....................................... 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .......................................................................... 6 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Teleskoop (< vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava
Kus kasutatakse läätsi? Karin Torim 8.b Luup ehk suurendusklaas. Luubina töötab igasugune kumerlääts kui vaadeldav ese asetada läätsele lähemale selle fookuskaugusest. Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on:
Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava tähe suhtes paigal, kuna Maa teleskoobi all pöörleb. Tähed asuvad niivõrd kaugel, et valgus tuleb neilt paralleelse kiirtekimbuna. Seepärast kogub teleskoobi objektiiv iga vaatevälja jääva tähe valgust kogu
................... . 3 Tulevikuteleskoopide ehitusest............................................................................ 4-5 Adaptiivoptika...................................................................................................... 6-7 Tulevikuteleskoobid............................................................................................. 8 TELESKOOBIPROJEKTID TULEVIKUS.........................................................9-12 1.1 Magalheasi ja Kolmekümnemeetrine teleskoop............................................. .9 1.2 Euroopa Eriti Suur Teleskoop..........................................................................10 1.3 James Webb'i kosmoseteleskoop.....................................................................11 1.4 Infrapunateleskoop ,,Herschel"........................................................................12 Kokkuvõte.............................................................................................................. 13
.............................. 2-3 Kosmonautika............................................................. 4-5 Kosmoseprogrammid.................................................. 6 NASA.......................................................................... 7 Tartu Observatoorium.................................................. 8-9 Kasutatud kirjandus......................................................10 2 Teleskoobid Kui itaalia astronoom, füüsik ja filosoof Galileo Galilei kuulis 1609.aastal leiutisest nimega teleskoop, tegi ta endalegi ühe, olemata varem ühtki sellist leiutist näinud ning teades vaid, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad
............................................................................18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu..............................................................................22 3. TELESKOOBID.............................................................................................................. 29 3.1. Tõravere Observatooriumi 1,5 meetrine teleskoop...................................................29 3.2. Kaasaja suurimad teleskoobid...................................................................................32 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................35 RESUME..............................................................................................................................36 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................
.................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA................................................................................... 10 3.1 SILM............................................................................................................. 10 3.2. TELESKOOBID............................................................................................. 11 3.2.1 Teleskoop............................................................................................... 11 3.2.2. Läätsteleskoop..................................................................................... 11 3.2.3. Peegelteleskoop................................................................................... 12 3.2.4. Raadioteleskoop................................................................................... 12 3.2.5. Teleskoopide süsteemid......................
vastu, muutuks nende vaheline kaugus 100 aasta jooksul vaid ühe tuhandiku võrra. Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Kui kanda planeedi tee taevakaardile, näeme, et see meenutab silmust. 3. Astronoomiainstrumendid. Teleskoop. Hubble'i kosmoseteleskoop. Raadioteleskoop. 15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi, mis andis astronoomidele kahekordse võidu: suurendas vaatenurka (e toob kauged esemed lähemale) ja teiseks võimaldas objektiiv kui lääts valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga ja suurt teleskoopi ei saa käes hoida. See on monteeritud liikumatule alusele.
* poolustel 3 471,94km = 0,273 Maa läbimõõtu, mass 7,35∙1022 kg = 0,0123 Maa massi, tihedus 3,35 g/cm3, raskusjõud pinnal 0,1654g (gkuu=1,622 m/s2), paokiirus 2,38 km/s, pinnatemperatuur (ekvatoriaalpiirkonnas) * keskmine -53°C, * madalaim -203°C, * kõrgeim +117°C, atmosfäärirõhk pinnal 0 atm. Kuu on oma mõõtmetelt emaplaneedi suhtes kõige suurem kaaslane. Ta asub Maale nii lähedal, et keskmine vaatleja näeb tema pinnal sama palju detaile kui astronoom keskmise suurusega teleskoobiga Marssi uurides. Kuna Kuu asend joonel Maa – Kuu – Päike muutub, siis muutub ka Kuu nähtav kuju. Kuu faasides räägitakse järgmistes lõigetes põhjalikumalt. Kuna Kuu ja Maa on mõlemad Päikesest palju väiksemad läbipaistmatud kehad, siis tekib nende taha täis- ja poolvarjudest koosnev varjupiirkond. Kui emb-kumb satub teise varjupiirkonda, tekivad Kuu- või Päikesevarjutused. Varjutusi käsitletakse põhjalikumalt järgmistes lõigetes.
paigutatavate valgusfiltrite abiga.( 2.) Tähtede kaugus ja liikumine Teleskoopide ja nende juurde kuuluva täppistehnika abil saame määrata tähe täpse asukoha taevavõlvil ning jälgida selle muutumist. Esiteks märkame parallaktilist liikumist, selle käigus jõuab täht aasta möödudes endisse asukohta, kujutades taevas ellipsi läbimõõduga murdosa kaaresekundis. Selle liikumise põhjuseks on Maa liikumine orbiidil; mõõtes teleskoobi abil parallaksi, saame määrata tähe kauguse. Aastatepikkune mõõtmine näitab, et osa tähti muudab oma asukohta ka jäädavalt. Seda liikumist nimetadakse omaliikumiseks ja ta kajastab tähtede tõelist ruumilist liikumist. Suurim omaliikumine on Barnard'i tähel Maokandja tähtkujus 10,3'' aastas. Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi. Sellisel moel on määratud paljude tähtede
mis aastakümneid maailmas valesti on olnud. 2 Kuu teke Kuu tekkimise põhjuseid hakati otsima alles üheksateistkümnendal sajandil, alates sellest ajast on levinud selle kohta mitu teooriat. Üsna vastuolulise inglase, esimesena loodusliku valiku teooria avaldanud Charles Darwini poeg George Darwin oli tuntud ja lugupeetud astronoom, kes uuris innukalt Kuud ning avaldas 1878. aastal niinimetatud jagunemisteooria. George Darwin oli vist esimene astronoom, kes väitis, et Kuu eemaldub Maast. Teades Kuu eemaldumise kiirust, arvutas Darwin pöördtehtega välja, millal Maa ja Kuu võisid olla ühe massina koos. Tema arvamuse kohaselt pöörles see sulanud, püdel sfäär väga kiiresti, tehes täispöörde umbes viie ja poole tunniga.
soovisin sellel teemal kirjutada. On ju Kuu tekitanud inimestes tuhandeid aastaid aukartust ja imetlust, nii ka minus. Loodan, et suudan lugejaid viia sammukese lähemale teadmaks, mis on Kuu. 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB? 1.1. Faktid Kuust Kuu on Maale lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. Joonis 1. Maa ja Kuu võrdlus Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul umbes üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi.
Tal õnnestus muretseda oma observatooriumile tolleaegse parima optiku Fraunhoferi konstrueeritud pikksilma - refraktori 9-tollise objektiiviga, mis oli tol ajal suurim, aga ka parim maailmas; enne seda kasutusel olnud refraktorid olid väga puudulikud, sest valguse erisugused värvid ei koondunud ühte fookusesse ning taevakehade kujud olid segatud vikerkaarivärvidest väärkujudega. Selle ,,kromaatilise" vea kõrvaldas Fraunhofer, valmistades objektiivi kahest osast - kumerast kroonklaasist ja õõnsast flintklaasist. Olles muidu ka meisterlikult valmistatud, ületasid Fraunhoferi objektiivid oma kujude puhtuselt tolleaegseid palju suuremaid peegelteleskoope. Tartu Tähetorni valdusse tuli kõige võimsam optiline abinõu maailmas. Seda täiendati täpse mõõtmisriistaga, niitmikromeetriga, mis asetati pikksilma fookusesse ja mis liikuva ämblikuvõrgust
,,Ma võiksin sulguda pähklikoorde ja lugeda end mõõtmatu ruumi kuningaks..." 5 Võib-olla mõtles Hamlet seda, et kuigi me inimloomakesed oleme füüsiliselt nii nõrgad, on meie mõistus vaba tunnetama kogu Universumit, astudes vapralt sinna, kuhu isegi Star Trek'is6 kõheldakse siseneda ja kuhu satume vaid halbades unenägudes. Ilmaselge on see, et maailmaruum aina paisub ja avardub. Seda kinnitab ka Hubble'i teleskoop, mis võimaldab meil tungida kaugele ilmaruumi sügavustesse. Seal näeme miljardeid ja miljardeid erineva kuju ja suurusega galaktikaid. Planeet, millel elame meie, tiirleb ümber tähe, mis omakorda asetseb ühe Linnutee tähesüsteemiks kutsutava galaktika spiraalses välisharus. Galaktika spiraalharudes olev tolm varjab meie eest vaate Universumile Galaktika tasandis, kuid me näeme hästi mõlemale poole seda tasandit ja võime kaardistada kaugete galaktikate
,,Ma võiksin sulguda pähklikoorde ja lugeda end mõõtmatu ruumi kuningaks..."5 Võib-olla mõtles Hamlet seda, et kuigi me inimloomakesed oleme füüsiliselt nii nõrgad, on meie mõistus vaba tunnetama kogu Universumit, astudes vapralt sinna, kuhu isegi Star Trek'is6 kõheldakse siseneda ja kuhu satume vaid halbades unenägudes. Ilmaselge on see, et maailmaruum aina paisub ja avardub. Seda kinnitab ka Hubble'i teleskoop, mis võimaldab meil tungida kaugele ilmaruumi sügavustesse. Seal näeme miljardeid ja miljardeid erineva kuju ja suurusega galaktikaid. Planeet, millel elame meie, tiirleb ümber tähe, mis omakorda asetseb ühe Linnutee tähesüsteemiks kutsutava galaktika spiraalses välisharus. Galaktika spiraalharudes olev tolm varjab meie eest vaate Universumile Galaktika tasandis, kuid me näeme hästi mõlemale poole seda tasandit ja võime kaardistada kaugete galaktikate asukohti (joon
jätkab laienemist. Arvatakse, et see toimus 17,1 miljardit aastat tagasi. Suur Pauk tähendab seda, et universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogias universumi alguseks. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle. 1 spiraal, Kauged täheparved, kus üksikuid tähti pole näha, paistavad meile uduste helendavate laikudena, üks suur helendav udune vöö läbib terve taeva - Linnutee; juba teleskoobi käsutamise algpäevil avastati, et Linnutee vöös on näha eriti palju tähti; mida tugevam pikksilm, seda rohkem neid on näha, ja juba ammu oli selge, et Linnutee on tegelikult miljonite tähtede koondis, mis paistab udusena sellepärast, et silm üksikuid tähti ei näe, vaid tajub nende koguvalgust. elliptilised, Elliptilised galaktikad on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised hajusgalaktikad
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. „Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“ Foto allikas: „Inimese füsioloogia“, lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. Copyright 2012-2015 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid „Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole
elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
