Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tähelepanu – psüühilise aktiivuse seisund". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
objektile, jaotab, foon, lahutamatu, saatja, hajameelsus, tahtmatu, tahtlik2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid. Tajul on muutumatu iseloom. Taju liigid: 1. isiku taju mehhanism - *stereotüpiseerimine 2. samastumine Tähelepanu psüühilise aktiivsuse seisund, mis väjendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tahtmatu tähelepanu kandub objektile iseenesest. Tahtlik tähelepanu suunatakse objektile jõupingutuse varal. Tähelepanu omadused: 1) Tähelepanu maht väljendub objektides mida tähelepanna on võimalik (5-9 objekti). 2) Intensiivsus tähelepanu tugevus 3) Koondamine ja jaotamine koondan ja jaotan tähelepanu kas siis ühe või mitme objektile. 4) Püsivus väljendab tähelepanu ajaliselt. 5) Ümberlülitamine võime ühelt asjale teisele üle minna (?)
projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik./ Ajataju-annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev./ Tähelepanu-filtreerib kogu meelte kaudu tuleneva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele.TP jaotab tajuvälja FIGUURIKS (objekt,millele keskendutakse) ja FOONIKS(see,mis ümbriteb objekti) TP omadused-maht,jaotuvus,koondamine,püsivus,ümberlülitatavus/ TP liigid-tahtlik(kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus) ja tahtmatu(sünnipärane) TP-d tõmbavad-ärritaja tugevus,suurus,kontrast, liikumine,kordumine ja uudsus/ TP on seotud-taju,mälu,mõtlemise, emtsioonide ja motivatsiooniga. Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod,
Tähelepanu! Mart Ukas 10.A Tähelepanu · Tähelepanu on see, mis nii öelda filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. · Näiteks midagi kuulates või mingit teksti lugedes kuuleme ja tajume erinevaid asju, kuid tõenäoliselt pöörame kuulamisele või lugemisele rohkem tähelepanu ehk keskendume sellele. Neid tajume selgelt. · Vähe tähelepanu pöörame teistele ärritajatele ehk ignoreerime neid. Teisi tegureid tajume ähmaselt. · Kui me ei suudaks tarbetut infot kõrvale jätta, ei suudaks me edukalt tegutseda. Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks:
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Maarjo Tismus TÄHELEPANU KIRJALIK LÕPUTÖÖ Juhendaja:Kutseõpetaja,Sirje Shumann Tallinn 2012 Mis on tähelepanu? · Tähelepanu kui teadvuse seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus 1 · Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt(William James) · Tähelepanu kui valik infotöötlus · Tähelepanu kui protsess,kui seisund · Tähelepanu eeldab keskendatust. Tähelepanu · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile,millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus.
Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele. Figuur see, mida tajutakse väga täpselt. Foon see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse
Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv ehk stroboskoopiline liikumine ja esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks ja fooniks. Tähelepanu omadused on maht, jaotuvus, koondamine, püsivus ja ümberlülitatavus. Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik. Tahtmatult tõmbavad tähelepanu ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine ja uudsus. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus.
Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 4.) Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust; Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega; Ajataju mõjutavad nt: vanus 6.Tähelepanu Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja objektiks - see mida tajutakse väga täpselt ja fooniks - see, mida tajutakse üsna ähmaselt. 7.Tähelepanu omadused 1) maht objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti. 2) jaotuvus tähelepanu saab samaaegselt jaotada mitme objekti või tegevuse vahel, see võib olla edukas juhul kui need objektid/tegevused on omavahel seotud.
liigutustaju maitsmistaju haistmistaju ajataju ruumitaju 6. Taju omadused -> · taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom - sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus - organsüsteemide aktiivne olek tajus 7. Tahteline ja tahtmatu tähelepanu -> Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tahtmatu tähelepanu -> tekib sel juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik Põhjused: 1. välisärritaja iseloom (tugevus, intensiivsus) 2. välisärritaja kontrastsus (erinevus foonist) 3
· liigutustaju · maitsmistaju · haistmistaju · ajataju · ruumitaju 8.Taju omadused Taju omadused: · taju terviklikkus püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus organsüsteemide aktiivne olek tajus 9.Tahteline ja tahtmatu tähelepanu Tahtamatu tähelepanu tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanus eesmärki olla tähelepanelik Tahteline tähelepanu on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele 10.Mälu protsessid meeldejätmine assotsiatsioonid seosed, mis tekivad protsessi käigus tahteline ja tahtmatu omandamine mnemotehnika mälutehnikad, nt loci meetod mälu maht arvatakse, et mällu on salvestatud kõik sündmused, kuid
(lähemal asuvad objektid katavad osaliselt või täielikult kaugemal asuvaid objekte). c) Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise tajutakse ka näivat ehk stroboskoopilist liikumist ja esilekutsutud ehk industreeritud liikumist. d) Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust ja järgnevust. TÄHELEPANU Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele.Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks: tähelepanu figuuriks (see, mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt). Tähelepanu omadused: a) Maht, 7 +/- 2 objekti. b) Jaotuvus saab jaotada tähelepanu samaaegselt mitme objekti vahel, kuid vaid siis kui need objektid, tegevused, on omavahel seotud. c) Koondamine tähelepanu keskendamine ühele objektile või tegevusele d) Püsivus
Taju moondumine ja taju vead: - Kategooriate kohandamine stereotüüpide, etalonide kasutamine - Loogiline järeldamine teise inimese kavatsuste motiivide üle otsustatakse tema kohta käiva info alusel - Analoogide kasutamine kaasinimeste üle otsustatakse iseenda sarnasuse alusel - Projektsioon teisele inimesele projetseeritakse omaenda iseloomujooni ja omadusi - Juhutunnustest lähtumine lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest. TAHTELINE JA TAHTMATU TÄHELEPANU Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on Inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu liigid: 1) Tahteline on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objetkile või tegevusele. On püstitatud eesmärk olla tähelepanelik (NB!), teeme tahtepingutusi. 2) Tahtmatu tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanud eeesmärki olla tähelepanelik.
meile tundub? 5. Eksitaju ehk illusioon, moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on psüühiline protsess, mis annab meile infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aistingute seaduspärasused: 1. Ärritaja peab olema teatud tugevusega, et aisting üldse tekkiks 2. Inimene kohaneb ärritajaga 3. Kui üks aistinguliik kaob, siis kompenseeritakse see teisega TÄHELEPANU Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu
käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi.
lülitadam siis näib nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt. Esile kutsutud ehk industreeritud liikumine kui vaadelda liikumatut objekti vaadeldaval tasutal , siis tundub, et see objekt liigub. Ajataju - selle kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. TÄHELEPANU Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks (see mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt). Tähelepanu on väga oluline igas inimese tegevuses. TÄHELEPANU OMADUSED Tähelepanu maht - objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu jaotavus kui tähelepanus tuleb hoida mitut tegevust korraga, siis osad neist automatiseeruvad nt autojuhtimine
Iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel kasutatakse Johari Akent (vaata lisa nr.1). Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine.
142-147 Probleemide lahendamine lk 136-141 - probleemilahenduse etapid ja ilmnevad takistused - eksperdid vs algajad Gleitmani raamat, peatükk 8 Millised on võimalused tulemaks toime mõtlemisel ilmnevate tõketega/probleemidega? Lk 299-300 (working backwards, finding appropriate analogy, changing representation) KOGNITIIVSED PROTSESSID: TÄHELEPANU .... teadvuse koondamine stiimulite või sündmuste kitsale ringile .... psüühilise tegevuse suunamine ja koondamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus (ehk kas see asi on inimese jaoks alati oluline või on seda ainult just selles olukorras just sellel hetkel) Tähelepanu on võimalik vaadelda kui: -protsessi: tegemist on infotöötlusega -seisundiga: ühes äärmuses kooma ja teises ülivirgus Tähelepanu on seotud: tajuga (aktivatsioon, valik), mälu, teadvuse ja enda tegevuse reguleerimisega Tähelepanu liigid 1
- Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. - Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 4) Ajataju - annab teavet aja kulgemise kohta. o Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust; o Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega; o Ajataju mõjutavad vanus, sugu jne. TÄHELEPANU - filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. - Tähelepanu jaotab objektiks - tajutakse väga täpselt ja fooniks - tajutakse üsna ähmaselt. Tähelepanu omadused 1. maht objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti. Seetõttu ei saagi me kõike korraga märgata. 2. jaotuvus tähelepanu saab samaaegselt jaotada mitme objekti või tegevuse vahel, see
katagooria iseloomulikke jooni (blondid on rumalad, noorukid on mässajad) Samastamine e identifitseerimine- teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada võttes omaks tema seisukohad ja mõtted) Kaasaelamine e empaatia- teist inimest püütakse mõista tema tundemailma sisseelamise teel 6. Tähelepanu mõiste (psüühiline protsess või seisund. See, mis n-ö filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele, on tähelepanu. Protsessiga on tegemist taju valiku e info valikulise teadvustamise puhul. Tahelepanu kui seisund iseloomustab psüühika või närvisüsteemi teatud aktivatsiooni 7. Tähelepanu omadused Tähelepanu maht- objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti
Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte,tähendus, sisu. Äratundmine mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka Üldistav toimub objekti rühmitamisena mingi suurema grupi hulka Eristatav toimub üksiku eraldamisena grupist Taju valivus selektiivsus. Selle all mõistetakse esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Objekt ja foon selgemini eristuv on objekt, tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat on foon Apertseptsioon taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim apertseptsiooniks (ntx vilunud maletajale sisaldab hetkel tajutud maleseis rohkem kui algajale) Püsiv apertseptsiooni vorm Ajutine apertseptsioonivorm, mis on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolust, aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv)
Kui laste meelest on aega laialt käes, siis vanadel inimestel kaob aeg kiiresti. Illusioon on eksitaju e tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine. Kõige sagedamini esineb nägemisillusioone: pikkuseillusioonid, suuruseillusioonid ja vormiillusioonid. Et tekiksid illusioonid, peavad elemendid olema mingis kindlas seoses. Tähelepanu ... filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks (see mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt). Tähelepanu on väga oluline igas inimese tegevuses. Mõne elukutse puhul kuulub määravate tegurite hulka: lenduri või kirurgi tähelepanematus võib kaasa tuua parandamatuid tagajärgi. Tähelepanu omadused on: · maht objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu pole
MIS ON TÄHELEPANU? Tähelepanu on psüühilise aktiivsuse seisund, mis väljendab teadvuse keskenduvat suundust mingile reaalsele objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Tähelepanu mõistetakse kui ajutist sisemist seisundit, mida nimetatakse vaimseks häälestuseks või lihtsalt häälestuseks. TÄHELEPANU LIIGID Tahtmatu tähelepanu passiivne Tahtlik tähelepanu aktiivne TAHTMATU TÄHELEPANU Tahtmatu tähelepanu rakendatakse tööle esilepääseva, silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli poolt. Seega on selline tähelepanuprotsess stiimuli poolt käivitatud ning on vähemalt mingil määral automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu. TAHTMATU TÄHELEPANU TEGURID Objektiivsed tegurid Subjektiivsed tegurid 1. Ärritaja suhteline 1. Inimese vajadused ja tugevus huvid 2. Ärritaja suurus 2
SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-, VALU-, TASAKAALUAISTING. MIS ON TAJU, MILLE POOLEST ERINEB AISTINGUST? TAJU PEEGELDAB
SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-, VALU-, TASAKAALUAISTING. MIS ON TAJU, MILLE POOLEST ERINEB AISTINGUST
tegelikult pole. · Sarnasus-ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel. · Hea jätk kui joone kõverus teatud punktis ei muutu (nt ei katke) või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Samalaadsel põhimõttel toimub looma maskeerumine looduses kaitsevärvusega sulandub loom taustaga ühte. 9 Tähelepanu ... filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks (see mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt). Tähelepanu on väga oluline igas inimese tegevuses. Mõne elukutse puhul kuulub määravate tegurite hulka: lenduri või kirurgi tähelepanematus võib kaasa tuua parandamatuid tagajärgi. Tähelepanu liigid Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik. Tahtmatult tõmbavad tähelepanu ärritaja...:
o Analoogide kasutamine kaasinimete puhul otsustatakse iseendaga sarnasuse alusel. o Projektsioon teisele inimesele projetseeritakse omaeenda iseloomujooni ja omadusi. o Juhutunnustest lähtumine lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest. IV loeng Tunnetusprotsessid, tähelepanu, mälu · Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. · Tähelepanu liigid: o Tahteline on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele. On püstitatud eesmärgile olla tähelepanelik Teeme tahtepingutusi o Tahtmatu - see tekib juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik. Iseeneseslik o Põhjustajad:
ja kogemuste, hoiakute, emotsioonide mõju. Taju liigid on: isikutaju (nt empaatia, samastamine), ruumitaju (kolmemõõtmeline pilt, sügavustunne), binokulaarsus (kahe silmaga nägemine) ja liikumistaju (näiv ja esilekutsutud liikumine, ajataju). Esineb ka illusioone ehk eksitaju, kus tegelikkuses eksisteerivaid objekte või nähtusi tajutakse moonutatult. 3. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. On lahutamatult seotud tunnetamise, emotsioonide ja motivatsiooniga. Nii tunnetusprotsess kui ka teadvuse seisund. Igal inimesel on oma tähelepanu maht, jaotuvus ja koondamisvõime. Tähelepanu püsivus on keskmiselt vaid 15-20 minutit. Tähelepanu on ümberlülitatav (nt tänu intensiivsetele signaalidele, bioloogilistele stiimulitele). Esineb nii tahtlikkui kui tahtmatut tähelepanu.
Pertseptiivne staadium tekib seoses KNS arenguga, võimalik on vastu võtta mitu ärritajat nii, et nende signaalid sünteesitakse representatsiooniks. Instinkt kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral. Vermimine oluliste mõjurite (vanemad, toit, vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus.. Nt järgnemisreaktsioon vastsündinud isend hakkab järgnema esimesele suurele liikuvale objektile. Reaktsiooni kinnistumine toimub kord elus nn kriitilise arenguperioodi jooksul. Kogemus individuaalselt omandatud käitumisvorm, mis formeerub proovide ja vigade meetodil, kuid seda võib kujundada ka eesmärgipäraselt ja tahtlikult nt. dresseerimise teel. Ilma korduva kinnistamiseta kustub. Intellektuaalne käitumine kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimustele muutumisele. Oskus näha seoseid esemete vormide ning ruumiliste asendite vahel.
Pertseptiivne staadium tekib seoses KNS arenguga, võimalik on vastu võtta mitu ärritajat nii, et nende signaalid sünteesitakse representatsiooniks. Instinkt kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral. Vermimine oluliste mõjurite (vanemad, toit, vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus.. Nt järgnemisreaktsioon vastsündinud isend hakkab järgnema esimesele suurele liikuvale objektile. Reaktsiooni kinnistumine toimub kord elus nn kriitilise arenguperioodi jooksul. Kogemus individuaalselt omandatud käitumisvorm, mis formeerub proovide ja vigade meetodil, kuid seda võib kujundada ka eesmärgipäraselt ja tahtlikult nt. dresseerimise teel. Ilma korduva kinnistamiseta kustub. Intellektuaalne käitumine kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimustele muutumisele. Oskus näha seoseid esemete vormide ning ruumiliste asendite vahel.
Komparatsioon aistingu kadumisel või raskendatud tekkimisel üritavad puuduvat meelt töötavad meeled asendada, mis omakorda muutuvad tundlikumaks. Adaptsioon ärritaja nõrkuse korral aisting tugevneb. Ärritaja suure tugevuse korral aisting nõrgeneb. Tugeva ja püsiva ärrituse korral kaob aisting ära. Sünteesia haruldane nähtus, kui ühe teise aistingu tekkimisel tekib ka teine aisting (nt Korsakov kuulis värve). 9. Tähelepanu. Psüühilise protsessi saatja. Tähelepanu - konsentreerimisvõime, teadvuse keskendumine mingile objektile, nähtusele, protsessile. Psüühilise aktiivsuse seisund. Tähelepanu keskmesse mitu asja korraga ei mahu (nt detailid muutuvad häguseks). Probleemtunused: 1) hüplev tähelepanu - ei suuda pikalt tähelepanu millelgi hoida. Konsentreerimisraskused. 2) professorlik hajameelsus - tähelepanu on hõivanud üks probleem või valdkond.
kiire või väga aeglane.Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 3. Ajataju ... annab teavet aja kulgemise kohta. o Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust; o Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega; o Ajataju mõjutavad vanus, ....., ..... jne. TÄHELEPANU Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja objektiks (see mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt). Tähelepanu omadused: 1. maht objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. 2. jaotuvus tähelepanu saab samaaegselt jaotada mitme objekti või tegevuse vahel, see võib olla edukas juhul kui need objektid/tegevused on omavahel seotud
*) Kui proovida fokuseerida mitmele asjale, siis eksimuste hulk suureneb. *) Teoreetiliselt on võimalik teha mitut asja korraga, kuid kui tahta parimat tulemust, siis tuleb korraga keskenduda vaid ühele tegevusele. -) Erutuse ja pidurduse vastastikuse induktsiooni seadus ütleb, et üks närviraku olek tingib teist ehk erutus kutsub välja pidurdust ja pidurdus kutsub erutust meie närviprotsessid lähevad alati ühel hetkel ühest olekust teise üle. * Tähelepanu vastand seisund on hajameelsus. Hajameelsus jaguneb kaheks: 1) Kui inimene ei suuda oma tähelepanu ühel tegevusel kaua hoida, see libiseb ära; 2) Professorlik hajameelsus inimese tähelepanu on kinnistunud ühele kindlale protsessile ja seega kõik tema ümber on teisejärguline. * Tähelepanu liigitatakse mitmeti, kuid põhiliselt tahte osalemise järgi: 1) Tahtmatu tähelepanu kui ärritaja on taustast erinev, siis see kutsub tähelepanu enda poole selle
nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud informatsiooni põhjalikumalt. Taju omadustest mängib minu õppimises suurt rolli mõtestatus, sest ma otsin tihtipeale igasuguseid seoseid ja tähendusi, et asjad paremini selgeks saada. Kuid samuti kasutan ka valivust ehk selektiivsust, pööran tähtsamatele asjadele rohkem tähelepanu kui teistele, sest pea ei ole prügikast. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine mingile objektile. Õppimises on tähtis tähelepanu koondamine, seetähendab, et kogu tähelepanu suunatakse ühele kindlale tegevusele. Tähelepanu liigendub tahtmatuks või tahtlikuks tähelepanuks. Tahtamatut tähelepanu tuleb kindlasti õppimises rohkem ette, sest tahtlik vajab rohkem tahtepingutusi. Näiteks kui keegi tuleb õppimise ajal külla, siis tekib ikka tahtmine minna teise tuppa ja õppimine pooleli jätta. Kõik oleneb inimesest endast,
kujuneb, mitte ära näe kõiges esmalt negatiivset. Elu võib olla igati huvitav ja meeldiv, oma kõikide emotsioonidega. Psüühilised seisundid Psüühilised seisundid iseloomustavad inimese olekut momendil Psüühilise seisundi all mõeldakse inimese üldist aktiivsuse taset. Aktiivsus, passiivsus Reipus, elurõõm, rõõmsameelsus Meeleolu Pingutatus Ärevus Rahulolu, rahulolematus Tähelepanelikkus, hajameelsus Frustratsioon Väsimus Koostöövalmis/vaenulik Pinges Lõõgastunud, jäik Paanika Kindlus/ebakindlus/enesekindlus Amneesia Keskendatus/keskendamatus Meelemärkusetus Segadus Elamuslikkus Kahtlus Rahu Mõnikord oleme väga aktiivsed ja reipad ning meie protsessid kulgevad parimal viisil. Teinekord oleme väsinud, loiud ,nii et meil ei edene õppimine ega töö. Psühholoogilised seisundid ...tekivad füsioloogiliste,
annaabi.ee 
