Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TALLINNA JA TARTU ELANIKKONNA ARVULINE VÕRDLUS JA STATISTILINE ANALÜÜS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, jooniste, alusjuurdekasv, kusjuures, baasaasta, kasvutempod, nooremad, kvartiil, asümmeetria, vähenenud, arvuline, tes0020, sauga, jaotumist, osakaalu, mistõttu, omaga, vanust, tartul, standardhälve, asümmeetriakordaja, valimite, mainitud, kompleksanalüüs, elementaaranalüüs, aheljuurdekasv, aluskasvutempo, hakkaks, sesoonsus, uuringusaastal 2008 ning tõustes peale seda pea 1200 inimese piirimaile. Lahkujate puhul oli siseränne kõrgpunktis aastal 2003 ning hakkas peale seda langema. Viimase paari aastaga on toimunud kerge lahkujate hulga suurenemine siserände läbi. Tähtsuselt teine on loomulik iive nii saabujate kui lahkujate puhul. Sünde on paraku aga kogu vaadeldava perioodi vältel olnud vähem kui surmasid (iive on negatiivne), kuid viimaste aastatega on vahe vähenenud ning on võimalik, et paari aasta jooksul võib Saare maakonna iive nulli minna. Hetkel on nii sündide kui surmade arv aastas ca. 400. Kõige väiksema osa saabujatest ja lahkujatest moodustab välisränne. Paraku on näitaja lahkujate puhul suurem kui saabujate puhul ning viimase kümnendi jooksul on märgata kerget tõusutrendi nii saabujate kui lahkujate puhul välisrände läbi., Joonis 1. Saabujate arvu dünaamika Saare maakonnas Joonis 2. Lahkujate arvu dünaamika Saare maakonnas
tundus isiklikust vaatevinklist uurimiseks kõige põnevam piirkond. Lisaks on enda kodumaakonna rahvastikunäitajaid alati kasulik teada ja nendega võiksid kõik kursis olla. [Type text] Rahvastikuanalüüs 1.1 Rahvaarv Tartu maakonna rahvaarv kahanes 1990 ndatest aastetest kuni 2000 aastani, kuid alates 2000 ndate algusest on rahvaarv hakanud vaikselt tõusma . Seejuures on rahvaarv vähenenud pea kõigis Eesti piirkondades, kuid Tartu maakond on selle koha pealt erand. Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist oli jäänud tartumaalasi 2000 aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 13 000 võrra ja tõusud alates 2000'st aastast kuni 2012 aastani umbes 1000 inimese võrra. See toimub tänu positiivse rändeiibele ja positiivsele iibele ( aastal 2011 positiivne iive 362). Statistiliselt kajastatud väljaränne oli
Statistika ja ökonomeetria õppetool Tiina Vaht Abortide arv Eestis 1970-2008 Juhendaja: prof. Ako Sauga Tallinn 2010 1. Sissejuhatus Kodutöö tegemisel kasutasin Eesti Statsitikaameti kodulehelt saadud andmeid. Valimis on abortide arv Eestis 1970. aastast kuni 2008. aastani. Valimi kirjeldamiseks kasutasin keskmisi ja variatsiooninäitarve ning aegrea analüüsi, mille käigus leiti vajalikud juurdekasvud ja kasvutempod. Samuti viisin läbi erinevad silumised ning koostasin nendele vastavad diagrammid. Käesoleva töö eesmärgiks on lähtuvalt uurimisülesandest kogutud statistilist materjali töödelda ja analüüsida (tabel 1 ja joonis 1). Töö käigus püüan kirjeldada ja analüüsida valimit ning seletada valimis toimunud muutusi ja tendentse. Tabel 1. Aasta Abortide arv 1970 40663 1971 42256 1972 42309 1973 41381 1974 39902 1975 38927 1976 38341
kvartaalses arvestuses langeva trendiga). Siinkohal on oluline välja tuua oluline erinevus mediaani ning keskmise vahel. Kui keskmine m2 hind tõusis 7,8%, siis mediaani pealt näeme hoopis languse 7,7%. 2014 aasta I kvartal erines 2013 IV kvartalist 5,2% ning tõi juurde eelmise kvartali tehingute summale 38 494 €. 2014 aasta I kvartal aga oli suurem 2013 aasta samal perioodil 44%. 2014 aasta II kvartal oli jälle langenud 10,6% võrra. Kusjuures tehingute arv oli kasvanud 5,6%. Sellist langust põhjustas aga keskmise ruutmeetri maksumuse vähenemine 7,8% võrra. Samas III kvartal oli tõusnud 20,1 %. Sama aasta viimane kvartal aga oli languses nii tehingute summa osas (langus võrreldes eelmise kvartaliga 40,9%), kui ka tehingute arvu poolest (langus 21,8%) ja ka keskmise ruutmeetri hinna maksumuse osas, mis oli aasta madalaim 233,12 €/m2 kohta (langus 19,7%).
· Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; · Petseri 20 kilomeetri kaugusel; · Räpina linn 24 km kaugusel; 3 · Võru linn 50 km kaugusel; · Pihkva 50 kilomeetri kaugusel; · Riia Peterburi maantee 35 kilomeetrit. 2. Rahvastik Värska vallas elab seisuga 01.01.2010 kokku 1325 inimest. Värska valla rahvastiku statistikat analüüsides võib täheldada elaniku arvu pidevat kahanemist. Võrreldes 2000 aastaga on Värska elanike arv kahanenud 191 elaniku võrra ehk 13%. Antud töös on Värska valla rahvastiku võrdluspiirkondadeks võetud Eesti keskmine ja Põlva maakonna keskmine 2000- 2010 (tabel 1). Samuti võib täheldada üldse rahvastiku arvu vähenemist Põlva maakonnas.
12. Kogumi alamhulk, mida uuritakse ja mille põhjal tehakse järeldusi kogumi kohta, on valim 13. Väljavõttelise vaatluse korral vaadeldakse valimit. 14. Kas on õige väide "Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel" tõsi 15. Ankeetküsitluse korral põhjustab halvasti sõnastatud küsimus süstemaatilise vea. Statistilise kogumi keskmised - Test 2 1. Määra ära, millised keskmised on asendikeskmised ja millised mahukeskmised a. 1. Kvartiil - asendikeskmine b. Mood - asendikeskmine c. geomeetriline keskmine - mahukeskmine d. mediaan - asendikeskmine e. aritmeetiline keskmine mahukeskmine 2. Kõige tüüpilisem väärtus arvukogumis on selle arvukogumi mood 3. Kui arvukogumi aritmeetiline keskmine on väiksem kui mediaan, siis (Vali üks) a. d. esinevad üksikud ekstremaalselt väikesed väärtused 4. Arvukogumis on 10 arvu ja nende aritmeetiline keskmine on 17
kõrgema kvalifikatsiooniga ametnikena (Luuk, kuupäev puudub), võib eeldada, et kõrgema haridustasemega vanemaealistel töötajatel võib tööjõuprognoosi arvesse võttes olla lihtsam tööd leida, kui seda on madalama kvalifikatsiooniga samaealiste. Pensioniealised, kes sooviksid jätkata töötamist lihttöölistena, satuvad küllaltki raskesse seisu, kuna lihttöö seisneb enamasti suuremat füüsilist jõudlust nõudvas töös, milles nooremad ja keskealised töötajad suutlikumad on. 3.2 Vanemealiste tööjõupakkumine SHARE-Eesti põhjal Üle-Euroopalise SHARE uuringu raames koguti andmeid enam kui kaheksakümne viielt tuhandelt vanemaealiselt inimeselt üheksateistkümnest riigist. Vanemaealistena käsitleti inimesi vanuses 50 ja üle selle. SHARE-Eesti uuringu raames jäid pärast andmete puhastamist sõelale 6828 inimese poolt
aastatel 1990 kuni 2009. Lisaks on töös esitatud ka rahvastikuprognoos aastani 2030, nii pessimistliku kui ka optimistliku stsenaariumi järgi. Töö käigus võrreldakse erinevad rahvastikunäitajaid ja nende olemust. Enamik andmeid pärineb Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee. Rahvastikuprognooside tegemisel kasutasin programmi Spectrum. Rahvastikuanalüüs 1.1 Rahvaarv Viljandi maakonna rahvaarv on läbi viimaste aastakümnete pidevalt kahanenud. Rahvaarv on vähenenud pea kõigis Eesti piirkondades, kuid Viljandi maakond on meie riigi üks kiiremini kahaneva rahvaarvuga maakondi. Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist on jäänud viljandimaalasi 2010.aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 10 000 võrra. See toimub tänu negatiivsele loomulikule iibele kui ka negatiivse rändeiibe tõttu. Statistiliselt kajastatud väljaränne oli 2009. aastal 1179 inimest, mis on peaaegu kaks korda suurem samal aastal sisserännanute
Allikas: [Leibkonna netosissetulek kuus leibkonna tuludetsiili järgi] Joonis 1. Lorenzi kõverad leibkondade netosissetulekute põhjal 1997. ja 2007. a, % Nagu jooniselt näha, pole kümne aasta lõikes sissetulekute jaotumises suuri muudatusi toimunud. Siiski on olnud väike areng positiivses suunas. Kõvera paine on muutunud väiksemaks, seega on joon nihkunud veidi lähemale absoluutse võrdsuse joonele. Seega võime väita, et ebavõrdsus ühiskonnas on vähenenud ja tulude jaotus perede vahel oli 2007. a veidi võrdsem kui 1997. aastal. Vähenes ka kümnenda ehk kõige rikkama grupi osakaal kogutuludest, olid ju absoluutse ebavõrdsuse korral kõik tulud nende kätte jaotunud. Üldiselt võib riikide võrdluses väita, et antud Lorenzi kõver on iseloomulik pigem heaoluühiskonnale, kus tulud on ühtlasemalt jaotunud. Seda kinnitab ka positiivne arengutendents. 5
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimine ja turundus Turunduse õppetool Marleen Reemann KORTERITE ÜÜRITURU ANALÜÜS TARTUS Kodutöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................2 1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015.........3 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti..............9 3. Tartu korterite üürituru arengu prognoos..............13 Kokkuvõte...............................................................14 Viidatud allikad.......................................................15 LISA 1.....................................................................17 LISA 2.....................................................................17 1
2008. aasta viimane kvartal oli Tartu kinnisvaraturul pessimistlik. Elamispindade ostu-müügitehingute arvud järk-järgult langevad ning ka keskmised hinnad alanevad. 2009 aasta olukorda kirjeldab väike tehingute arv (vt. joonis 1) ning langevad kinnisvarahinnad (vt. joonis 2). Kui 2008. aastal oli 126 ostu-müügi tehingut, siis 2009. aastal vastav arv oli juba 87. Seega on eelmise aasta võrreldes tehtud 31% vähem tehinguid, kui möödunud aastal. Nõudluse puuduse tõttu on vähenenud ka tehingute hinnad. Kui eelmisel aastal oli eramute keskmine hind 110 215, siis nüüd on see 79 629. Siiski kui 5 esimesel poolaastal tehti Tartus 35 ostu-müügi tehingut, siis teisel poolaastal 52. Seega võib öelda, et nõudlus elamute järele on olemas. Joonis 1. Tehingute arv Tartus 2008-2010. Allikas: Lisa 1. Joonis 2. Keskmine tehinguhind Tartus 2008-2010. Allikas: Lisa 1. 6
optimistliku ja tõenäosus stsenaariumi korral (joonis 4) (joonis 6) (joonis 8), 1990ndate lõpus sündinud väiksem põlvkond ilmneb selgelt ka 2040. aasta püramiidil 40 - 44 aastaste väiksema arvuna, mis omakorda tekitab hiljem väiksemaid lained statistikas, sest arvuliselt väiksem põlvkond saab ka vähem lapsi. Kui võrrelda optimistlikku ja pessimistlikku prognoosi (joonis 4 ja 6), siis on näha, et optimistliku prognoosi korral võib rahvastik pikapeale jääda stabiilsele tasemele, sest noorte arv antud stsenaariumis on peaaegu võrdne temast mõned aastad vanemate põlvkondadega, kuid tõenäosus stsenaariumi korral saab öelda, et nii see poleks.. Pessimistliku prognoosi korral väheneb rahvastik tulevikus veel pikalt, sest pealekasvav põlvkond on väga väike võrreldes vananevate generatsioonidega ning sama nähtus erineb ka tõenäolises prognoosis. Joonis 1
Analüüsides rahvastiku vanuselist jaotust 2015-nda andmete põhjal on 0-14 aastaseid naisi meestest rohkem 283,601. Võrreldes vanuseid 15-64 on inimesi 62.61% ehk nais-ja meessoost inimesi on peaaegu võrdselt, naisi on rohkem 2015-nda andmete põhjal 94,410. Vanuseid 65 ja edasi on 18.74%, meesoost isikuid on rohkem naissoost isikutest ehk 1,751,345. Tehes järeldusi rahvastiku vanuselise jaotuse kohta, siis võib väita, et Prantsusmaa rahvastik on vananev kuna noori jääb aina vähemaks ehk sündimus on väiksem, kui suremus. Vaadates rahavastiku vanuselist jaotust on näha, et vanuseid 0-14 on vähem, kui vanuseid 65 ja edasi. Prantsusmaa on jõudnud tänapäevasesse rahvastiku etappi, mis tähendab, et rahvaarv võib nii kasvada, kahaneda, kui ka olla stabiilne. Prantsusmaal on keskmine eluiga kõrge, laste osatähtus, aga väiksem, mis tähendab, et sündimus on väiksem, kui suremus. 7. Migratsioon
2. RAHVASTIKU TIHEDUS JA PAIKNEMINE Joonis 2. Rahvastikutihedus Prantsusmaal Rahvastiku keskmine tihedus Prantsusmaal on 101,19 in/km 2 kohta ning see on maailma keskmisest näitajast üle kahe korra suurem (45 in/km 2). Rahvastiku tiheduse pooles Prantsusmaa maailmas 102. kohal. Umbes sama suur on rahvastiku tihedus Türgis, Aserbaidzaanis ja Austrias. 3 Nagu kaardilt näha, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Prantsusmaal on rahvastik koondunud rohkem põhja ja loodeossa, rahvastiku tihedus on suur samuti Prantsuse rivieras Vahemere ääres. Kuid rahvastiku tihedusel on määravaks asjaoluks siiski tööstuse ja linnade paiknemine. (Joonis 2) 3 Population density Persons per sq km 2011 country ranks By Rank http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2011_0.html 3. LINNASTUMINE Linnades elab üle kolmeerandiku Prantsusmaa elanikest. 1975
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel Venemaa asustus ja rahvastik Referaat Juhendaja: Dotsent Kalev Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on pindalalt maailma suurim riik, hõlmates enda alla 17 075 400 km2, omades see tõttu palju naaberriike: Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Valge-Vene, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Kasastan, Hiina, Mongoolia, Jaapan. Venemaa hõlmab 1/8 maismaa aladeast
jooksvast arvestusest suuremaks. Samuti ilmnes suuremaid erinevusi vanusegruppide ja sugude arvestuses. Tööealiste naiste arv oli 4,3% ja meeste arv 2,7% väiksem kui arvestuslik rändega korrigeerimata rahvaarv. Kõige suurem oli erinevus 2529 aastaste seas, kelle arv oli arvestuslikuga võrreldes 10,8% madalam. Kokku oli 2034aastaseid 8,5% võrra vähem. 3 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus Eesti tööealine rahvastik vanuses 1574 aastat on viimastel aastatel pidevalt vähenenud, kuid rahvaarvu languse mõju tööjõu hulgale on tasakaalustanud tööjõus osalemise määra kasv. Tööjõus osalemise määr hõlmab seda osa elanikkonnast, kes töötab või siis otsib aktiivselt tööd ning seda väljendatakse protsendina kogu tööealisest elanikkonnast. Viimase kuue aastaga vähenes tööealine rahvastik 24 800 võrra, kuid tööjõu pakkumine suurenes samal
Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aastani kasvas kinnisvara ostu-mü�
129 117 rahvaarv 100 M ehed N a is e d 50 0 2 0 0 0 . A a sta l 2 0 1 2 . A a sta l Joonis 4. Lüllemäe küla rahvaarvu muutuse diagramm (Veiermann 2012) Lüllemäe küla rahvaarv on 2012. aastal vähenenud võrreldes 2000. aastaga. Seda pole küll palju, kuid 52 inimese võrra piisavalt, et saada aimu rahva vähenemisest. 2000. aastal oli külas 129 meest, kuid 2012. aastaks on see näitaja langenud 117 peale. Kõige suurema langusega on Lüllemäe külas naiste arv. Kaksteist aastat tagasi oli külas 169 naisterahvast, praegu on see arv 136. 2.4 Mähkli ja Jõeperä küla Mähkli küla asub Võru maakonnas Antsla vallas. Aastal 2000 elas külas 13 elanikku, hetkel elab 18 inimest.
koha pärast Hiinat ja Indiat, isegi maailmavalitseja rollis olevas suures USAs elab vähem inimesi, kui Euroopa Liidus. Euroopa Liidu pindala on vähem kui pool Ameerika Ühendriikide pindalast, kuid selle rahvaarv on üle 50% suurem. Sündide arv ELis väheneb ja eurooplased elavad kauem. Euroopas oli rahvaarv 1995. aastal 728 miljonilt. Eurooplaste arv on kahanemas ning selleks on peamised põhjused poliitilised ja majanduslikud rahvastik on arenenud, haritud, püütakse rohkem keskenduda heaoluelule kui laste kasvatamisele. Rahvastiku vähenemisega tekivad uued probleemid tööjõu puudus, vananeva rahvaosa ülalpidamine, kõrgemad maksud, rohkem kohustusi jms. Inimeste oodatav eluiga Euroopa Liidus pikeneb. 1960. aastal sündinute oodatav eluiga on meestel umbes 67 aastat meestel ja naistel 73 aastat. 2004. aastal sündinud laste puhul on meeste oodatav eluiga ligikaudu 76 aastat ja naistel 82 aastat
aastal (1). 0-14 aastased: 42.6% 15-65* aastased: 54.23% 65+ aastased: 3.18% * protsendid on kokku liidetud 15-24 aastased: 19.55% 25-54 aastased: 30.71% 55-64 aastased: 3.97% Kuna 15. – 16. aastaseid on kõige suurem protsent, on tegemist noore rahvastikuga. 2.3. Demograafiline areng Kamerun on jõudnud demograafilise ülemineku esimesse etappi ehk demograafiline plahvatus. Sündimus on kõrge, suremus hakkab langema, sest meditsiin areneb järk-järgult. Rahvastik on noor (4). 2.4. Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel (3). Kamerunis peaks lähtuma eesmärgist vähendada sündide arvu. Selleks sobiks rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja kättesaadavuse hõlbustamine, tõstes inimeste teadlikkust ning näiteks teha need riigi poolt soodsamaks, st riik maksab mingi protsendi, et rahval oleks lihtsam soetada. Sündimust mõjutab ka suure pere poliitika
Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas (2039-
Kihelkonnad kujunesid varakult ümber kirikukogudusteks ja kaotasid muu tähenduse. 1925. aastal kaotasid kihelkonnad oma rolli kiriklike haldusüksustenagi. Saksa vallutajad tõid meile ka eriõigustega omavalitsuslikud üksused - linnad. Linnaõiguse, s.t. õiguse omavalitsuse moodustamiseks, andis keskvalitsus, kes see siis parajasti ka ei olnud. XIX sajandil oli Eestis 13 linna. Vallad tekkisid alles XIX sajandil. Algul ühendasid nad vaid ühe mõisa talupoegi, kusjuures mõisnikke vallarahva hulka ei arvatud. Ka ei kuulunud valdadesse linlased. Algul olid vallad väga väikesed, ajapikku neid ühendati suuremateks. Iseseisvunud Eesti Vabariik sai Vene impeeriumilt päranduseks segase haldusjaotuse ja seda hakati pisitasa ümber tegema. 1920. aastal loodi kaks uut maakonda - Valgamaa ja Petserimaa. Teiste maakondade piire parandati ja õgvendati. Suurim selline muutus toimus 1938
1927:. Tegi ta magistritöö “Lõuna-Eesti ürgorulinnad I: Tartu”, ning sai magistri 1928 a. Kuid ta jätkas ülikoolis õppeülesande täitjana majandusgeograafia loengutel 1934. aastal alustas ta õppejõuna tööd Tartu Ülikoolis, olles 1934–1936 dotsent (1934 ilmus ka Doctor philosophiae naturalis töö “Ümbrus, majandus ja rahvastik Eestis. Ökoloogilis-majandusgeograafiline uurimus” ning 1935 a. “Bevölkerung und Lebensraum Estlands”, eesti k: “Eesti rahvastik ja asustus”.), 1936–1944 majandusgeograafia professor, 1936–1938 majandusteaduskonna prodekaan. Aastatel 1941–1944 oli samas ajutine rektor. 1937–1939 pidas loenguid ka Riigikaitse Akadeemias ja 1938: sai temast Eesti Teaduste Akadeemia liige. Aastal 1944 põgenes Rootsi, Lundi. Aastail 1950–1963 Lundi ülikooli majandus- ja sotsiaalgeograafia lektor, hiljem professor. Teosega "Tartu linnasüda" (1924) pani aluse Eesti linnageograafiale. Ta on osalenud ka
aasta taguse ajaga, ehk siis 2,1 lapsele naise kohta.3 Võrreldes Mehhikot teiste Kesk- Ameerika riikidega, siis jääb Mehhiko oma 2,2 lapsega naisega tabelis suhteliselt keskele. Kesk- Ameerika üldine keskmine laste näitaja naise kohta on 2,3.2 Viimase 20 aasta jooksul on Mehhiko suremuse üldkordaja olnud 5, ja prognoosi järgi suureneb see arv alles 2025. aastal tõustes ühe võrra. Imikute suremus on õnneks peamiselt meditsiini arengule järjepidevalt vähenenud, olles aastal 1997. 28 surnud imikut iga tuhande sünni kohta, 2007. aastaks on see arv langenud juba 17. surmani ja veel kümme aastat hiljem on see arv 12. Prognoosi kohaselt langeb aga imikute surmade arv veelgi, olles 2027. aastal vaid 9 surma 1000 sünni kohta. Samuti on paremuse poole muutunud Mehhiko inimeste oodatav keskmine eluiga. 1997. aastal oli mehhiklaste oodatav keskmine eluiga 72 aastat. 20 aastat hiljem ehk 2017. aastal on oodatav keskmine eluiga tõusnud võrreldes 20
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka
toimub linna planeerimine ja areng, kuna kompaktse linna saavutamine on keeruline ja kauakestev protsess (Zagorskas et al., 2007). Linnades elab suur osa rahvastikust, ning seetõttu on seal ka kõige suuremad raha, kaupade kui ka inimeste vood. Linn saab toimida vastavalt oma funktsioonidele siiski vaid juhul, kui seal on olemas vajalikud asutused, mis rahuldavad elanike igapäeva vajadused. Samuti on oluline, et rahvastik oleks üle linna ruumi konkreetselt jaotatud. Kompaktse linna strateegia järgi võiks rahvastikku linnas ümber paigutada järgmiselt: 1. tõsta asustustihedust piirkondades, kus see on alla linna keskmise. Eeldatakse, et tegelikult eelistavad inimesed kolida siiski väiksema asustustihedusega piirkondadesse; 2. suurendada inimtihedust valdkondades, kus see on keskmisest madalam nende alade arvelt, kus inimtihedus on keskmisest suurem; 3
kaotati. 1930.ndatel toimus Suur Depressioon, ehk majanduslangus, mille käigus kaotas töö umbes veerand kogu töötavast rahvast. Ameerika Ühendriigid olid Euroopa riikide, peamiselt Suurbritannia, võimu all, mistõttu viidi sinna arvukalt kurjategijaid ja muid ühiskonnast väljaheidetuid, kes seal oma riigi tegid. Ameerika valdustesse kuulub ka Guantanamo lahe mereväebaas Kuubal. Rahvastik Ameerika Ühendriikides elab hinnanguliselt 313 232 044 inimest (juuli 2010). Rahvaarvu poolest on USA kolmas riik maailmas, seetõttu võib väita, et tegu on suurriigiga. USA-ga sarnast rahvaarvu pole ühelgi teisel riigil, kuid näiteks Indoneesias elab natuke üle 245 miljoni ja Brasiilias üle 203 miljoni. USA rahvaarv on kasvanud juba alates 1950. aastast, nagu näha joonistelt 8 ja 9.
Rakvere Reaalgümnaasium Karin Toom 10.M klass EESTI RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED Rakvere 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS 2.AASTATEL 1900-1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED3 3.AASTATEL 1946-1990 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 4.AASTATEL 1991-2014 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED7 5.PROGNOOSIAV RAHVAARV AASTATEL 2015-202011 KASUTATUD ALLIKAD AASTATEL 1900 – 1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 1914. aastal toimus I maailmasõda kuhu mobiliseeriti ligi 100 000 eestlast, kellest 10 000 hukkus. 1917 aasta oktoobris toimus oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. 1918 aastal Eesti iseseisvus.(2,3) Nendel aastatel rahvaarv vähenes. Selle põhjuseks olid surmad, väljaränded ning vähene sündimus. Seda võib lugeda madala haridustaseme, suure töötuse ja majanduskriisi tagajärjeks. Ebastabiilne sõjajärgne elu ei soosi rahvaarvu tõusu. 1900. aastal oli rahvaarv ligikaudu 958 000 ning aastal
RAHVASTIK JA RÄNNE Üleminek modernsele rahvastiku taastetüübile 19. sajand ja 20. sajandi algus oli Eesti de mograafilises arengus kardinaalsete muutuste aeg. sed ja suundumused ilmnesid rahvastiku rändes. Rahvastikuline areng oli kooskõlas sel ajal Eesti elanike arv, mis sajandeid oli liikunud 200 000
..........................................7 3.2. Soome majanduse tugevad küljed ........................................................................8 3.3. Soome majanduse nõrgad küljed ..........................................................................8 3.4. Soome kuuluvus organisatsioonidesse .................................................................8 3.5. Soome tuntumad rahvusvahelised firmad .............................................................9 4. RAHVASTIK .............................................................................................................10 4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus ............................................................10 4.2. Rahvastiku iseloomustus .....................................................................................12 5. LINNASTUMINE.......................................................................................................13 5.1
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Rahvastik Kreeka on rahvaarvult keskmine riik, kus elab ligi 10,8 miljonit inimest. Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust Albaania (98,5 in/km²), Makedoonia (82,2 in/km²), Bulgaaria (65,2 in/km²) ja Türgiga (97 in/km²), ei tõuse Kreeka teiste seast kuigi esile, kuna riigi territooriumist on 80% mägine ning seetõttu on paljud alad elamiseks kõlbmatud. Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna Ateena ümbruses ning teistes linnades/linnapiirkondades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuval Irákleiol. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule ning tihedam asustus on ka saartel. Suhteliselt vähe inimesi elab sisemaal ning mägisematel aladel võib elada ruutkilomeetri kohta 1–5 inimest. Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides on keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat ja naistel 82,8 aastat. Kreeka on läbi teinud demograafilise ülemineku etapid ning
keskmised. Mida rangem on seos kahe suuruse vahel, seda lähedasemad on need sõltuvused teineteisele. Kahe kvantitatiivse tunnuse vahel on korrelatiivne sõltuvus, kui joonte regressioonikordajad b ja d erinevad nullist. Funktsionaalse seose korral on d ja b teineteise pöördväärtused. Mida nõrgem on tunnustevaheline seos, seda suurem on d ja 1/b erinevus. Peab teadma: 1. antakse asümmeetria kordaja väärtus ja mida see tähendab Asümmeetriakordajat kasutatakse jaotuse sümmeetriaastme iseloomustamiseks. Positiivne asümmeetriakordaja näitab paremkaldelist ja negatiivne asümmeetriakordaja vasakkaldelist asümmeetriat. Mida suurem on asümmeetriakordaja absoluutväärtus, seda ebasümmeetrilisem jaotus on. 2. momendid (järk, tüüp, alg, kesk, ting momendid)
annaabi.ee 
