Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu,
omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest, ennetab ja surub maha agressioone, tagab rahu. Allorganisatsioonid - FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO, ÜRO abiorganisatsioone: UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNIDO, UNDCP 2) Euroopa Nõukogu- Regionaalne, rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. 3) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Regionaalne, eesmärgid püüd konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. 4) Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO on globaalne organisatsioon, mis asutati 1945.a ja sinna kuulub 200 maailma riigist 191. ÜRO tegevuse eesmärgid on väga laialdased, selle tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. * Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.
Rahvusvahelised organisatsioonid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutatud 1949.a. Eesti liitus 29.03.2004 Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg; Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal; Taani, Norra, Island Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" artikkel 5) Relvajõud maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega.
Majandusminister: Juhan Parts Põllumajandus minister: Helir-Valdor Seeder Rahandusminister: Jürgen Ligi Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Marko Pomerants Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO- (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. Eustis ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991 . Ban Ki-moon FAO- ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon , mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. 8. augusti 2008. aasta seisuga oli FAO-l 193 liiget FAO asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. Aastal 1951 viidi FAO peakontor Washington DC-st Itaaliasse Roomasse.
EUROOPA ÜLEMKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE RIIGIPEADEST VÕI VALITSUSJUHTIDEST,KOMISJONI PRESIDENDIST JA ÜLEMKOGU PRESIDENDIST,MÄÄRAB PEAMISED ARENGUSUUNAD JA PRIORITEEDID,SEADUSANDLIKKU VÕIMU POLE); EUROOPA KONTROLLIKODA(KONTROLLIB EL-I RAHADE KORRAPÄRAST KASUTAMIST);EUROOPA KESKPANK(VASTUTAB EUROALA RAHANDUSPOLIITIKA EEST). ARTIKKEL 5 KOLLEKTIIVNE JULGEOLEK NATO-PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON LOODI 1949.A KOLLEKIITVSE KAITSE ORGANISATSIOON 29 LIIKMERIIKI EESTI LIITUS 29.04.2004.A, PEAMINE JULGEOLEKUTAGAJA KAITSTAKSE ÜKSTEIST VÄLISE RÜNNAKU EEST 3 PEAMIST INSTITUTSIOONI: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU(KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE ALALISTEST ESINDAJATEST NATO PEAKORTERI JUURES,KOHTUTAKSE KORRA NÄDALAS,PEAMINE ESINDAJA ON NATO PEASEKRETÄR); NATO PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE(KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE JA 13 ASSOTSIEERUNUD LIIKME
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon.............................................................................
RV organisatsiooni määratlused ja klassifitseerimised Kuidas RV org. võiks määratleda? 4 erinevat võimalust, kuidas üht RV org-i võib määratleda: o aluseks võetakse RV org. kui institutsioon – sellele suunale on kõige rohkem mõju avaldanud Maurice Duverger (tuntud rohkem kui erakondade uurija); RV org. on seaduse või tavade alusel kujunenud sots. organisatsiooni vorm või struktuur o organisatsioon kui protsess – rõhutatakse tegevuse aspekti; org. tegeleb millegagi; James Hawdon arvab, et tänapäevased RV org-id on määratletavad kui institutsionaliseerutud rollide võrgustik, mis on loodud 3 või enama suveräänse riigi poolt VASTASTIKUSE KOOSTÖÖ ERGUTAMISEKS. o õiguslik lähenemine – RV org. on ära määratletud lähtudes eelkõige õiguslikest arusaamadest; tuntuim esindaja Michelle Virally arvab, et RV org. on
Rahvusvahelised organisatsioonid Tähtsamad rahvusvahelised- ja julgeolekuorganisatsioonid kaasaegses maailmas, nendega on seotud ka Eesti. 1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID NATO PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON · Asutatud 1949.a. · Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island NATO - 1949 NATOGA LIITUMINE · 1952: Kreeka, Türgi · 1955: SLV · 1982: Hispaania · 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari NATOGA LIITUMINE · 2004: Eesti, Läti, Leedu, · Bulgaaria, Rumeenia, · Slovakkia, Sloveenia · Eesti sai ametlikult NATO liikmesriigiks 29.03.2004
5. Euroopa Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite haldamist, 15 liiget(Kersti Kaljulaid) 6. Euroopa Ülemkoda 7. Euroopa Keskpank – ül tagada euro stabiilsus 2. Euroopa Nõukogu – Inim-, sotsiaal-, keelelised õigused, haridus ja kultuur. 1949/Eesti 1993 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast, ei kuulu Valgevene Peasekretär: Thorbjorn Jagland 3. NATO e. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – Kindlustab ja kaitseb poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. 1949/Eesti 2004 Liikmeid 28 - Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tšehhi, Ungari, Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Albaania, Horvaatia
Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste
Triinu Rokk Juhendaja: Ene Külaots 2013 Sissejuhatus Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelise tegevuspiirkonna ja liikmelisusega organisatsioonid. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: ·valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ·valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma kaudu teostama. Valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeteks on riigid/valitsused. Kuigi valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid moodustavad kõigest 10% kõigist rahvusvahelistest organisatsioonidest, on nende tähtsus suurem
Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid ● Alates 17. septembrist 1991 kuulub ÜROsse. ● 17. septembril 1991 OSCEsse ● 13. novembrist 1999 WTOsse ● 29. märtsist 2004 NATOsse ● 1. maist 2004 Euroopa Liitu ● 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi ● 9. detsembrist 2010 OECDsse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ● Asutatud: 26. juunil 1945.a ● Peakorter:New York,Ameerika Ühendriigid ● Liikmesriike: 194 ● ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon ÜRO ja Eesti ● Rahu ja julgeoleku tagamine. ● Inimõiguste kaitse. ● Arengu ja humanitaarabi. ● Prioriteetsed Eesti sihtriigid. ● Katastroofiabi. ● ÜRO 5 regionaalgrupist (Aasia, Aafrika, Ladina- Ameerika ja Kariibi, Ida-Euroopa, Lääne-Euroopa)
) 4.2. Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et
Majandusühenduse asutanud Rooma leping. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid, näiteks Euroopa tavarelvastuse leping, sõjavangide kohtlemise, vabakaubanduse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud. Lisaks sellele saab ka rahvas avaliku arvamuse kaudu välispoliitikat mõjutada. 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse EN(Euroopa nõukogu) rahvusvaheline organisatsioon (47 liikmesriiki), mille tegevusvaldkonnad on inim-,sotsiaal- ja TÄHTSAMAD keelelised õigused (1949/1993) NATO(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) julgeorganisatsioon, mis on sõjalis-poliitiline liit(28 liikmesriiki). (1949/2004) OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele
struktuuri järgi: Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud sure avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surveavaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks. N: Talupidajate keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon. Ajutised edendamise- ja vetogrupid need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas leiab, et on vaja sekkuda valitsuse tegevusse. N: vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu. Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna küsitluse
) Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi · kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei · massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti · laiahaardepartei, populistlik partei - kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et
parlamendi poolt väliselt ning ei tegeleb parlament. ametisse ole parlamendi nimetatud ja ees parlamendi ees aruandekohustus aruandekohustus -lik. -lik. Nt Lõuna- Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Nt Katar, Saudi Aafrika, Ühendriigid, Tai Araabia, Mongoolia, Eesti Indoneesia Vatikan Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp organisatsioon, mis soovib poliitikat vaid mõjutada, mitte teostada. Kategooriakaitse grupp organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit) Edendamisgrupp eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve) Mõjutamiseviisid: surve puudub otsene kontakt o Protestid, miitingud o Avaliku arvamuse kujutamine läbi meedia
Tähtsamad julgeolekuorganisatsioonid Tallinn 2009 Sisukord: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.......................................lk 3-4 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon....................................lk 5-7 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon..........................lk 8 2 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia
võimsaim riik majanduslius mõttes. Ameerika majandus andis umbes 53% kogutoodangust. USA valitsus sidus dollari kindla kullasisaldusega. Ameerika 35 dollarit = 1 unts ja kõik teised valuutad seoti dollari külge. Kestis kuni 70.ndate aastateni. Kõik selle süsteemiga liitunud riigid kohustusid mitte ilma põhjuseta vahetama nende käsutuses olevaid dollareid kulla vastu. Koos selle süsteemiga loodi kaks üle maailmset rahandusasutust. * IBRD majandusvaldkonna organisatsioon rahvusvaheline rekonstruktsiooni ja arengupank. (maailmapank, keskus asub Washingtonis) võitleb vaesuse vastu maailmas. IDA rahvusvaheline arengu assossatsioon aidata maailma vaesemaid riike IFC rahvusvaheline finants korpuratsioon hoobustada, kaasa aidata sellele, et rikkamad riigid investeeriksid vaesematesse riikidesse. EBRD Euroopa rekonstratsiooni ja arengupank keskus Londonis. Loodi 1980. lõpupoole. Aidata Ida Euroopa riike, kes vabanesid kommunatsiooni ikkest
· ASEAN KaguAasia Riikide Assotsiatsioon (1967) · ECOWAS LääneAafrika Riikide Majandusühendus (1975) · EN (CE) Euroopa Nõukogu (1949/1993) · G7 seitse juhtivat tööstusriiki (1975 (1976: Kanada)) · G8 G7 + Venemaa (1997) · IBRD Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (1945) · IMF Rahvusvaheline valuutafond (1945/1992) · Mercosur LõunaAmeerika ühisturg (1991) · NAFTA PõhjaAmeerika Vabakaubanduslepe (1994) · NATO PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon (1949/2004) o Eesmärgid: kultuuripärandi kaitse, teadusuuringud, kriiside ohjeldamine, rahuvalve väljaspool liikesmaid o Kollektiivse enesekaitse põhimõte · OECD Majandusliku Koostöö ja Arngu Organisatsioon (1961 (OEEC 1948 ) · OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (1960) · OSCE Euroopa Koostöö ja Julgeolekuorganisatsioon (1975/1991)
organisatsioonidele, teised sätestavad allakirjutanute käitumisstandardid. Lepinguid on kahe riigi vahel (Eesti-Vene piirileping) ning mitmete riikide vahel, sellisel juhul on leping allakirjutamiseks pidevat avatud, st uued riigid saavad lepinguga ühineda. Põhimõtteliselt läks sellega ühte auku ka riikidevaheline ja valitsustevaheline koostöö. Ma loodan. Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed organisatsioonid: ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi 1945. aastal. II ms lõppedes jõuti arusaamisele, et rahu tagamiseks peab olema töös rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärkideks on ühendada rahvad (st vältida sõdu), tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste igakülgset koostööd. ÜROd juhib Peaassamblee (koguneb kord aastast NY ÜRO peakorteris, kujutab endast rahvusvahelist foorumit, iga liikmesriik võib saata viis delegaati. Aruteludel räägitakse pea kõikidest ÜRO põhikirja järgi
75. Tutvusta riigi sotsioloogilist, õiguslikku ja struktuurfunktsionaalset määratlust. Sotsioloogiline määratlus: Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Õiguslik määratlus: Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu (suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Struktuurfunktsionaalne määratlus: Riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides / ühiskonna heaks). 76. Iseloomusta riigi põhielemente (õigusliku riigi käsitluse alusel). Territoorium kindlaks määratud maa-ala, millel kehtib konkreetse riigi kord. Rahvas inimesed, kes omavad konkreetse riigi kodakondsust. Suveräänsus riik on sõltumatu teistes riikidest.
riskiühiskond on Lääne tööstusriikide tänapäeva ja tuleviku ühiskond, kes satub üha suurenevasse sõltuvusse teaduslikest ja tehnilistest teadmistest, need teadmised ja tehnika toodavad riske ja ohte, mis võivad ajas väga kaugele ulatuda ja mille tagajärgi on seetõttu raske, kui mitte võimatu hinnata (nt tuumaenergia). OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon loodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik, tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. neoklonialism- kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriididliselt iseseisvate
Imin- ja Riigivõimu täielik kandjaks on rahvas, kodanikuõiguste kontroll kodanike kes teostab seda piirangud lähtuvad kõikide vabade ja diktatuuri püsimise eluvaldkondade üle. regulaarsete vajadustest. Nt Nt Põhja-Korea valimistega. Riigivõim Venemaa toimib seadusest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuõigusi. Nt Eesti Alates 1972. Aastast on sõltumatu valitsusväline organisatsioon Freedom House hinnanud maailma riike nende elanike poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste järgi, millega rühmitatakse gruppideks: vaba, osaliselt vaba ja mittevaba. 2. Raha ja pangandus. Devalveerimine. Inflatsioon. Pangandus. Ühiskond vajab raha oma elu korraldamiseks. Rahal on mitu ülesannet: Maksevahend – teostada vahetustehinguid Arvestusühik – ühtsel alusel arvutada ja võrrelda kaupade ja teenuste väärtust
Vältida tuleks emotsionaalseid vastuseid. 4. Kaasaja maailma mitmepalgelisus maailma kultuuriline mitmekesisus, riikide erinev valitsemine, globaalprobleemid, rahvusvaheline koostöö, kaasaegse tehnoloogia mõju ühiskonnaarengule. -Euroopa Liidu kodakondsus iga EL liikmesriigi kodanik saab kasutada poliitilisi õigusi, kui ta elab püsivalt liikmesriigis. Selleks, et olla EL kodanik, peab inimene olema mõne liikmesriigi kodanik. 5. Rahvusvaheline suhtlemine ÜRÜ, NATO, EL, WTO, OSCE, Euroopa Nõukogu, UNICEF, UNESCO, Greenpeace EL ja NATO liikmeid peab teadma. Otsustamispõhimõtted: konsensus või kompromiss. Ülesanded 1. Riigivõimu tunnused (lk 46): maksukogumine, vägivalda kasutada korra tagamisel. 2. Allumine riigivõimule: seaduse rikkumise eest on ette nähtud karistus, võimalik kasutada politsei otsest sekkumist. 3. 9. MAJANDUS Mida (Seotud turuuuringutega), kuidas (maa, kapital, inimressurss -ettevõtlikkus), kellele toota?
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka
.................................................. 29 Riigi kaitsevõime ...........................................................................................29 Riigikaitse demokraatlik juhtimine ........................................................... 30 Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33 Tegutsemine hädaolukordades ..................................................................34 NATO ................................................................................................................38 4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded ..................................... 43 Eesti kaitsejõud ............................................................................................. 43 Eesti kaitsevägi .............................................................................................. 43 Maavägi ......................................
2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist. * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist - Ühine põllumajanduspoliitika * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.......................................................................
täismetallist ader, heina kaaruti, viljalõikus masin, aurutraktor (sellele järgnes sisepõlemismootoriga traktor), koorelahutaja. Põllumajanduses hakkas toodang suurenema. Muutus inimeste tööjaotus. Vabanes palju inimesi tööstuse arnedamiseks. Tööstuse areng Tsunft - ühe (või mitme lähedase) ameti või eriala linnakäsitööliste ühing keskajal ja uusaja alguses, ühtlasi liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja sotsiaalhoolekande organisatsioon. Gild - keskaegne või keskajast pärinev usuline, poliitiline või kutse organisatsioon, mis kaitses oma liikmete huve, korraldas nende seltskondlikku suhtlemist ja tagas neile sotsiaalse hoolduse. Manufaktuur - (1) Käsitööl ja tehnilisel tööjaotusel rajanev kooperatsioon, suurtööstuse varasem vorm. Lõi majanduslikud eeldused ning tekkitas vajaduse siirdumiseks mehaanilisele suurtootmisele. Manufaktuurid põhjustasid