LEV TO LSTO I M BER 1910 BE R 18 28 20 . NOVE 9. SEPTEM C. KARUS 2018 KRAHV LEV NIKOLAJEVITS TOLSTOI · OLI VENE KIRJANIK · JÄI ÜHEKSA AASTASELT ORVUKS, ÕPPIS JUURAT JA IDAKEELI · OLI OHVITSERINA KAUKAASIAS, VÕTTIS OSA KRIMMI SÕJAST · AVAS JASNAJA POLJANAS KOOLI TALULASTELE · 13 LAST, KELLEST VIIS SURI JUBA LAPSEPÕLVES (LISAKS ÜKS ABIELUVÄLINE POEG) LOOMING · KAJASTAB PEAMISELT VENE ELU, MIDA TA ISE NÄGI JA KOGES · TOLSTOILUS ON FILOSOOFIAS LEV TOLSTOI USULISEETILINE ÕPETUS · PÄRAST ROMAANI ,,ÜLESTÕUSMINE" ILMUMIST PANDI TOLSTOI KIRIKUVANDE ALLA · TEOSTE PEAKANGELASEKS OLI TÕDE · LOOMING ON ENESETUNNETUSE JA ENESEKASVATUSE KÕRGEIM KOOL · HILISEM LOOMING MÕISTIS HUKKA ÜLDISE ELUKORRALDUSE
Elukäik: Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta. Aastatel 18511856 teenis ta ohvitserina Kaukaasias. Aastatel 18541855 võttis osa Krimmi sõjast. Aastal 1859 avas Lev Tolstoi Jasnaja Poljanas kooli talulastele. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Behrsiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. 1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. aastal. Tema sarka tulid saatma tuhanded talupojad üle kogu Venemaa. Looming Tolstoi looming kajastab peamiselt vene elu, mida ta ise nägi ja koges.Tema esimene kirjanduslik teos, autobiograafiline jutustus "Lapsepõlv", ilmus 1852
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg
olime olnud iseseisev riik. „Nõukogude inimestest” sai avalikel üritustel „eestlane” ● Olulisel kohal olid poliitilised miitingud Seltside tekkimine ● 19. saj. loodud seltsides räägiti põhiliselt eesti keele ja meele arendamisest ● Tekkisid eesti : o kirjandus o kunst o teater o muusika o koolid ● 20. saj. räägiti põhiliselt eesti riigi taastamisest ja arendamisest. Haridus ● 3 aastat vallakoolis- kohustuslik kõigile talulastele ● Kihelkonnakool ● Saksakeelsed koolid: kreisikool, gümnaasium, Tartu Ülikool ● 1870 Eesti Üliõpilaste Selts- seltsi värvi sinine, must ja valge muutusid rahvusvärvideks. Ärkamisaja tähtsamad tegelased Johann Voldemar Jannsen Asutas esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees. Tartus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees. Luuakse laulu- ja mänguselts Vanemuine. Jacob Hurt Eesti rahvaluule- ja keele teadlane,vaimulik.
Sõjaväeteenistuses oli Tolstoi kaks ja pool aastat ning ilmutas seal ,,pöörast" vaprust. Kaukaasias sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö. 1850. 60. aastatel ta poliitilised vaated muutuvad. 1857. sooritas esimese välisreisi Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliasse, milles pidi kahjuks pettuma. 1859. 1862. avas talulastele kooli Jasnaja Poljanas, kus oli ka õpetajaks. Peamine oli aga elav side talurahvaga ja talulastega. Tema arvamuse kohaselt pidi orjus kaduma. Asutas pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". 1862. abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga. 1881. kolis perega (13! last) Moskvasse selleks, et lapsed saaksid hea hariduse. Lev Tolstoi loomingu ülevaade Autobiograafiline triloogia (ilmus ajakirjas ,,Sovremennik")
○ Luterliku fundamentalismi esindaja Liivimaal. ○ 1527-1699 kohtutes 200 süüdistust nõidumises. ● Johann Fischer - Liivimaa kindralsuperintendent 1675-1700. ○ Eesmärgid: Luterluse süvendamine, vaestekoolide avamine, riigi trükikoda, kirkute juurde raamatukogud. ● Joachim Jhering - Eestimaa piiskop 1638-1657. ○ Pani Eestimaal kindla aluse luteri kirikule. ○ Lasi trükkida eestikeelse aabitsa talulastele. ○ Töötas välja range kirikukaristuse süsteemi. Haridus ● Hariduse korraldamise tähtsus luteriusu põhimõtetest. Iga talupoeg pidi oskama piiblit lugeda. Probleemiks oli koolmeistrite puudus ja mõisnike soovimatus koole rajada. ● Bengt Gottfried Forselius - Rajas 1684 Tartu lähedale õpetajate seminari, kus koolitati talupoegi õpetajateks (160). 1686 käis kahe andeka õpilasega Rootsi kuninga vastuvõtul.
ajal Baltikumi ainus gümnaasium. Pärast kooli lõpetamist jätkas noormees õpinguid Wittenbergi ülikoolis, kus asus õppima juurat. (Andresen: 1991, 34.) Õpingutest saadud teadmised ja eeskujud süvendasid Forseliuses huvi rahvaõpetuse vastu. Ta sai aru, kuivõrd on haridus maha jäänud Baltimaades. Innustust olukorra parandamiseks sai noormees Wittenbergis nähtud uut tüüpi koolidest, õpetlastest ja õpetustest. Esmalt asus ta lugemist õpetama kodukoha talulastele. Kui siiani õpetati lugemist veerimismeetodil, siis uue õpetuse kohaselt püüdis Forselius seda teha häälikumeetodil. Forselius sai aru, et senised kooliraamatud on õppetööks keeleliselt ebasobivad. Koos Johann Hornungiga töötati välja uus kirjaviis, milles ortograafia kohaldati maarahva kõnekeelele, võõrtähed c, f, q, z, y ja x jäeti välja, loobuti h-st eelneva vokaali pikendusmärgina ning kasutusele võeti „ä“ täht. (Andresen: 1991, 35.) B. G
aastast Tema kuulsamaid teosed on: „Idioot“ (1868) „Kuritegu ja karistus“ (1866) LEV TOLSTOI Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana Aastatel 1844–1847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta 1854–1855 võttis osa Krimmi sõjast Aastal 1859 avas Lev Tolstoi Jasnaja Poljanas kooli talulastele Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Behrsiga Esimene raamat oli „Lapsepõlv“ Kui tal oli pereelu läinud hästi, ta kirjutas valmsi maailmakuulsamad raamatud „Anna Karenina“ ja „Sõda ja rahu“ Ta mõjutas realistliku kirjanduse arengut Kui pereelu oli raskeks läinud, ta väljendas oma mõtteid sellises teoses nagu „Saatan“
aasta algul". 50ndate lõpul ja 60ndate algul on tal 2 seisukohta: Venemaa elu peab muutuma(pärisorjuse kaotamine), elukorra muutmise tee on inimese psüühika ja käitumise muutmine, kõlbelisuse kujundamine. 1857 tegi Tolstoi oma esimese välisreisi Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale. See reis valmistas talle suure pettumuse. Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta tundis tugevat sidet talurahva ja lastega. Ta uskus, et laps peab õppima oma huvist. Ta väitis, et talurahva kultuur on kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet lapsed käisid,
ilmutas erilist agarust nõidade jälitamisel. Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriteks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse algus: Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg Piiblit lugema. · Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. · 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. · 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits · 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. · Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus.
Mõisnike vastuseisu tõttu nõue täit rakendamist ei leidnud. Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem. 1774.a. andis Browne välja instruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vabastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid. 1787.a. anti välja Browne'i patendi täiendatud variant, milles toonitati uuesti küla- ja kihelkonnakoolide asutamise vajadust. 1786/87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli, neist u. 40% Põhja- Eestis ja 60% Lõuna- Eestis. Õpetati peamiselt lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. Vaatamata kõigele suur osa talurahvast lugeda siiski oskas. Õpiti kodudes, õpetajaks oli enamasti 18. saj algul isa, hiljem ema ja lugemisvaraks palve- ja lauluraamatud (kirikukirjandus). Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni, et · 1715.a. ilmus uus testament
haridustasemest, õigemini selle puudulikkusest, ning sellest, kui tugevalt kirik rahva meelsuse üle valitses ning seda kallutas. Eestikeelse hariduse algus Luterliku arusaama kohaselt oli vaja elanikele usu põhitõdesid küll tutvustada, kuid sealjuures oodati, et ka iga inimene iseseisvalt tutvub nii Piibli kui teiste usuliste teostega. See eeldas seda, et lihtrahvas pidi oskama lugeda. Esialgu jagasid ärksamatele talulastele kirjatarkust pastorite abilised köstrid. Sellisel viisil levis aga kirjatarkus väga visalt, sest köstreid polnud kuigi palju. Oli vaja ette valmistada suuremal hulgal õpetajaid. Seda ülesannet asus täitma pastori poeg Bengt Gottfried Forselius. 1684. aastal avas ta Tartu lähedal Piiskopimõisas nn. Forseliuse seminari, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. 1687.aastal nõustus Liivimaa rüütelkond, alguses küll vastumeelselt, kohustusega luua igasse
Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naases kodukohta. Aastatel 18511856 teenis ohvitserina Kaukaasias. Aastatel 1854/55 võttis osa Krimmi sõjast. Aastal 1859 avas Lev Tolstoi Jasnaja Poljanas kooli talulastele. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Bersiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. 1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. aastal. Tema sarka tuli saatma tuhanded talupojad üle kogu Venemaa. Tolstoi looming kajastab peamiselt vene elu, mida ta ise nägi ja koges. Tema esimene kirjanduslik teos, autobiograafiline jutustus "Lapsepõlv", ilmus 1852.
Koole vähe (peaaegu puudusid) Õpetajad/köstrid väheharitud Browni tähtsamad ettepanekud: 1765 – võeti vastu koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli koolid rajada igasse kihelkonda või mõisa. (täit rakendamist ei leidnud) 1774- andis Browne välja intruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vabastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki peast + teadsid palveid. 1786/87- oli Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli. Õpetati lugemist, laulmist, katekismust. (aabitsad, lauluraamatud) Vaatamata kõigele suur osa talurahvast siiski oskas lugeda. Õpiti kodudes: õpetajaks oli 18.saj algul isa, hiljem ema. Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni, et: 1715- Uus Testament 1721 – käsiraamat “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat” (sisaldas katekismuse osa uuest testamendist). 1731- kalender: loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks.
ja kultuuriloome toimus vastava riigi põhirahva keles. Nõnda oli see ka tüüpilises rahvusriigis ROOTSIS. 17. sajand – Eesti kuulub luterlike maade hulka. Selle mõju Eesti ja eestlaste kultuurile on kahesuunaline: Luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid *Eesti kaotas oma keskaegsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna – Euroopaga, kus oli veel säilinud katoliiklus ja ladina keel Eesti muutus saksa kultuuriruumi ääremaaks Rahvaharidus: Ärksamatele talulastele jagasid kirjatarkust köstrid *1684 asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvedamiselTartu lähedale Piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks *1686 ilmus Forseliuse koostatud aabits *1687 nõustus Liivimaa rüütelkond kohustusega rajada igasse kihelkonda kool. *Kodus õpetamine Eestikeelne kirjasõna *1686 lõunaeestikeelne “Vastne Testament”(Uus Testament) *Muud vaimulikud teosed (u.45 trükist) *Heinrich Stahl – jutlustekogu ja nn
ilmutas erilist agarust nõidade jälitamisel. Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriteks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse algus: Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg Piiblit lugema. · Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. · 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. · 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits · 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. · Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus.
Mõisnike vastuseisu tõttu nõue täit rakendamise ei leidnud. Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem. 4. 1774. aastal andis Browne välja instuktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid. 5. 1787. aastal andi välja Browne'i patendi täiendatud variant, milles toonitati uuesti küla- ja kihelkonnakoolide asutamise vajadust. 6. 1786/87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli. Õpetati lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. Eestikeelne kirjasõna 18.-19.sajandil 1. Esimene trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tööna. 2. Esimene ajakiri 1821-1823 ja 1825 ,,Marahwa Näddala Leht", toimetaja Otto Wilhelm Masing. 3. Esimene ajaleht 1857 ,,Perno Positmees" , Jansen. Teema 8 Talurahvareformid 1802/1804 aasta seadused 1
tuli koolid rajada igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa. Mõisnike vastuseisu tõttu nõue täit rakendamist ei leidnud. Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem. 1774.a. andis Browne välja instruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vabastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid. 1786/87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli, neist u. 40% Põhja- Eestis ja 60% Lõuna- Eestis. Õpetati peamiselt lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. 1802 taasavati Tartu Ülikool, seda 1789 toimunud Prantsuse revolutsiooni mõjul. 5) Eestikeelne kirjasõna 18.-19. sajandil(piibel, esimene ajakiri, esimene ajaleht) 1. 1715.a. ilmus uus testament 2
muutus ka poliitiline olustik, 1886. aastal anti välja uus vallaseadus, mis vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest ning talurahval oli võimalus valida vallavolikogu ja ametimehed ning tekkis valla poolitika. Rahvuslik ärkamine aitas tohutult kaasa ka haridustaseme kasvule, mis laiendas hulgaliselt maarahva silmaringi ja maailmapilti, talupojade haridustee sai alguse vallakoolis mis kestis 3 aastat ning oli kõigile talulastele kohustuslik, kuid seal ei lõppenud talupoegade haridus, edasi mindi kihelkonnakooli, mille lõpetamisega piirdus enamus eestlaste haridustee ning oli võimalik minna edasi õppima ainult saksakeelsetesse koolidesse. Suureks tegelaseks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen, kes asutas 1857. aastal Perno Postimehe, Jannsen võttis ka osa suurtematest ühisüritustest, kõiges selles aitas teda tema tütar, kuid
Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. *Linnakoolid allusid raele, seal õpetati lisaks kiriklikele ainetele lugemist, kirjutamist, arvutamist, ladina kelt ja kirjandust. Esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde. *Kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides. Vana-Pärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu katki, pärast reformatsiooni peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e triviaalkoolid 17 10. SÕDADE AJAJÄRK, lk 156-161, 168-185 *Vana-Liivimaa oli võrreldes Läänemerd ümbritsevate riikidega sisemiselt nõrk ja seda piirkonda iseloomustas feodaalsete väikeriikide killustatus ja sõjaline nõrkus võrreldes naabritega.
Tolstoi pandi kiriku vande alla Tolstoi avas talulastele kooli Tolstoi sureb kopsuhaigusse Tolstoid kolisid Kaasanisse
jutlustasid ka eesti keeles ja pidasid ülal koole. HARIDUSOLUD. Keskajal olid haridus ja teadus kiriku kontrolli all. Kooliharidust saadi kiriku- ja kloostrikoolides. Alama astme vaimulikke valmistati ette toomkoolides. Nendes koolides õppisid lisaks vaimulikukutseks valmistujaile aadlike ja jõukamate linlaste lapsed. Talurahva lastele koole polnud, neile tüübiti vaid sundkorras pähe tähtsamad ladinakeelsed palved ja muu hingeõnnistuseks hädavajalik miinimum. See-eest õpetati talulastele kodus igapäevaseks eluks palju vajalikumaid tarkusi. Sama võib öelda linnades elavate lihtrahva laste kohta, kes pandi juba varases nooruses tulevast ametit õppima. Tüdrukutele koolihariduse andmine oli üleüldse peaaegu mõeldamatu asi. Kõrgemaid koole Eestis polnud, edasiõppida soovijail tuli suunduda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Siinmail polnud oma ülikooli jaoks ei tasemel õppejõude ega vajadustki - tudengeid poleks nagunii jätkunud.
kloostrikoolid: Tallinnas dominiiklaste kool seal õppis ka eestlasi; Kärkna tsisterlaste kool ilmaliku sisuga õpetust anti linnakoolides e ladinakoolides, kus õppisid kodanike lapsed allusid raele, õpetati lisaks kiriklikele ainetele lugemist, kirjutamist, arvutamist, ladina keelt ja kirjandust esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides VanaPärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu katki 2.6 Reformatsioon e usupuhastus sai alguse 1517. a Saksamaal Wittenbergis, algatas Martin Luther Põhjused: oli suunatud kiriku varanduse vastu reformaatoritele ei meeldinud indulgentside müük leiti, et tõelise usu allikas on Piibel, mitte preestrite tõlgendused, kiriku organisatsioon pole õndsaks saamisel oluline Reformatsioon Liivimaal: 1521. a ilmusid Riiasse esimesed evangeelsed jutlustajad 1523
Gottfried Forseliuse algatatud koolivõrguga, ei jõudnud kooliharidus igasse eesti nurka kohe. Rootsi riigivõim lakkas Liivimaal olemast pärast Riia kapituleerumist 1710. aastal, aasta hiljem anti tsaari nimel välja seadus kõikides kogudustes koolmeistrid ametisse panda ja talurahva lapsed jälle kooli saata. Sõjaolukorra, nälja, katku ja rahvaarvu suure vähenemise tõttu läks veel aega, kuni eesti talulastele kõikjal koolid loodi. XVIII sajandi lõpuks rajati Liivimaal tähelepanuväärne osa koolivõrgust. Seaduse järgi pidi mõis looma võimalused laste õpetamiseks ja mõis pani ka koolmeistri ametisse. Lapsi ei tohtinud enne koolist lahti lasta, kui lugemine selge ja katekismuse viis peatükki ning palved täiesti peas. Õpiti ka laulmist. Õpetamise põhieesmärgiks oli tol ajal tulevase koguduseliikme ettevalmistamine pühakirja lugemiseks ja kiriku teenistusest osavõtuks
aasta algul". 50ndate lõpul ja 60ndate algul on tal 2 seisukohta: Venemaa elu peab muutuma(pärisorjuse kaotamine), elukorra muutmise tee on inimese psüühika ja käitumise muutmine, kõlbelisuse kujundamine. 1857 tegi Tolstoi oma esimese välisreisi Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale. See reis valmistas talle suure pettumuse. Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta tundis tugevat sidet talurahva ja lastega. Ta uskus, et laps peab õppima oma huvist. Ta väitis, et talurahva kultuur on kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid
aasta algul". 50ndate lõpul ja 60ndate algul oli tal 2 seisukohta: Venemaa elu peab muutuma (pärisorjuse kaotamine), elukorra muutmise tee on inimese psüühika ja käitumise muutmine, kõlbelisuse kujundamine. 1857 tegi Tolstoi oma esimese välisreisi Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale. See reis valmistas talle suure pettumuse. Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta väitis, et talurahva kultuur oli kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet lapsed käisid, kus tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862
Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Kloostrikoolid Tallinna dominiiklaste klooster, Kärknas Tsistertslaste klooster Linnakoolid linnakirikute juures, allusid raele. Olevist ekiriku juures 1432.aastal. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja ladina keelt Ülikoolid Saksamaal Rostock, Leipzig, Bologna, Pariis, Praha. Johann Pulck (silmapaistev eestlane) Kõrgem ladinakool kohalikele talulastele, Vana-Pärnus, ebaõnnestus reformatsiooni tõttu. Skolastik toomkooli toomhärrast juhataja Sinod vaimulike kogunemine, piirkonna kõik vaimulikud Visitatsioon kirikukatsumised, külaskäik Klooster ühiselamu õue ühest ladinakeelselt nimetusest claustrum, nelinurkne siseõu, mida piirab põhja poolt kirik Mungaordud Tsistertslased ehk bernardiinid, 1098.aasta; elasid kesiselt hädavajalikust. Mungaordud
Tuleb keskenduda elulisele, igapäevasele, sest igapäevaelu koosneb pisikestest sündmustest, mis mõjutavad meie käekäiku. Stiil: oskus anda edasi elu katkematut ja märkamatut voolu. Kui sageli oled argipäeval õnnelik? Elu ongi pidev pingutus. Tšehhovi jutustustes näeme vaid ühte lõiku elust, lood jäävad lõpetamata. Võimalik teha oletusi. Tšehhov ostis Moskva lähedale mõisa, elas seal ema, isa, õega. Andis ise talupoegadele arstiabi. Panustas ühiskonda, rajas talulastele kooli. Oli aktiivne ühiskonnaliige. Kirjutas ka neli maailmakuulsat näidendit: „Kajakas“, „Onu Vanja“, „Kolm õde“, „Kirsiaed“. 3’s toimub tegevus väikeses maamõisas. Temaatika on oluline, elab kaasa mõisakutluuri hääbumisele. Olulisem on elu ja ilusa ning õiglase saabumine. „Kajakas“ Polnud ettekujutust, millal võiks juhtuda, lavastus kukkus läbi. Vähe tegevust, puudusid veidrikud. Soovitati lõpetada
tuleb kõigepealt kaotada pärisorjus, teine, et ühiskonnaelu paraneb siis, kui iga üksikisik ennast moraalselt ümberkasvataks. 1857 teeb Tolstoi oma esimese välisreisi Lääne-Euroopasse ja pettub selles. Hiljem selline slavofiil, kõik läänes olev võõras ja kultuurile hukutav, vaimsete väärtuste nullimine. Kui tuleb tagasi Venemaale, avab Jasnaja Poljanas talulaste kooli, mis tegutsed 1859-1862. Asutab ka pedagoogilise ajakirja samanimelise. See kool on talulastele ja õpetajateks on tudengid, kes on mingitel põhjustel ülikoolidest lahkuma pidanud ja Tolstoi ise. Kirjutab ka talulaste jaoks lugemise palu. Aga Tolstoil on ikka niisugune loomus, mis paneb teda kõndima küll ühes kraavis ja teises kraavis, aga mitte kunagi elu keskmisel teerajal. ,,Kellel ja kellelt õppida kirjutama, kas talupoegade lastel meilt või meil hoopis talupoegade lastelt." Artikli pealkiri. Koolis vabakasvatus, õpetajate probleem, et õpetajad hariksid neid talulapsi. 1860.
Nad arvavad, et sellist luulet ei ole vaja. Looming peab olema seotud sotsiaalse sfääriga. Mõlemad lahkuvad oma mõisatesse ja tahavad tegeleda majapidamisega. Tolstoi rõhutab oma kirjades, et ta tahab tegutseda. Tema tegevusalaks saab pedagoogika. Mingit pedagoogilist haridust tal ei ole, aga ta loob vaatamata sellele Jasnaja Poljanas oma kooli. Selles väljendub tema nihilistlik hoiak ta tahab hakata õpetama hoopis teistmoodi kui edumeelsed haritlased. Ta hakkab õpetama talulastele ainult seda, mida nad eluks vajavad. Ta tahtis väljuda kriisist ja otsustada, kes temast lõpuks saab. 60. aastal läheb ta jälle välismaale. Vanem vend Nikolai jääb raskesti haigeks ja Tolstoi sõidab oma venda ravima. Ravi ei anna tulemusi, vend sureb samal aastal. Ta kohtub euroopa pedagoogidega. Ta käitub üsna upsakalt, vastandab oma vaateid teiste pedagoogidega. Ta saab teada, et Pr-l on lihtrahva lemmikautoriteks Dumas. Ta tahab laiendada oma lugejaskonda. Naastes hakkab
Tavi Dulher ja Agricola hakkasid kirikuid visiteerima Probleemideks on kirikute ülesehitamine ja vaiimulike kohtade täitmine. Ametisse määramisel omad tingimused, eeldas seda, et kandidaadid enne läbi katsuda, pidid enne piiskopi ees läbi tegema eksami ja prooviütluse. Oluline, et nad oskaksid eesti keelt. Vaimulik pidi olema selgelt luterik ja jutlused pidid tuginema vaid luteri katekismusele. Punkt nende kavas oli ka see, et tuli talulastele haridust anda, koolitada tuli neid kas tln toomkoolis või haapsalu linnakoolis ( andekad talulapsed, mitte kõik). Igasse linna tuli sisse seada ka hospidalid, kus sai ravida ja vanaduspõlve veeta. Tuli sisse seada raamatupidamine, meetrikaraamatud ja personaalraamatud, et inim käiksid armulaual, fikseeriti ka, et kes jättis kirikusse tulemata. Kui patronaadiõigus kaot, siis aadlikele anti võimalus olla kiriku eesseisija, mõisad hakkavad kirikuid materjaalselt toetama
mõisniku pojana. · Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. · Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis idamaakeeli ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naases kodukohta. · Kirjutas igapäev päevikut. · Aastatal 1951 läheb sõjaväeteenistusse. Pettub sõjas, ebaõiglus sõja elus ja korralduses. · avas Lev Tolstoi Jasnaja Poljanas kooli talulastele. Kool töötas lühikest aega. · Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Bersiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. · 1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis. · Lev Tolstoi suri langetõvesse 20. novembril 1910. aastal. Tema sarka tuli saatma tuhanded talupojad üle kogu Venemaa. · Kirjutas peamiselt jutustusi, romaane. · Tegelased teostes rikkad, aadelkonnast.
annaabi.ee 
