Muude finantsinvesteeringute soetus Приобритение прочих финансовых инвестиций Muude finantsinvesteeringute müük Продажа прочих финансовых инвестиций Antud laenud Выданные ссуды Antud laenude tagasimaksed Возврат выданных ссуд Saadud intressid Полученны интрессы Saadud dividendid Полечены дивиденты Kokku rahavood investeerimistegevusest 0 Всего денежные потоки от инвестиционной деятельности.
2010 Lühiajaline pangalaen Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2015 Lühiajaline laen omanikult Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2020 Lühiajaline arvelduskrediit Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2030 Firma deebetkaardivõlg Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2050 Lühiajaline krediitkaardivõlg Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 2060 Lühiajalised võlakirjad Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2070 Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgm.per-l Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 2080 Pikaajalise kap.rendi tagasimaksed järgm.per-l Passiva 20801 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 20802 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 2090 Konventeeritavad võlakohutused Passiva Konverteeritavad võlakohustused 21 Võlad tarnijatele Passiva
Arenguväljaminekud Ettevõtte siseselt loodud immateriaalne vara Muu immateriaalne põhivara Ettevõtte väliselt soetatud immateriaalne vara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud Lühiajalised võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konventeerida ettevõtte aktsia Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine
omanikele mõõdab raha, mis jääb firmal iga-aastaselt üle peale kõigi kulude ja maksude tasumist, ettevõtte investeerimisvajaduste rahuldamist ning võlausaldajatele tehtud makseid. Sisuliselt võib seda käsitleda summana, mida firma oleks teoreetiliselt suuteline maksma omanikele dividendideks. Vaba rahavoog omanikele leitakse valemiga: FCFE = puhaskasum + kulum - investeeringud - puhta käibekapitali kasv + uued laenud - laenude tagasimaksed Kust need näitajad leida? Oletame, et soovime leida vastavad näitajad möödunud aasta kohta. · Puhaskasumi leiame firma möödunud aasta kasumiaruande alumiselt realt. · Kulumi leiame kasumiaruandest ja/või rahavoogude aruandest alajaotusest "Rahavood äritegevusest". Kuna kulum on
Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest(järgmisel perioodil üleantavate toodete, kaupade eest)
Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest(järgmisel perioodil üleantavate toodete, kaupade eest)
Parkimine Iluteenused Kütus Terviseteenused Autoparandus ja -hooldus Ühistransport Kokku € Kokku € Laste kulud Finantsteenused Lapsehoidja, lasteaiatasu Õppelaen Õppemaks Eluasemelaen Trenn, huviring Tarbimislaen Kooliasjad Järelmaks Koolitoit Krediitkaardi tagasimaksed Riided Elukindlustus Mänguasjad, taskuraha Kodukindlustus Kokku € Kokku € Ravikulud Muud kulud Ravimid Kingitused Visiiditasud Annetused Hambaarst Lemmiklooma(de)ga seonduv Kokku € Kokku € Kulud kokku € TULUD KOKKU KULUD KOKKU JÄÄK
Question 11 Tulud on: a. aruandeperioodi sissetulekud b. varade suurenemine c. kohustuste vähenemine d. aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali Question 12 Rahavood investeerimistegevusest on näiteks a. kapitalirendi maksed b. aktsiate emiteerimisest laekunud summad c. saadud laenude tagasimaksed d. antud laenude tagasimaksed e. saadud laenud f. laenude andmine teistele osapooltele g. dividendide väljamaksed h. tasutud maamaks i. põhivara müük j. kaupade müügist laekunud raha k. põhivara ost Question 13 Bilansikirjel Kohustuslik reservkapital kajastataks a. aktsiate müügikasum b. teenuste müügi kasum c. vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud
Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused kokku
100(1+0,08/2)8=136,86€ Vastus: Neljanda aasta lõpuks teenime 136,86 eurot. 4. Investeerime 20 000 eurot 6 aastaks 10%-ga panka. Intress liidetakse põhisummale kord kvartalis. Kui palju teenime kuuenda aasta lõpuks? 20 000(1+0,1/4)24=36 174,52€ Vastus: Kuuenda aasta lõpuks teenime 36 174,52 eurot. 5. Laenan pangast 100 000 eurot korteri ostuks tähtajaga 4 aastat intressimääraga 6%. See laen tuleb tagastada võrdsetes osades 4 aasta jooksul. Tagasimaksed toimuvad aasta lõpus. Koosta endale tagasimakse graafik. Aastane Intress Põhiosa Põhiosa jääk makse 28 859,15 6000,00 22 859,15 77 140,85 28 859,15 4 628,45 24 230,70 52 910,15 28 859,15 3 174,61 25 684,54 27 225,61 28 859,15 1 633,54 27 225,61 0,00 100 000x6%=6 000 100 000-22 859,15= 77 140,85
Tagasimakse päev on kindel kuupäev.Üldjuhul on kehtestatud aastamaks. 2) Vaba tagasimaksega krediitkaart- kulutatud summa tagasimaksmisel saad ise valida tagasimaksmise aega ja summat. Tagasimaksmine võib toimub ka osade kaupa. Juhul, kui raha ei ole tagasi makstud kokkulepitud päevade jooksul, peab kasutatud summalt hakkama pangale maksma intressi. 3) Püsimaksega krediitkaart- kasutatud summa maksad pangale tagasi lepingus fikseeritud osamaksetena nind tagasimaksed on võimalik jaotada pikema perioodi peale.Kasutatud krediidilt tuleb iga kuu maksta intressi, mille pank võtab sinu arvelduskontolt automaatselt maha.
See on kohustuslik makse, laekub keskkonnainvesteerigutele ning maksab tootja Keskkonnamaks maksab tarbija,mõjutab tarbijat vähem tarbima, keskkonnatasusid eestis alates 1991 aastast, Majandusinstrumendid keskkonnakaitses Veenmine ja surve, adminstratiivsed(kuuletumine või karistus), majanduslikud Majandusmeetmed mida rakendatakse: Maksustamine (keskkonnatasud) Subsideerimine (mittetagastatav finantsabi, laenusoodustus, maksusoodustus) Sisse ja tagasimaksed Turooloomine, müüdavad saasteload(saastamisõigusega kauplemine, kindlustamine, tagatisraha süsteem) Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid, (mittekuuletumistasu, sooritustagatis)
Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku
10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad Kokku 14. Mitmesugused võlad Võlad tütar- või emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud viitvõlad Kokku 17
Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoog leitakse järgmiste näitajate summana: 1) rahavood põhitegevusest kokku; 2) Rahavood investeerimistegevusest kokku, välja arvatud riigieelarve seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsete finantsvarade ja § 72 lõikes 1 nimetatud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisega seotud tehingute rahavood; 3) Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud. 2 ERASEKTORI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
Muud masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Inventar Mööbel Seadmed Materiaalne põhivara kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 500 Laenukohustused 13 400 Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 13 900 Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 27 000 Maksuvõlad Kokku 500 Lühiajalised kohustused kokku Kohustused kokku 50 100 Omakapital 150 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 300 Kohustuslik reservkapital 27 800 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Liising - mitmesuguste seadmete, nt autode rentimine, kusjuures rendimaksed võetakse arvesse hilisemal võimalikul väljaostmisel. Mõistlik on kasutada, kui pole piisavalt raha, et endale auto osta. Järelmaks -aitab tasuda vajalike teenuste ja kaupade eest osade kaupa. Mõistlik on kasutada, kui vajatakse nt mingit kodumasinat, mida kasutatakse ka siis veel, kui järelmaks on tasutud. Krediitkaart - maksevahend ootamatute kulutuste katmiseks ja võimaldab sättida oma kulutuste tagasimaksed järgmisesse kuusse. Mõistlik on kasutada, kui ei suudeta nii palju iga kuu säästa, kui oli planeeritud, aga kaup soovitakse kohe kätte saada. 2.AVALIK TEAVE JA MEEDIA(õp.II osast lk 64-67): 1)Mõisted : Meedia - ehk massiteabevahend, üldnimetus trükiajakirjanduse, raadio ja televisiooni kohta. Avalik teave - riigiasutuses avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks.
·lühiajalisteks; ·pikaajalisteks. Lühiajaliste kohustisi kajastatakse bilansis: 1.laenukohustused. Siin näidatakse tasumisele kuuluvad lühiajalised laenud, mis omakorda jagatakse järgmisteks kirjeteks: a)lühiajalised laenud ja võlakirjad - lühiajalised (kuni 12 kuud) laenud, võlakirjad, arvelduskrediit ja muud finantseerimise eesmärgil tekkinud võlakohustused (tegelikult kasutatud summas, mitte eraldatud limiidi summas); b)pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil - pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul; c)konverteeritavad võlakohustused - lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2.võlad ja ettemaksed. Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa: a) võlad tarnijatele; b) võlad töövõtjatele; c) maksuvõlad; d) muud võlad;
Makstud ettevõtte tulumaks -26404 -15677 Kokku rahavood äritegevusest 868280 -216954 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Põhivara soetus -124751 -155653 Põhivara müük 620 1082 Kokku rahavood investeerimistegevusest -124131 -154571 RAHAVOOD FINATSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 54763 794470 Saadud laenude tagasimaksed -689470 -374429 Makstud intressid -5236 -7547 Kapitalirendi põhiosa maksed -848 -1619 Makstud dividendid -99328 -58976 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -740119 351899 RAHAVOOD KOKKU 4030 -19626 Raha ja raha ekvivalendi perioodi alguses 84724 104350 Raha ja raha ekvivalnetide muutus 4030 -19626
olemasolu , omafinanseeringut(tavaliselt 10+35% projekti maksumusest, mõeldud vastutuse tõstmiseks) ja kindlamaid tagatisi. Laenu tähtaeg sõltub investeeringu kasumlikkusest ja ei saa ületada investeeritava objekti eluiga. Tagasimaksmine toimub fikseeritud graafiku ja kokkulepete aluse. Intresse arvutatakse tegelikult võlgnevuselt 5. Hüpoteeklaen- laen, mis on antud kinnisvara tagatisel ja selle hüpoteegiga on tagatud nii laenu kui intresside tagasimaksed, kõige pikema tähtajaga laen. Laenu väljaandmine sõltub: 1) tagasimaksete ja sissetulekute suhtarvust 2) laenu summa ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmiseks kasutatakse tavaliselt annuiteet graafikut ( konstantne rahaline makse teatud arvu perioodide jooksul, kasutatakse kuu, kvartali ja aasta annuiteeti) annuiteedi valem A = laen+intressimäär/1-[1/ (1+intessim)]*n Veel kasutatakse ka bulletgraafik ning lineaarne graafik (laenu makstakse tagasi
finantseerida kaubavarude ostu. Nordea pank on Eesti on Soome Nordea Panga filiaal ja kuulub Põhjamaade suurimasse finantskontserni Nordea Bank AB (publ). Pordea pank pakub Eraklientidele Hariduslaenu, mille laenusumma on kuni 6400.- EUR (100 138.24 krooni) õppeaastas. Laen makstakse välja õppeasutuse poolt esitatud arve(te) alusel. Laenu intress on 9,5%. Hariduslaenu saab võtta õppekavaga määratud nominaalse õppeaja ulatuses. Laenu tagasimaksed algavad 12 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist või 2 kuud pärast õpingute katkestamist. LHV Pank on võrreldes teiste pankadega rohkem keskendunud klientide varade kasvatamisel ja investeeringute haldamisele. LHV Pannast saab võtta paindlikku laenu börsil noteeritud väärtpaberite tagatisel. Laenu tähtaeg on üks kuu, kuid see pikeneb vajaduse korral automaatselt. Laenu võid tagasi maksta ka enne tähtaega. Laenuvõtmise ja tagasimaksmise eest eraldi tasuma ei pea, samuti pole
Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm. Kanded pearaamatus: 1. Masinate ja seadmete soetamine ostuarve alusel: D 1830 Masinad ja seadmed D 1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks K 2310 Võlad tarnijatele 2. Põhivara soetamine kapitalirendi tingimustel ja vara arvele võtmine lepingu järgi: D 1830 Masinad ja seadmed K 2130 Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil K 2830 Pikaajalised kapitalirendi kohustused 6.3. Materiaalse põhivara kulumi arvestus 13 Vara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse, kuni vara on täielikult amortiseerunud või maha kantud. Kui täielikult amortiseerunud vara on kasutuses, hoitakse seda null-jääkväärtuses bilansis kuni vara eemaldatakse kasutusest.
1841 Kulum ehitised Varad Aktiva 1842 Kulum masinad ja seadmed Varad Aktiva 1843 Kulum muu materiaalne põhivara Varad Aktiva 1920 Patendid, litsentsid, kaubamärgid Varad Aktiva 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad Võlad Passiva Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed 2130 järgm.perioodil Võlad Passiva 2210 Ostjate ettemaksed Võlad Passiva 2310 Võlad tarnijatele Võlad Passiva 2430 Muud lühiajalised võlad Võlad Passiva 2510 Käibemaksu võlg (km.kogumiskonto) Võlad Passiva
ja vähenenud kütteõlide osatähtsus soojuse tootmises. Eesti küttemajanduses on seni valdav olnud kaugküte, mis moodustab kogu küttest ligi 70%. Kuigi kaugküttesse on taasiseseisvuse perioodil tehtud suuri investeeringuid, on selles valdkonnas jätkuvalt probleeme. Süsteemide rekonstrueerimise, energia kokkuhoidlikuma kasutamise ja osa tarbijate eraldumise tõttu väheneb kaugküttesüsteemis tarbimine ning üldkulud on suurenenud. Investeeringuteks tehtud laenude tagasimaksed jaotuvad kaugküttesüsteemi jäänud tarbijate vahel, tõstes energiaühiku maksumust. Majanduse struktuurist tulenevalt on energiasektor Eesti suurim keskkonnamõjutaja. Seni lahendamata probleem on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine. Teised olulisemad energeetika keskkonnamõjud on väävli- ja lendtuhaheitmete sattumine atmosfääri. Peamiselt põlevkivienergeetikast lähtuvalt
laenu andmised 30.11.2008 Note 2 Nov. 30 -12000 07.12.2008 Note 3 Dec. 7 -9000 23.12.2008 Note 1 Dec. 23 -13000 31.12.2008 korrigeerimiskanded 31.12.2008 Note 2 Nov. 30 31.12.2008 Note 3 Dec. 7 31.12.2008 Note 1 Dec. 23 2009 laenu tagasimaksed 07.01.2009 Note 3 Dec. 7 (koos intressiga) 9075 30.05.2009 Note 2 Nov. 30 (koos intressiga) 12720 31.12.2009 Note 1 Dec. 23 (koos intressiga) 14170 Kasumiaruanne 2008 (väljavõte) Finantstulud ja -kulud Note 1 Dec. 23 26 Note 2 Nov
KOKKU rühm 10. 0 kr Põhivara KOKKU 0 kr AK T I VA K O K K U 0 kr 0 kr PAS S I VA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 0 kr 11.2. Konventeeritavad võlakohustused 11.3. Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt KOKKU rühm 11. 0 kr 0 kr 12. Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 13.2. Vekslivõlad KOKKU rühm 13. 0 kr 0 kr 14. Mitmesugused võlad 14.1. Võlad tütar- või emaettevõtetele 14.2. Võlad sidusettevõtetele KOKKU rühm 14
FIE sotsiaalmaksud FIE tulumaks Eelmise perioodi palgavõlgade tasumine Eelmise perioodi maksuvõlgade tasumine Maksud Lisa 1 Muud maksud (maamaks, EV tulumaks, riigilõiv jmt) Finantseerimistegevusest Lühiajalise laenu tagasimaksed 9,333 9,333 Pikaajalise laenu tagasimaksed Kapitalirendi põhiosa maksed: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Väetise külvik Prits Kombain Töö auto 0 0 0 0 0 0 0 Intressimaksed Dividendide väljamaksed
Personalikulud 58,700.00 58,700.00 58,700.00 98,600.00 274,700.00 Üldjuhtimine 52,639.56 52,851.99 47,043.36 41,473.47 194,008.38 Kokku 111,339.56 111,551.99 105,743.36 140,073.47 468,708.38 TEGEVUSRAHAVOOG Liisingu põhisumma tagasimaksed 175,692.67 27,746.35 28,304.99 28,874.87 260,618.88 Arvelduskrediit 0.00 Arvelduskrediidi tagasimakse 100,000.00 120,000.00 30,000.00 250,000.00 FIRMA RAHAVOOG 14,024.02 19,086.66 17,711.65 134,239.16 185,061.49
PÕHIVARA KOKKU 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlakohustused 0 0 Tagatiseta võlakohustused 0 0 Konverteeritavad võlakohustused 0 0 Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 0 0 Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 0 0 Ostjate ettmaksed toodete ja kaupade eest 0 0 Võlad hankijatele 0 0 Hankijatele tasumata arved 0 0 Vekslivõlad 0 0 Mitmesugused võlad 0 0
Lõpetamata 7 214 1 213 4 351 kap.ehitus Põhivara kokku 100 993 119 482 118 957 Aktiva kokku 196 590 215 412 224 134 PASSIVA 31,12,07 31,12,2008 31,12,2009 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Lühiajalised võlad Liisinguvõlg 9 791 11 431 12 469 lühiajaline Pikajalised laenude 12 432 11 623 17 647 tagasimaksed Lühiajaline laen 15 000 17 952 17 978 Muud lühiajalised 12 439 6 575 10 695 võlad Ostjate ettemaksud 3 574 686 401 Võlad hankijatele 48 628 61 849 60 582 Lühiajalised võlad 101 864 110 116 119 772 kokku Maksuvõlad kokku 6 604 5 515 6 886 Viitvõlad sh
SISSETULEVAD RAHAVOOD Müügitulu Omakapital Pikaajalised laenud Lühiajalised laenud KOKKU SISSETULEVAD RAHAVOOD VÄLJAMINEVAD RAHAVOOD Väljaminevad rahavood investeeringutest Kokku väljaminevad rahavood investeeringutest Väljaminevad rahavood äritegevusest Kokku väljaminevad rahavood äritegevusest Väljaminevad rahavood finantseerimisest Lühiajaliste laenude tagasimaksed Pikaajaliste laenude tagasimaksed Dividendid Kokku väljaminevad rahavood finantseerimisest KOKKU VÄLJAMINEVAD RAHAVOOD RAHAVOOGUDE SALDO RAHA JÄÄK PERIOODI LÕPUS 5.6. KASUMIARUANNE (prognoos) 2016 2017 2018 13 Müügitulu Muud äritulud
Komendeering 0 0 0 0 Raamatupidamine 400 400 400 400 Masinahooldus 70 80 100 100 Kontoritarbed 60 50 65 55 Muud perioodikulud 20 30 30 40 Laenuprotsent % 20 20 20 20 Maksud 50 50 40 50 Investeeringud 100 100 150 150 Laenude tagasimaksed 500 500 500 500 Majade ehitus 30000 500 200 200 Kalastus 1500 100 100 100 tarbed(paadid,ridvad) Muud kulud 1000 1000 1000 1000 Väljaminekud kokku 35410.2 4790.2 4565.2 4780.2 9.3 Lõppkasum LÕPPKASUM -....... 3299.8 4687.00 6246.00
tarbimisega (energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis), transpordimaksud (raskeveokitele, mootorsõidukitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, jäätmekäitlus, pakendid, maavarad)) keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: o maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) o subsideerimine (pankade, finantsasutuste mõjutamine) o sisse- ja tagasimaksed (taara, pandipakendid) o turu loomine, müüdavad saasteload o keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud seirejaamades KESKKONNASEIRE ÜLESANDED – keskkonna saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine; saasteainete kauglevi jälgimine; keskkonnaindikaatorite
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -28 747 -150 589 6 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 3 308 0 Tasutud tütarettevõtjate soetamisel -242 0 4 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 0 -2 035 807 18 Antud laenud -20 000 -92 019 2, 4 Antud laenude tagasimaksed 52 730 1 499 977 2,4,18 Laekunud intressid 0 22 495 Kokku rahavood investeerimistegevusest 7 049 -755 943 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -91 164 -100 400 9 Makstud intressid -6 410 -11 540 6
Masu ajal kasutati palju sellist asja et põhiosalt anti maksepuhkust ja maksid vaid intressi Samas kasutati ka liitintressi, kus tänu sellele põhiosa pidevalt suurenes. Raha ajaväärtuse valemit võiks teada TVn = PV(1+i)n PV algsumma I on intressimäär N perioodide arv 100(1+0,1)1 = 100x1,1 = 110 (Tulevikuväärtus - jääb vahele) Võib-olla vaid see, et võrdsetes osades tehtavate maksete seeriat nimetatakse annuiteediks. St, et need tagasimaksed on iga kord võrdsed. Raha nüüdisväärtus. Vt konspektist. Oluline on diskonteerimine. See on raha nüüdisväärtuse arvutamine. Praktikas kasutatakse seda, et teada saada palju raha kasvad Kui midagi reservi pannakse Et teada saada iga aastase laenu kasutamissumma arvutada. See kõik eelnev pidi olema juba eelmine kord läbitud... Põhivara Põhivaraks nimetatakse seda, mida kasutatakse rohkem kui üks aasta. Pannakse paika ka soetamise väärtus. Kasut. tulu saamiseks ja on.
45 Laekunud intressid 35.00 Muud rahavood äritegevusest - 14,093.10 Kokku rahavood äritegevusest 526,177.45 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud materiaalse põhivara müügist 500.00 Kokku rahavood investeerimistegevusest 500.00 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud pangalaen 70,000.00 Saadud pangalaenu tagasimaksed - 57,000.30 Makstud dividendid - 914.00 Makstud intressid - 1,025.30 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 11,060.40 Kokku rahavood 537,737.85 Raha ja raha ekvivalendid per alguses 117,225.00 Raha ja raha ekvivalendid per lõpus 639,170.25 Raha ja raha ekvivalentide muutus 521,945.25
Koolituskulud Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) Käibemaks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Finantseerimistegevusest Pikaajalise laenu tagasimaksed Lühiajalise laenu tagasimaksed Intressid Käibemaksu korrigeerimised 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Dividendide väljamaks (brutoumma) Kasutamine kokku 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Finantseerimistegevusest tegevusaastal Pikaajalise laenu tagasimaksed 0.00 0 tagasimaksmisele
Kanna säästmiseks mõeldud summa kohe peale sissetuleku laekumist spetsiaalselt kogumiseks mõeldud kontole. Kas sul on ülevaade oma väljaminekute kohta? Korja ostutsekke ning jälgi ja analüüsi, mille peale kulutad. Kas käitud alati mõistlikult? Laenud kasvavad siiski Suurenenud pole laenajate hulk, vaid laenud on kasvanud suuremaks ja pikaajalisemaks. Keskmine laenusumma kasvas 50% ja keskmine igakuine tagasimakse 70%. Laenude-liisingute-järelmaksude igakuised tagasimaksed moodustavad laenukohustusega perede netosissetulekutest keskmiselt neljandiku (aasta tagasi 19%). Mina arvan, et iga inimene peaks olema nii tark ja mitte kaasa minema ostuhullusega. Võiks olla rohkem säästma soodustavaid reklaame, mitte just reklaame, et rohkem ostetaks, midagi sellist mida kellegil tegelikult vaja ei lähe. Kasutatud materjal: Ajalehed (Postimees, Äripäev jne) Internet (www.kodutohter.ee, www.tarbija24.ee, www.minuraha.ee jne)
Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest Väljamaksed töötajatele (tööjõukulude sh. maksude väljamaks) Väljamaksed, mis on seotud kauplemise eesmärgil hoitavate lepingutega Makstud või tagastatud tulumaks Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Laenude tagasimaksed Makstud dividendid Kokku rahavood finantseerimistegevusest Rahavood kokku Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus Raha ja raha ekvivalentide muutus. 150,000 0 -48,000 -240 0 101,760 0 0 0 0 0 0 0 101,760 92,000 193,760 101,760
26. Mille järgi planeeritakse võlad ja ettemaksed? Kasutatakse parameetrilist meetodid, müügikäibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Materiaalse põhivara soetus või müük ja finantsinvesteerimise soetus. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud. Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja – toode või teenus, mille omahinda soovime leida. 31. Muutuvkulud ja püsikulud ning nende käitumine
teatud saasteainete sisaldusele, mürale, heitveele või ka toodetes ohtlike ainete sisaldusele kehtestatud piirmäärasid), standardid (kkjuhtumissüsteemid ISO 14001 ja EMAS), piirangud, keelud, järelvalve b. Keskkonna mõjud on füüsikalis-keemilised, bioloogilised, kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud. 15. Keskkonna majanduslikud abinõud. Näited Eesti kohta. Maksustamine, subsideerimine (rahaliste toetussummade andmine), sisse-ja tagasimaksed, turu ergutamine, müüdavad saasteload, keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid. emissioonimaks (nt. veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu) , teenusmaks (heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis), administratiivmaks (kalapüügi-õiguse tasu, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu), kaudsed maksud (energia ja transpordi maksud), maksude diferentseerimine (alandada keskkonnasõbralike toodete hindu ning tõsta kkohtlike toodete hindu;
Saastaja maksab põhimõtte sisu. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud, saastamise ja loodusvara kasutamise maksud). Erinevate keskkonnamaksude osakaalud Eestis. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad ja nende muutus. Näitd. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses (administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve). Maksustamine, subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad saasteload. Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid. Näiteid keskkonnatasudest Eestis (emissioonimaks, teenusmaks, administratiivne maks, kaudsed maksud, maksude diferentseerimine. Subsiidiumid. Turu ergutamine. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist). Saastaja maksab printsiibi põhimõte. Keskkonnaseire. Seire mõiste. Keskkonnaseire seadus ja selle eesmärgid. Keskkonnaseire ülesanded. Seire tasandid
tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); · saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; · maksude tagasimaksed; · tagastamised tarnijatelt; · kindlustussummade laekumine; · võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) · tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); · teenuste eest tasumine; · töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); · intresside maksmine*; · kindlustus- maksed; · maksude tasumine; · kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8
a) Laenu laekumisel pangaarvele: D: Arveldusarve 1 000 000 EEK K: Pikaajalised laenud 1 000 000 EEK b) Intressi arvestamine iga aasta lõpus: D: Intressikulud 120 000 EEK K: Viitvõlad (intressivõlad) 120 000 EEK c) Intressi maksmisel D: Viitvõlad(Intressivõlad) 120 000 EEK K: Arveldusarve 120 000 EEK d) Neljanda aasta lõpul kantakse järgmise aastal tagasimaksmisele kuuluv summa lühiajaliseks kohustuseks D: Pikaaajalised laenud 1 000 000 EEK K: Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil 1 000 000 EEK e) Laenu tagastamisel viiendal aastal makstakse ka intress viimase aatsa eest D: Intressikulud 120 000 EEK D: Pikaajaliste laenude tagasimaksed järg perioodil 1 000 000 EEK K: Arveldusarve 1 120 000 EEK 37. Emiteeritud võlakirjade müük nimiväärtusega Firma müüs nimiväärtusega 500 000 EEK väljaantud 5-aastase tähtajaga võlakirjad müügihinnaga 500 000 EEK. Intressi makstakse 2 korda aastas 1 jaanuaril ja 1 juulil.Aastane
Finantseerimistegevusest tegevusaastal Pikaajalise laenu tagasimaksed 0.00 0 tagasimaksmisele
tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa – rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); • saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; • maksude tagasimaksed; • tagastamised tarnijatelt; • kindlustussummade laekumine; • võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); • teenuste eest tasumine; • töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); • intresside maksmine*; • kindlustus- maksed; • maksude tasumine; • kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8
00 254.10 254.10 254.10 254.10 254.10 254.10 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0.00 7.70 7.70 7.70 7.70 7.70 7.70 Koolituskulud Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) Käibemaks 766.00 138.00 87.00 191.00 173.00 104.00 107.00 113.00 Finantseerimistegevusest Pikaajalise laenu tagasimaksed Lühiajalise laenu tagasimaksed Intressid Käibemaksu korrigeerimised 0.00 #VALUE! #VALUE! 1,109.00 563.00 2,033.00 522.00 Dividendide väljamaks (brutoumma) Kasutamine kokku 4,735.00 1,598.00 #VALUE! #VALUE! 3,178.80 2,218.80 3,706.80 2,231.80 Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale Eelneva perioodi nõuded-kohustused (va
KÕIK KULUD KOKKU 10 077 9 589 9 591 9 602 9 614 9 626 10 137 9 649 9 661 9 672 9 684 9 696 116 597 183 078 190 480 PUHASKASUM (-KAHJUM) 2 611 3 099 3 097 3 086 3 074 3 062 2 551 3 039 3 027 3 016 3 004 2 992 35 659 43 720 122 028 Seadmed, masinad (arvuti) 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 14 400 5 000 5 000 Laenu tagasimaksed 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 24 000 24 000 2000 14 7.3.Ettevõtte rahavoogude prognoos Rahavoogude prognoos annab hea ülevaate kõikidest ettevõtte planeeritavatest kulutustest ning rahalistest allikatest ja sissetulekutest erinevate finantseerijate lõikes (vt tabel 9). Tabel 9
kapitalirendikohustused, (konverteeritavate kohustused arvelduskrediit ja muud võlakohustuste puhul tuleb RTJ 9 finantseerimise eesmärgil vajadusel eraldada tekkinud võlakohustused, omakapitali komponent). pikaajaliste laenukohustuste Kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel kajastamisel lähtuda RTJ 9 perioodil (st lähema 12 kuu jooksul), konverteeritavad võlakohustused (lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu)
annaabi.ee 
