EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
nime all, erinevad need oma tumeduse poolest. Seetõttu jaguneb Viidingu luule kahte perioodi – Üdi ja Viidingu ajaks. Viidingu luulel on palju sarnaseid omadusi tänapäeva moodsate luuletajatega. Näiteks kasutab ta harva kirjavahemärke, ei kasuta suuri algustähti ja tihti on ei seostu kõik salmid omavahel. See tähendab, et ta põhimõtteliselt kirjutab enda mõtteid otse välja ja ei kaalu palju, et kas nii on ikka õige jms. Valisin Viidingu luulekogu selletõttu, kuna olin kuulnud, et keegi tuntud Eesti näitleja sooritas 1995. aastal enesetappu. Ja otsides sobivat luulekogu sobivaks kontrolltööks, leidsingi, et see enesetapu sooritanud mees oli Juhan Viiding. See äratas minus huvi tema luule vastu. Tahtsin ka lugeda midagi just Jüri Üdi nime alt, et valisin luulekogumiku „Selges eesti keeles“. b. Kümnele luuletusele määratle teema(d), püüa sõnastada korrektse sisutiheda väitlausega peamõte ning luuletaja sõnum.
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Meie kujutlusvõime on ülipaindlik, me mälu rikkam, ja me kidakeelsuse-deemon on seks korraks meist lahkunud. Pikki tunde võime pidada temaga siirast nõtket rikkalikku mõttevahetust, mis võrsub kõige vanematest, salajasematest kogemustest, nii et seda kuulvad kõrvalviibijad, olgu sugulased või tuttavad, on meie ebaharilike võimete üle südamest üllatunud. Ent niipea, kui võõras hakkab vestlusse sisse tooma oma erapoolikuid eelistusi, piiritlusi ja defekte, on kõik läbi. Ta on kuulnud esimest, viimast ja parimat, mis ta meie suust iial kuulda saab. Nüüd ei ole ta enam võõras. Vulgaarsus, võhiklikkus, väärarvamused on juba vanad tuttavad. Kui ta nüüd veel tuleb, siis tervitatakse teda küll ka ehk korraloomise, paremate rõivaste ja lõunasöögiga, ent südamepõksumisega, hingest tulevat suhtlusega enam mitte. Mis oleks veel nii meeldiv kui need tundepuhangud, mis teevad mu maailma taas nooreks
Mida tähendab olla eurooplane? 20.10.2006 16:58 Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Essee autor: Julius Juurmaa «Diplomaatidest on kasu vaid ilusa ilmaga, alates hetkest, kui sadama hakkab, tilguvad nad üleni. » Charles de Gaulle Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Enamik probleeme tänase päeva Euroopas on, näib, põhjustatud sellest, et ei teata, kuhu ollakse teel. Veelgi enam, teerada on endiselt valimata. Kunagine vaieldamatu juhtroll maailmas on endiste kolooniate kätte libisenud
Meedia inimeste mõjutaja Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame, meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes. Kuigi me seda eitame, juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes selles, mida oleme kuulnud või näinud televiisori, raadio või interneti vahendusel. Kas sellest võib järeldada, et infotehnoloogia, mis on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga mis valitses pool sajandit tagasi, on tegelikult mõeldud selleks, et meid kellegi kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxxx R. Descartes. Meditatsioonid I, II ja VI raamat Lühireferaat 2012 Iseenda tundmine ja enda parem mõistmine. See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse. Leida ja aru saada, kes ma olen, miks ma olen ning mis on see, mis on minu ja meie kõigi ümber. Milline on minu roll selles maailmas ja milline on teiste inimeste roll. Maailmas. Universumis. Olen tihti ka ise arutlenud ja mõelnud samadele eneseolemuse ja eksis
Kuuenda meditatsiooni peamiseks küsimuseks kujunes, kas materiaalsed asjad eksisteerivad? Nagu Descartese arutelust selgus, siis on nad olemas, kui on selged ja täpsed ehk me saame tajuda neid. Mina arvan, et ka sellised materiaalsed asjad eksisteerivad, mida me ei suuda tajuda, aga teame, et on olemas. Tänapäeval on kõik võimalik ning see, et me mõnda asja näinud ei ole või ei tea seda, ei tähenda, et seda poleks olemas. Kindlasti on, aga me pole lihtsalt kuulnud või jõudnud veel näha. Muidugi ei tasu liiga kergeusklik olla ja kõike uskuda, kuid olgem avatud uutele ideedele ja avastagem uusi asju. Kokkuvõte Esimese meditatsiooni põhiprobleem, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed, ei saanudki lõplikku lahendust. Descartes võttis pähe uue suuna, et meeled petavad, aga lõpuks jõudis ta selleni, et inimesed on oma harjumuste ohvrid ja hakkavad ikkagi nii mõtlema, nagu algul
vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja seda veel tänapäeva demokraatlikus vabas maailmas. Moodne infotehnoloogiliselt arenenud ühiskond soosib indiviidi, kes on vaba oma valikutes ja otsustes ja kel on vaba tahe. Vaba otsus ja vaba tahe on meid viinud ühiskonnas murdumispunkti, kus mehe-naise abielu on midagi taunitavat, süstlaga narkomaan võib ähvardavalt oodata iga nurga taga ja seks sõna otseses mõttes müüb.
Väliselt sarnane käitumine võib põhineda erinevatel Mateeria- füüsikaline nähtus. Keskkonnas on korduv mehhanismidel. Meeltel puudub vahend, et öelda meile järjestus, mis elu tekkides hakkas keemilisi väikeseid erinevusi. reakstsioone põhjustama. Reakts vallanduvad kiiremini, Meid segatakse v me segame end ise. Meeled, kui keskkond muutub= sihipärane ennetus. Keskkonna kujutlused, kired, hirmud, inimeste autoriteet, haridus ja muutmise võimalused: ära minemine; keem reakst. kombed. Füüsikaline maailmapilt võib erineda sellest, Elu -Tuleviku-orientatsioon on igasuguse elu mida me näeme. Pinnapealsus; Mis tundub, pole vääramatu omadus, psüühika ehk Mina peab olema ilmtingimata õige; miks meile tundub, et see, mis me midagi muud, kui ta just lihtsalt elu ei ole. näeme, pole õige
valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, seda ka alles loetud päevad tagasi Türgi pealinnas Ankaras, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja seda veel tänapäeva demokraatlikus vabas maailmas. Moodne infotehnoloogiliselt arenenud ühiskond soosib indiviidi, kes on vaba oma valikutes ja otsustes ja kellel on oma vaba tahe. Vaba otsus ja vaba tahe on meid viinud ühiskonnas murdumispunkti, kus süstlaga narkomaan võib ähvardavalt oodata iga nurga taga
Millega ta seda õigustab? Cioranil oli inimestest kõrini: tema arvates oli inimestel vähe ülevaid otsuseid. Raske oli tal ka leppida vananemisega. Ta tundis, et aastad läksid, kuid ta ei suut elu mõtet leida. Iga päev oli tema jaoks nagu koorem, ei olnud midagi head, mida väärtustada. Ta ei suutnud unistusi täide viia. Arvas, et ainus õige tegu on enesetapp: ainus tegu, mille pärast ei pea häbi tundma. Iga päev oli tema silmis aga alandusega õppetund. Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu tundub talle mõttetu: mõttetu on isegi loota, absoluutselt kõigel puudub mõte. Naudingud ei kaalu elust võõrandumist üles. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: · Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on kõik mis on ja ei ole ka meie ümber · Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Sest maailm on suur ja lai. Sinna ei kuulu ainult see mida näeme vaid ka see, mis potentsiaalselt võib olla.
neid suursuguseid sambaid või torne. Inimestel on vaja kunsti kogeda, et seda mõista ja hinnata ning seeläbi seda veel enamgi nautida. Võib eristada kolme eritüüpi kitsamat kultuuri mõistet seoses kunstiga: kõrg-, rahva- ja massikultuur. Viimasega neist puutume meie, tavainimesed, ilmselt igapäevasemalt kokku. Usun, et iga inimene on käinud suvel vähemalt mõnel kontsertil või vabaõhuetendusel. Kuid kõrgkultuurist teavad inimesed vähem. Ollakse küll kuulnud seda sõna, kuid täpselt defineerida seda tihtipeale ei osata. Üldiselt tähendab see siis rahvusriikides kõrgelt väärtustatamist, identiteedi ja prestiizi kandjana. Rahvakultuur on aga kunstilooming, mida inimesed teevad meelelahutuslikul ja eneseteostuslikul eesmärgil, ilma et taotletaks majanduslikku kasu. See ongi see, mis pakub puhast naudingut tagamõteteta, just inimese enese heaolu alusel. Oluline ei ole nii väga teose looja kui looming ise. Kes meist ei oskaks vastata
torne. Inimestel on vaja kunsti kogeda, et seda mõista ja hinnata ning seeläbi seda veel enamgi nautida. Võib eristada kolme eritüüpi kitsamat kultuuri mõistet seoses kunstiga: kõrg-, rahva- ja massikultuur. Viimasega neist puutume meie, tavainimesed, ilmselt igapäevasemalt kokku. Usun, et iga inimene on käinud suvel vähemalt mõnel kontsertil või vabaõhuetendusel. Kuid kõrgkultuurist teavad inimesed vähem. Ollakse küll kuulnud seda sõna, kuid täpselt defineerida seda tihtipeale ei osata. Üldiselt tähendab see siis rahvusriikides kõrgelt väärtustatamist, identiteedi ja prestiizi kandjana. Rahvakultuur on aga kunstilooming, mida inimesed teevad meelelahutuslikul ja eneseteostuslikul eesmärgil, ilma et taotletaks majanduslikku kasu. See ongi see, mis pakub puhast naudingut tagamõteteta, just inimese enese heaolu alusel. Oluline ei ole nii väga teose looja kui looming ise. Kes meist ei oskaks vastata
veendumused, ideoloogilised seisukohad, kunstiteosed jne. Funktsionaalne definitsioon-mida kultuur teeb? Kultuuri funktsioon: Materiaalsete eluvajaduste rahuldamine, kultuur on selleks, et katta ühiskonnaliikmete materiaalsed vajadused. Sotsiaalne funktsioon- ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ühiskonnal tervikuna on vajadused, mida üksikisikul ei ole. Ideaalne määratlemine- indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine. Kultuur suudab inimese psüühilisi hirme tallutada, kollektiivselt menetleda. 53. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Rollide ja isikuse vaheline probleem ehk essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Habituse- omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/signaalmärkide esinemise puhul. Habitus on piiratud, sest on vaja täita mingit sotsiaalset rolli. Kas isiksus on teatud kogum ühiskondlikke rolle? Kas eesmärk
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Teine maailmasõda . 18.
Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks. Ma kardan jälle haiget saada, sa oled lubanud et ma ei saa, kuid ma pean seda tihti kuulma ja tundma. IGATSUS: Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku
Mitte igasugune mõtlemisviis pole sobilik asjade teadasaamiseks. 2. Asjad pole need, mis nad tunduvad olevat. On maskeering ja valed värvid (väliselt sarnased olevad asjad võivad olla erinevad ja vastupidi kuu ja päike nt). Suur hulk võimalikke seletusi; erinevad põhjused. Väliselt sarnane käitumine võib põhineda erinevatel mehhanismidel. Meeltel puudub vahend, et öelda meile imeväikeseid erinevusi. 3. Meid segatakse v me segame end ise. Meeled, kujutlused, kired, hirmud, inimeste autoriteet, haridus ja kombed. Füüsikaline maailmapilt võib erineda sellest, mida me näeme. Pinnapealsus; Mis tundub, pole ilmtingimata õige; miks meile tundub, et see, mis me näeme, pole õige. Teadus ei tohiks põhineda sisevaatlusel, peab olema usaldusväärselt kinnitatud. Hea on teadus, mis: avalikustatud uhkes ajakirjanduses; Paljudes kohtades viidatud Teaduslikkus teaduses: füüsika> keemia> bioloogia> psühholoogia, sotsioloogia>
· Tähendab valvsust ja · Võtab paanika, terrori, õuduse, foobiate, ärksust, mis hoiatab sind hirmuvärinate, soki, kangestumise ja võimaliku ohu eest igat sorti kehaliste ja psühhosomaatiliste hädade kuju, mis samuti ohust märku annavad, kuid ei aita ohuga toime tulla. · Toetub alati realistlikule ja · Moondab meie silmis ohtlikuks mõistuspärasele hirmule tegelikult täiesti ohutud sündmused · · Vähendab su tegevuse tulemuslikkust, raiskab su energiat ja surub all su loovuse. · · Hakkab meid hävitama ning põhihuvidele vastu töötama
Nende äri "õitseb" Minu kogemus ettevõtjana on selle aastaga tõusnud 100% või enamgi. Kui varem ma lasin palju endaga manipuleerida, siis nüüd võin ma kindel olla, et ma seda teha ei lase. Ma oskan hinnata väärtusi. Ma oskan vaadata ette ja näen, mis on minu jaoks tegelikult vajalik. Ettevõtlus on elu etapp, iga inimese tegevuskäik võib-olla ettevõtlus. Nii, et sa ise seda aru ei saagi. Ettevõtlusele mõeldes Praeguse majanduskriisi ajal olen tihti kuulnud või lugenud soovitusi inimestelt, keda masu puudutanud ei ole, järgmist lauset: Hakka ettevõtjaks! Seda on kerge öelda, aga raske teoks teha, sest võetud riskiga võivad järgneda mõningad raskused. Püüan seada ennast olukorda, kus ma olen ettevõtja. Et ettevõtjaks hakata, peaks mul olema hea äriidee, sest praeguses majanduselus on meil niigi tihe konkurents. Näiteks püüavad parimaks vorstitoodetega saada Rakvere, Karni, Vastse- Kuuste, Saaremaa jne
eriti neilt, kes kunagi on tegelenud võrk- või pesapalliga või kellegi tütar või poeg harrastab meeskonnaspordialasid. Viie viskamine paneb tundma end osana meeskonnast. ,, Luues kellegagi sideme, tunnete sageli selle vahetut mõju. Sideme loomisel on äärmiselt oluline kasutavate sõnade valik. Öeldes pigem ,, töökaaslane " kui ,,abiline ", ,, kontoritöötaja " või koguni ,, töövõtja ", siis tõstab ilmselgelt ameti positsiooni personali ja teiste inimeste silmis. Sõnad ,, töövõtja " ja ,, tööandja " kõlavad vahel kuidagi külmalt. On hämmastav, kuidas inimesed võtavad tuld, kui rääkida nendega ,, positiivses keeles ,,. Suureks abiks on ka see, kui te ,, räägite nende keelt ,, sõna otseses mõttes. Näiteks öelda ,, Tere hommikust ,, neile töökaaslastele, kes räägivad vene, inglise või muus keeles. Põnev kogemus ka enesele ning mõneti võib aidata rikastada silmaringi.
mõjutavad aga immuunsussüsteemi pärssivalt. Meie psüühilis-emotsionaalne seisund mõjutab ka endokriinsüsteemi. Hormoonid liiguvad edasi-tagasi nagu voolavad kemikaalid, mõjutades meie kehalist aktiivsust, käitumist, tundeid ja emotsioone. Sisesekretsiooninäärmed, mis moodustavad terve omaette süsteemi, mõjutavad vastastikku üksteist ja sõltuvad üheskoos ajuripatsist. Aju, immuunsussüsteemi ja närvirakkude poolt eristatud neuropeptiidid kannavad meie hirmud, mured, unistused ja lootused igasse keha nurka, olles ühenduslüliks meie taju ja mõtte, aju ja hormoonierituse, elundite ja rakutegevuse vahel. Kindlasti ei saa kõrvale jätta keskkonda haiguste põhjustajana. Mida rohkem püüab inimene loodust muuta, seda suuremat hinda tuleb tal tasuda. Maailm tunneb ka rahvuslikke haigusi, mida põhjustavad sotsiaalsed ja kultuurilised mõjutused. Riigis, kus inimene on elanud aastaid
Kui küsida naistelt nende jaoks täiusliku mehe kohta, saame väga palju erinevaid kirjeldusi. Järelikult on ka nende paljude naiste jaoks see kõige täiuslikuim olend üldse, mida võimalik kujutleda, täiesti erinev. Aga kas siis Jumal ongi igaühe meie jaoks täiesti erinev? Siis ei saa ju ühte ja seda ainsat Jumalat eksisteerida. Kui naised räägivad enda jaoks täiuslikust mehest (näiteks) siis on seal omaduste loetelus nende jaoks ülimad omadused, mida nad on kusagilt kas kuulnud, näinud või kogenud. Ilus nagu Brad Pitt, sportlik nagu David Beckham. Nimekiri võib minna väga pikaks aga kõik need omadused on kusagil juba eksisteerinud. Iga naine paneb kokku oma ideaal mehe ja otsib. Ta on meie meeltes olemas, seega peab ta ka reaalselt olemas olema. Samas öeldakse, et ideaalset meest (naise seisukohast siis) ei ole olemas aga siiski elukaaslase või kallima valikul võrreldakse olemasolevaid väärtuseid selle ideaalsega, mis on meie meeltes
Aastatel 2003-2004 töötas Eerik-Niiles Kross Iraagis Koalitsiooni Ajutise Valitsuse (Coalition Provisional Authority) ameeriklasest juhi Paul Bremer'i meekonnas Julgeolekuasutuste osakonna direktorina (Senior director for intelligence institutions development). Tema tööülesannete hulka kuulus Iraagi uue Kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure rajamine. Hiljem töötas Kross Iraagi Kaitseministeeriumi vanemnõunikuna. Alates 2007. aastast on Kross nõustanud Gruusia valitsust välis- ja meediasuhete ning julgeoleku küsimustes. Vene-Gruusia sõja ajal 2008. aastal juhtis ta Gruusia valitsuse välisnõunike meeskonda meedia- ja infooperatsioonide alal. Alates 2001. aastast juhib Kross Eesti üht edukamat konsultatsiooniettevõtet OÜ Trustcorp, mis tegeleb Eesti kogemusele tuginedes vabadusele pürgivate riikide ja valitsuste nõustamisega. Annan tööd tosinale inimesele. 2011. aasta Riigikogu valimistel 6
JUHAN VIIDING Sündinud: 1. juuni 1948 Surnud: 21. veebruar 1995 Pseudonüüm: Jüri Üdi Hariduskäik: I. 6 erinevat üldhariduskooli II. Tallinna 21. keskkool (väga lühikest aega) III. Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkool (ehk õhtukool) IV. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunsti eriala (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1968-1972 Perekond: isa Paul Viiding ja ema Linda Viiding 3 õde naine Riina Kiisk tütar Elo Viiding Looming: Jüri Üdi I. "Detsember"(1971) II. "Käekäik"(1973) III. "Selges Eesti keeles"(1974) IV. „Armastuskirjad“(1975) Juhan Viiding I. „Ma olin Jüri Üdi“(1978) II. „Elulootus“(1980) III. „Tänan ja palun“(1983) IV. „Osa“(1991) Kes oli Juhan Viiding? Või võiks hoopis küsida, mis oli Juhan Viiding? Just mis, sest minule tundub Juhan Viidingu olemasolu kuidagi äärmiselt paradoksaalne. Ma ei tea miks, aga vaadates Eesti filmiarhiivi pilti, ku
sind praegu niinii väga ! Kui sa sel hetkel kahtled mu siiruses siis see tähendab, et need samasugused laused mida sa mulle korrutasid olid vaid sinu nõmedad naljad .. Every girl has that one guy that she can't love, doesn't love, won't love, but every time she sees him, her heart skips a beat.. and he's the only one who's always on her mind. But she knows there is no chance, so she keeps living, putting on that smile that hides her feelings, so he won't ever know. Tema silmis leegitseb kord valu, kord tuli, kord armastus. Kuid, et seda märgata, pead oskama näha. Teda tundma. Ta ise vaid varjab. Tema loomus on salapärane ja müstiline, tema käitumisele põhjusi leida pole mõtet - seda ei suuda teha mitte keegi. Võite vaid arvata et tunnete teda, eksite rängalt. Tema viha on heitlik, ta on sõdija ning võitleja, vallutaja ja hävitaja. Vaid ühe hetkega võib tema klaashaprast hingest saada kalk, jääkülm ning armutu teras. Tema pilgus ei leia te
Karel Varik ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära
kuna peab kodust eemal olema. Kodu väärtustatakse üha rohkem. Reisimine ei ole ammu enam ainult priviligeeritutele, keegi ei takista meid oma eluga tegemast, mida iganes soovime. Ainult üks asjaolu teeb mind murelikuks, mis võib peapeale pöörata Eesti senise arengu. Selleks on naaberriigis Venemaal toimuv. Naljakas, kuigi oleme 2004. aastast alates olnud NATO täieõiguslikud liikmed, seostuvad minu suurimad hirmud Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamisega. Kui see juhtub, antakse minu senisele mugavale ja mõnusale elule hoopis teistsugune käik, mis purustaks ka suure osa minu tuleviku ootustest. Ei pea kaugele vaatama, nägemaks, mis tekitab hirmu. Soome kaitseminister Jyri Häkämies lausus 2007. aastal Washingtonis toimunud konverentsil, et tema maa „kolm välispoliitilist eesmärki” on Venemaa, Venemaa ja Venemaa. Tema sõnadest distantseeruti küll ametlikult, kuid ta
eelistest. Kui nad teid loevad, ei jäta te neile enam mingit kaksipidi mõtlemise võimalust küsimuses, mida me täna vaatleme, ja vähemalt kui nad pole meist veelgi pöörasemad tõstavad nad käed taeva poole ning hüüavad kibeda südamega: ,,Kõikvõimas Jumal, sina, kelle käes on hinged, vabasta meid meie isade haritusest ning saatuslikest kunstidest; ja anna meile tagasi teadmatus, süütus ja vaesus ainsad hüved, mis võivad meid õnnelikuks teha ja mis on sinu silmis hinnalised." Aga kui teaduste ja kunstide areng ei ole meid mingil viisil tegelikult õnnelikumaks teinud, kui see on laostanud meie kombed ja kui kommete langus on rikkunud maitsepuhtuse, mida peame siis arvama kompileerijaist, kes on taktitundetult maha murdnud teaduste värava ja viinud nende pühimasse paika rahvamassi, kes pole väärt sellele lähenemagi, samal ajal kui oleks soovitav, et kõik need, kes ei ole võimelised
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
ning mis on vale. Samuti kirjutab Seneca, et filosoofia õpetab jumalat järgima ning saatuselöökidele vastu pidama. 2. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamisel (vt. kiri VIII 3-5, XVI 7-9)? Seneca kirjeldab õnneliku elu aluseks olevat õiget ning tervislikku eluviisi, mis tähendab enese keha eest hoolitsemist ning amuti ka hinge eest hoolitsemist. Veel toob Seneca välja, et hoiduma peab materiaalse rikkuse ülistamisest ning ihadest. Seneca sõnul peab silmad pidama ainult seda, mida on inimesel eluks vaja. Seneca ütleb selle ilmestamiseks ilusti, et inimene pole iial vaene, kui ta elab loodusega harmoonias. Minu jaoks on need mõtted väga õiged, olgugi, et ma tajun, et need on veidi äärmuslikud. Minu jaoks peitub õnn nin rahulolu stabiilsuses. Inimene ei tohiks elada äärmustes ei puruvaesena ega tsivilisatsiooni hüljates, vaid pidades lugu vaimsetest
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Kui me saame. Tänu Eesti kirjandusele ongi meie riik saanud oma alguse ja iseseisvuse. EESTI MULD JA EESTI SÜDA Rein Rannap/ Lydia Koidula Süda kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti - isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha - sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin, sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin, minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa - Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame! Sinu rüppe tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa. Eesti muld ja Eesti süda - kes meid jõuaks lahuta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
