ARVESTUSTEST 9.2 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (15 punkti 15st, hinne 10/10st) 1. Allpooltoodust väljendab pöördvõrdelist sõltuvust: a. Tarbimiskulutuste ja käsutatava tulu seos b. Investeerimiskulutuste ja intressitaseme seos c. Säästmise ja tarbimismäära seos d. Investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos e. Kõik valed 2. Investeeringute mahtu mõjutab: a. Intressimäär b. Ettevõtjate pessimistlikud või optimistlikud ootused c. Tehnoloogiliste muutuste tase d. Tootmisseadmete koormatuse tase e. Kõik vastused õiged 3
Olulisemad kaudsed maksud Eestis on aktsiisimaks ja käibemaks, mis sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. 35) Isiklik tulu (Personal income) on üksikisiku kogutulu, mida ta saab enne otseste maksude tasumist. Lisaks tegurtuludele kuuluvad siis ümberjaotatud maksud, mis makstakse välja mitmesuguste toetustena. 36) Tarbimine (Consumption) C - on kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks 37) Autonoomne tarbimine (Autonomus consumption) - on tarbimiskulutuste baastase, mis ei sõltu kasutatava tulu suurusest. (Kodutu peab ka sööma) 38) Indutseeritud tarbimine (Induced consumption) - on tarbimiskulutuste see osa, mis muutub kasvava tulu muutudes 39) Keskmine tarbimiskalduvus (Average propensity to consume) APC - on antud kasutatava tulu osa, mis on määratud tarbimiskuludeks. Tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu suhe APC = C/Yd (C planeeritud tarbimiskulutused Y kogutoodang)
nimetatakse...heidutatud...töötajateks 20. Ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas on...vahetuskurss. TEE ÕIGE VALIK 21 - 30, iga õige vastus annab 1 p, kokku 10p. 21. SKP mõõdab : a) nii vahe kui ka lõpphüviste turuväärtust b) toodetud lõpphüviste turuväärtust c) vahetoodete turuväärtust d) sisemajanduse puhasprodukti ja investeeringute turuväärtust 22. Säästud võrduvad nulliga : a) punktis, kus tarbimiskulutuste joon lõikub horisontaalteljega b) punktis, kus säästujoon lõikub horisontaalteljega c) juhul, kui MPC ja MPS on ühesuurused d) juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutustega 23. Kui kogutulu suureneb, siis : a) toimub liikumine piki kogukulutustejoont ülespoole b) toimub liikumine piki kogukulutustejoont allapoole c) kogukulutustejoon nihkub allapoole d) kogukulutustejoon nihkub ülespoole 24. Maksude suurenemine, ceteris paribus :
D. tootmiskulutuste vähenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke vasakule; E. tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke paremale ANSWER: B Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 MAKROMAJANDUSE TEST 4 Tarbimine ja investeeringud 1. Tarbimise piirkalduvus, see on: A. kogutarbimise suhe kogutulusse; B. tulude muutusega esile kutsutud muutus tarbimiskuludes; C. kõver, mis iseloomustab tarbimiskulutusi antud tulude tasemel; D. tarbimiskulutuste juurdekasvu suhe käsutatava tulu ühiku juurdekasvusse; E. kõik vastused valed ANSWER: D 2. Seos piirtarbimis- ja piirsäästmiskalduvuste vahel väljendub selles, et: a) nende summa on 1; b) nende vaheline suhe väljendab keskmist tarbimiskalduvust; c) nende summa on võrdne käsutatava tuluga, kuna jaguneb tarbimise ja säästmise vahel, d) punkt kõveral, kus nad on võrdsed, tähistab tulu lävepunkti, e) nende summa on 0 ANSWER: A 3
b) tuleks kõrghariduse omandamist maksustada c) tuleks kõrghariduse omandamine positiivse välismõju d) Kõrghariduse saanud inimeste arv tulevikus ei muutu 2. Möödunud aastal oli härra Kase tulu 20 000 EUR ja tarbimiskulutused 16 000 EUR. Sellel aastal kasvasid tema sissetulekud 24 000-le eurole ja sööstmise piirkalduvus MPS on 0,3. Mitme euro võrra suurenesid härra Kase tarbimiskulutused (milline oli tarbimiskulutuste muut C), kas a) 1500 b) 2500 c) 2800 d) 3300 3. Languslõhe möödab: a) Suurust, mille võrra kogukulutused on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive; b) Kokkuhoiuparadoksi; c) Suurust, mille võrra kogukulutused on allpool taste, mis kindlustab täishõive; d) Mitte midagi eeltoodutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole: a) Kogutoodangu kasv b) Tööhõive kasv c) Eratarbimise langus d) Intressimäära kasv
........................................................................................5 1.2 ANDMED................................................................................................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................12 LISAD.............................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Inimeste tarbimiskulutuste statistika annab tervikliku ülevaate sellest, kuidas inimesed kasutavad ära oma kuu sissetuleku. Tarbimiskulutused hõlmavad kulutusi toidule, eluasemele, transpordile, vabale ajale, tervishoiule, haridusele, riietusele ja palju muud. Enamasti moodustavad suurima osa kulutused toidule ja eluasemele ning nende maht ajas väga ei muutu kuna tegemist on esmatähtsate tarbekaupadega. Kulutused teistele valdkondadele on aga mõjutatavad erinevatest teguritest ja antud töös uuritaksegi seda,
Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8
muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan kogutoodangu püsimise täishõive kogutoodangu tasemel. 4. Kui tarbimisfunktsioon on C=2000+0,9Yd ja investeeringud on autonoomsed võrdudes 1000-ga igal kogutulu tasemel (investeerimisfunktsioon on Io=1000) , siis kogutulu tasakaalutase Y= Kui oletame et kogutulu tasakaalutase vähened 1000( Y=-1000) võrra, siis vastavalt antud mudelile oli põhjuseks näiteks autonoomsete tarbimiskulutuste (Co) vähenemine võrra ( võtke arvesse multiplikaatorefekti ) 5. Kui keskpank piirab raha pakkumist, siis tagajärjeks on a) intressimäära tõus ja reaalinvesteeringute kasv b) intressimäära tõus ja reaalinvesteeringute vähenemine c) intressimäära langus ja reaalinvesteeringute kasv d) intressimäära langus ja reaalinvesteeringute vähenemine 6. Tabel näitab monopoolse panga lähtebilanssi. Oletame, et kohustuslik reservimäär rr=10%
Question 8 Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 9 Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume Complete ) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, Mark 1.0 out of 1.0 kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Select one: True False Question 10 Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand Complete ) ületab kogupakkumist (AS - Mark 1.0 out of 1.0 aggregate supply
Selgitage! Tarbimine ja säästmine sõltuvad mõlemad tuludest ja kasvavad koos tulude kasvuga. Tarbimise ja säästmise omavaheline proportsioon kaldub olevat selline, et suuremate tulude puhul säästetakse ka suhteliselt rohkem, s.t säästmine suureneb nii absoluutselt kui proportsioonina tulude kasutamises. Väiksemate tulude puhul on rohkem n.ö sundtarbimist (toidu ja eluasemega seotud kulutused) ja säästma hakatakse valdavalt selle osa tulude pealt, mis jääb järgi peale esmaste tarbimiskulutuste katmist. Investeeringud sõltuvad säästude mahust, aga ka turul valitsevatest tingimustest. Säästusid võib käsitleda ressursi pakkumisena ja investeeringuid nõudlusena, mille vahekorda reguleerib intressimäär. 5. Millised muutused toimusid Eesti SKT struktuuris majanduskriisi ajal? Avaldage oma arvamus! Majanduskriisi ajal vähenesid agregeeritud näitajatest eriti investeeringud (kapitalimahutus põhivarasse)
vaatavad turutasakaalu just lühiajaliselt ning kuna lühiajaliselt turg tõesti tasakaalu ei saavuta, peabki valitsus keinsistide arvates majandusse rohkem sekkuma kogunõudluse suurendamise kaudu. Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 1,3 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Vali üks:
Autonoomne säästmine AS Vastus 3 võrdub 50 Tarbimine sissetulekute Vastus 4 tasemel Y=400 on 300 Säästmine sissetulekute Vastus 5 tasemel Y=300 on 50 Tarbimise piirkalduvus MPC Vastus 6 võrdub 0,5 Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Valige üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Valige üks või mitu: APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad vähenevad APC väheneb, MPC ei muutu APC ja MPC mõlemad suurenevad Tagasiside
nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist. defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus. Engeli kõver- Mikromajandusteooriast on teada Engeli kõverad, mis kirjeldavad erinevate kaupade tarbimiskulutuste (Y) ja sissetulekute (X) vahelisi seoseid. Tavakaupade puhul reeglina sissetulekute kasvades tarbimiskulutused kasvavad (ceteris paribus-muude tingimuste samaks jäädes) ning lähenevad teatud maksimaalsele tarbimistasemele. Luksuskaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades jäädagi kasvama ning väheväärtuslike kaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades väheneda. oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid
nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist. defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus. Engeli kõver- Mikromajandusteooriast on teada Engeli kõverad, mis kirjeldavad erinevate kaupade tarbimiskulutuste (Y) ja sissetulekute (X) vahelisi seoseid. Tavakaupade puhul reeglina sissetulekute kasvades tarbimiskulutused kasvavad (ceteris paribus-muude tingimuste samaks jäädes) ning lähenevad teatud maksimaalsele tarbimistasemele. Luksuskaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades jäädagi kasvama ning väheväärtuslike kaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades väheneda. oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid
APC ja MPC mõlemad vähenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad suurenevad APC väheneb, MPC ei muutu Feedback Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. 7.1.1. Question 9 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Select one: True False Feedback 8.1.1. Question 10 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Select one: True False
c. tal on horisontaalne nõudluskõver d. teda pakub valitsus Ressursi nõudlus sõltub a. ressursi piirtootlikkusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast b. ressursi hinnast ja ressursi abil valmistatud toote hinnast c. ressursi hinnast ja ressursi nõutavast kogusest d. ressursi piirtootlikkusest ja ressursi hinnast Säästud võrduvad nulliga : a. punktis, kus tarbimiskulutuste joon lõikub horisontaalteljega b. punktis, kus säästujoon lõikub horisontaalteljega c. juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutustega d. juhul, kui MPC ja MPS on ühesuurused Strateegia, mis on pikaajaliselt suunatud VTP väljapoole nihkele : a. suurendab tarbimist ja vähendab investeeringuid põhikapitali vale b. vähendab töönädalat 38le tunnile c. Kulutab vähem riigikaitsele ja rohkem haridusele d. ehitab rohkem autosid ja vähem tehaseid
tarbimiskulutused on kokkuvõttes samasuured kui planeeritud kulutused. Käsitledes avalikku sektori ja välissektorit, siis me lähtume samadest eeldustest. Kahesektoriline majandus on järelikult tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus, et kogukulutused on võrdsed kogutoodanguga Seega võime toodetud väljundit,(kogutoodangut, Y) väljendada kogukulutuste komponentide järgi. Kuna lähtume hetkel kahesektoriliselt majandusest, siis aame, et kogukulutused on väljendatud tarbimiskulutuste(C) ja planeeritud investeeringute (Id) summana. Kuna hetkel puudub avalik sektor , siis pole makse ega siirded, siis kasutatav tulu võrdub SKP-ga. Tarbimine Need hõlmavad kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste tarbimiseks. Tarbimine, mis esineb juhul, kui kasutatav tulu on null on autonoomne tarbimine. Autonoomne tarbimine ei muutu, kui kasutatav tulu muutub. Tarbimine, mis aga muutub, kui kasutatav tulu muutub on tuletatud ehk indutseeritud tarbimine.
rahaühikule kindla vahetuskursi kas kulla, mingi teise riigi valuuta või valuutadest koostatud kogumi suhtes ning on valmis kursi säilitamiseks kasutama majanduspoliitilisi abinõusid. Ujuv vahetuskurss koduvaluuta kurss teiste valuutade suhtes määratakse tema nõudluse ja pakkumise poolest. Nominaalne vahetuskurss on kahe riigi valuutade suhteline hind ja reaalne vahetuskurss võtab arvesse kaubandustingimusi ehk hinnataseme erinevusi. Tarbimisfunktsioon väljendab MKP-de soovitud tarbimiskulutuste sõltuvust sissetulekutest (tuludest) teiste tegurite samaks jäädes. Keskmine tarbimiskalduvus APC = C/ Y Keskmine säästukalduvus APS = S/ Yd Investeerimine - tootmistarbimine, mida teostavad ettevõtted ja firmad. Investeering on uute kapitalikaupade tootimis- ja akumuleerimisprotsess jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks ja/või suurendamiseks. Multiplikaator võimendi, näitab mitu korda muutub kogutoodang ja kogutulu mis tahes sissevoo komponendi muutudes.
3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. kõik vastused valed b. varjatud töötuse kasvu c. struktuurse töötuse suurenemise d. tsüklilise töötuse e. siirdetöötuse Küsimus 17 3 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: Vali üks: a. 341 b. 341 c. 354 d. 367 Küsimus 18 3 Vastavalt Keynese tarbimiskulutuste kontseptsioonile: Vali üks: a. tarbimiskulud on otseses seoses kasutatava tuluga b. kui kasutatav tulu kasvab, tarbimiskulutused alanevad c. õiged ainult a) ja c) d. kui kasutatav tulu kasvab, siis osa, mis läheb tabimisele, väheneb e. kõik vastused õiged Küsimus 19 3 Maksude suurenemine, ceteris paribus : Vali üks: a. suurendab multiplikaatorieffekti b. suurendab tarbimiskulutusi c. vähendab multiplikaatorieffekti d
Netoeksport (X - M): näitab ekspordi (X) ja impordi (M) vahet. Ekspordina lähevad arvesse välismaiste residentide kulutused meie vaadeldava riigi residentide toodetud hüvistele ja ressurssidele. Impordina lähevad arvesse meie vaadeldava riigi residentide poolt tehtud kulutused välismaiste residentide poolt toodetud hüvistele ja ressurssidele. Import arvestatakse maha seetõttu, et kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste all. 1 2 3 4 Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused (E). Seega: SKP = E = C + I + G + (X-M) 30. sissetulekute lähenemisviis. korral kasutatakse SKP komponentidena tootmisprotsessis loodud sissetulekuid, milledeks on: palgad: tasu tööjõu eest; rent: tasu tootmistegurite kasutamise eest; intressid: tasu raha kasutamise eest;
Suurima osa tulusiirdest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustuse maksed 24. Kogukulutused (E) on SKP komponentide summa (tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport) 25. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess (kapitali olemi suurendamist nim investeerimiseks) 26. Säästmise piirkalduvus (MPS) on säästmise muudu ja kasutava tulu muudu suhe. 27. Tarbimise piirkalduvus (MPC) on tarbimiskulutuste muud ja kasutatava tulu muudu suhe. 28. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab ühikulist muutust rahvuslikus kogutulus, mida kulututakse impordile 29. Inflatsioonilõhe- kogus , mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset 30. Kogunõudlus (AD) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel.
Netoeksport (X - M): näitab ekspordi (X) ja impordi (M) vahet. Ekspordina lähevad arvesse välismaiste residentide kulutused meie vaadeldava riigi residentide toodetud hüvistele ja ressurssidele. Impordina lähevad arvesse meie vaadeldava riigi residentide poolt tehtud kulutused välismaiste residentide poolt toodetud hüvistele ja ressurssidele. Import arvestatakse maha seetõttu, et kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste all. Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused (E). Seega: SKP = E = C + I + G + (X-M) Sissetulekute lähenemisviisi korral kasutatakse SKP komponentidena tootmisprotsessis loodud sissetulekuid, milledeks on: palgad: tasu tööjõu eest; rent: tasu tootmistegurite kasutamise eest; intressid: tasu raha kasutamise eest; kasum: ettevõtte omanike tulu;
(palgad+rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud) 28. Kogukulutuste komponentidest on autonoomsed avalik sektor e. G, netoeksport ka, netomaksud samuti. 29. MPC- tarbimise piirkalduvus, näitab, kui palju iga lisanduv tuluühik võimaldab suurendada tarbimist MPC =C/Yd MPS- säästmise piirkalduvus, näitab kui palju iga lisanduv tuluühik võimaldab suurendada säästmist: MPS = S/Yd APC- keskmine tarbimiskalduvus näitab tarbimiskulutuste osatähtsust kasutatavast tulust ja on C/Yd APS keskmine sööstmiskalduvus näitab säästude osatähtsust kasutatavast tulust ja on S/Yd 30. Maksud ja säästud on väljavoog ning sissevoo moodustavad tulusiirded nagu investeeringud ja avaliku sektori kulud. 31. Väikesed muutused avaliku sektori kuludes võivad tekitada suuri muutusi kogutulus, sest 32. Kulumultiplikaator sõltub tarbimise/säästmise piirkalduvusestja
kodumaiste kaupade ja teenuste tarbimiseks teatava perioodi (tavaliselt aasta) jooksul. Autonoomne ja indutseeritud tarbimine Autonoomne tarbimine leiab aset siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Ta jääb samale tasemele ka siis, kui kasutatav tulu muutub. Indutseeritud tarbimine erinevalt autonoomsest muutub, kui kasutatav tulu muutub. Tarbimisfunktsioon väljendab seost kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste vahel: C = C0 + cYd, kus C0 ja c on konstandid: C0 tähistab autonoomset tarbimist ja c väljendab tarbimise piirvalmidust. Mudeli eeldus eeldatakse, et tarbimist mõjutavad tegurid (inimeste jõukus, hindade tase, tulevikuootused, raha laenamise tingimused, inimestele kuuluvad kestvuskaubad jne) on konstantsed. Tarbimise piirvalmidus (MPC) tarbimise piirvalmidust (MPC) kajastav konstant (c) kujutab endast tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhet
C = C0 + cYd, · kus C0 on autonoomne tarbimine, · c on tarbimise piirkalduvus ja Yd on kasutatav tulu · Kasutatav tulu (disposable income) saadakse, kui kogutulust lahutatakse netomaksud. · Yd = Y (T + TR), · kus T on maksud ja TR on kodumajapidamistele tehtud tulusiire riigieelarvest. · Kuna kahesektorilises majanduses pole avalikku sektorit, netomaksud võrduvad nulliga ja kogutulu võrdub kasutatava tuluga · Yd = Y · Autonoomne tarbimine (C0) on tarbimiskulutuste baastase, mis ei sõltu kasutatavast tulust. o Autonoomne tarbimine ei muutu siis, kui kasutatav tulu muutub. · Tarbimist, mis muutub, kui kasutatav tulu muutub, nimetatakse indutseeritud tarbimiseks (cYd ) · Tarbimise piirkalduvus (marginal propensity to consume) kui palju muutub tarbimine kasutatava tulu üheühikulise muutumise tõttu. o Tarbimise piirkalduvus on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis.
Sisemajanduse koguprodukti SKP (GDP) komponentideks on · KMP-de eratarbimiskulutused C, · firmade (era)investeeringud I, · avaliku sektori ostud (valitsuse kulutused) G ning · netoeksport NX. Eeldame alustuseks, et tegemist on suletud majandusega ning vastavalt võime SKP kolme komponenti esitleda järgmise võrrandi abil: Y C I G Eeldame, et tarbimine C sõltub otseselt kasutatavast tulust YT (disposable income). KMP-d jagavad oma kasutatava tulu tarbimise (tarbimiskulutuste) C ja säästmise (säästude) S vahel. Nn lineaarse tarbimisfunktsiooni esitamiseks võime kirjutada järgmise võrrandi: C= C0 + c (Y -T ) C tarbimine, kodumajapidamiste (era)tarbimiskulutused C0 autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine. Elatusmiinimum, ellujäämismiinimm ehk mingeid tarbimiskulutusi peab inimene kindlalt tegema, et ellu jääda, ei sõltu kulude tasemest. Eksonoomne muutuja c tarbimise piirkalduvus (MPC),
10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Tarmiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel · Vale,tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulude ja säästude vahel Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9 kulutavad tarbijad alati 90% oma tuludest tarbimiseks · Vale,MPC näitab seda,kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga- Õige Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga,kui kasutatav tulu võrdub nulliga · Vale,kui kasutatav tulu võrdub nulliga,siis tarbimise kulutused võrduvad autonoomsete tarbimiskulutustega. Kuna tarbimiskulutused ja säästud võrduvad kasutatava tuluga,siis keskmine tarbimiskalduvus + keskmine säästmiskalduvus võrdub alati 1. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega.
et neil läheb hästi. See teeb nende APC kõrgeks- demonstratsiooniefekt. Demonstratsiooniefekti aluseks on suhteline sissetulek. Kui inimesed on kasvanud mingi elatustaseme tingimustes, siis püüavad nad sissetuleku vähenedes jääda samale tasemele. Paljud majandusteadlased ei nõustu, et tarbimisotsuste aluseks on suhteline sissetulek. Teine vastuargument on jõukuse mõju tarbimisele. Tarbimise ja tarbimiskulutuste vahe on seletatav kestvuskaupade ostmise ajastamisega. ELÜTSÜKLI HÜPOTEES (LCH) Ratsionaalne inimene peaks võtma tarbimisotsuste aluseks oodatava eluea jooksul saadava sissetuleku. LCH populaarseim tarbimisteooria, kuid sellel on piiranguid, sest eluaegne sissetulek pole määratav. LCH rõhutab tarbimiskäitumise seoseid demograafiaga: -beebibuumid -yuppied (young urban professional) PÜSIVA SISSETULEKU HÜPOTEES (PIH)
Y = Yd = C + Id Autonoomne tarbimine- leiab aset siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Ta jääb samale tasemele ka siis, kui kasutatav tulu muutub. Indutseeritud tarbimine- erinevalt autonoomsest tarbimisest muutub, kui kasutatav tulu muutub. Tarbimise piirvalmidus(MPC)- näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest täiendavast rahaühikust kulutatakse täiendavaks tarbimiseks. MPC = C : Yd Keskmine tarbimisvalmidus (APC )-kujutab endast tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu suhet. APC = C : Yd Sääst- on kasutatava tulu see osa, mida ei tarbita S = Yd C Säästmise piirvalmidus (MPS) on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe MPS = S : Yd Säästmise keskmine valmidus (APS) on säästu ja kasutatava tulu suhe APS = S :Yd Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa (S = Yd C),siis kehtivad järgmised seosed: MPC + MPS = 1 APC + APS = 1
Kasvu vedajateks olid eelkõige kaubandus, info ja side ning transport. Kaubanduse kasvu mõjutas positiivselt jae- ja hulgikaubanduse stabiilne kasv. Eelneval kolmel aastal üheks suurimaks majanduse arengu pidurdajaks olnud transpordi tegevusala panustas alates 2016. aasta teisest kvartalist majanduse kasvu positiivselt. 2016. aastal kasvas ka sisemajanduse nõudus mille kasv oli 2,6%. Peamiseks mõjuriks seejuures kodumajapidamise tarbimiskulutuste kasv. Aasta kokkuvõttes oli Eesti netoeksport positiivne. 5 Tarbijahinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,1% (2015: -0,5%). Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimateks mõjutajateks olid alkohoolsed joogid ja tubakatooted, mis kallinesid vastavalt 6,7% ja 5,5%. Suuremat mõju avaldasid veel elekter, soojusenergia ja küte
8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud
3) planeeritud avaliku sektori kulutused (G) 4) planeeritud netoeksport (X-M) Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus et tegelik kogutoodang võrdub kogukulutustega Y=E TARBIMINE Tarbimist, mis esineb siis kui kasutatav tulu võrdub nulliga, nimetatakse autonoomseks tarbimiseks. See ei muutu ka siis, kui kasutatav tulu muutub. Tarbimist, mis aga muutub kui kasutatav tulu muutub nim tuletatud e indutseeritud tarbimiseks. Tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost kajastab tarbimisfunktsioon C=Co+cYd) (Co ja c on konstandid). Kui kasutatav tulu on väiksem kui Co, siis tarbijad kas laenavad või kulutavad oma sääste, et tarbida vähemalt tasemel Co. Parameeter c väljendab tarbimise piirkalduvust (MPC), mis on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Rahvamajanduse kogutulu määramine AVALIKU SEKTORI KULUTUSED
Kogukulutused neljasektorilises majanduses (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G harjutused Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X S+T+M=väljavoog Id+G+X=sissevoog Multiplikaatoriefekt tähendab seda, et väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada suuremaid muutusi kogutulus. Tarbimisfunktsioon väljendab tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost. C=Co+cYd PT 12 Fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatsiooniolukorras või stimuleerivad kulutusi kui majanduses on langus. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on ettevõtte kõik varad ja teisel polel kõik kohustused ja kapital.(tulud, kulud) Defitsiidiga finantseerimine on avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta
Kogukulutused neljasektorilises majanduses (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X S+T+M=väljavoog Id+G+X=sissevoog Multiplikaatoriefekt tähendab seda, et väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada suuremaid muutusi kogutulus. Tarbimisfunktsioon väljendab tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost. C=Co+cYd PT 12 Fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatsiooniolukorras või stimuleerivad kulutusi kui majanduses on langus. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on ettevõtte kõik varad ja teisel polel kõik kohustused ja kapital.(tulud, kulud) Defitsiidiga finantseerimine on avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta avahet
tasakaalu, tasakaal saabub tavaliselt töötuse valitsedes ja allpool potentsiaalset tootmismahtu (tekitades languslõhe) · töötus (ressursside alakoormatus) ei ole vabatahtlik, vaid pealesunnitud seisund · majandustsükleid võib tõrjuda stimuleerides kogunõudlust, kasutades selleks maksusüsteemi ning fiskaalpoliitikat (eelarve poliitika) Kogukulutused AE Tarbimisfunktsioon e ka üldmajanduslik tarbimisfunktsioon näitab soovitud tarbimiskulutuste taset erinevatel sissetulekute tasemetel teiste tegurite samaks jäädes. Kasutatav tulu Tarbimise piirkalduvus MPC on tarbimisfunktsiooni tuletis kasutatava tulu suhtes, mis näitav, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kavatsevad kodumajapidamised kasutada täiendavaks tarbimiseks. Keskmine tarbimiskalduvus APC näitab tarbimiskulutuste C ja kasutatava tulu Y d vahelist seost igal tulutasandil.
aktsiatesse paigutanud. Õpik lk 72 on joonis ka. 14. Netoeksport Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. (import M). Import lahutatakse maha kuna, kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste alla. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. (net export X-M) 15. Amortisatsioon näitab kulutusi kulunenud ja vananenud kapitali kaupadeasendamiseks. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks. 16. Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse
a. Suunatud intressimäärade alandamisele b. Suunatud valuuta vahetuskursi tugevdamisele c. Vastutsükliline d. Pro-tsükliline Keynes's majandusteooria väidab, et a. Tööpuudust saab vähendada läbi valitsussektori kulutuste kasvu b. Tööpuudust vähendab maksude suurendamine c. Tööpuudust on võimalik kaotada läbi paindlike palkade d. Valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta Makromajandusliku ringkäigu skeemis käsitletakse leketena a. Tarbimiskulutuste suurenemist b. Investeeringute alanemist c. Säästmise suurenemist d. Valitsussektori kulude suurenemist Majandustsüklid on reeglina 10 aastat pikad. - Vale Majanduse elavdamise fiskaalpoliitilised meetmed eeldaksid a. Valitsussektori kulutuste vähendamist b. Rahapakkumise suurendamist c. Maksude alandamist d. Maksude tõstmist Eesti majandustsükkel on viimasel kümnendil peamiselt sõltunud a. Eurotsooni riikide majanduskasvust b
com © Indrek Saar 2010 Tarbimiskulutused Hüvised Majapidamised Firmad Tegurid Teguritulud Joonis 1. Kaupade ja tulude voog Joonisel 1 on kujutatud majanduse lihtsustatud mudel. Peale tarbimiskulutuste tehakse riigis ka investeerimiskulutusi (I, investments) ja avaliku sektori kulutusi (G, government). Investeerimiskulutused on kulutused, mida sisuliselt tehakse tarbimiskulutuste arvelt. Ehk kui tarbijad loobuvad näiteks 2 saiast ja lepivad 10 saia asemel 8 saiaga, siis vabanenud raha investeeritakse saiatootmiseks vajalike masinate (kapitali) ostmiseks. Teisisõnu investeeritakse, et tulevikus oleks võimalik rohkem
o Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada. 12. Mis on hüpoteeklaen? Hüpoteeklaen või kodukapitalilaen on kinnisvara tagatisel antav vaba sihtotstarbega laen, mida võib kasutada remondi, õppe- ja ravikulutuste, suuremate sisseostude, äritegevuse, investeeringute, tarbimiskulutuste jms finantseerimiseks. 13. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. o Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. o Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja
o Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada. 12. Mis on hüpoteeklaen? Hüpoteeklaen või kodukapitalilaen on kinnisvara tagatisel antav vaba sihtotstarbega laen, mida võib kasutada remondi, õppe- ja ravikulutuste, suuremate sisseostude, äritegevuse, investeeringute, tarbimiskulutuste jms finantseerimiseks. 13. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. o Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. o Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja
b. investeering on rahaliste vahendite paigutamine ainult väärtpaberitesse c. investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse d. investeering on kõrghariduseks tehtavad kulutused Mis on tarbimiskulud? a. tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s b. tarbimiskulud on kõige väiksema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s c. tarbimiskulusid ei lisata SKP-sse, vaid neid hinnatakse sissetulekute kaudu d. tarbimiskulutuste hulka lisatakse kulutused kaupadele, mida tarbitakse üle aasta Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a. mitteainelisi turuväliseid teenuseid b. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust c. tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju d. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid e. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi Kuidas leitakse SKP deflaator? a. tarbijate ostukorvi alusel b. tootjate ostukorvi alusel c
B. Seega välismaine ekspansiivne fiskaalpoliitika toob väikeses, avatud majandusega riigis X kaasa selle, et c) Reaalne vahetuskurss alaneb d) X riigi ehk kodumaised kaubad muutuvad välismaiste kaupade suhtes odavamaks 318. Raha tehinguringluskiirus (ülekannete käibekiirus) on defineeritav kui: keskmine hind P korrutatud tehingute hulk T jagatud raha hulk M 319. Isiklike tarbimiskulutuste (eratarbimiskulutuste) ja säästude summa annab kokku netoinvesteeringud. VALE (kasutatav kulu ) 320. Rahvamajanduse koguprodukt RKP (GNP) on mingi ajaprioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi majanduse residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja väljaspool majandusterritooriumi toodetud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. ÕIGE 321. Kui majandus tegutseb olukorras, kus kapitalivarustatus on väiksem kui
vahel, mis rahuldavad ……….. turu võrrandit: kogutulu; hüviste (ja teenuste) 27. Keynesi risti mudelis erinevad tegelikud kogukulutused plaanitud kogukulutustest ……… võrra: mitteplaanitud varuinvesteeringute 28. Kui plaanitud kogukulutusi PE kajastada graafikuna kui funktsiooni (kogu)tuludest, siis sellise graafikujoone tõus on 0-i ja 1-e vahel Plaanitud kogukulutused (PE) on tarbimiskulutuste (C), plaanitud investeerimiskulutuste ( I ) ja avaliku sektori kulutuste (G) summa. PE = C + I + G. C = C (Y − T ) 29. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator näitab kui palju muutub …….………… vastuseks ühe rahaühiku suurusele valitsussektori kulutuste muutusele: kogutulu 30. Kui Keynesi risti mudelis avaliku sektori kulutused kasvavad 250 ühikut, siis tasakaalutulu: suureneb rohkem kui 250 ühikut 31
kallimad kestvuskaubad ja kinnisvara soetatakse tavaliselt võlgu. Mida väiksem on nõutav sissemakse ja pikem järelmaksu periood, seda rohkem on neid, kes soovivad sellist moodust kasutada. Krediidi kättesaadavust mõjutab ka laenprotsent, see on üheks tingimuseks, millega krediiti antakse. Kõrge protsent heidutab tarbijaid kallimate kaupade ostmisest, samas stimuleerib see rohkem säästma, põhjustades tarbimiskulutuste vähenemise; ootused majapidamise tulevikuhinnangud sissetulekute, hindade, majanduse üldise seisundi kohta mõjutavad oluliselt jooksvat tarbimist. Erinevad tarbimisfunktsiooni teooriad: suhteliste tulude hüpotees see on irratsionaalne tarbimisteooria, mille analüüs baseerub 2 seisukohal: a) tarbija ei orienteeru niivõrd oma isiklike tarbimistaseme järgi, kuivõrd teiste samasse elanikkonnakihti
annaabi.ee 
