Tahkuranna Tahkurannast. Pindala: 103, 4 ruutkilomeetrit Elanikke: 2010 Keskus: Uulu Kust tuli nimi Tahkuranna? Tahkuranna põhjaks on Tahku küla, kus talud olid kitsa ribana piki rannaäärt. Inimesed asusid Tahkuranda elama 17. sajandi suurel näljaajal. Merest püüti kala, mis oligi põhiliseks söögiks. Tekkis Tahkuranna kaluriküla. Ranna aluspõhja keskdevoni liivakivimist valmistati vanasti tahkusid ehk luiske, mida rahvas kasutas. Just tahkudest sai nime nii küla kui ka vald. Põhiline töö oli kalalkäik, kusjuures igal talul oli oma paat ja isegi püügikoht. Vanasti püüti kala noodaga, siis võrkudega ja nüüd mõrdadega. Püügivahendid tehti omakedratud niidist. Igal talul oli õigus kuni kolme versta kaugusel merel käia. Loata kalapüügi eest väljaspool piiri võis saada karistada.
Vaade Tornimäelt. Taamal Tolkuse soo Tolkuse soo Asub läänepoolse ja keskmise luidetevööndi vahel Laguunitekkeline 5503 ha Lõunaosas aktiivses kasvufaasis laukaline raba (1619 ha), milles on suur turbasambla juurdekasv. Seal on ka kinnikasvavaid järvi. Põhjaosa katab kidurakasvuline madalsoo (3472 ha) kuusekasemets. Kirdeosas on palju väikseid soosaari Ainus teadaolev perifeerselt oligotroofse arengukäiguga raba Baltimaades. Raba läbivad keskelt Tahkuranna oja ja Timmkanal. Tolkuse raba koos teda ääristavate rannikumoodustiste ja nüüdse rannavööndiga kuulub Rannametsa Soometsa LKAsse (Luitemaa). Veestik Loodesihilised jõed Reiu (75 km) ja Uulu (50 km) Kitsast põhjaosa läbivad Pärnu jõe, Sauga ja Audru jõe alamjooks Siseosas Timmkanal (10 km) Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km) Muld ja taimkate Mereäärne rannariba ulatub 4050
jan 1934 7. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. jan 1934 – 3. sep 1937 Riigihoidja Ametiaeg: 3. sep 1937 – 24. aprill 1938 1. Eesti Vabariigi president Ametiaeg: 24. aprill 1938 – 21. jul 1940 (18. jan 1956) Elulugu Konstantin Päts sündis 10. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Tal oli neli venda ning üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts, Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung. Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Päts oli õigeusklik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning
Uulu kirik Uulu kirik asub Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Uulu külas, 500 meetrit eemal Pärnu- Ikla maanteest. Kiriku laskis 1880. aastal ehitada kuulsaim Uulu mõisnik, Peterburi õukonnategelane parun Reinhold Stael von Holstein, kelle eestvõttel ja toel ehitati ka Tahkuranna ja Häädemeeste luteri kirikud. Uulu kirik valmis mõisa lähedusse härraspere kodukirikuks. Mõisa juurde viis tänaseni säilinud läätspuude ja tammedega ääristatud allee, mida rahvasuus kutsutakse ,,akaatsia teeks". Kiriku läheduses asub mõisaomaniku hauakamber, mille otsimine võssakasvanud kaldapealselt pakub põnevust nii suurtele kui väikestele külaelanikele. Tegemist on maakiviehitisega, mida ilmestavad teravkaarsete akende paekivist raamistused.
1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka sise, 19181919 sõjaminister. 19221923 I Riigikogu esimees. Aunimetused 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. 1938 Loodusuurijate Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi, 1938 Loodusvarade Instituudi ja 1939 Eesti TA auliige, üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica auvilistlane, Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linna ning Tahkuranna valla aukodanik. Tunnustused Tallinna linna aukodanik Tartu linna aukodanik Pärnulinna aukodanik Tahkuranna valla aukodanik Iru valla aukodanik Autasud Vabadusrist I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1. järk Viimased eluaastad 30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati Venemaale, oli asumisel, vanglas, 19541956 Kalinini vaimuhaiglas, kus ka suri. 21.10.1990 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.
Born: February 23rd, 1874 (Tahkuranna Parish) Died: January 18th, 1956 (Kalninin, Russia) Lawyer (University of Tartu) First president of Republic of Estonia Päts was born in Tahkuranna Parish to a family of Jakob Päts and Olga Tumanova. He started learning in local school. Continued in Riga's seminar and then went to Pärnu's Gymnasium. He graduated in Tartu University In 1898, Päts graduated from the faculty of Law of Tartu University. From 1901 to 1905 he worked as an editor in newspaper "Teataja". Päts had to escape from Estonia, because he was found guilty for rebellious activity. Päts lived in Finland and
Elu algus Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Konstantini ema nimi oli Olga, isa nimi oli Jakob. Kohalikud inimesed räägivad, et ema pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õpingud Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Ajaleht "Teataja" 1900
Konstantin Päts (23.02.1874, Tahkuranna vald-18.01.1956, Kalinini oblast Burasevo) Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja
Konstantin Päts Noor Konstantin Päts · Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. · Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. · Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, seejärel Raeküla alevis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris ning lõpuks läks Pärnu Gümnaasiumi. · 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. · 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · Päts taipas, et ühendada edumeelsed eestlased, tuleb välja anda oma ajaleht - 1901.aasta 10.novembril hakkas K. Pätsi
Curriculum Vitae Konstantin Päts Sünniaeg- ja koht : 23. veebruar 1874 18. Jaanuar 1956, Tahkuranna vald, Pärnumaa Vanemad ja nende tegevusalad : Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Konstantin Pätsi ema Olga sündis 4. augustil 1847 Viljandis. Üldhariduse ja guvernandi eksamite kõrvalt õppis ta ka saksa, vene ja läti keelt. Neiu kutsuti peatselt Viljandimaa mõisniku Gründeri perekonda guvernandiks. Sinna saabus
Konstantin Päts Koostajad: Rühm: Ta sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Haridus Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena.
KONSTANTIN PÄTS Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli 3 venda Nikolai, Peeter ja Voldemar. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga Tumanova pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Päts lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904. a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja. 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse
Konstantin Päts Marian Kasak 9.klass Krabi Põhikool Pätsist! Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust
KONSTANTIN PÄTS Maarja-Liisa LAPSEPÕLV & PEREKOND · Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. · Pärnumaal Tahkuranna vallas · Ehitusmeistrist talupoja Jakobi teine laps. · Sündis teeäärses laudas, kuna ema Olga ei jõudnud arsti juurde. Vasakult: vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vend Peeter ja Konstantin. HARIDUS · Tahkuranna apostlik õigeusu kihelkonna kool. · Pärnu Nikolai kool. · Riia Vaimulik Seminar. · Pärnu Gümnaasium. · Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraad. · Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96ndas Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti.
Konstantin Päts Sünniaeg: 23. veebruaril 1874 Sünnikoht: Pärnumaa Tahkuranna vald Vanemad: ema Olga Päts(Tumanova , neiupõlve nimega)- Gründeri perekonna guvernar, hiljem Tahkurannas talunaine, õmbles, ravis külarahvast. Elu datuumid 1847-1914 . Isa Jakob Päts(1841-1909)- ehitusmeister, kaitses talupoegade õigusi Riia kohtus,Jakob Päts kuulus ka sellesse eesti ärkamisaja tegelaste saatkonda, kes läksid St. Peterburgi Vene tsaarile palvekirja viima, milles viidati parunite ja mõisnike ebaõiglustele ja eesti talupoegade allasurutusele.
Konstantin Päts Konstantin Päts (sündinud 23. veebruar 1874 Tahkuna vallas, surnud 18.jaanuar 1956) oli Eesti riigitegelane , elukutselt jurist . Ta oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi teise lapsena . Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina omandati talle Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust ta 1907. aastal siirdus Soome elades seal varjunime all ning tehes kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pärast
Referaat Konstantin Päts 5 klass Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874.aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas.Tema isa Jakob Päts oli ehitusmeister,ema Olga Tumanova oli pärit eesti- vene segaperekonnast,mistõttu kasvas Konstantin üles tugeva vene õigeusuga. Konstantin alustas kooliteed Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis.Seal sai ta käia ainult aasta,sest pere kolis Pärnu lähedale Raekülla.Nüüd hakkas Konstantin õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis.Ta oli andekas ja püüdlik õpilane.Edasi saatis isa ta koos vanema vennaga Riia vaimulikku seminari.Seal tegi ta aga otsuse,et ei taha edasi preestriks õppida ja otsustas koolist lahkuda.Ta asus õppima Pärnu gümnaasiumi viimasesse klassi ja peale selle lõpetamist 1894.aastal asus ta Tartu Ülikooli
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Seal õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi läks ta Riia vaimulikku seminari, kust ta lahkus ilma kooli lõpetamata ja läks edasi Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 1901.a. 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja"
Konstatin Päts Konstatin Päts sündis 23-ndal veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna maaomaniku Jakob Pätsi (1848-1909) teise lapsena . Ta ema oli Olga Tumanova . Tal oli neli venda ja üks õde . Ta ei olnud eriti hea inimene , sest müüs Venemaale Eesti sõjaplaanid maha . Tema valitsemis aeg oli (24.april 1938 – 21.juuli 1940) . Ta suri 18.jaanuar 1956 . Lennart Georg Meri Lennart sündis 29.märts 1929 Tallinas . Ta isa oli diplomaat nii, et Lennart pidi reisima üle maailma . Ta oli hääli teinud filmides ja aastal
Eesti Vabariigi presidendid Eestil Vabariigil on olnud kolm presidenti. Need on Konstantin Päts, Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Praegu on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud räägivad, et tema ema Olga pidi ta sünnitama ühe teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Siin õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris, siit lahkus enne lõpetamist ja läks Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Sajandivahetuseks oli Tallinn kujunenud suureks sadama- ja vabrikulinnaks. Siin kasvas ka eestlaste arv
Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Konstantin Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse
Konstantin Päts Koostaja: Siim Jakob Suits Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärit Pärnumaalt, Tahkuranna vallast Oli õigeusklik Vanaisa oli Hariton Tumanov Oli 4 venda ja 1 õde Eesti Vabariigi esimene president Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Suri 18. jaanuar 1956 Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist Pätsi õhutusel asutati 1907–1908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangistusse Ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises Perekond Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts 2 poega Leo ja Viktor Päts Elas Toompeal 30. juulil 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostri...
moodustab asfaltkattega tee. Lähim sadam asub 0,5 kilomeetri kaugusel ja lähim perearsti keskus ja postkontor 3 kilomeetri kaugusel. · Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada Luitemaa looduskaitsealal, Rannametsa mägesid, Tolkuse raba, Luitemännikud, linnuvaatlustornid jms. · Ajaloolistest vaatamisväärsustest tuleb nimetada, EV I Presidendi Konstantin Pätsi sünnikohta ja Tahkuranna kirikut, samuti Võiste kiriku varemeid ja tegutsevat pastoraati ning surnuaeda. · Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis- ja purjetamiskohad rannas ning kalastusvõimalused merel . 2.2. Kliendid Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised: · Puhkajad, kes otsivad vaikset ja eraldatud kohta suvepuhkuse veetmiseks koos suurepäraste matka- ja ujumisvõimalustega, eelistavad ajalooliselt ehedat keskkonda;
Gudrun saabus nimelt hetkel, mil Läänemere veetase oli tänu eelmistele tormidele väga kõrge - Pärnu kandis ligikaudu 70-80 sentimeetrit üle pikaajalise keskmise. Selles osas pole põhjust isegi rääkida prognoosist - võinuks lihtsalt internetist vaadata Pärnu sadamat tormieelsel nädalal. Aga ikkagi olid seekord taevased väed Eesti poolel. Tuul puhus Pärnu jaoks suhteliselt soodsast suunast. Kui tuul oleks ebasobival hetkel pööranud veidi rohkem lõuna poole, oleks Tahkuranna rahvas võibolla pääsenud natuke kergemalt, kuid Pärnus võinuks lisanduda veetõusule veel 30-40 sentimeetrit otseselt tuule arvelt ning 10-20 sentimeetrit kõrgemate ning veidi teisest suunast saabuvate lainete tõttu. Pärnus läks hästi ka selles mõttes, et Liivi lahe seishide mõju veetasemele oli seekord üsna tagasihoidlik. 5 2. TORMI TAGAJÄRJED Pärnu linnast ujutati üle umbes kaheksa km2 suurune ala
sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald 2 Rahvastik Pärnu linna elanike arv on vähenenud, kuid seda ümbritsevate valdade elanike arv kasvanud.
KONSTANTIN PÄTS * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna. 1900-1901 töötas vandeadvokaat J. Poska abina
........................ 4 Sisepoliitiline tegevus................................................................................................................. 5 Hinnang tema tegevusele............................................................................................................ 5 2 Elulugu Sünd Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Ta sündis perre teise lapsena, tal oli vanem vend Peeter. Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Ta oli haritud mees, oskas nii saksa kui vene keelt. K. Pätsi ema Olga Tumanova oli pärit eesti-vene segaperekonnast ja selletõttu kasvas K. Päts üles tugeva vene õigeusuga. 1901. aastal abiellus K. Päts Helma Peediga, keda ta tundis juba gümnaasiumipäevilt, nad said kaks last.
,,Konstantin Päts" Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga, kaitstes doktori dissertatsiooni Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900
25.veebruari hommik Tallinnas oli väga pidulik. Majadel lehvisid rahvuslipud, helisesid kirikukellad. Keskpäeval korraldati sõjaväe paraad. Sõjaväeparaadi sissejuhatuseks luges Ajutise Valitsuse peaminister, Konstantin Päts, avalikult ette iseseisvusmanifesti. Eesti üürike iseseisvus katkes ligi üheksaks kuuks, sest linna marssisid Saksa üksused. Algas saksa okupatsioon. Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23.veebruar 1874 aastal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Tema haridustee oli pikk. Esmalt õppis Päts Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Päts on õppinud veel Pärnu Nikolai koolis, Riia vaimulikus seminaris. Konstantin õppis hästi. Tema lemmik aine oli kreeka keel. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskondliku ja poliitiliste probleemide vastu. Eesti keele tunnid olid nii Konstantinile kui ka ta eestlastest kaasõpilastele otsekui omamoodi ärkamisaeg.
Turismipakett 1.päev 10.00-11.00 Majutamine Viisnurga Holiday Home (Uulu küla, Tahkuranna vald, Pärnu maakond, 86500 Uulu ) ( Peamaja ees on suur terrass koos välibasseiniga, kus on hea suvel mõnusalt aega veeta. Kõikides tubades on miniköök koos vajalike toidu- ja jooginõudega, tualettruum duššiga ja WiFi ühendus. Ühes numbritoas on lisaks saun ja kahes numbritoas mullivann. ) 11.00-11.30 Sõit Lottemaa Teemaparki(Lottemaa asub mere ääres, männimetsa roheluses. Sõida 8 km Pärnust Riia suunal mööda Via Balticat ja kohal Sa oledki! Reiu, 86508 Pärnumaa ) 11.30-14
1.Kuidas moodustatakse valitsus? President teeb võitnud erakonna esimehele ettepaneku hakata peaministriks. Peaminister selgitab oma plaane. Riigikogu hääletab. Peaminister paneb kokku valitsuse. 2.Millised on valitsuse peamised ülesanded? · Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid. · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. 3.Koosta kohaliku omavalitsuse struktuur. JOONIS!!! Kordamislehelt. 4.Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Joonis!!! Kordamislehelt. · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · Enesesüüdistuse välistamine · Poolte võrdsus 5.1.Seaduse ülemlikkus- kõik on seaduste ees võrdsed 5.2.Süütuse presumptsioon- Sa ei ole seni süütu kuni kohus on teinud oma otsuse. 6. 3 võimalust kodakondsuse...
· Ettepanekud uuendusteks Uurimisülesannete lahendamiseks sain materjali Jõulumäe Tervisekeskuse kodulehelt ja teistest internetiallikatest. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on tutvustatud keskuse asukohta ja võimalusi vaba aja veetmiseks. Töö teine osa keskendub ettepanekutele ja uuendustele. 3 1. SITUATSIOONI LÜHIANALÜÜS 1.1. Asukoha ja võimaluste kirjeldus Jõulumäe Tervisespordikeskus asub Pärnumaal Tahkuranna vallas Leina külas. Keskus asub 24 kilomeetri kaugusel Pärnust looduskaunis kohas, mis on ümbritsetud männimetsaga. Samuti võib keskuse alalt leida 21 erinevat liiki maapinnasamblaid, lisaks muid raba- ja luitemaastikule iseloomulikke taimi. Jõulumäe Tervisespordikeskus on kujunenud mitmekülgsete võimalustega keskuseks, kus põhirõhk on looduses liikumisel ning võimalusel igaühel vabalt valida jõukohane ja meeldiv tegevus
Konstatin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 19001901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. Aastatel 19011905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel EestiVene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt tagaselja surma. Põgenes 1906. a
ELULUGU Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas, väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles parun Krüdeneri peres. Konstantin Päts oli õigeusklik. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja
Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks. Osales Tartu rahu läbirääkimisdelegatsioonis. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Pärast Saksamaa kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus kommunistidega läbirääkimisi mitte pidada ning Eesti Vabadussõda alustada. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni 8. maini 1919) oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja
23.02.1874 Pärnumaa, Tahkuranna v – 18.01.1956 Kalinini oblast Eesti 20. sajandi esimese poole olulisemaid riigimehi, üks Eesti Vabariigile alusepanijatest, 1934–1940 autoritaarne valitseja Lõpetas 1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Kuni 1917 töötas vandeadvokaadi abina, Tallinna linnanõunikuna ja linnapea abina, ajalehetoimetajana. Osales 1905. a revolutsioonis, mille järel viibis 1905– 1909 arreteerimise eest maapaos Šveitsis ja Soomes. 1910–1911 viibis revolutsioonist osavõtu eest vanglas. Pärast Vene Veebruarirevolutsiooni 1917. a kujunes üheks juhtivamaks eesti rahvuslikuks poliitikuks. 1917 osales Eesti rahvusväeosade organiseerimises, oli Maanõukogu liige ning oktoobris valiti ajutise Maavalitsuse esimeheks. 1917. a lõpus vangistati ajutiselt enamlaste poolt. Oli 24. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutanud Eesti Päästekomitee esimees, misjärel nimetati Ajutise Valitsuse peaministriks. Saksa okupatsioo...
❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 – Konstantin Päts ❖ 1874 –1956 Pärnumaal Tahkuranna vallas ❖ 1901–1095 ajaleht Teataja ❖ 1905. aasta revolutsioon vangistus ❖ 19.02.1918 Eestimaa Päästekomitee esimees ❖ Ajutine Valitsus ❖ 11.1918 – 05.1919 EV pea- ja sõjaminister ❖ Riigihoidja ❖ 24.04.1938 EV esimene president ❖ “Vaikiv ajastu” ❖ EV järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine ❖ Sundravi, vaimuhaiglad Lennart Georg Meri ❖ 29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn ❖ Kirjanik, produtsent, diplomaat, poliitik ja Eesti president
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Elulugu Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti- Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a
1. Kirjutage punktiirile millist demokraatia vormi on iseloomustatud? (5 punkti) a) Esindusdemokraatia vorm, mis ei viita rahva huvide eiramisele, vaid pigem püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast - elitaardemokraatia b) kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Lihtsamalt mõistetakse selle all rahva kohtumisi valitud inimestega (parlamendi või volikogu saadikuga) -elitaardemokraatis c) Hääleõiguslikud kodanikud valivad enda huvide eest ,,seisma" saadikud - osalusdemokraatia d) Otsese demokraatia vorm tänapäeval -osalusdemokraatia e) Kogu hääleõiguslik kodanikkond on kaasatud otsuste tegemisse, nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks-osalusdemokraatia 2. Selgita valmiste kolme funktsiooni. (3 punkti) 1) tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine e. korralised valimised ( parlament iga 4 ja president 4-6 ) 2)Kodanike nõudmiste vahendamine võimudele ( seaduste muutmine ja uute seaduste vastuvõt...
Konstantin päts Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Pätsil oli väga tormine ja huvitav elu. Ta sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal, ja lõpetas õigusteadkonnas Tartu Ülikoolis. Järgmisena läks ta Vene armeesse ning võitles koos tsaari armeega. Ta tuli Eestisse tagasi ning valiti teda paljudele positsioonidele, kaasaarvatud Tallinna linnapea tiitli, au mida ta keeldus vastuvõtmast, kuna ta polnud vene verest (ta mõtles, et oleks linnal parem kui neil oleks venelasest linnapea). Siis tuli 1905.aasta mäss kus tema ja paljud teised võitlesid tsaari sõdalaste vastu
19151917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees. 19171919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht. 19171918 Eesti välisdelegatsiooni juht. 1919 1932 Eesti Rahvaerakonna juht. 19191920 Asutava Kogu liige. 18. novembrist 1919 28. juulini 1920 peaminister. 30. juulist 1920 26. oktoobrini 1920 peaminister. 9. detsembrist 1927 4.detsembrini 1928 riigivanem. 19311932 välisminister. 18. maist 1933 21. oktoobrini 1933 riigivanem. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. 1922-1923 I Riigikogu esimees. 1919-1920 Asutava Kogu liige.
· 1930ndatel läheb impressionismi, jääb truuks · realistlik graafika · Hando Mugasto · varakult silmapaistvaks, sureb noorelt · viljakas, palju raamatukujundusi ''Looduse'' sari · Jaan Koort · prantsuse mõõduka suuna pooldaja, skulptor · 1920ndatel tegeleb animalistikaga · ''Tanuga naine'' · ''Metskits'' (kujunenud Tallinna sümboliks) · F. Sannamees · noorema põlvkonna tuntud esindaja · Albu monument Tammsaarele · Tahkuranna monument K. Pätsile · tuntuim töö ''Haavatud sõdur'' (Tallinna Reaalkooli ees) · Athena kino seinareljeefid · esimest tüüpi kunstnikud silmarõõmu-maalijad · pakkuda nägemisnaudingut heledamad värvid · Adamson-Eric · üks tuntuim Tallinna maalikunstnikke mitmekülgne · teinud ka tarbekunsti lisaks impressionistlikule maalikunstile · teinud naisakti · ''Kohver vana saapaga'', ''Autoportree II'', ''Meesakt Narva taustal''
Konstantin Päts oli Eesti esimene president. Pätsil oli kaks äärmuslikku rolli: esiteks positiivne osa novembris 1918, kui oli otsustamisel vastloodud Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitsmine Punaarmee pealetungi eest ning teiseks negatiivne roll septembris 1939 Moskva baasidelepingu nõudmiste vastuvõtmisel, loobudes omariikluse kaitsest relva jõul. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Pätsi koolitee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Raeküla alevisse kolides jätkusid tema õpingud Pärnu Nikolai koolis. Hiljem õppis Päts Riia Vaimulikus Seminaris ning Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. a asus Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Tol ajal oli läbilöögivõimelisi eestlastest haritlasi Tallinnas vähe ja puudus ka eestikeelne ajakirjandus. Pätsile sai selgeks, et
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14
Ehitusäris tegev Loor käis kohapeal vaatamas reedest mängu Montenegroga, eilset kohtumist jälgis ta teleri vahendusel. Ta tunnistas, et ei uskunud enne turniiri Eesti otsepääsu finaalturniirile ega julgenud võitu loota ka viimasel päeval Poola üle. ... Olümpiavõitja Viljar Loor jäi kolmeks kuuks juhiloata ning tal tal tuleb purjuspäi autoga sõitmise eest maksta 8100 krooni trahvi, kirjutab SL Õhutleht. Loor sõitis purjuspäi Pärnust Iklasse viival maanteel Tahkuranna valla piires. Politsei hinnangul oli Loor keskmises joobes. «Ega ma sel hommikul ei olnudki midagi võtnud, aga eelmisel õhtul sai pidu peetud ja aurud polnud veel välja läinud. Oli võrkpalliturniir, nägin hästi paljusid tuttavaid ja hiljem läksime sauna. Sai pidu peetud ja hommikul oli vaja kohe Tallinnas tööl olla,» selgitas Loor ja kahetseb oma tegu. «Ei tohiks sellist asja juhtuda.»
Pärnu kui mere linn Arvatakse et, Pärnu sai nime araablase al-Idrisi koostatud maailmakaardilt kus, Liivi lahe äärseid alasi kutsuti nimedega nagu Bwnw, Brnw või ka Bernu. See tähistanud kaupmeeste ajutist peatuspaika tähtsal veeteel piki jõgesid Tartuni ja sealt edasi Novgorodini. Nii ,et Pärnu sai juba oma nime merega seotud põhjustel. Pärnu linn asub pärnu lahe ääres ,lahe ääres asuvad veel Liu , Marksa, Kabriste, Saulepa, Valgeranna, Reiu ja tahkuranna küla. Suplusranna poolest kuulus Pärnu kanti Venemaa keiserlike kuurortide ametlikku nimekirja juba aastal 1890. Pikad valged liivarannad, lauged kaldad ja parim päike Eestis. Pärnu on terve suve üks suurimaid turismi magneteid terves Eestis. Turiste kutsub siia meie puhas meri ja kaunis rand. Pärnu rannapromenaad sobib hästi nii jalutamiseks kui rulluisutamiseks. 2006. aastal valminud atraktiivne rannapromenaad
juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Pätsi elulugu ja isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimunud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga, aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. 3 Konstantin Päts - Eesti Vabariigi looja Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Siit siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga
1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 24.01.1934-24.04.1938 · Vabariigi president 24.04.1938-17.06.1940 Elulugu Sündis 23.02.1874 Pärnumaal, Jakob Pätsi teise lapsena. Tal on 4 venda ja 1 õde. Päts oli õigeusklik. Haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari Päts jättis pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1834-1838 õppis ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas. Pätsi õhutusel asutati Peterburis, aastatel 1907-1908 kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma ,,Peterburi Teatajat". 1910 aastal istus Päts 9 kuud vangistuses, sest siis kui talle surmaotsus määrata, põgenes tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
