Tai riigi iseloomustus ÜLDANDMED: Pindala: 514 000 km2 Rahvaarv: 66 405 000 (2010) Pealinn: Bangkok Pealinna elanike arv: 66,404,688 (01.07.2010 seisuga) Rahaühik: baht (THB) Tai kuningriigi lipp ja vapp. GEOGRAAFILINE ASEND: Tai asub Kagu-Aasia mandriosa keskel. Ulatus põhjast lõunasse on 1585 kilomeetrit ning idast läände 821 kilomeetrit. Põhjast ja läänest piirneb Tai Birmaga, põhjast ja idast Laosega. Kagust piirab Taid Kambodza, lõunast Malaisiaga. Tail on 1900 kilomeetrit rannajoont Tai lahe ääres. LOODUSLIKUD TINGIMUSED: Tai on troopilise kliimaga riik. Põuaperioodil on tänu asjaolule, et päike paistab peaaegu seniidist, raske ilmakaari määrata. Aastas on keskeltläbi +31 kraadi sooja. Talviti +25 ning suvekuudel +40. Vesi meres on enamasti +28. Mussooni ajal, juuni- oktoobri kuus sajab rohkelt vihma, suvel enam. Õhuniiskus on kõrge. Esineb maalihkeid ja üleujutusi
rahvaarv nii madalal 1970. keskel. Aastas sünnib 1000 inimese kohta 8,72 ja sureb 10,4 inimest. Loomulik iive on -1,68 . Rändesaldo on 2,06 migranti 1000 inimese kohta. Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10 ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel. Surmade arvuga ollakse kahjuks kõrgel 59. kohal. Euroopa keskmine suremuse üldkordaja on 11 ja maailmas 9. Itaalia suremus on natuke madalam kui Euroopa keskmine, kuid pisut kõrgem maailma suremuse üldkordajast. Need vahed on väikesed ja üldiselt võib öelda, et Itaalia suremuse üldkordaja on madal nagu arenenud riigile kohane. Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin, mis võimaldab ravida rohkem haigusi,
11% rahvastikust on mustanahalised, 16% on valged ja 73% on segunenud erinevatest rassidest. Joonis 2. Rahvaarvu muutused Rahvaarv on aastatel 1950- 2030 kasvanud küllaltki ühtlaselt (joonis 2). Aastal 1950 oli rahvaarv natuke üle kahe miljoni. Aastaks 2030 ennustatakse, et see kasvab 12,5 miljonile. Iga 10 aastaga on rahvaarv kasvanud 1,5 miljoni võrra. Meeste keskmine eluiga on 70,21 aastat ja naiste keskmine eluiga on 73,33 aastat ning võib öelda, et eluiga on üsna kõrge. Sündimus on Dominikaani Vabariigis 23,22 promilli ja 6 suremus on 5,73 promilli. Viimase 5 aasta jooksul on poisse sündinud natuke rohkem kui tüdrukuid. Loomulik iive on 1,47 promilli. Ülalpeetaavuskordaja on 0,62.(2006) Selle riigi kohta võib öelda, et rahvastik on noor, sest tööealist rahvast ja nooremaid inimesi on 94,5% ja vanemaealisi on kõigest 5,5% kogu rahvastikust (joonis 3). Dominikaani
Miks on seal kõige tihedam asustus? Sellepärast, et seal asuvad suuremad linnad ja inimestel on, kus töötada. Nt lõunas pole suuremaid linnu ja seega ka rahvastiku tihedus väiksem. On vaid väiksed külad, kus inimesed tulevad ots otsaga kokku. Argentina rahvastiku paiknemise kaart, kui palju elab inimesi km2. Joonis 2. Kaart Loomulik iive Argentinas on 17,8 sündi/ 1000 elaniku kohta ja suremus 7,4 elanikku/ 1000 elaniku kohta. Loomulik iive on nende andmete põhjal 10,36 inimest/ 1000 elaniku kohta. Argentinas rändesaldo on 0 rännet/ 1000 elaniku kohta. Imikusuremus on 11,1 surma/ 1000 sünni kohta. Keskmiselt on Argentina naisel 2,4 last. See näitaja on madal.Põhjuseks võivad olla majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika). 11
Rahvastik Hiinas elab ligikaudu 1,331,786,563 inimest. Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur. . Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku 0 suremus on 28,08 /00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiina Rahvaarvu kõikumine (1930 - 1995): 1930. 450 000 000 1950
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Aafrika, KeskAmeerika ja KaguAasia. Kõige rohkem turiste suundub 2030. aastal KirdeAasiasse, KaguAasiasse, Lõuna ja Kesk Euroopasse, LähisItta ja Kesk ja IdaEuroopasse. 32. Peamised turismisihtkohad Turismipiirkonnad Euroopa, Põhja Ameerika, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika, Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos
saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
