(tõstab/langetab pead, pöörab pead vasakule/paremale). Algab rinnakupidemelt ja kinnitub oimuluu nibujätkele. ÕLAVÖÖTME LIHAS 1. Deltalihas –Algab rinnakult, õlanukilt ja abaluuharjalt ning kinnitub õlavarreluu köprusele. (eemaldab õlavart) 2. Õlavarrekolmpealihas- ehk triits (sirutab küünarvart): algab kolme peana: Pikk pea abaluu köbrukeselt Külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt Mediaalne pea õlavarre luu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamal Kinnitub küünarnukile. 3. Õlavarrekakspealihas- ehk biits (painutab küünarvart) algab kahe peaga: Pikk pea algab abaluuga Lühike pea algab kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule. Küünarvars- eesküljel on painutajad (lihased tõmbuvad kokku) - Eesmised 1. Pikk pöidlapainutaja- kodarluust pöidla kaugmise sõrmelülini(PÖIDLA PAINUTAMINE) 2
(teisele kämblaluule), randme sirutamine Õlavarre kodarluu lihas (kodarluu alumisele otsale), painutab küünarliigest, supinatsioon ja pronatsioon TAGUMINE RÜHM: Süva kiht: alguskoht sama Pikk pöidlaeemaldaja (küünarvarre luude tagumiselt pinnalt pöidla Reie lihased kämblaluule), pöidla eemaldaja Lühike pöidlasirutaja (pöidla proksimaalsele lülile), sirutab pöialt Pikk pöidlasirutaja (distaalsele lülile), sirutab pöialt Nimetissõrme sirutaja (nimetissõrmele), nimetissõrme sirutaja Pindmine kiht: alguskoht sama,
horisondi latilt mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus kõrgused vahe- kaugused (m) tagumiselt eesmiselt ± mm ± punktidelt I RP1 1630 + 417 + 1424 + 415 + 1 1213 1009
horisondi mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus kõrgused Jaama nr vahe - kaugused (m) tagumiselt punk ± mm tidel t I Rp 1 1630 + 417 43,197 1424 + 415 1
· Lühike pea · kaarnajätkelt Õlavarre-kolmpealihas (algab kolme peana) · Pikk pea · Abaluu liigesealuselt Sirutab küünarvart ja tömbab taha kõbrukeselt · Küünarnukile mediaalsele · Külgmine pea · Õlavarreluu tagumiselt pinnalt · Mediaalne pea · Õlavarreluu tagumiselt pinnalt Küünarnukilihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Sirutab küünarvart põndapealiselt KÜÜNARVARRELIHASED
pöialuule Tõsta jala lateraalset 5. pöialuu köprusele serva Lühike pindluulihas Pindluu keskosalt Tagumine osa-4 lihast Tagumine · Sääreluult Lodiluule Tõstab kanda sääreluulihas · Pindluult 1.Talbluule Pikk Pindluu tagumiselt Suurvarba alumisele suurvarbapainutaja pinnalt pinnale Langetab pöida Pikk Sääreluu tagumiselt 2.-5. Varba alumisele varvastepainutaja pinnalt pinnale Sääremarja-kolmpealihas (algab 2 peana) Lestlihasmiselt Lest-sääremarjalihas Kolm osa ühinevad
järsult suunda. Kõõluse ja kõhre vahel o sünoviaalpaun. · Seesamluud asetsevad lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses. Nad soodustavad lihaste tööd: väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. SELJA LIHASED Lülisambasirgestaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Ristluu tagumiselt pinnalt, Pikimlihas -ulatub ristluult koljuni. *Sirutab lülisammast niudeluuharjalt ja rindkere-nimme Niude-roidelihas ulatub kaela sidekirmelt. keskosani (osa lihaskiude kinnitub ka roietele). Romblihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon
tüübid ne Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha Seljalihas Lülisambasirgest Algab ristluu tagumiselt mis asetseb eelmisest lateraalsele, põikikiud samal ajal ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja lateraalselt ja ulatub kaela roteerivad. Kahepoolsel tegevusel rindkere-nimme sidekirmelt
TAGUMINE RÜHM (4) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Luudevaheliselt membraanilt ja Tagumine sääreluulihas naabruses olevate sääre luude Lodiluule ja 1. Talbluule Tösta kanda ja langetab päkka. osadelt. Pikk suurvarbapainutaja Pindluu tagumiselt pinnalt Suurvarba distaalse faalanksi Töstab kanda ja langetab päkka, põhimikule painutab suurt varvast Pikk varvastepainutaja Sääreluu tagumiselt pinnalt 2.-5. Varba distaalse faalanksi Töstab kanda ja langetab päkka, põhimikule painutab 2.-5.varvast Sääremarja kolmpealihas:
Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukuesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALINAS Algab: rinnakult Kinnitub: õlavarreluu suur köbrukesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine ABALUUALUNE LIHAS Algab: abaluualuselt augult Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR ÜMARLIHAS Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harja alumisele osale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SELJALAILIHAS Algab: niudeluu harjalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harjale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine HARJAÜLINE LIHAS Algab: abaluu harjaülisest august Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese ülemisele osale Funkts: eemaldab õlavart HARJAALUNE LIHAS Algab: abaluu harjaalusest august
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 3 AS Õppegrupi nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Millistel juhtudel kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kui on vaja kanda veojõudu sildade vahel nt. Tagumiselt sillalt mis on vedav sild esi sillale. 2. Mis eristab jäika ja elastset kardaanülekannet? Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4
Algab – kuklaluu ülemiselt kuklataguselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt. Kinnitub – abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Funktsioon – lihase ülemine osa tõstab abaluud, alumine langetab abaluud, keskmine osa lähendab abaluud lülisamba suunas. 7 6. Suur ümarlihas m. teres major Algab – abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub – õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. Funktsioon – tõmbab õlavart tahapoole ja pöörab õlavart sissepoole. 8 7. Õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii Algab kolme peana – pikk pea algab abaluu liigesealuselt köbrukeselt., külgmine pea algab õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt, mediaalne pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt.
liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Interferentsi tulemusena võime seebimullidel või õlilaikudel näha värvidemängu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Interferents kiledes Tekib siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus tuleneb sellest, et neile langev valgus on LIITVALGUS. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Selgendavad katted Kastutatakse peegelduva valguse vähendamiseks, siis pääseb läbi rohkem valgust ja suureneb kujutise teravus.
mendi või vahe- horisondi kauguse eesmise relatiivsed tagumiselt punktidel ± mm ± mm kõrgus d (m) lt kõrgused t 1 Rp1 1630 + 417 + 4161 43,197 41,567 1424 + 415 + 417 1 1213
nimmelüli keha eespinnalt. c) peamine hingamislihas; sissehingamisel kontrahheerub, mille tulemusena lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. Tekitab nn kõhupressi. 9. Õlavarre kolmpealihas: a) nimi ladina keeles; b) millistelt luudelt algab; c) millisele luule kinnitub; d) millistele liigestele mõjub (2)? Õlavarre kolmpealihas: a) musculus triceps brachii; b) algab kolme peana - 1. pikk pea: abaluu liigesealuselt köbrukeselt; 2. külgmine pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt; 3. mediaalne pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalam. c) kinnitub tugeva kõõlusega küünarnukile. d) toimides küünarliigesele, sirutuvad õlavarre kolmpealihas ja küünarnukilihas küünarvart. Õlavarre kolmpealihas tõmbab vähesel määral õlavart taha mediaalsele. ? 10. Niude-nimmelihas: a) nimeta osad (2); b) millistelt luudelt need algavad; c) millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Niude-nimmelihas: a) suur nimmelihas ja niudelihas; b) 1
valguse taustal jäävad ribad märkamatuks. INTERFERENTS-*nim.valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb. Valgus lained tugevdavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus *Difraktsiooni ja inter.-i saab jälgida, kui valgulained on koherentsed st neil on sama Lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe *Laser on koherentse valguse vahe *Interferents tekib kiledes siis kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud Lainejada osad *kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist * selgendav kile on Kile mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastandfaasis
Kindlasti on kirjandusel ja selle autoril omavaheline seos, olgu selleks siis lühike luuletus või koguni terve raamat. Vaevalt hakkaks kirjanik õnnejoovastuses mõnda kurba teost kirjutama või vastupidi nukras meeleolus on raske elu kauneimaid pooli välja tuua. Ilmselt on paljud meist näinud raamatuid, mille tagumiselt kaanelt saab lugeda, et tegu on reaalsel elul põhineva looga. Alati ei ole aga asjad nii lihtsad, seda mida autor oma kirjutatus tegelikult silmas peab ja miks ta selle kirjutanud on, ei pruugigi me teada saada. Väljaarvatud juhul kui see on meile teadlikult lahti seletatud. Viimastel koolitundidel oleme tutvunud Betti Alveri luuletusega ,,Korallid emajões". Neid ridu esmakordselt lugedes ning üritades luuletuse sisut mõista, kargas mulle pähe palju erinevaid mõtteid
e) Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 62. Rinna lihased: Autohtoonsed lihased: a) Rindkere-ristilihas (süva kiht) - Algab: rinnaku alumise poole tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest. b) Sisemised roietevahelihased (keskne kiht) - Algavad: iga roide ülemiselt servalt. Kinnituvad: naaberroide alumisele servale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest. c) Välimised roietevahelihased (pindmine kiht) - Algavad: roide alumiselt servalt
solei o Caput fibulae o Fibula · KINNITUB o Calcaneus'e tagumine pind M. PLANTARIS · ALGAB o Femur'i linea supercondylaris lateralis'elt o Condylus lateralis'elt · KINNITUB o Calcaneus'e tagumisele pinnale SÄÄRE TAGUMISE RÜHMA SÜVA LIHASED M. POPLITEUS · ALGAB o Femur'i condylus lateralis'ele · KINNITUB o Tibia tagumisele pinnale M. TIBIALIS POSTERIOR · ALGAB o Tibia ja fibula tagumiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-4. metatarsaalluu ja kõikide kannaluude planetaarsele pinnale M. FLEXOR DIGITORUM LONGUS · ALGAB o Tibia tagumiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-5. varba phalanx distalis'te M. FLEXOR HALLUCIS LONGUS · ALGAB o Fibula tagumiselt pinnalt · KINNITUB o Suure varba phalanx distalis'ele JALA LIHASED M. EXTENSOR DIGITORUM BREVIS · ALGAB o Calcaneus dorsaalselt pinnalt · KINNITUB
See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. e) Seesamluud – Asetsevad lihase lõppkõõluse kinnnituskoha läheduses. Soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: Autohtoonsed lihased: a) Lülisambasirgestaja (lateraalne trakt) - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, ning koosneb kahest osast: pikimlihas - kinnitub: koljule. niude-roidelihas - kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa lihaskiude kinnitub roietele. b) Rihmlihas (spino-transversaalne trakt) - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: Kaelarihmlihas - Algab: 3.-6. rinnalüli ogajätkelt. Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli
pinnalt 3. Õlavarre Pikk pea abaluu Kodarluule Küünarvarre kakspealihas kõbrult, lühike pea painutamine kaarnajätkelt 4. Õlavarre Pikk pea abaluu liigese Küünarnukile Küünarvarre sirutamine kolmpealihas aluselt kõbrukeselt, teised kaks õlavarreluu tagumiselt pinnalt 5. Küünarnuki lihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Küünarvarre sirutamine põndapealiselt Küünarvarre lihased Eesmine rühm 1. Ruut sissepõõraja Küünarluult Kodarluule Põõrab küünarvart sisse 2. Pikk põidla Kodarluult Põidla distaalsele Põidla painutaja painutaja faalanksile ( lülile ) 3
· KINNITUB o 3. metakarpaalluu põhimiku tagumisele pinnale M. EXTENSOR DIGITORUM · ALGAB o Humerus'e epicondylus lateralis'elt · KINNITUB o 2.-5. sõrme phalanx media ja distalis'e M. EXTENSOR DIGIT MINIMI · ALGAB o Humerus'e epicondylus lateralis'elt · KINNITUB o M. extensor digitorum kõõlusele o Phalanx media ja distalis'ele M. EXTENSOR CARPI ULNARIS · ALGAB o Epicondylus lateralis'elt o Ulna tagumiselt pinnalt · KINNITAB o 5. metakarpaalluule KÜÜNARVARRE TAGUMISE RÜHMA SÜVAD LIHASED M. SUPINATOR · ALGAB o Humerus'e epicondylus lateralis'elt o Ulna crista m. supinatoris'elt · KINNITUB o Radius'e tagumise, lateraalse ja eesmisele pinnale M. ABDUCTOR POLLICIS LONGUS · ALGAB o Ulna, radius'e taguimiselt pinnalt · KINNITUB o 1. metakarpaalluu M. EXTENSOR POLLICIS BREVIS · ALGAB
-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale. b) Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. c) Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere- nimme sidekirmelt, niudeharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt. Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale, alumised kiud kinnituvad kõrgemale kui ülemised. Vahelmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre retroversiooni,
-difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. 41. -difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida kui valguslained on koherentsed, s.t. Neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. -aatomid ei kiirga valgust mitte pidevalt, vaid lainejadadena. -laser on koherentse valguse allikas. -valguse lainelised omadused ei avaldu, kui avade mõõtmed ja nendevahelised kaugused on suured. 55. -interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. -õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. -selgendav kate on kile, mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastasfaasis. -Newtoni rõngad on läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. -holograafia on eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. -difraktsioonivõre on paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem.
Üks neist rinnaku pidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Lihas suundub põiki üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemisele turjajoone külgosale. Ühepoolseks funktsiooniks on pea pööramine vasakule, paremale. Kahepoolne funktsioon on aga pea kuklasse lükkamine. 47. Õlavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Suur ümarlihas algab abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt, kinnitub õlavarreluu väikeköbrukese harja alumisele osale. Funktsiooniks õlavarre taha viimine ning sisse pööramine. · Harjaüline lihas algab abaluu harjaülisest august ja kinnitub õlavarreluu suurköbru ülemisele osale. Temaga töötab koos deltalihas. Funktsiooniks õlavarre eemaldamine. · Deltalihas algab kolme osana: eesmine osa rangluu õlanukmiselt otsalt, keskne osa õlanukilt ning tagumine osa abaluuharjalt. Kinnituvad kõik õlavarreluu
Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 60. LIHASTE ABISEADELDISED Sidekirme- talla all Sünoviaalpaun- põlves Kõõlusetupp- üla ja alajäseme pikkade kõõluste ümber ( sõrmelülid) Seesamluud- lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses 61. SELJA LIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindkere-nimme sidekirmelt, Kinnitub: kaela keskosani. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead , kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead RIHMLIHAS Kaelarihmlihas: algab 3.-6. rinnalüli ogajätketelt kinnitub 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkele. Pearihmlihas: algab 3. kaela- kuni 3. nimmelüli ogajätkelt kinnitub kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale.
* Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas algab kahe peana. Üks neist rinnaku pidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Lihas suundub põiki üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemisele turjajoone külgosale. Ühepoolseks funktsiooniks on pea pööramine vasakule, paremale. Kahepoolne funktsioon on aga pea kuklasse lükkamine. 64. Õlavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Suur ümarlihas algab abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt, kinnitub õlavarreluu väikeköbrukese harja alumisele osale. Funktsiooniks õlavarre taha viimine ning sisse pööramine. * Harjaüline lihas algab abaluu harjaülisest august ja kinnitub õlavarreluu suurköbru ülemisele osale. Temaga töötab koos deltalihas. Funktsiooniks õlavarre eemaldamine. * Deltalihas algab kolme osana: eesmine osa rangluu õlanukmiselt otsalt, keskne osa õlanukilt ning tagumine osa abaluuharjalt. Kinnituvad kõik õlavarreluu deltaköprusele.
2 2 a dsin max = k 2 käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. k- interferentsijärk d- difraktsioonivõre. (paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem) Lainejada- aatomist väljuv valguslaine, ebapidev Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. Selgendavad katted- peegeldamisvõimet vähendavad katted. Kiledes- Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. Newtoni rõngad- läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. 6.Valguse murdumine: Murdumisnäitaja- väljendab valguse levimise kiirust aines. Aine absoluutne murdumisnäitaja- näitab, mitu korda on valguse kiirus antud keskonnas väiksem kui vaakumis. c
Seljalihased Selja ülaosa trapetsilihas. Peamised harjutused trapetsile on õlgade tõstmine kangiga ja hantlitega. Kaudne, kuid mitte väheoluline ja suur mõju trapetsile on kangi tõstmisel lõua alla, erinevatel sõudmisliigutustel (tõmbed ettekallutades ja istudes) ning jõutõmbel. Nende harjutuste viimases faasis rakendubki tööle trapets. LÜLISAMBASIRGESTAJA (selgroosirgestaja- musculus erector spinae) suur ja võimas lihas, mis kulgeb kahelt poolt külisammast, algab ristluu tagumiselt pinnalt ja niudeluult ning kinnitab koljule ja roietele. On seljalihastest sügavaim, kuid tugeva füüsilise vormi korral ulatub nö pinnale, jättes kehale poole lülisammast kaks ´valli´. Ülesandeks on ühepoolsel tegevusel kallutada, kahepoolsel tegevusel sirutada lülisammast. (Joonisel algab selgroosirgestaja vasakult kõige alt). Jõusaalis sobiksid bloki tõmbed. Ettekallutused pingil. ROMBILIHAS (muculus rhomboideus) kuulub seljalihaste nö kesksesse kihti
ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi) ? käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. k- interferentsijärk d- difraktsioonivõre. (paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem) Lainejada- aatomist väljuv valguslaine, ebapidev Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. Selgendavad katted- peegeldamisvõimet vähendavad katted. Kiledes- Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. Newtoni rõngad- läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. 6.Valguse murdumine: Murdumisnäitaja- väljendab valguse levimise kiirust aines. Aine absoluutne murdumisnäitaja- näitab, mitu korda on valguse kiirus antud keskonnas väiksem kui vaakumis. Mida väiksem on valguse kiirus aines, seda suurem on aine optiline tihedus.
Õrnlihas Häbemeluult Sääreluu ülaosale Painutab jalga reie suhtes ning on reie M. GRACILIS lähendaja Sääremarja- Reieluu põndad, Achielleuse kõõluse Painutab jalga; painutab säärt kolmpealihas* (Kaksik- pindluu ülemine ots varal ja lest-sääremarjalihas) kandluuköbrule M. TRICEPS SUREA Tagumine Sääreluude tagumiselt Painutavad jalga põlvest ja võimaldavad sääremarjalihas pinnalt ja reieluult tõusta varvastele (sama mis ülemine?) Jala lihased üldistavalt Lahkliha* Tupeava Pärakuava Sünnituskanali pikendus PERINEUM
vabastatud. 3.5.4. Töötamine käiguvalitsa D-asendis, sisselülitunud 1. käiguga Auto liikumahakkamiseks pannakse käiguvalits D-asendisse ja planetaarreduktoris lülitub automaatselt 1. käik: ühendatud on tagumine sidur (7) (jn 21) ja töötab ka vabakäigusidur (8), mis ei luba tagumise planetaarülekande satelliitide raamil (5) pöörelda soovitud suunas, mida järelikult hoitakse kinni. Pöörlemine tuleb planetaarreduktorisse vedava võlli (10) kaudu ja antakse sisselülitatud tagumiselt sidurilt (7) edasi eesmise planetaarülekande kroonrattale (1). Kuna eesmise planetaarülekande kõik hammasrattad ja satelliitide raam võivad vabalt pöörelda, ühtegi neist kinni ei hoita, siis hakkavad nad pöörlema joonisel 21 A näidatud suundades. Eesmise planetaarülekande päikeseratta (3) vastupidine pöörlemissuund saavutatakse sellega, et tema satelliitide raami (2) pöörlemine antakse üle veetavale võllile (9), sealt omakorda tagumise planetaarülekande kroonrattale (4).
alahuule ja lõua lihased, platysma Ühepoolset halvatust iseloomustab suunurga allavajumine, nasolabiaalvao lamenemine, silma sulgumisvõimetus jm. 3. N glossopharyngeus 9, 3 vistseraalkaare närv Nucl ambiguus branhiomotoorne (neelu ja pehmesuulae lihased) Nucl salivatorius inf parasümpaatiline/ visteromotroone, ümberlülitus gangliot oticumis Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult Nucl solitarius vistserosensoorsed Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad Harud: 1. N tympanicus (vistseromootoorne)plexus tympanicusn petrosus minorümberlülitus ganglion oticumispostganglionaarsed kiud n auricotemporalise koostisesgl parotidea, gll buccales 2. R sinus carotici(mööda a carotis interna) sinus caroticuses baroretseptorid, glomus caroticuses kemoretseptorid
sidekirmeks 62. RINNA LIHASED Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Rindkere-ristlihas Rinnaku alumise poole 2.-6. Roide sisepinnale Võtavad osa roiete langetamisest, tagumiselt pinnalt s.o väljahingamisest. Sisemised roietevahelihased Iga roide ülemiselt servalt Naaberroiete alumisele Võtavad osa roiete langetamisest, servale s.o väljahingamisest. (Täidavad roietevahemikke roidenurkadest
sidekirmeks 62. RINNA LIHASED Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Rindkere-ristlihas Rinnaku alumise poole 2.-6. Roide sisepinnale Võtavad osa roiete langetamisest, tagumiselt pinnalt s.o väljahingamisest. Sisemised roietevahelihased Iga roide ülemiselt servalt Naaberroiete alumisele Võtavad osa roiete langetamisest, servale s.o väljahingamisest. (Täidavad roietevahemikke roidenurkadest
Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus – hüpomiimia. VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine, tasakaal. Kahjustus – teonärv – kuulmise langus (kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, neurosüüfilis). Esikunärv – tasakaaluhäired, pearinglus (Menieri sündroom, kuulmisnärvi kasvajad) IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa (neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne organid, trahhea, bronhid, söögitoru, magu, peensool, jämesoole ülemine osa). Vasomotoorne osa – südametegevust aeglustav. Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne - süljenäärmed, magu, pankreas
2)Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. 3)Sünoviaaltuped täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekerenimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks:
3)Sünoviaaltuped – täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud – soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 19 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekere–nimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS – Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS – kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt
2)Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. 3)Sünoviaaltuped täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekerenimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks:
Õlavarre- Ülemine osa Moodustavad Sirutab küünarvart kolmpealihas / koosneb kolmest paksu lihasmassi, üle käsivarre musculus triceps peast: pikk pea, mis lõpeb Brachil mis algab abaluu kõõlustena, mis välisküljelt ning kinnitub mediaalne pea, küünarnukile mis algab õlavarre tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt Õlavarre- Õlavarreluu Kodarluu Painutab kodarluulihas välisküljelt tikkeljätkele küünarvart Pikk pihulihas Õlavarreluust, Kinnitub Lihas painutab kulgeb viltuselt pihuaponeuroosil kätt küünarvarre üle küünarvarre e suhtes ning
Lk 41. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida kui valguslained on koherentsed, s.t. Neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Aatomid ei kiirga valgust mitte pidevalt, vaid lainejadadena. Laser on koherentse valguse allikas. Valguse lainelised omadused ei avaldu, kui avade mõõtmed ja nendevahelised kaugused on suured. Lk 57. Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. Selgendav kate on kile, mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastasfaasis. Newtoni rõngad on läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. Holograafia on eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. Difraktsioonivõre on paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem.
d) perifeerne närv n. medianus ! Kus asub 1 neuron (maitsmistundlikkus keelejuurelt; kuulmisteel; süvatundlikkus põlveliigesest; nägemisteel) Maitsmistee – VII, IX, X närvi tundeganglionis Kuulmistee – ganglion cochleare Nägemistee – kepp- ja kolbrakud retinas süvatundlikkus põlveliigeselt - ganglion spinale ! Innervatsioon (kraniaalnärv ja tuum) a) Maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3-kult - n.glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. gustatorius) b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) c) M. pterygoideus lateralis – n.trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m
muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas, mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 45. Mis tekitab kõhupressi? Diafragma, kõhu külgmised lihased surve siseelundile. 46. Õlavarre kolmpealihas osad, algus, mis liigesele mõjub ja funktsioon? M. triceps brachii. Pikk pea algab abaluu pealt Keskmine (mediaalne) pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt mediaalselt Külgmine (lateraalne) pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt lateraaselt. Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine. 47. Kuidas nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Millega on täidetud toruluu osad? Millega on luu kaetud liigespindadel? a) Sisekiht käsnollus (spongiosa) Pindmiskiht plinkollus (kompakta) b) Punase ja kollase üdiga. c) Liigesekõhrega. II Variant 1
kiude väliskõrvast ja maitsmiskiude keele eesmisest kahest kolmandikust. Välisärritustele reageerivad kiud väliskõrvast on põlvikganglioni (ganglion geniculi) neuronite perifeersed jätked. Maitsmiskiudude neuronid saavad alguse põlvikganglionist. Nende neuronite perifeersed jätked jõuavad kahe-kolmandikuni keele esiosa maitsmispungadest; keskmised jätked sisenevad ajutüvesse koos n. intermediusega ja viivad info koos keelealusenärvi (keele tagumiselt kolmandikult) ja uitnärvi (epiglotise piirkonnast) kiududega nucleus tractus solitariuse maitsmisosa neuronitele. Sensoorsed ja maitsmiskiud koos vistseraalse- motoorse komponendiga moodustavad eraldiseisva lateraalse näonärvi juure-nervus intermediuse (Wrisbergi närv) (Adel jt 1998:163). 1.2 Motoorsed komponendid Nägemisnärvis on kahte tüüpi motoorseid kiude: somaatilisi ja sekretomotoorseid kiude. Somaatilised motoorsed kiud innerveerivad miimilisi lihaseid (koos platysma´ga),
Kasutame siin keskelt ja otsast nivelleerimisega peanõude kontrollimist. Selleks märgitakse tasasel maastikul (või koridoris) kaks punkti (vaiad või konnad), mille vahekaugus on ~100 m. NB! Konnad peavad jääma selle nõude kontrollimise lõpuni samasse kohta! Nivelliir asetatakse esimeses võttes punktide vahele. Punktidele (konna muhu peale) asetatud vertikaalsetelt lattidelt võetakse lugemid: tagumiselt latilt lugem t 1 ja eesmiselt latilt lugem e1. Seejärel asetatakse nivelliir tagumisest punktist ~10 m kaugusele. Jällegi võetakse vertikaalsetel lattidelt võetakse: tagumiselt latilt lugem t2 ja eesmiselt latilt lugem e2. Arvutame keskelt nivelleerimise põhjal kõrguskasvu: h1 2 = t1 e1 , mille loeme nn õigeks kõrguskasvuks, kuna keskelt nivelleerimisel kompenseerub viseerimiskiire kõrvalekaldest põhjustatud viga
esimese printsiibi. "Oskust pakkudelt jalgadega ära tõugata on vaja õppida samuti nagu tõukaja õpib kuuli tõukama" (G. Eorobkov). E. ja V. Baranov soovitavad sprinteril häälestada end just tagumisele pakule toetuva jala pöia kiirele äratõukele, sest see kindlustab jooksu aktiivse alguse esimestest sammudest peale. Seevastu B. Winter oma kuulsas sprindiraamatus "Niisiis, te tahate saada sprinteriks?" ei pea nõrka tõuget tagumiselt pakult veaks, küll aga rõhutab esimese jala tõuget. Eelkõige mõtle 'puusa etteliikumisele'. Esimene variant tundub olevat loogilisem, eelkõige just 100 m distantsil on oluline mitte teha nn. tühje liigutusi, vaid esimesest liigutusest peale aktiivselt pürgida finisi poole. Oluline on, et pöid liiguks madalalt raja kohal. Eesolev jalg ja jätkab tagumise jala poolt sooritatud hooliigutust võimsa äratõukega eesolevalt pakult. Tagumise
planetaarlekandele. 6. pikese hammasratas, mis on hendatud 1. planetaarrattaga 7. tagumine sidur sissellitatud 8. vabajooksusidur lukustatud 9. veetavvll 10. vedavvll D2 1,5 A 1. kroonratas on henduses tagumise siduriga 2. kaasavedaja, mis on hendatud veetavaga 3 hine pikeseratas, hoitakse kinni lintpiduri abil B tagumine planet. lekanne ei tta 5. lintpidur,kinnine 6. tagumine sidur,sissell- 7. veetavvll 8. vedav D3 A Pikeseratas saab 1.ja prleb hesuguse kiirusega B 1 kroonratas, tagumiselt sidurilt 2 kaasavedaja, mis prleb kroon ja pikeserattaga samal kiirusel, ning annab lekande veetavale vllile. B. tagumine planetaar ei tta 4. veetavvll 5 vedavvll, saab lekande turbiinrattalt 6 esimene sidur, sissellitatud. 7 tagumime sidur sissellitatud. Kiguvalitsa 2. ja 1. astmes AKK kiguvalits viiakse 2.kigu asendisse rasketes sidutingimustes, nt: sit lumes,poris,mgi teedel. Kiguvalitsa sellisesse asendisse valitakse automaatselt. 1 v 2. kigu, mittekunagi 3
Külgmiselt: (takistavad sirutatud põlve rotatsiooni) 12 · Lig. collaterale mediale on lame side, mis sulandub liigesekapslisse ja on mediaalse meniskiga tihedas seoses (kulgeb reieluu epicondylus medialiselt sääreluu mediaalsele servale) · Lig. collaterale laterale on ümar, liigesekapslist ja lateraalsest meniskist eraldatud (kulgeb reieluu epicondylus lateraliselt caput fibulaele) Tagumiselt: õndlasidemed (lig. popliteum arquatum üle tendo m. poplitei ja lig. popliteum obliquum tendo m. semimembranosi kiududest) Eesmiselt: m. quadriceps femorise kõõluse jätkuks olevad lig. patellae (patella tipult-> tuberositas tibiaele) ja põlvekedra-hoidesidemed (retinaculum patellae mediale et laterale patella külgedelt vertikaalsed kimbud sääreluu condylustele , horisontaalsed kimbud reieluu epicondylustele. Retinaculum laterale on m. vastus
pöördub spiraalselt moodustab koos nn carotiotympanici'tega närvitüve ganglion inferius) ümber m (sümpaatilised, pärinevad plexus caroticus nucl gustatorius stylopharyngeus'e internusest) trummiõõne mediaalseinal plexus (maitsetundlikuse kiud; keele tagumise serva tympanicus'e. Plexus tympanicus innerveerib tagumiselt 1/3) nimetatud lihase trummiõõne ja kuulmetõrve limaskesta oos nucl solitarius (vistserosensoorne) lateraalküljele ja näärmetega; lõppharuks on preganglionaarseid suundub kaarjalt m parasümpaatilisi kiude sisaldav n petrosus minor, mis stylopharyngeus'e ja läbib hiatus canalis n petrosi minoris'e, sulcus n m styloglossus'e petrosi minoris'e, foramen laecerum'i ja lõpeb vahel keelejuuresse. ganglion oticum'is. Postganglionaarsed
- facies vesicalis – suunatud ette alla (kusepõie poole) - kulgeb emaka servadelt vaagna külgseinale - facies intestinalis – suunatud taha üles (soolte poole) - 3 osa: - margo sinister et dexter – emakalaisideme lähtekohaks mesosalpinx – munajuhast mesovarium’ini Osad mesovarium – tagumiselt lestmelt munasarjale - fundus uteri – emakapõhi mesometrium – kogu ülejäänud osa ülemine kumer osa - sidekude, veresooned ja närvid, mis paiknevad emaka servadel - corpus uteri – emakakeha mesometrium’i lestmete vahel, moodustavad parametrium’i
annaabi.ee 
