lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Siis otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti 2-le Jaapani linnale- Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest suri. Jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse , purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid Jaapani juhtid nõus tingimusteta alla andma. 2. sept 1945 a. sõlmiti Jaapani tingimusteta Kapitulatsiooniakt USA ja Jaapani vahel. 2 maailmasõda oli lõppenud. 12.a talvesõda. Kuidas soomest sai iseseisev riik? 6.dets. 1917a. kuulutati välja Soome iseseisvus.Punaste eesmärk oli kehtestada Soomes nõukogude kord ning liita maa enamliku Venemaaga.Vene sõjaväe toetusel haarasid nad võimu Helsingis ja Lõuna-Soomes.Soome valitsus taganes Vaasasse ning rajas Põhja-ja Kesk-Soomes oma tugiala.Iseseisva Soome riigi pooldajate(valgete) sõjaväe ülemjuhatajaks sai endine Vene tsaariarmee kindral Gustaf Mannerheim.Tema juhitud väed saavutasid võidu
Teise maailmasõja algusaastad Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeriti NSV Liidu poolt Baltimaad ja Rumeenialt võeti ära Bessaraabia. 1940. aastal alustas vallutusi ka Saksamaa. Hitleri võimu alla langesid Taani, Norra, Belgia, Holland ja Luksemburg. Alguse sai sõda Prantsusmaaga, kus sakslased jäid peale. 22. juunil aastal 1940. sõlmiti Compiegne metsas Prantsusmaa-Saksamaa
Varssavi piirati sisse ja alistati · Saksa-NSVL sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola NSV Liidu agressioon · MRP salaprotokolli realiseerimine, endise Vene impeeriumi alade okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine-sept 1939. Poola ohvitseride vangi langemine ja mõrvamine · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga · 1939nov- 1940 märts Talvesõda Soomega · Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni 1940 · 12.03 1940 rahuleping Soomega. NSVL liitis Karjala maakituse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks. 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk
aasta suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistunud sissetungiks Euroopasse, selleks oli üles ehitatud maailma suurim armee. Stalin oli jõudnud veendumusele, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla. Seetõttu lootis ta Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata, et neid piisavalt nõrgestada, ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise sekkuda ja kogu Euroopa vallutada. 1939. aasta suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. Oma hinna üleskruvimiseks pidas Stalin kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salajasi kontakte Hitleriga. Stalin oli veendunud, et kui ta lükkab tagasi Hitleri ettepaneku mittekallaletungilepingu sõlmimiseks, ei söanda Hitler Poolat rünnata. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks aga uut maailmasõda, mistõttu ta nimetas Hitlerit „revolutsiooni jäälõhkujaks“. 23
sõlmiti vastavad lepingud, mille tulemusena sisuliselt okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. 5) 28.sept. 1939 oli likvideeritud Poola riik. Sellel päeval sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, millega Leedu läks NSVL huvisfääri, piir Poolas kahe riigi vahel nihkus veidi ida poole. 3.Sõjategevus Euroopas 1939-1940: 1) Poola vallutamine Saksamaa ja NSVL poolt 1.sept. 1939 28.sept. 1939 2) Soome Talvesõda 30.nov. 1929 12.märts 1940 3) Taani, Norra alistamine 1940 kevadel Saksamaa poolt 4) Saksamaa sissetung Hollandisse, Belgiasse, Luxemburgi, Prantsusmaale, 14.juuni langeb Pariis, 22.juuni kirjutatakse alla Prantsusmaa- Saksamaa vahelisele lepingule: Saksamaa okupeerib Põhja-ja Lääne-Prantsusmaa, Lõuna-Prantsusmaal moodustatakse Vichy valitsus, eesotsas Petainiga, kes teeb koostööd Saksamaaga.
Märtsis 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. Märts 1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola.
sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkia loovutama Sudeedimaa. Tsehhid ei suutnud diktaatorile vastu hakata ja alistusid. 23.märts 1939 esitas saksamaa ultimaatumi leedule ja viis oma väed klaipedasse. 14. Märts 1939 kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakkia riik lakkas olemast. 4) MRP 1939. Aasta suvel olid liidust staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka hitler.23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotov- Ribbentropi pakt. Allkirjastanud riigid lubasid 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata.Lepingu kõige olulisemaks osaks oli lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida- Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti vallutamiseks, jagati pooleks
Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad alla. Poola jagati Saksa ja NL vahel ära ja Leedu läks NL-le. NSVL *1939 novembri lõpp. Talvesõda. Soomlased säilitasid iseseisvuse aga pidid loobuma Karjalastja Viiburi linnast. (6.dets 1917 sai Soomest iseseisev vabariik. Teised riigid nõustusid seda tunnistama allas pärast NL-tu. Punaarmee ei lahkunud Soomest, sellest sai punaste põhiline toetaja. NL tahtis muuta Soome kommunistlikuks ja liita Nlga. Soome valitsus rajas Põhja- ja Kesk-Soomes oma tugila. Iseseisva Soome riigi pooldaja ja sõjaväe ülemjuhataja oli Gustav Mannerheim
Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel neljaks ja samuti ka Berliin. Jaapani kapituleerumine 2.septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimuste kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. Pearl Harbor Hawaii saarestik, kus 7.detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi ning kuulutas USA-le sõja. Gustaf Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhataja, kes oli endine Vene tsaariarmee kindral. Adolf Hitler Churchill Roosvelt Saksamaa diktaator Suurbritannia poliitik ja peaminister USA president Saksamaa-tahtis laiendada eluruumi ning liita endaga naaberriigid NSVL-ülemaailmne kommunismi levitamine Jaapan-tahtis saada Aasia valitsejaks Itaalia-tahtis Vahemerd enda sisemereks Saksamaa „suur Saksamaa“ idee elluviimine 1
Uute konfliktide kujunemine.Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri tekkimine nõrgestasid rahvusvahelisi suhteid. Kõigepealt lagunes kokku Verdsilles süsteem.1935 tühistas Saksamaa Versailles lepingu ning taastas üldise sõjaväekohustuse ja lõi uue lennuväe ja sõjalaevastiku.SB tegi Saksaamaga kokkuleppe,sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraga.Saarima elanikud liitusid uuesti Saksamaaga.Veel astus Saksamaa välja rahvaste Liidust ning lobu Locarno lepingu tähistamisest ja andis tema kavatsustest märku.1936. a mätsis viis Hitler oma väed Reini tsooni, hoolimata sellest, et ku läänetiigid oleksid vastu hakanud,poleks tal jõudu olnud,kui LR piirdusid ainult protestiga.1935ründas Itaalia Etioopiat, mille ta vallutas. RL kehtestas Itaalia vastu majandussanktsiooni,mis teda oluliselt ei takistanud.Rahustamispoliitika-Loodeti, et edu saavutamise diktaaatorid rahunevad, esialgu näis see edukas.1936 sõlmised Saksa ja
................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude okupatsioon Eestis, Saksamaa rünnak NSV Liidule.........15-17 Stalingradi lahing, Maailm sõjas...........................................................17-21 Saksamaa purustamine...............................................................................21 Kohtumõistmine süjakuritegude üle...........................................................22 Kokkuvõte...........................................................
alistusid Luksemburg, Holland, Belgia. Kuna aga Prantsuse ja Inglise väed olid veel nõrgad, nad ei suutnud Saksamaale vastu panna. 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti Compiègne`vaherahu. Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne Vichy valitsus eesotsas Petainiga. Charles de Gaulle lõi aga Inglismaal Vaba Prantsusmaa ning jätkas võiltust Hitleri vastu. Talvesõda: 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. NSVL tahtis ka soomes baaside lepingut luua ning oldi põhimõtteliselt nõudmistele järele andma, ka sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim oli nõus, kuid Soome oli demokraatlik riik ning lepingut ei saaks Soome parlamendis läbi ajada. 30. nov tungis Punaarmee sõda kuulutamata Soome. Soome osutas tugevat vastupanu ja Soome poolt
allveelaeva ja 7 torpeedopaati. Lennusväes oli 41 pommitajat ja 80 vananenud hävituslennukit. 19. Sajandil oli Soome Nõukogude osa pärast 1917 aasta bolsevike ülestõusu haaras soome võimalusest end Venemaast vabaks murda. 6 detsembril 1917 kuulutas Soome end sõltumatuks vabariigiks. Kõigil soomlastel oli tugev tahe kaitsta oma kodumaad, kaevati kaevikuid parkidesse ja täiedati liivakotte, ehitati pommivarjendeid, tehti õhutõrje mürske. Samuti tegi sõjavägi Karjala kannasele betoonpunkreid ja varjendeid. 1939 aasta oktoobriks olid kõik reservväelased relvil . Helsingis toimusid õhurünnakuõppused. 1939 katkesid läbirääkimised Soome ja Venemaa vahel. Vene ohvitserid teadsid et varsti algab sõda ja nad pidi otsima infot varustuse ja kaitsestrateegiate kohta. Nad said teada Mannerheimi liinist ja said aru et vastuhakk tuleb tugev. 226 november 1939 Soome piirivalve tetas Karjala kannasel, et Nõukogude poolel tulistati
tagalas · Suurtükivägi. · Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm. Nõukogude Liidu agressioon 1939. - 1940. a · MRP salaprotokolli realiseerimine. Endise Vene impeeriumi alade okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine sept 1939. Poola ohvitseride vangilangemine ja mõrvamine Katõnis 1940. · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga sept - okt 1939. 20-30 tuh punaarmeelast igasse riiki. · 1939. nov - 1940, märts Talvesõda Soomega · Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni, 1940 · Bessaraabia annekteerimine Rumeenialt 1940 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Moskva nõudis Karjala maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise
septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17.septembril sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda ning Poola jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda). Soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidid siiski loovutama NSV liidule Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenial ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas taas aktiivset tegevust Saksa armee: vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. See järel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia. Üsna varsti oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22. juunil 1940
30 tanki 130 sõjalennukit Sõja jooksul suurendati 287'ni NSVL: Soomet ründas 1 000 000 Punaarmee sõdurit (45 diviisi) 3000 tanki 3800 lennukit Vägesid juhtis Kliement Vorosilov, pärast juhtis Stalini käsul Semjon Timosenko 8 Neli armeed Soome piiril Suurim 7.armee: 12-14 kütidiviisi Soomusvägede korpus Tuhat tanki Armee pidi andma pealöögi Leningradi suunalt Vallutama Karjala Kannase ja edasi Helsingi 7.armee tegevust pidi toetama 8.armee 8.armee andis abilöögi Laadoga järve põhjast Rünnati Karjala Kannase kaitsjaid seljatagant 9 9.armee ülesanne: Tungida läbi Kesk-Soome Botnia lahe rannikule Katkestada Soome ühendusteed Rootsiga Seda lööki pidi toetama 14.armee 14.armee pidi Põhja-Armee rannikul ära lõikama Petsamo sadama Soome ühendusteed välismaaga
punaarmeelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. aastaks. 30. november 1939 1940 12. märts 1940 Kuna Soome keeldus NSV Liiduga vastastikuse abistamise Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV lepingut sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda. säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 14. detsember 1939 9. aprill 1940
· 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. · 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. · 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. · Vastutasuks nõuti baaside lepingut. · 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Talvesõda · NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus. · 30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. · NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. · Soome jätkas vastupanu. · Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. · See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. Kummaline sõda ja sõjategevus Euroopas 1940 Taani, Norra · Peale Poola purustamist paiskas Saksamaa oma väed läände.
Nii müüdigi võimalusel 2 vanad relvad ja muu sõjatehnika maha,millest saadi raha ehitustöödeks. Rahvasuus levis ütlus, et kui ,,mujal ehitatakse Maginot´liini, siis meil ehitatakse kasiinoliini." Soome juhtkond oli Eesti juhtkonnast ettenägelikum. 1935-1937 käivitus uus baasrelvastuse hankimise programm, kuid rahapuuduse tõttu seisis see kuni aastani 1938. Samuti nõustusid vabatahtlikud kaevama kaevikuid Karjala kannasele. Neid kaevikuid ei saanud võrrelda Maginot ´liiniga, kuid rahvasuus kõlas see uhkelt Mannerheimi liinina (C.G.E. Mannerheimi järgi). Selline ennatlik tegevus suurendas Soome kaitsevõimet ja vabatahtlike tegevus Kaitseliidus andis Soome juhtkonnale aluse uskuda soomlaste soovi kaista oma riiki, kui seda peaks ohustama agressiivne naaberriik. 23.08.1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa mittekallaletungi pakti, mis sai tuntuks Molotov- Ribbentropi nime all
Saksamaale 16. juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile. Eestilt nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Mõlemad ei näinud sellest väljapääsu ning oli nõus. Punavägi võttis oma kontrolli alla lennuväljad, sadamad, raudteejaamad, postkontorid ja omavalitsused. 17. juunist 1940 olid Balti riigid okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused Talvesõda NSVL avaldas samasuguse lepingu sõlmimiseks survet ka Soomele. Valitsusel oli selge, et NSL dikteeritud lepingut pole võimalik Soome parlamendis läbi suruda. Soome asus läbirääkimisi venitama, lootes, et NSVL ei söanda teda rünnata. NSVL vastas sellele süüdistusega, et Soome on NSV Liitu rünnanud. 30. Nov 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. NSVL ei olnud sõjaks sugugi valmis ning Soome osutus Punaarmeele oodatust tugevamat
Ribbentropi paktiga eraldatus alad. 2Saksamaa ja Nsv liit ründavad Poolat. Teine maailmasõda hakkas 1.septembril.1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.1940.a kevadel alustas taas aktiivselt Saksa armee:vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal.Saksa- Prantsuse vaherahu sõlmiti 22 juuni 1940a. Compiegne´i metsas. Saksamaa tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga.1940a sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, mille allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati
Eestist, kuigi suurel osal nendest immigrantidest on soome juured. *5,3 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. *See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe kõige hõredamalt asustatud riigi Euroopas. *Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome. 7.Soomerootslaste ajalugu. Rootsi keel Soomes. Kõige suurem vähemusrühm. Soomes elab soomerootslasi 5,4%. Soomerootslased elavad peamisel läänerannikul, Lõuna-Soomes ja saarestikus (Ahvenamaa). Soomerootslased on rootsikeelsed. Rootsi keel on Soomes ametlik keel. 8.Soome keele asend läbi aegade. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus
Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. 29. Septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Leping võeti vastu vaimustusega. Molotovi-Ribbentropi pakt – 1939. A suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. 23. Augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping. Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Molotovi-Ribbentropi pakti
riigipea. de Gaulle Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist. E. Rommel Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane W. Churchill Suurbritannia peaminister sõja ajal. Maginot` liin Prantsuse-Saksa piirile rajatud kiatseliin Siegfriedi liin Prantsuse-Saksa piirile rajatud kaitseliin. allveesõda Hitleri üritus läbi lõigata Inglismaa varustusteed õhulahing Suurbritannia pärast Inglastel oli puudus kogenud pilootidest, kuid nad oskasid oskuslikult kasutada radarit, neil õnnestus peale jääda. erilised suhted Suhted Ühendkuningriigi ja Ameerika
maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried´i kaitseliinil, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei näidanud · 1939 40.a. kolmekuuline Talvesõda NSV Liit sai Soomelt Karjala maakitsuse, kuid Soome säilitas iseseisvuse · 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia (Moldova), mis liideti NSV Liiduga · merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustuskanaleid · tegevusvabaduse saamiseks merel vallutas Saksamaa 1940.a. kevadel Taani ja Norra b) Välksõda läänes: · 1940.a. kevadel vallutas Saksa armee Hollandi, Belgia ja
lahing oli esimene tõsin etagasilõõk Saksamaale, see sundis neid 100-300 km taganema. · · 11. Mis lahingud tõid murrangu sõja käiku idarindel? · 1942 Stalingradi lahing sakslased kapituleerusid · 1943 Kurski lahing sakslased kandsid taas suuri kaotusi · 1942 Midway merelahing ameeriklased purustasid jaapanlaste laevastiku · 12. Loetle 6 Euroopa riiki, mille Nõukogude Liit hõivas aastail 1944-1945? · Karjala (Soome) · Eesti · Läti · Leedu · Ida-Poola · Bessaraabia (Rumeenia) · 13. Mis olid sakslaste edu peamised põhjused sõja algul Nõukogude Liiduga? · Head õhujõud koos väljaõppinud pilootidega · Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku sõtta. MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Stalin alahindas Hitlerit. · 14. Mis riigid olid Nõukogude Liidu peamised liitlased sõjas? Kes olid nende riikide juhid? · Inglismaa- Winston Churchill · Prantsusmaa-
Nõo Reaalgümnaasium Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5
Liiduga? 6. juuni 1944 – (Normandia dessant) avati liitlaste dessandiga Põhja- Head õhujõud koos väljaõppinud pilootidega Prantsusmaal teine rinne Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku sõtta. MRP-ga sai Hitler 17. sept 1939 – NSVL tungis kallale Ida-Poolale vabad käed Poola ründamiseks. Stalin alahindas Hitlerit. 30. nov 1939 – algas Soome Talvesõda 14. Mis riigid olid Nõukogude Liidu peamised liitlased sõjas? Kes 8. mai 1945 – Saksamaa kapituleerus sõjast olid nende riikide juhid? 6. aug 1945 – USA heitis tuumapommi Hiroshimale Inglismaa- Winston Churchill 2. sept 1945 – Jaapan kapituleerus sõjast, II maailmasõja lõpp Prantsusmaa- USA- Franklin Delano Roosevelt 20
Eesti 28 sept. 1939 Läti 05. okt 1939 Leedu 10.okt 1939 Selle lepingu kohaselt kaotasid need riigid sisuliselt on iseseisvuse. Toodi sisse punaväelasi 18. Miks ei sõlminud Soome vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga? Mis oli selle tagajärg? Kuna soome on demokraatlik vabariik ning seal konkureerivad üksteisega poliitilised erakonnad, ning valitsusele oli selge, et NSV Liidu dikteeritud lepingut pole võimalik Soome parlamendis läbi lüüa. Tagajärjeks oli Talvesõda Soome ja Nsv Liidu vahel. 19. Talvesõda mis see oli, millal, millega lõppes, kuidas kulges, Mannerheimi liin Talvesõda- 30.november 1939. Soome ja Nsv Liidu vaheline sõjaline konflikt, Soome ei kirjutanud alla baaside lepingule ning nsv liit vastas sellele provokatsioonidega ning ütles, et soome olevat teda rünnanud ning tungus siis üle soome piiri ja alustas sõda. Lõppes NSV Liidu lüüasaamisega ning 12.märts 1940 sõlmiti Moskvas rahu. 20
juunil mittekallaletungipakti Eesti ja Lätiga, andes sellega Moskvale märku, et ta ei ole nende riikide saatusest huvitatud. Soostudes Nõukogude Liidu mõjusfääriga Ida-Euroopas, soovis Saksamaa küll esialgu Leedu jäämist enda mõju alla, kuid loobus hiljem ka sellest Nõukogude Liidu kasuks. Lääneriikide meelehärmiks sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP), millele 28. septembril järgnes sõprus- ja piirileping. Need kokkulepped tegid Nõukogude Liidust ja Saksamaast sisuliselt liitlased, kuigi ei kohustanud Nõukogude Liitu sõtta astuma. Välksõjad 1939 1941 MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning avati Saksamaale tee agressiooniks Poolasse ja Nõukogude Liidule lääne suunas. Suurbritannia andis küll Poolale täiendava tagatise, sõlmides 25. augustil sõjalise Liidu lepingu, kuid Saksamaa, kes tundis seljatagust ida pool kindlustatuna, ei tõmbunud tagasi, vaid tungis 1. septembril Poolale kallale. 17
teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. Algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri.Soome osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. 11/30 Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome talvesõda /1939 Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma. Stalin oli sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi. 9. aprill 1940 alustab Saksamaa operatsiooni ''Weserübung'' Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus kiiresti. Norras
2) Hitler soovis kommunismi eksportida. 7. Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSV Liidu sõjategevus 1939.-1940. Kuidas käitusid mõlemad riigid vallutatud aladel? 1939. 1941.aastatel olid Saksamaa ja NSV Liit vallutanud järgmised alad : 1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Luxenburg, Põhja Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid. NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 8. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit
II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
