1. Millistel taimedel esineb kaheliviljastumine? Mida see tähendab? Õis- ehk katteseemnetaimedel toimub kaheliviljastumine. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on
sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale Moodustub rüüsvili, MUSTIKAS, KARUSMARI, õunviljalised I II III SEEMNEALGE VILJASTAMINE KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust. ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST VILI
Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned – juhtsooned ehk trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Õistaimede hulka kuulub puid, põõsaid ja rohttaimi. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Katteseemnetaimede üldtunnused: Õie olemasolu ning sellest tulenevalt seemnete arenemine sigimikus. Putuktolmlemine
Platsenta toodab naissuguhormoone, mis ei lase uutel munarakkudel küpseda IV Mittesuguline paljunemine Vegetatiivse paljunemise liigid Otsepooldumine bakteritel Mitoos ainuraksetel Pungumine ainuõõssetel, käsnadel, pärmseentel Õistaimedel sibula, mugula, risoomi, lehe jms abil Eoseline paljunemine Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel V Suguline paljunemine Kaheliviljastumine Toimub õistaimedel. Tolmuteras on kaks seemnerakku (n), üks seemnerakk ühineb munarakuga (n), sellest tekib idu (2n), teine seemnerakk ühineb keskrakuga (2n), sellest tekib toiduvaru ehk endosperm (3n). Neitsisünnitamine- ehk partenogenees, emasorganism saab järglasi ilma isasorganismita Sugulise paljunemise erinevus mittesugulise paljunemisega Sugulises paljunemises pole järglased geneetiliselt identsed Mittesugulises paljunemises toimub kiire areng, sugulises evolutsiooniline
vesiroos Õistaimed On suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. Traditsiooniliselt jaotatakse kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Õistaimed on kõigi taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. vesikupp varsakabi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste veeorganismide rühm. Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Kõik vetikad
• Lühinenud varrega harunemata ja muundunud võsu • Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks 3) Õie osad Tolmukapea, tolmukaniit, kroonleht, tuppleht, õieraag, õiepõhi, sigimik, emakakael, emakasuue. 4) Õievalem ja diagramm • Tupplehed – K; Ca; T; roheline • Kroonlehed – C; Co; K; punane • Tolmukad – A; kollane • Viljalehed – G; sinine • Lihtne õiekate – A • Kõlutolmukad – must • Õiekandeleht - roheline 5) Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. 6) Õisikud, õisikute tüübid Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu – õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid. Tüübid:
Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja . Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Täpsemalt lugege kõigest sellest õistaimede paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt. ÕISTAIMEDE EHITUS
MOONDEGA ARENG vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite KLIINILINE SURM peale agooniat järgneb. Selles staadiumis on inimest võimalik veel elustada. Selle saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused BIOLOOGILINE SURM ehk ajusurm. Inimese südametegevus lakkab ning teda pole võimalik enam elustada TERATOGEEN tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid KAHELIVILJASTUMINE taimedel sigimikus munaraku ja seemneraku ühinemine SPOROFÜÜT elutsükli diploidses faasis olev taim GAMETOFÜÜT - Suguline põlvkond Küsimused 3) Inimene kasutab vegetvatiivset paljunemis siis, kui ta tahab saab mingit kindlat sorti. Kui paned mugula mulda, tead täpselt milline sort tuleb, seemnega ei tea. Samuti võimaldab vegetatiivne paljunemine lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtlikku järglaskonnas.
Mittesugulise paljunemise eripärad: ● Järglased on geneetiliselt identsed ● Kiire paljunemine Suguline paljunemine ● Esineb kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. ● Eelduseks on kahe vanema olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete - haploidsed), mille ühinedes moodustub sügoot (diploidne), millest areneb uus isend. ● Taimedel tekib sugurakkude ühinemise tulemusena seeme. ● Kaheliviljastumine - õietolmuteras (mees) on 2 seemnerakku, millest üks ühineb munarakuga ja sellest tekib idu. Teine ühineb keskrakuga ja sellest tekib toiduvaru. (Seeme = idu + toiduvaru) ● Järglased on geneetiliselt erinevad. ● Järglaste mitmekesisus võimaldab erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumised ja toimub evolutsiooniline areng. Viljastumine (sügoodi moodustumine):
· liitlehed- pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Leheseis: · vahelduv · spiraalne · vastak · männaseline · fibonaci rida lehe muudenid: · leheastel · leheväänel · füllood · veekoguja leht · õhukoguja leht · püünislehed ½ IV Osast Generatiivsed taimeorganid. Õis, õie tekkimine. Õie osad. Õievalem ja diagramm. Kaheliviljastumine. Õisikud, õisikute tüübid. Generatiivsed taimeorganid: 1. õis, 2. õisikud 3. emakkonnad 4. viljad 5. seemned. Õis · Lühenenud varrega hargnemataa ja muundunud võsu · Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks Õie ehitus: Õievalem ja õiediagramm · Tupplehed K; Ca; T; roheline · Kroonlehed C; Co; K; punane · Tolmukad A; kollane · Viljalehed G; sinine · Lihtne õiekate A
Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. ·Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm (toitekude) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum. ·Viljastamine Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine)
Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. · Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm (toitekude) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum. · Viljastamine Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm.
Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm (toitekude) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele – tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum. Viljastamine Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine)
ebavõrdse suuruse ja erineva saatusega. Viimasest saab suspensor, mis seob embrüo endospermiga ja tagab toitainete liikumise endospermist embrüosse. Apikaalsest rakust areneb embrüo: Etapid: 1) globulaarne embrüo 2)südamekujuline embrüo – siin algab organogenees 3)torpeedokujuline embrüo 4)täissuuruses embrüo Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine, kui tolmutera jõuab emaka suudmele, transpordib mööda moodustunud tolmutoru kaks seemnerakku emakas paikneva seemnealgmeni. Üks seemnerakk viljastab munaraku --> diploidne embrüo Teine seemnerakk liitub lootekoti tsentraalrakuga --> triploidne endosperm Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass, mis moodustub kui taime ükskõik millisest piirkonnast (juur, vars, leht – you name it) võtta koetükk ja asetada kasvuaineid sisaldavale agarile
harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad – nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste
neljale ja nad kasvasid paarikaupa kokku. Nii tekkis neljapesaline tolmukas. Noore seemnealgme ehituses ei ole paljas- ja katteseemnetaimedel olulisi erinevusi. Ta sisaldab ainult üht megasporangiumi, mida nim nutselliks. Nutsell kaitseb eriline kate integument. Integumendi tekkimine on seemnetaimede tähtis iseärasus, mis eristab neid kõrgematest eostaimedest. (Botaanika, lk 266) 15. ÕISTAIMEDE KAHELIVILJASTUMINE. * Kaheliviljastumine pole parem kui ühekordne viljastumine. See on ainult mälestus evolutsiooniteest. (enda konspektist) * Kahekordne: üks spermium liitub munarakuga, teine teistuumaga. See on kahe suguraku isas- ja emasgameedi ühinemine. Katteseemnetaimedel nim isasgameeti spermiumiks, emasgameeti munarakuks. * Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab idanema, tekib tolmutoru, mille pikkus võib ulatuda mitme sentimeetrini. Selles tekib generatiivse raku jagunemisel kaks spermiumi.
mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32.Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel- meioos e. rakutuma kaks järjestikkust jagunemist toumb gametogeneesis (taimsetel sporogeneesis). 33.kaheliviljastumine-Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga.Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude
mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32.Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel- meioos e. rakutuma kaks järjestikkust jagunemist toumb gametogeneesis (taimsetel sporogeneesis). 33.kaheliviljastumine-Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga.Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude
suguline paljunemine. -.Vastan edasi.Jaguneb spermatogeneesiks ja ovegeneesiks.Spermatogenees toimub munandites,algab murderas, meioosi tulemusena tekib ühest rakust neli ühesuurust haploidset viburiga rakku ehk spermi.Ovogenees toimub munasarjades,ovogoonide paljunemine mitoosi teel algab looteeas,rakud kasvavad ja 1.eluaasta lõpuks jõuavad meioosi 1 profaasi.Areng jätkub murdeeas ja kestab kuni menopausini.Tekib 1+3 rakku,millest see 1on viljastumisvõimeline. 33.Kaheliviljastumine iseloomulik katteseemnetaimedele ,kus üks spermiumidest liitub viljastumise käigus munarakuga ,teine diploidse tsentraalse rakuga. Sügoot - viljastunud munarakk. Embrüo-ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili ,millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane .Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga. Ksenianähtus mil isaspartneri seemne dominantsed tunnused avalduvad emastaime seemnetel. 33
abil. Ainult trahheiidid. N: hõlmikpuu, harilik jugapuu, harilik elupuu, harilik mänd, harilik kuusk, ebatsuuga, kanada tsuuga, euroopa lehis, harilik kadakas. Hk. Katteseemnetaimed ehk õistaimed - monofüleetiline rühm s.t. liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Õie esinemine: seemnealgmed asuvad viljalehtedest moodustunud pesades, isassugurakud saabuvad tolmuterades emakasuudmele ja jõuavad munarakuni läbi tolmutoru. Esineb kaheliviljastumine, moodustub endosperm ja sügoot. Gametofüüdifaas väga lühike. Puidus lisaks trahheiididele ka trahheed. Klass üheidulehelised - Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadata kui hargnemiste rida, kus esmalt eralduvad: vee keskkonnaga seotud taimede sugukonnad (konnarohulised, penikeelelised, võhalised) siis väljapaistvate õitega sugukonnad (käpalised, liilialised, laugulised) ja lõpuks tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied
Õistaimi (nagu ka teisi taimerühmi) on aegade jooksul käsitletud erinevate tasemetena ja erinevate nimede all. Sõltuvalt uurijate seisukohtadest võib ka praegu taksonoomiline rang (tase) erineda 32. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) Õie ehitus: 3 + 4 = tolmukas, 5 + 6 + 7 = emakas, 1 + 2 = õiekate Kaheliviljastamine 33. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Traditsiooniliselt jaotatakse õistaimed üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Kaheidulehelised ei moodusta siiski monofüleetilist rühma – siia
Vee toimel algab seemnes ensüümide intensiivne tegevus. Varuainete lagunemisel vabaneb keemiline energia, see on vajalik uute taimeosade loomiseks. Enamik põhjamaa kõrrelisi taimi hakkab idanema kui temperatuur on üle 0 kraadi. Lõunapoolsetel taimedel on minimaalne temperatuur +10. Hingamiseks on hapniku vaja ning see suureneb järsult verventatiivse tegevuse elavnemisel. Katteseemnetaimed ehk õistaimed Tunnuseks on õie esinemine, enamikul on putuktolmlemine. Toimub kaheliviljastumine. Katteseemned jaotatakse kahe- ja üheidulehelisteks. Kaheidulehelistel on valdavalt sammasjuurestik, üheidulehelistel narmasjuurestik. Üheidulehelised: · narmasjuurestik · Lehtede roodumine: rööp- või kaarroodumine · lehelaba serv harva terve · õie osasid: 3 või selle kordne arv · õiekate lihtne · enamasti rohttaimed Kaheidulehelised · valdavalt sammasjuurestik · Sulg- või sõraroodumine · lehelaba serv harva terve
Õistaimede hulka kuulub nii puid (nt harilik haab, harilik sarapuu), põõsaid (nt paakspuu) kui ka rohttaimi (nt naat, vesihein). Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (e vegetatiivselt). Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Sellisel 25 paljunemise viisil pärib taim ainult ühe, nn emataime tunnused.
erilised sooned juhtsooned ehk trahheed. Enamik õistaimi on heitlehised või suvehaljad, st nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede abil. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega
katteseemnetaimede fülogeneetilisest klassifitseerimissüsteemist: APG I (1998), APG II (2003) ning APG III (2009). 31. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine Sünapomorfid e ainult sellele rühmale iseloomulikud tunnused on: • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) 32. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Üheidulehelisedveerand õistaimi, hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht - idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik) - juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt
Viljastumine Isas- ja emasgameedi ühinemine (sperimium ja munarakk) ◦ Isogameedid – gameedid on suuruse, kuju ja liikuvuse poolest sarnased ◦ Heterogameedid – gameedid ühesuguse kujuga, emasgameet on suurem ja vähem liikuv kui isasgameet ◦ Oogaamia – emasgameet on suur, kerakujuline ja liikumatu ning isasgameet väike ja liikuv Tolmutera idaneb ja areneb tolmutoruks, generatiivne rakk jaguneb kaheks spermiumiks - kaheliviljastumine Üks spermium ühineb munarakuga, tekib sügooot Teine spermium ühineb lootekoti teistuumaga, tekib toitekude sügoodile Apomiksis – loote areng viljastumiseta Vili Elund, mille ülesandeks on seemnete kaitse ja nende levitamine. Tekib õiest pärast viljastamist, peamine osa emakkonnal. Partenokarpsus – vili tekib ilma viljastumiseta. Vilikond – mitmest kokkukasvanud õiest või koguõisikust tekkinud viljad. Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. Viljade liigitus
Uue bioloogilise organisatsioonitüübi kujunemine (Aromorfoos/vertikaalne evolutsioon/kladogenees). Muutused kolmes jaos: üldised (elu teke, eeltuumsete kujunemine, päristuumsete kujunemine, sugude eristumine, hulkraksuse kujunemine, erinevate ainevahtustüüpide kujunemine (auto-, hetero- ja miksotroofsuse kujunemine). Taimedes (kudede eristumine, taimede väljumine veest maismaale, sisemise transportsüsteemi kujunemine (soontaimed), eostega paljunemine, kaheliviljastumine õistaimedel, mis tagab seemnete ja vilja kujunemise). Loomariigis (radiaalsümmeetria asendumine kahekülgse sümmeetriaga, närvisüsteemi muutus (diffuussest saab tänguline närvisüsteem, keelikloomade kujunemine, kehasisene viljasutmine, püsisoojasus, emakasisene areng ja sünnitamine). Kohastumuslikud muutused uuest organisatsioonitüübist lähtuvalt (idioadaptatsioon, horisontaalne evolutsioon, anagenees). Erinevate imetajate organismirühmade kujunemine (veekeskkonnas
annaabi.ee 
