõne aja pärast kutsuti nad mõlemad uuesti direktori juurde. Direktor vabandas ja otsis nendega lepitust. Ta andis Indrekule ja Tigapuule raha ja saatis nad linna. Teepeal aga jagasid nad raha Tigapuu suure tingimise tulemusel ära nii, et 1/3 sellest jäi Indrekule
Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joostes ja nuttes jõudis tüdruk lõpuks koduni. Uksest sisse läinud vajus ta põrandale. Ta oli tänulik, et kedagi polnud kodus tema nõrkushetke nägemas. Oma tuppa jõudnud vaatas ta seal ringi ja nägi peeglilaual Reimo pilti. Tüdruk võttis pildi ja viskas selle karjatades vastu seina. Pilt langes klaasikildude ja raamitükkidega voodile. Heidi võttis pildi voodilt ja rebis selle pisikesteks tükkideks. Tüdruk ei suutnud enam selles toas olla, sest igalt mööblitükilt vaatas vastu Reimo nägu. Poiss oli seal sadu kordi viibinud. Heidi otsustas välja minna, ta jättis esikukapile kirja, et läheb ööseks Diana juurde, samas mõeldes, et küll ta kuskilt
Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa. Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seisma. Natuke eelmal elasid Haldjas ja Rebaseneiu. Rebaseneiu tahtis kangesti minna
müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole. Arutles oma lammastest, kuni lõpuks oma mõtete üle häbi tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda uuesti, ja seetõttu tundis ta ka oma kaaslaste vastu järsku viha. Aga sammus kiiremini edasi, kuna pidi enne päikse seniiti jõudmist viima lambad põllule. Poisil oli oma elul kindel eesmärk
Pöialpoiss ja seitse Lumivalgekest Ühel kesktalve päeval, langes lumehelbeid taevast. Kuningas istus akna all ja hoidis nõela käes mille ta pidi kuningannale viima. Sel hetkel kui ta aknast välja vaatas torkas ta nõelaga sõrme ja veri tilkus põrandale. Kuningas mõtles endamisi: ,,Ma sooviks omale last, kes oleks väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega, nagu eebenipuu." Aasta hiljem sünditaski kuninkanna kuningale poja ja ta oli täpselt selline nagu kuningas ise soovis. Laps oli väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega nagu eebenipuu. Lapsele pandi nimeks Pöialpoiss, kuid kahjuks suri
ma julguse kokku ja lähen. Loodan vähemalt.Helistan siis Kerlile ning pakin asjad. *** Nii täna panen siis helesinised dressid jalga ja ..appi kuidas ma kardan..olgu rahune Angela sa oled ilus, seksikas tibi. Tegelt kõige rohekem kardan et teen seal oma margi täis. Mõtle , kus me ennast pesta saame?? Iu siis ma lähen ju räpaseks. Matkale tuleb ka meie klassi ilusam poiss Marko.Aww ta nii seksu. *Uksekell* Ahah Kerli jõudiski pärale. * Koolimaja ees seistes näigin et Marko vaatas mind päis suurte silmadega. Küllap ma meeldin talle ka. Appi ma punastan.Kerli varja mind . Järsku tuli mu juurde Kaire. "Kuule,Anx..võib ma kutsun sind anxiks.. muide sa ööbid ühes telgis minu Marko ja Kerliga.Sobib?" "Võib küll..ämm oki..Aga mina tahan keskel magada!!" "What ever." Niisiis rahvas koos .Me hakkasime metsa poole liikuma. Nägin kuidas Marko mind terve tee jälgis.Oi tal on nii ilusad pruunid silmad. Lausa suu ajab vett jooksma.Hiljemalt kella 12 jõudsime meie
Krõõt rääkis mitu korda juba talle et kui midagi peaks juhtuma et ta siis hoolitseks tema laste eest ja aitaks neid. Sündis poeg. Krõõt ütles Andresele et poiss võttis talt hinge. Oma naise tervise ja elu nimel oleks mees loobunud oma pojast ja olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad kuid sinna polnud enam midagi parata ja teha. Viimased sõnad mis naine mehele ütles olid et ta ei võtaks endale kurja naist.... lastele emaks. Peale seda kutsus ta Mari ning vaatas talle ainiti otsa ega ei öelnud midagi. Ka Oru nine tuli kohale. Mari ja Oru naine tegelesid surnuga. Matustele tuli väga palju rahvast, algul räägiti palju Krõõdast ja sellest kui hea ja töökas ta ikka oli. Hiljem olid aga paljud juba purjus ja räägiti kõigest. Pearu rääkis koguaeg kui väärt naine ta ikka oli olnud, tõsteti väga tihti tema auks klaas. Pearu tegu soosilla tee naise jaoks korda.
taas tantsupõrandal balletti, moderntantsu ja kõiki teisi imelisi tantsukunste vihtus. Noormeeski oli kohal, nagu oodatud. Tüdruk jälgis teda pingsalt ning ka noormees vastas sooja pilguga. Marlene tundis, kuidas too pilk oleks justkui hüpnotiseeriv nii soe, nii meeldiv ja tuttavlik. Ühel hetkel astus noormees publiku seast välja ning seadis oma kindla, elegantse sammu Marlene poole. Jõudnud tüdrukuga kohati, vaatas noormees tüdrukule sügavale silma ning naeratas kõige imelisemal viisil, mida tüdruk kunagi näinud oli. Õrnalt võttis noormees kinni tüdruku paremast käest ning seejärel ka vasakust ning juhtis tüdruku tantsupõrandale. Peagi märkas Marlene, et tal oli seljas tema endiste lihtsate riiete asemel võrratu lendlev helesinine kleit, mis iga tema liigutust kaunil viisil järele matkides hetkeks õhku tõusis ning seejärel taas
noobi. eristamine Tibu lause: oli ilus suvepäev. Pane iga lauses. Lause sõna kohta pabeririba lauale. Mitu sõna on kasvatamine lauses? noopide abil ja lause Kana lause: oli ilus suvepäev, sest päike kordamine. paistis. Mitu sõna on lauses? Korda lause. Tibu lause: Pille ehmus. Mitu sõna on lauses? Kana lause: Pille ehmus, sest ta kartis kübarast ilma jääda. Korda lause. Tibu lause: pille jooksis kiiresti. Kana lause: Pille jooksis kiiresti, sest tahtis kübarat kätte saada. Tibu lause: Pillel oli hea meel. Kana lause: Pillel oli hea meel, sest ta sai kübara kätte. Tibu lause: Tuul ei saanud kübarat ära viia.
Ta nõudis oma ,,lambasihvrit", kuid Andres ei lasknud tal naisele liiga teha. Pearu lõi selle peale teda jalaga, kuid Andres viskas ta majast välja. Natukese aja pärast tuli Pearu õue peale karjuma ja Andrest lambapussiga hirmutama. XVII Mari ja Krõõt olid taas rasedad. Krõõt tundis, et ta on nõrk ning palus Marit, et kui teda enam ei ole, et Mari ta laste ees hoolitseks. Arvati, et Krõõt sünnitab enne, kuid läks vastupidi ning seda enam kartis Krõõt oma tervise pärast. Maril sündis seekord tütar. Krõõdal sündis küll poeg, aga ta ise oli väga nõrk. Andres märkas nüüd , et ta oli alati loomade tervise eest paremini hoolt kandnud, kui oma naise. Ta palus Jumalat, et ta tema poja ja kõik tulevased lapsed tütardeks teeks, kui ainult Krõõt ellu jääks. Paraku tema palvetele ei vastatud ja Krõõt suri. Andres lasi Oru perenaisel laiba ära pesta ning kutsus kirstutegija. Öösel tegi Pearu koos
Ühel päeval kui Ann koolist koju jõudis avastas ta oma ema jälle rõdult suitsetamast. Annil ise polnud suitsetamis viga. Ta lausa vihkas suitsetamist nagu ka joomist. Ann jõi ainult seltskonnas, sõpradega, lahjat õlut. Seda võis ta küll endale lübada, kuid kangemat kraami ta ei puutunud. Niisiis, kui ema rõdult suitsu ära lõpetas istus ta Anni kõrvale söögilaua äärde ning vaatas Anni näoga nagu tahaks ta tüdrukule midagi kangesti rääkida, aga ei leia selleks vajalikke sõnu. Lõpuks otsustas Kärt kõik otse välja öelda ja teatas Annile, et ta on rase. Annil oli seda raske uskuda ning arvas algul, et ema teeb nalja. Ema kinnitas aga tüdrukule, et kõik rasedustestid olid positiivsed ning tal ei olegi selles osas kahtlust. Ka Anni isa, Ants, on ärevuses. Temast saab pärisisa. Ärevus ajab Kärdi ja Antsu, Anni ema ja isa, hulluks
puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed hetkel. Varemetes , kus võisid Kiviveski tondid täna kõige paremini mässata. Niisugune julgus oleks ka kõige parem ise oma surma otsimine olnud. Keegi ei olnud nii kergemeelne. Tammiste veski toas vurasid vokirattad tuuleveskiga võidu. Ketrajate suud olid soiku jäänud, mis voki ees haruldaseks looks kiidetakse. Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal
Kuid Salme ütles, et nende vahel pole midagi erilist. Leemet aga rääkis oma loo ära ja ema ei teadnud üldse mida teha, ta nuttis ja kõik nutsid. Siis tuli kohale onu Vootele, ja nägi ,et kõik nutavad. Ta kuulis Leemti loo ära ja otsustas, et tuleb keskööl Leemetiga ise järve äärde ja hunte kaasa ei võta. Neid ootas seal juba hiietark ja kui ta nägi et neil pole hunte kaasas, oli ta raevunud, Onu Vootele seletas, et haldjaid pole olemas, see on lihtsalt iidne vana komme neisse uskuda, kuid hiietark oli kuri selle peale, ja röögatas, et kuidas saab meest selliseid asju rääkida. Ta oli kuri selle peale, et Vootele ei käi hiies, ja rääkis, et sellised inimesed peavad küladesse tagasi minema. Ta tahtis nüüd tappa Vootlelet, et tema verd ciia järve, kuid Vootele kaitses end hästi ja haavad hiietarka hammastega. Hiietark hakkas Vootlelet kartma ja onu Vootele oli kuri, ütles, et ta hoiaks tast kaugel ja jätaks poisi rahule. Onu Vootele ja
maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne. 2
Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne. Nelipühade viimasel pühal käid Eesperes suurem müra, sest rahvas oli tulnud/mõned kutsutud pererahvast vaatama
mida ta oli 8 aastat iga laupäev jooksund ja see tee ei lõppenud . Järsku tuli tema teel vastu orav kes hakkas temaga rääkima . Martin ei uskunud oma kõrvu , et ta suudab oravaga rääkida ja ta arvas , et ta ei ole ikka veel ülesse ärganud ja jooksis edasi ja jättis orava sinna ootama . Siis mõtles Martin , et ta on ära eksinud , kuna tee sai otsa ja seal ei olnud enam vanaema maja . Martin oli väga kurb kuna ta ei teadnud kus ta on ja ta ei oskanud enam tagasi minna . Ta vaatas ringi ja ei mõistnud enam midagi , kõik mets oli nii valge ja puud ümbritsesid teda . Ta ei saanud enam aru kus ta on kuna teed ei olnud enam kuskil . Martin istus , pigistas silmad nii kõvasti kinni kui sai ja arvas , et kui ta need avab siis ta näeb vanaema maja . Ta avas silmad ja nii palju loomi olid tema ümber ja rääkisid temale igasugu jutte . Martin ei saanud aru , kuna kõik rääkisid korraga . Martin oli ehmatusest tumm
ülejärgmisel hommikul Taavile järele. Taavi nägi raudteejaamas tuttavaid, keda viidi rongiga vangilaagritesse. Kui nende rong sõitma hakkas, laulsid vangid Eestile ülistuslaulu. Taavi käis Keilas, ütles sõbra vanematele, et nende poeg on surnud ja tuli järgmisel hommikul Tallinnasse Selma juurde, kuhu jäi peatuma ja ütles talle, et venelased lasksid Selma isa maha. Ühel päeval tuli Riks, kes vanasti oli rõõmsameelne, kuid viimasel ajal närviline ja rääkis, et NKVD kuulas teda üle ja peksis teda selle käigus, ütles, et peab kirja kirjutama ja läks teise tuppa. Kui talle järele mindi, oli ta kadunud ja alles on 2 kirja - 1 naisele (kinnine) ja lahtine teistele, kus seisis, et ta ei andnud kedagi üles ja tapab nüüd enese, sest ta kardab, et ta võiks järgmisel ülekuulamisel murduda. Riksil oli koju jäänud haige naine, kes poleks põgenemist üle elanud ja väikesed lapsed.
Jõudes esimesele mägikarjamaale, lasti hobused koplisse lahti ning mindi jala edasi üha hõrenevasse metsa kuni nad mäeseljani jõudsid. Mehed tõstsid koormahobuselt kandamid maha, süüdati lõke ja hakati sööma ning õlut jooma, mida Laurits pakkus ka Kristiinale. Joodi hoolega ja põhjalikult kuni kõik ära vajusid ning magama jäid. Kristiina ärksas, lebades soojas ja pimedas isa kaenlas. Päev hakkas juba õhtusse vajuma. Kristiinal tekkis hirm. Esiteks sellepärast, et ta kartis, et äkki on juba järgmise päeva õhtupoolik, teiseks sellepärast, et oli õudne näha inimesi keset päeva liigutamatult magamas. Järsult mürises ja kõmises maapind ning Kristiina ehmatas hetkeks ära, nähes aga, et see oli olnud isa imeilus hobune Guldsvein, jooksis Kristiina rõõmsalt hobuse juurde ega kartnud enam. Ta lonkis koos hobustega kaasikunõlvast alla kuni ühe oja juurde. Seal oli muinasjutuliselt ilus
suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel
Ta oli allaminemas kui nägi, et saalis oli kindral ja maja ümbritsesid valurid. Eeva tutvustas talle kindralkuberner markii Paulucci. Keiser olevat ta isiklikult saatnud. Tegu oli Timo kinnivõtmisega. Terve mõis otsiti läbi ning sel ajal istusid Timo ja Eeva all suures saalis. Timot süüdistatti keisrile hullu sisuga kirjade saatmises. Keiser aga tahtis Eeva eest isiklikult aga hoolt kanda ta lasi panna spetsiaalse inimese kes valvab ja selgitab talle mehe kinninabimise põhjusi. Eeva kuulas kõik küll ära kuid õhtul kui mees vangi ei tea kuhu saadeti läks ta metsa ning oli väga segaduses. Vahepeal mõtles Jakob mõtteid, et peaks ikka Jette endale naiseks võtma. Kuid varsti tuli teade, et keski ostab mõisa ära ning sinna kolivad veel paar inimest juurde. Tuli ka välja , et Jette isa Laming oli olnugi kõik need aastad keisri käsutuses sala sisenuhk ja see pööras mehe mõtted taurpidi, sest ta kahtlustas, et ka Jette on sellega kuidagi seotud oma küsimuste põhjal
pidi ära andma. Taavil olid ka mõned Nõukogude Liidu passe, mis Marta talle kodus käies oli andnud. Taavi suhtus töösse suure tõsidusega. Talutööd ja talu üleval hoidmine oli tema jaoka väga olulised, kuigi tal ei olnud erilist võimalust selleks midagi teha, kuna pidi venelaste eest põgenema. Taavi suhtus oma kaaslastesse lugupidamisega. Ta sai kõigiga hästi läbi ja aitas alati teisi kui vaja oli. Ta oli alati rahulik olenemata, mis olukord oli. Ta kuulas alati sõbra muret ja kui oskas siis andis ka nõu. Samuti suhtusid kaaslased temasse hästi. Keegi ei norinud temaga eriti tüli. Taavi oli temperamendilt flegmaatiline ja melanhoolne. Flegmaatik on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik töömees. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Melanhoolne inimene on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline
Rita läks teda saatma,sest Ann oli lubanud talle pärast takso kutsuda.Kui nad kohale jõudsid,kutsus Ann Ritale takso,ise läks aga tuppa.Vanematega tekkis suur tüli nii pahanduste pärast koolis,kui ka joomise ja suitsetamise pärast.Pärast emalt saadud kõrvakiilu tormas Ann kodunt minema.Maja ette oli just jõudnud Ritale kutsutud takso ja Ann sõitis minema koos Ritaga. Öösel olid nad Rita juures.Otsustati koos põgeneda.Ann helistas Reenale ja sai sõbranna käest vanaisa maja võtmed koos täpsete juhistega,kus maja asub. Järgmisel päeval nad kooli ei läinud.Ann ootas,kuni vanemad on tööle läinud ja läks siis koju asju pakkima.Keldrist viisid nad ära taara,et saada raha elamiseks.Toas asju pakkides märkas Ann,et ema oli tema reisikotti mõningaid asju sokutanud(allergiarohud,valuvaigistid,isegi kondoomid).Samuti oli tüdruku rahakarbis raha tunduvalt rohkem,kui Ann teadis seal olevat.Ta võttis kõik kaasa ja koos Ritaga suundusid nad Võsule.
koju. Teel kohtas ta Tääkeri isa. Too rääkis pojast uudiseid. Kui Ahas lõpuks üksi edasi liikus mõtles ta oma peas välja plaani, et läheb klassivendadele ikka appi. Kodus aga olid vanemad punaste taandumisest õnnetud. Järgmine päev läks isa linna ja Ahas läks temaga kaasa, et koolivendi külastada. TEINE OSA. 1-4 peatükk. Kui Ahas kohalikku tütarlastegümnaasiumi läks (sellest oli saanud nüüd vabatahtlike pataljoni kasarm) ei suutnud sõbrad seda kuidagi uskuda. Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid
koju. Teel kohtas ta Tääkeri isa. Too rääkis pojast uudiseid. Kui Ahas lõpuks üksi edasi liikus mõtles ta oma peas välja plaani, et läheb klassivendadele ikka appi. Kodus aga olid vanemad punaste taandumisest õnnetud. Järgmine päev läks isa linna ja Ahas läks temaga kaasa, et koolivendi külastada. TEINE OSA. 1-4 peatükk. Kui Ahas kohalikku tütarlastegümnaasiumi läks (sellest oli saanud nüüd vabatahtlike pataljoni kasarm) ei suutnud sõbrad seda kuidagi uskuda. Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid
annaabi.ee 
