Taanlased Click to edit Master text styles Taani Second level Third level Fourth level Taani on Fifth level konstitutsiooniline monarhia! Seal riigis on ka kuninganna! Taanlased on: Click to edit Master text styles · Rahuarmastav rahvas. Second level · Tagasihoidlikud ja Third level mõõdukad. Fourth level · Hullud küünalde järele. Fifth level · Armastus ja vajadus on taani hinge tähtis osa. Usk: Hasle kirik · Taani riigi ...
TAANI Käthy Kaits MTTp-13 Üldandmed Pealinn Kopenhaagen Riigikeel taani Rahvaarv 5 602 600 KuningannaMargrethe II Sümbloid Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Rahvuslind on kühmnokk-luik. Pinnamood Jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid. Keskmine kõrgus on 31 m. Künkad Ejer Bavnehøj (170,35 m) Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, kõrgus merepinnast 170,86 m) Yding Skovhøj (170,77 m) Himmelbjerget (147 m) Veestik Umbes 65 000 maapealset vooluveekogu. Pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km). Kõige sügavam järv on Furesø (36 m). Kõige suurema pindalaga onArresø (39,5 km²). Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd. ...
Eesti loodus. LÄÄNEMERI Maret Vihman TÜNK Page 1 Eesti loodus. LÄÄNEMERI Maria Tsatsuro KELA 1 Täida Kooliatlase või loengu põhjal: SAARED LAHED, VÄINAD RIIGID 17- Skagerrak 1-Sjaeland T. 18- Kattegat 2-Fye T. 19- Väike Belt 3-Lolland T. 20- Suur Belt 29- Eesti 4-Rügen Saks. 21- Sund 30- Läti 5-Bornholm T. 22- Irbe/Liivilaht 31- Leedu 6-Usedom Saks/P. 23- Soela väin 32- Soome 7-Ööland R. 24- Ahvenameri 33- Rootsi 8-Gotland R. 25- Botnia/Põhjalaht 34- Taani 9-Saarema 26- Soome laht 35- Saksamaa 10-Hiiuma...
Taani-Muusika on idülliline. Looduses pole suuri kontraste nii ka muusikas. Fantastika on helge ja õilis. Väga tugevad saksa mõjud. Taani kunst muusika on väga vana. Kopenhaageni õukonnas oli muusika elu alati kõrgel järjel ja on teada et 1612 aastaloli õukonnas palgal üle 30 laulja ja üle 30 pillimängija pluss veel 16 trompetisti. 1689 aastal lavastati esimene ooper. Välismaalaste tulv oli nii suur et oma muusikat ei olegi. 19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus. 14 saj alates oli sõltuv taanist. Keel oli taani, rõivas oli taani. 19 sajandi algul lööb norra taanist lahti aga liidetakse kohe rootsiga. 1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb...
Põhiteave Gröönimaa kohta Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsus ala, mis hõlmab ka Gröönimaa saari. Kanadale kuuluvast Ellesmere'i saarest Narese väin, milles asub ka Tartupaluki saar. Väina laius kitsaimas kohas on 26 kilomeetrit. Kanadast eraldab Gröönimaad lõunast Baffini laht ning ka Davise väin. Idast eraldab Gröönimaad ja Islandit Taani väin, mille laiuseks on 300 kilomeetrit. Gröönimaa pindala on pindalast ligikaudselt viiskümmend korda suured. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 kilomeetrit. Elanike arv Gröönimaal on ligikaudu 56 615 inimest. Viimane loetlus Gröönimaal oli 1.jaanuaril 2011.aastal. Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja Ameerikast. Ajalooliselt ja majanduslikult on Gröönimaa aga väga tihedalt seotud Euroopaga. Nime saamine ja tähendus Gröönimaa sai oma nime juba sajandeid tagasi. Kui sinna elama asunud islandlased, kui viimsed sellele nimeks panid Grænla...
SAKSAMAA Reno Kööts ja Ervin Ranna 9.A Võru Kesklinna Gümnaasium SAKSAMAA Üldpindala 357 031 km2 Rahaühik Euro () Rahvaarv ~81,7 miljonit (2010) Poliitiline süsteem Liitvabariik Riigikeel Saksa keel Pealinn Berliin Rahvastikutihedus 229 in/km2 GEOGRAAFILINE ASEND Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Holland Veekogud Bodensee järv Suurim järv Saksamaal Läänemeri Põhjameri Reini jõgi Elbe jõgi Doonau jõgi Weseri jõgi Euraasia manner Euroopa maailmajagu LOODUS Vaheldusrikas maastik PõhjaSaksamaal madalamal, KeskSaksamaa künklikuma maastikuga ja LõunaSaksamaa mägisem Pinnavormid PõhjaSaksa madalik Tasane ala PõhjaSaksamaal Keskmäestik Künklik ala KeskSaksamaal Alpi eelmäestik Kõrgeim tipp Zugspitze (2962m) Siseveed Jõed : Rein, Elbe, Doonau, Weser, ...
Kristel Tikerperi ROOTSI Referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ÜLDANDMED ..........................................................................................................................3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 RIIK............................................................................................................................................ 5 Riigikord................................................................................................................................. 5 Haldusjaotus............................................................................
Island Tanel Treial Andres Hillep Marsruut · Eesti (Tallinn lj) · Rootsi · Norra · Island (Reykjaviki lj) · Linnulennult 2400 km · Kogu reis 6 päeva Riigi geograafiline asend · Loode Euroopas · 65N 18W · Idast Norra · Lõunast Iirimaa ja Suurbritannia · Läänest ja põhjast Gröönimaa (Taani) Riigi iseloomustus · Pealinn: Reykjavik · Pindala: 103 000km2 · Riigikord: Unitaarne vabariik · Keel: Islandi keel · Religioon: 84% on luterlased Rahvastik · Rahvaarv: 305 300 (2006) · Rahvaarvu poolest väikeriik · Rahvastiku tihedus: 3 in/km2 · Linnades 92% rahvastikust · Rahvastik kasvab ja vananeb Loodus · Loodusvöönd: tundra · Pinnamood: mägine · Meri Islandi ümber ei jäätu · Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel · Suved lühikesed ja jahedad · Talv suhteliselt pehme Islandi majandus · Kõrgelt arenenud majandu...
1 Sisukord Saaremaa üldinfo......................................................................................................................... 3 Kirev ajalugu................................................................................................................................ 4 Rikas loodus. ............................................................................................................................... 4 Palju vaatamisväärsusi................................................................................................................. 4 Õlu. .............................................................................................................................................. 5 Leib............................................................................................................................................... 5 Tuulikud...............................................................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Taani Referaat geograafiast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Geograafiline asend.................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Ajalugu................................................
EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU SISSEJUHATUSEKS Eesti looduskaitse ajaloos eristatakse peamiselt nelja perioodi: 1. Kuni I maailmasõja lõpuni (-1918) 2. Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX saja...
1297- Taani kuningas E.Menved keelas metsaraie 3. saarel Tallinna lähedal. Esimene dateeritud looduskaitse. 1644- J.Gutslaff urvaste pastor avaldas ''pikse palve''see rääkis pühavee reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõust. 1664- hakati rajama talurahvakoole, rootsi metsa seadus laienes eesti aladele. Sellega kaasnes säästev metsaraie ja mõndade puuliikide säilitamine. 18 saj- hakati rajama mõisaparke 1853 asutati eesti loodusuurijate selts 1910- asutati I looduskaitseala eestis 1913- asutati saarema loodussõprade selts 1920- asutati eesti looduskaitse sektsioon, see tegeles loodusmälestusmärkide arvele võtmiseg,uurimise ja hoidmisega eestis 1924 hakkasid ilmuma looduhoiuga seotud ajakirjad (eesti loodus) 1935- võeti vastu I Eesti Loodukaitsesead. Mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool looduskaitsealasi. Asutati riigi looduskaitse nõukogu 1936- alustas tööd esimene riiklik looduskaitse inspektor ( Gustav Vilbas...
TAANI KUNINGRIIK Geograafia referaat Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................ 2 ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED.................................................................................................................................. 3 GEOGRAAFILINE ASEND................................................................................................................. 3 .................................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED......................................................................................
Gröönimaa Asukoht Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel Ümbritseb Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean Üldandmed Pindala: 2 166 089 km² Rahvaarv: 57 637 (2010. a seisuga) Pealinn: Nuuk Staatus: Taani omavalitsuslik ala Keeled: grööni; taani Kliima Talved on Gröönimaal külmad, suved jahedad Keskmine temperatuur suvel lõunas on +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC Aasta keskmine sademetehulk on 736mm Põhja-Gröönimaal on sademete hulk väiksem kui Lõuna-Gröönimaal Talvel ei ole Gröönimaal neli kuud üldse päeva, seega on seal polaaröö. Loodus Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega Igijää ja -lume paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 0...
NORRA Sigrid Vergi 10.klass Üldandmed · Riik: Norra Kuningriik (Kongeriket Norge) · Pealinn: Oslo · Pindala: 323 802km² · Rahvaarv:4 950 000 (juuli 2011.a.) · Rahvastiku tihedus: 14,4 in/km² (juuli 2010.a.) · Riigikeel: norra ja saami keel · Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend · Asub Põhja-Euroopas · Paikneb mere ääres · Norrat ümbritseb Barentsi meri, Norra meri ja Põhjameri · Naabrid on lõunast Taani, läänest Island. Maismaapiiri omab Rootsi, Soome ja Venemaaga Rahvastik · Norrakad moodustavad 88,6% kogu rahvastikust ja immigrandid 11,4% · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt- umbes pool rahvstikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul · 77% rahvastikust elab linnades · Keskmine eluiga meestel 77,4 ja naistel 82,9 aastat Loodus · Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets · ...
Meri ühendab Meri ühendab meid teiste rahvaste ja kultuuridega. Mereriigina on Eestil ka merepiir. Iga mereäärne riik tohib kuni 12 meremiili laiuse rannikumere riba kuulutada oma territoriaalveteks. Merepiiri osas on Eesti saavutanud kokkulepped Läti, Soome, Venemaa ja Rootsiga. Meri ühendab suuremat osa maailma riikidest. Avameri on ju laevasõiduks vaba ja mereäärsetesse riikidesse pääseb Eestist ilma kellegi teise maa-alasid läbimata. Sellist reisimist võimaldab meile Viking Line, Põhjamaade suurim laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad sõidavad Läänemere laevaliinidel. Viking Line on aastakümneid olnud Silja Line'i konkurent, nüüdseks on ta Tallinki peamine konkurent Soome ja Rootsivahelistel liinidel, aga ka Tallinn-Helsingi liinil. Viking Line on tuntud oma tasakaaluka majanduspoliitika ja säästliku majandamise poolest. Viking Line sihtkohad on Soome, Ahvenam...
Tallinna Teeninduskool 021PK Birgit Bucht Iseseisev töö geograafias Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Tallinn 2008 2 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra Kuningriik Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ja suuruseks on 385 155 km². Pealinnaks on Oslo. Rahvaarv on 01.04.2007 aasta seisuga 4 691 500 inimest ja tihedus on 14 in/km². Norras on kaks riigi keelt. Üheks on norra keel ja teiseks uusnorra keel. Uusnorra keelt kasutab 10% norra keele kõnelejaid. Norra rahaühikuks on kroon ehk NOK. Norra kuninkaks on Harald V ja peaministriks Jens Stoltenberg. Norra lipp Norra vapp Meeste keskmiseks elueak...
Edvard Gieg 1843-1907 Sündis mereäärses väikelinnas Bergenis. Juba lapsena kuulis ta emalt norra rahvaviise, jättis need meelde ning improviseeris siis kuuldud teemadel hilisõhtul salaja klaveril. 12. aastaselt kirjutas ta esimese teose. -> uhkuse asemel sai saksakeele õpetajalt laituse-pettumus elulõpuni Õppis Saksamaal Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut 14 aastat elas Oslos. Töötades pianisti ja dirigendina ning aidates kaasa muusikaühingu loomisele. Helilooja viimased 27 aastat möödusid taas sünnilinnas Bergenis. Käis tihti välismaal esinemas. Naine oli taani päritoluga laulja ning esitas kontsertidel sageli Griegi laule. Helilooja saatis teda klaveril. Kõikjal kus ta esines saatis teda edu. Mitmetes Euroopa maades valiti ta muusikaakadeemia liikmeks, tuntud Cambridge ülikool andis talle 1893a. audoktori nimetuse. Eesmärgid heliloojana Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ...
Looduskaitse ajalugu Eestis 2010 Kui kord kõik algas ... · Umbes 5 000 aastat tagasi Eestisse ränanud hõimud suhtusid loodusesse austusega · Neil olid pühad paigad: hiied, kivid, puud, jõed · Eestis on praeguseks teada ligi 550 hiit ja enam kui 2 000 pühapaika Esimesed loodust kaitsvad seadused · Aastast 1297 on teada esimene seadus nimelt keelas Taani kuningas metsaraie Tallina lähisaartel · 1664. aastal laienes Eestisse Rootsi metsaseadus · Aastal 1853 asutati Eesti Loodusuurijate Selts, kõigepealt lasid nad eemaldada Emajõest palju kalatõkkeid 1910. aasta Eesti looduskaitse algus · Rajati Eestisse esimene looduskaitseala Vilsandi saare majakavahi eestvedamisel · 14. augustil sõlmiti saarte rendileping eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde seda sündmust peetaksegi Eesti looduskaitse alguseks Mõned tähtsamad aastaarvud · 1936- alustas tööd esimene Eesti looduskaitse inspektor · 1941 oli Eestis kaitse ...
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). ...
Koostaja: Õpetaja: Läänemeri. 1.Nimeta riigid, mis asuvad Läänemere ääres? Vastus:1)Rootsi.2)Soome 3)Venemaa 4)Eesti 5)Leedu 6)Läti 7)Poola 8)Saksamaa 9)Taani. 2.Nimeta vähemalt 4 Läänemeres kasvavat vetikat. 1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi...
1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. 1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus. 1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" 1879-Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1910-rajati vilsandi saare majakavaht artur toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon 1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1925-loodi hiiumaal tahkuna poolsaarele jugapuude kaitseala 1927-võeti kaitse alla kuressaare lähistel asuv linnulaht 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1930-võeti kai...
Õppeülesanne. Eesti Kuidas tutvustaksite mõnes välisriigis Eestit inimestele, kes pole kunagi meie riigis käinud? Kus Eesti asub? Millise ajalooga on riik? Miks tulla Eestisse? Mida siin teha ja vaadata? Kirjutage sel teemal essee! Kui lähimad naabrid kõrvale jätta, siis ei tunta Eestit peaaegu üldse. Mitmetel on negatiivne eelaimus Eestist. Külm, karske ja väsinud maa, mis tihti ajatakse sassi ENSVL-ga. Nüüd, olles Euroopa Liidus, on Eestimaa maine paranenud. Inimesed on hakanud mõistma et me oleme Euroopa Liidu maa, mitte Venemaa omand. Iga riikidevahelise piiri kujunemise taga on eelkõige sõjaline ja poliitiline ajalugu. Läänemere avaosa ning Soome lahe ja Riia lahe näol on Eestil läänes , põhjas ja edelas merepiir. Eesti maismaapiir Vene Föderatsiooniga kulgeb Narva jõe, Peipsi ja Pihkva järve ning kagus (Pihkva järvest Pedetsi jõeni) ka maismaa kaudu. Piir Lätiga lõunas ( Pedetsi jõest Iklani) on maismaapiir. Ees...
SOOME VABARIIK Suomi(Soome keeles) Üldandmed: Soome Vabariik paikneb põhja euroopas, asub Rootsi ja Venemaa vahel ja piirneb Soome lahe ja Botnia merega. Pindala: 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid), natukene väiksem kui Montana.(osariik USAs) Naaberriigid:Venemaa, Rootsi, ja Norra. Riigipiiri pikkus:2,628 km Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Rahvaarv:5,223,442 (Juuli 2005 ) Pealinn:Helsinki Pealinna rahvaarv: Helsinkis elab 2003. aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased:1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Eur...
HAMLET Shakespear'i teoses Hamlet, on peategelase, noore Taani printsi kaudu näidatud oma eesmärkide eest võitlemist. Hamletist on sannud õnnnetu idealisti võrdkuju, kes ihkas tõe ja õigluse jalule seadmist. Hamlet oli väga mitmekülgne karakter. Ta oli väga tark ja haritud seda näitas tema vaimukas keelekasutus. Ta teadis, et temast ei saaks hea kuningas, kuigi ta tundis end moraalsest küljest teistest paremana. Hamlet oli rahva seas populaarne, ta pidas enda ülessandeks maailma parandada. Noor prints teadis, et tema onu Claudius oli tema isa mõrvar, kuid Hamlet ei soovinud meest lihtsalt tappa. Ta oli õiglane tema eesmärgiks sai rahvale Claudiuse tõeline pale päevavalgele tuua. Hamlet armastas ja austas enda isa ning riigi vastu tundis ta sama. Hamlet mõistis et onu jõhker tegu ei saa jääda karistuseta. Enne oma isa mõrva oli Hamlet elanud ideaalses maailmas, kuid kodukohta naastes pidi ta r...
Riigi iseloomustus Norra Norra asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Skandinaavia poolsaarel. Naaberriikideks on idas Rootsi, lõunas üle mere Taani ning läänes üle mere Island. See on ümbritsetud ida- ja põhjakaldast Norra merega ning lõunakaldast Põhjamerega. Riigi kuju on põhja-lõuna suunal piklik ning suhteliselt kitsas, kõige laiem osa asub lõunas ja Norra põhjaosa ulatub üle Rootsi ja Soome ülaosa kuni Venemaani välja. Oslo kaugus Tallinnast on umbes 876 km. Kellaaeg erineb -1 tunni võrra, see tähendab seda, et kui Eestis on kell nt 21:00, siis Norras on 20:00. Seal elab (1. jaanuari 2011 seisuga) 4 920 305 inimest ning see on keskmine riik. Rahvastiku paiknemise keskmine tihedus – 16 in/km2 (2008 a andmed) Rahvaarv (x 1000) 5,000 4,900 ...
ROOTSI SISUKORD 1. Rootsi kuningriik...........................................................................lk 1 2. Loodus...........................................................................................lk 2 3. Riik................................................................................................lk 3 4. Majandus.......................................................................................lk 4 5. Rahvastik.......................................................................................lk 5 6. kasutatud kirjandus........................................................................lk 6 Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Rootsi Kuningriik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast rootsi Konunga...
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o ...
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Roots...
Saksamaa Liitvabariik Marsruut Reis õhutranspordiga 2 h Eestist Frankfurti 995 kr - 7395 kr üheotsapilet, Estonian Air hinnakiri seisuga 28.02.2008 Linnulennult ~950 Km Reis Autoga: Eesti Läti Leedu Poola - Saksamaa Sõit kestab 1-2 päeva ~1125 Km Üldandmed Pealinn - Berliin Rahvaarv - 83 251 851 Pindala - 357 022 Km² Rahaühik - Euro Religioon Protestandid 38% Katoliiklased 34% Muslemid 28% Valitsemisvorm - Parlamentaarne liitriik Keel - saksa keel Geograafiline asend Kesk-Euroopa Koordinaadid 47º ja 55º põhjalaiuse vahel 5º ja 15º idapikkuse vahel Naaberriigid Poola Austria Prantsusmaa Holland Tsehhi Sveits Taani Luksemburg Rahvastik ~83 miljonit inimest, millest ~ 76 miljonit sakslast ~ 7 miljonit välismaalast Rahvastiku tihedus 230 inimest/km² Negatiivne iive -0,02% Kes...
Rootsi Anastassia Krasulina 11A klass ROOTSI KUNINGRIIK ROOTSI KUNINGRIIK paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga . Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne os...
ROOTSI KUNINGRIIK MILLEST JUTTU TULEB...? Rootsi üldandmed Loodus Kliima Loodusvarad Majandus Kultuur Haridus Rahvastik ja keeled Usk ROOTSI ÜLDANDMED Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaarel Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Riigikeel rootsi Rahvaarv 9 234 309 (2008), Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik Rahaühik Rootsi kroon (SEK) LOODUS Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m) KLIIMA Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 1°C, ...
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
Tallinna Tööstushariduskeskus Roland Randma Looduskaitse Eestis Referaat Tallinn 2014 Sisukord Looduskaitse ajalugu.............................................................................................. 3 Looduskaitseseadus............................................................................................... 3 Kaitstavad loodusobjektid...................................................................................... 4 Kaitsealad............................................................................................................... 4 Rahvuspargid.......................................................................................................... 4 Lahemaa rahvuspark........................................................................................... 4 Matsalu rahvuspark................................................................................................
Kokkuvõtlik töö Gröönimaa kohta 8.kl Juhendaja: Gröönimaa Pindala: 2 166 089 km² Elanikke: 56 462 Pealinn: Nuuk Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on gröönlased, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid p...
Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik WILLIAM SHAKESPEARE (1564-1616) sündis 23.aprillil jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas Stratford-on-Avoni linnakeses. Ta õppis kohalikus ,,grammatikakoolis", abiellus varakult ja asus 1587.aastal elama Londonisse. T tegutses näitleja ja dramaturgina pealinna mitmes tuntud trupis, saades kuulsa ,,Globe-i" ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis Shakespeare oma sünnilinna. Pärimuse järgi langeb tema surmapäev kokku sünnipäevaga. 1623. aastal anti esmakordselt välja tema kogutud draamateosed. Teda soosisid nii kuninganna Elizabeth 1 kui ka kuningas James 1. Shakespeare`i ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nn ajalookroonikad. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust armastus aga on Shakespeare`i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad Shakespeare`i komöödiad on ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära eimi...
Osula Põhikool Soome Referaad Koostaja: Kristel Rajatamm Juhendaja: Iines Urm Osula 2009 Sisukord: Üldandmed..............................................................................................................................3 Lipp.........................................................................................................................................4 Vapp........................................................................................................................................4 Majandus.................................................................................................................................5 Geograafiline asend................................................................................................................6 Kliima.............................................
1. I maailmasõda põhjused, ajend, tulemused. Aeg. Põhjused:Võimule tulek (kolooniaties), Ei soovitud Saksamaa kasvavat majandusliku edu, puudusid rahvusvahelised organisatsionid, sõda romantiseeriti (tehti propaganda). Ajend: Austria- Ungari troonipärija tapmine. Tappis Serbia üliõpilane. Tulemused: Euroopa riikide piirid muutusid drastiliselt. Purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austra-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Suured inimkaotused, tehnika areng, muutused ühiskonnas (naised, pessimism). Aeg: 28.07.1914-11.11.1918. 2. Muutused sõjapidamises 3 näidet, muutused ühiskonnas positiivsed/ negatiivsed. Muutused sõjapidamises: Sõjalennukid, tankid, mürkgaas, positsioonisõda ehk kaevikusõda. Positiivsed muutused: naiste iseseisvumine. Meestega võrdsete õiguste saamine, mitmed rigid kehtestasid iseseivuse. Negatiivsed muutused: füüsiliselt ja vaimselt kurnatud, elutustase langes, levisid epideemiad. 3. Inims...
ISLAND Üldandmed Pindala: ~100 000km2 Rahvaarv: üle 300 000 Pealinn: Reykjavik Tähtsamad keskused: Akureyri, Keflavik (lennujaam) Riigikord: Vabariik Geograafiline asend Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima ...
Ökoloogilised globaalprobleemid Mida rohkem me maailmalt võtame, seda suuremaks muutuvad meie võlad ja lõpuks võib tulla aeg, mil me peame oma võlad tagasi maksma, tagasi maksma ajal, mis meie elu jätkamise seisukohalt võib-olla vägagi ebameeldiv. Norbert Wiener Las Vegas KASVUHOONEEFEKT Ülle Kõpp Õhu saastamisega seotud globaalprobleemid K a s v u h o o n e e fe k t O s o o n i a u g u d H a p p e v ih m a d Maa atmosfääri koostis · 78 % gaasilist lämmastikku · 21 % hapnikku · 1 % süsihappegaasi, väärisgaase, veeauru jne. Kasvuhoonegaasid · Süsihappegaas CO2 · Veeaur H 2O · Metaan CH 4 · Dilämmastikoksiid N 2O · Osoon O3 Kasvuhooneefekt Atmosfäär Päike Kasvuhoonegaasid Maa Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid · Aurumine veekogudest · Vu...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Soome vabariik Koostas: Siim Paluoja Juhendaja: Ene Külaots PÄRNU 2011 1 Sisukord: 1 Riigi nimi 2 Soome välispoliitika 3 Soomlased 4 Soome riigi lipp 5 Geograafiline asend 6 Loodus tingimused 7 Soomele kohane kliima 8 Majandus 9 Ajalooline ülevaade Soome majandusest 10 Majandus kasv 11 Majanduse struktuur 12 Maksutase 13 Väliskaubandus 14 Kasutatud kirjandus 2 Riigi nimi: Tavapärane riigi nimi eesti keeles: Soome Vabariik Rahvusvaheline tavapärane nimi: Republic of Finland Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland Kohalikus keeles pikk nimi: Suomen Tasavalta Kohalikus keeles lühike nimi: Suomi Soome on parlamentaarne vabariik. Võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament- Eduskund, milles on ruumi 200...
KUNSTIAJALUGU 16.Renessansi maalikunst Madalmaades, Eestis. Madalmaade kunst 15.saj: · Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. · Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile.(tähtis altarimaal) · Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea me...
Nord Stream Nord Streami maagaasijuhe on 1224 kilomeetri pikkune ning kahetoruline, mis kulgeb läbi Läänemere Venemaalt Saksamaale. Firma Nord Stream asutati 2005. aastal selleks, et planeerida, ehitada ja opereerida tulevast maagaasijuhet. Firma Nord Streami peakontor asub Sveitsis. Idee ehitada 1224 kilomeetri pikkune gaasijuhe merepõhja, käidi välja 2002 aasta novembris. Nord Streami gaasijuhtme koguinvesteering on 7,4 miljardit eurot. Enamuse projektist finantseerivad Nord Streami aktsionärid, kes katavad 30% kogukuludest. Ülejäänud 70% tuleb pankadelt ja muudelt allikatelt. Nord Streami maagaasijuhe on kõige otsem ühendus Venemaa gaasivarude ja Euroopa Liidu vahel. Väidetakse, et aastatepikkused põhjalikud uuringud Läänemeres on näidanud, et gaasijuhtme rajamine Läänemerre on üks ohutumaid ning keskkonnasõbralikumaid võimalusi saata Venemaa gaas Euroopasse. Minu arvates, pole see juhe mi...
Saami keeled Sissejuhatuseks · Saami keeled on rühm soomeugri keeli ,mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Soomes ,Rootsis, Norras ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Tihti arvatakse ekslikult ,et saami keeled on üks suur keel. · Saame on kutsutakse ka lapplasteks. Erinevad saami keeled · Kokku on olemas 11 saami keelt · Saami keeltest on juba 2 keelt välja surnud. Need on kemi ja akkala saami keeled. · Järgmised 7 saami keelt on juba suures väljasuremisohus: lõunasaami ,turjasaami , ,koltasaami ,umeå ,piteå ,inari ja kildini saami keeled. See tähendab ,et nendel keeltel on väga vähe rääkijaid ja enamus neist on vanem põlvkond. Veel saami keeli · Veel on olemas Lule sami keel ,mida kasutab emakeelena umbes 2000 inimest.Neist on kahjuks enamus ikkagi vanem põ...
1. Eestlaste muinasusund Usundi alla käisid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Nende tajumine pühana anti edasi põlvest põlve ja mõnikord ka isiklikest kogemustest. Kombed ja uskumused muutusid ajapikku sõltuvalt eluviisidest ja samuti aitas uskumuste muutumisele kaasa naaberhõimude ja –rahvastega suhtlemine. Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi ja see pidi uskumuse kohaselt olema kõigis elusolendites, mõningates objektides, paikades ja taevas. Taevas oli eriti oluline ja oma väge näitas muinasinimestele äikse kaudu. Väge leiti ka mõningates sõnades ja neid kasutades sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid omasid erilist väga ja neid kutsuti tarkadeks (nõidadeks). Kõige rohkem väge arvati inimestel ja loomadel olema peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvadest ja hammastes. Selle tõttu kanti enda kaitseks või loo...
Romantism 19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine 2)Subjektivism ja individualism,( tähtis on kirjaniku mulje elust, mitte objektiivne elu ise.) 3)Idealism ja fantaasia valitsemine 4)Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid) 5) Melanhoolia( sügav kurvameelsus) 6) Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud) 7) Zanritena põhiliselt romaan ja luule. Romantism...
Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine 1)Nimeta 3 riigi tunnust! rahvas territoorium riigiorganid suveräänsus 2) Millised on kaks põhilist riigi valitsemisvormi? Kuidas need omakorda jagunevad? a)vabariik (sh parlamentaarne ja presidentaalne vabariik) b)monarhia( absoluutne-ja parlamentaarne) 3)Nimeta praegu Euroopas olevaid kuningriike! V:Rootsi,Norra,Taani,Holland,Belgia,Suurbritannia 4) Milline valitsemisvorm kehtib tänapäeva Eesti Vabariigis? V: Eestis kehtib parlamentaarse vabariigi valitsemise vorm. 5)Mida tähendavad mõisted föderatsioon ja unitaarriik? V: föderaalriik on riik, milleosad on suhteliselt iseseisvad( nagu Ameerika Ühendriigid) unitaarriik on riik,millesse ei kuulu isesisvaid osi,riigil on ühtne seadusandlus ja ühtsed võimu- ja valitsuasutused. ...
PÕHJAMAADE ROMANTISM NORRA TUNTUIM HELILOOJA EDVARD GRIEG. 1843-1907 Oli helilooja, pianist, dirigent, organiseeris üritusi, muusikakirjanik. Ta sündis Norra linnas Bergenist ja talle hakkas õpetama muusikat ta pianistist ema ja ta 12 aastaselt hakkas juba komponeerima. Norra viiuldaja Ole Bulli rõhutas Griegi astuma konservatooriumisse, mille lõpetas ülikooli 1862 aastal helilooja ja pianisti diplomiga. Ta tuli tagasi pärast kooli lõpetamist oma vanasse kodulinna, kus ta kontsert oli väga menukas. Suurt rolli etendas Rikard Nordraak, kellega tegi muusikaühingu. Mis hakkas muusikat propageerima(taani, rootsi jne) Euterpe- tutvustada publikule taani, rootsi norra heliloojate loomingut. 18..? rajas Troldhauger(ehitis, tema kodu, nüüd majamuuseum, mis on Bergenist väljas) seal on säilitatud asjad nii nagu vanasti, seal on väiksemid kontserte. 1898 organiseeris Bergenis norra muusikafestivali, seal esinesid tuntud muusikud, 1906-1907 olid...
Eesti Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on EestiEuroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ning kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Or...
Analüüs Norra riigi kohta geograafiliste kaartide põhjal 1) Riigi pindala: 323 782km², rahvaarv: 5 051 275, pealinn: Oslo, riigikord: konstitutsiooniline monarhia, rahaühik: kroon(NOK) 2) Geograafiline asend: manner-Euraasia, maailmajagu- Euroopa äärmuskoordinaadid- 71º N ja 21º E ning 56ºN ja 3º E vahel, naaberriigid-Venemaa, Soome, Rootsi, Taani 3) Pinnaehitus: Norra on väga mägine. Ta moodustab suurema osa mägismaa. Tähtsamad mäestikud on: Galdhøpiggen(2469m), Glittertind(2464m), Store Skagastølstind(2403m), Sentralntind(2348m) Madalike leidub ainult Oslo ja Trondheimi ümbruses. 4) Ilmastik: Väga mahe ja niiske kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on umbes: 2-5 kraadi ja juuli keskmine on: 11-16 kraadi. Sademete langemine on piirkonniti väga erinev. Mägistel piirkondadel võib sademeid langeda kuni 2225mm. Aasta keskmine sademete hulk mägedest Ida pool asuvatel aladel jääb alla 300mm. Tava...
annaabi.ee 
