Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tšiili". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsiili, rahvastik, kõrb, mullad, turism, santiago, vöönd, metsad, äärmuspunkt, pinnamood, troopiline, kordiljeerid, andide, atacama, jõed, suremus, põhjenda, autotransport, vedudes, pikim, boliivia, lähistroopiline, vööndid, millisesse, sündimus, arendamiseks, troopika, kasvatamisel, võsa, segamets, okasmets, metsamassiivid, energiamajandusKOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993
Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1 Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG
Tartu Kivilinna Gümnaasium TSIILI Koostaja: Reelika Tuum Klass: 10A Tartu 2012-2014 1. Geograafiline asukoht Tsiili asub Lõuna-Ameerikas, Vaikse ookeani läänerannikul. Seetõttu on Tsiili asukoht soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Põhjast piirneb Tsiili Peruuga, idast Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes aga Vaikse ookeaniga. Asend algmeridiaani suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 460ll 750lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 220ll ja 680lp. Asend ekvaatori suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 180ll 690lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 560ll 690lp.
TSIILI Referaat geograafias Nimi Klass Juhendaja: Tartu 2013 Sisukord 1. Tsiili Vabariik 2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km². Pealinn on Santiago, mis asub Tsiili keskosas. Riigikeel on hispaania keel. 2. SUURREGIOON
IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAES, LAIA, Mercosur, MIGA, MINURSO, MINUSTAH, NSG, OAS, OPANAL, OPCW, PCA, RG, SICA (pealtvaataja), UN, UNASUR, UNCTAD, UNESCO, UNFICYP, UNHCR, UNIDO, Union Latina (pealtvaataja), UNTSO, UNWTO, UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit Argentinast ? Aroma Café, SudAmerican International Company, Foodex Argentina. Argentina rahvastik Kui palju inimesi elab selles riigis? Argentinas elab 40,913,584 inimest. Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Argentiina on suur riik. Rahvastiku paiknemine Argentinas: Naabritega võrreldes on Argentiina oma naabritest üle. Tihedamalt on asustatud Argentiina kesk- ja põhjaosa, kuna seal on suuremad keskused. Samuti on seal ka suuremad jõed, maapind on tasane, kuna tegemist on madalikuga. Lõunapoolne osa on hõredamalt asustatud, kuna seal on mägine
Sissejuhatus Tsiili Pealinn: Santiago Pindala:756 950 km Rahvaarv:13 231 803 Riigikeel: hispaania Peamised usundid: 100% kristlus Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Tsiili peeso Täiskasvanute kirjaoskus: 94% Keskmine eluiga: 72 aastat Inimesi 1 arsti kohta: 2170 Telereid 1000 inimese kohta: 205 Tsiili on pikim riik maailmas, ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetrit. Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit.Andidest kaitstuna oli see ala viimane osa Ameerikast, mille hispaanlased okupeerisid, aga 1818. aastal sai Tsiili uuesti iseseisvaks.Pärast aastatel 1973-1990 kestnud sõjaväelise diktatuuri lõppu on riigi poliitiline
geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosa lühike ülevaade looduslikesr tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne) Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal kui see, tekitades pika põua. Lõuna naudib aga mõõdukaid tingimusi - jahedad talved ja keskmine aastane temperatuur mitte üle 18 ° C. Talve külmad on üsna
Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal, tekitades pika põua. Lõuna naudib aga mõõdukaid tingimusi - jahedad talved ja keskmine aastane temperatuur. Mitte üle 18 ° C. Talve külmad on üsna tavalised, aeg-
Sveits asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos. Tema naaberriigid on: põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Lichtenstein. Merepiiri Sveitsil ei ole. Sveits asub 45 ja 48 põhjalaiuskraadi ja 6 ja 11 idapikkuskraadi vahel. Pealinna Berni geograafilised koordinaadid on 46°57 N, 7°27 E. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Pinnamood Sveits on väga mägine riik. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid, Juura mäestik on noor kurdmäestik. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu
Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Argentiina asub Lõuna- Ameerika mandril, Ameerika maailmajaos, kuulub Ladina- Ameerika regiooni.. Algmeridiaani suhtes asub ta lääne pool. Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. Argentiinal on viis naaberriiki- Brasiilia, Boliivia,Uruguay, Tsiili ja Paraguay. Iseloomusta riigi kuju. Riigi kuju on piklik, ülalt on laiem ja altpoolt muutub kitsamaks. Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinadid. Kõige läänepoolseim punkt on 32 kr.ll ja 71kr.lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 38 kr.ll ja 57 kr.lp. Argentiina asub ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolseim äärmuspunkt on 22 kr.ll ja 66kr.lp. Lõunapoolseim äärmuspunkt on 55 kr.ll ja 65kr.lp
Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)? Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Iseloomusta linnade paiknemist
läänepoolkeral, Lõuna-Ameerikas. Riik paikneb mandri lõunaosas ning on pikliku kujuga. Riik piirneb idaosas Atlandi ookeaniga ning lääneosas Andidega. Naaberriikideks on Tsiili, mis asub läänes, Boliivia ja Paraguay põhjas ning Brasiilia ning Uruguay kirdes. Argentina hõlmab 2 780 400 ruutkilomeetrise ala Lõuna- Ameerikas. Kogu pindalast moodustab kõigest 1,57% veekogud. Lisaks soovib
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses
.............................................................................................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. 2
................................................6 4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?................................................................................................6 5.Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? ..........................................................................7 METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS.................................................................7 1.Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasus %)? Kas seda on vähe või palju?...................7 2.Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid?.................................................... 7 3.Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?..............................................................................................................................7 4
Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp
Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas.Loodusvarad mida leiab: pliid, tsinki, tina, vaske, rauamaaki, mangaani, naftat ja uraani. 3 Argentina kaart
Minu Argentiina 1) 2) Argentiina naaber läänepoolt on Tsiili, põhjapoolt Boliivia ja Paraguay ja idapoolt Brasiilia ning Uruguay. 3) Argentiina asub lõuna ja lääne poolsfääris ning asukoht annab väga suure mitmekesisuse riigi kliimale. Riigi põhjaosas on troopiline kliima ning väga kuumad ja niisked suved ja kuivad talved, mil on oht põudadele. Kesk-Argentiinas on kuumad suved äikesevihmadega ja jahedad talved. Argentiina lõunaosas on soojad suved ning külmad talved suure lumehulgaga, viimane eriti tihe mägipiirkondades. Keskmiselt:
Portugali ja Aafrika kultuuridest, väga omanäoline, elav ja kirgas, milles on ka mõjutusi Itaaliast, Saksamaalt, Hispaaniast, Araabiast ja Jaapanist Maailmakuulsad karnevalid ja jalgpalli suur populaarsus Loodus Riigi ulatus põhjast lõunasse on enam kui 4300km, Atlandi ookeani rannajoone pikkus on 7400km.Riigi põhjaosas, Guajaana mägismaa, on maa kõrgeim tipp Loraima. Mägismaade sademerikkamail aladel kasvavad igihaljad ja heitlehised metsad, kuivemal aladel on põõsassavannid ja hõrendikud. Bs kasvab u.5000 liiki taimiveerand kogu maailma taimeliikidest. Maa keskosas asub Amazonase madalik maailma veerikkaima jõe ja troopiliste vihmametsadega. Huvitavaid fakte: Brasiilia oli Portugali koloonia üle 3 sajandi (15001822) Seal asub maailma suurim vihmamets, mis koos Amazonase jõgikonnaga hõlmab kolmandiku Brasiilia pindalast Ööpäevane temperatuur enamasti ei lange alla 20kraadi
· Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? 1. Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsuse). 34% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. 2. Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Saksamaa oma suurusega on väga mitmekesine. Põhja-Saksamaa on madal lauskmaa. St et seal sobib põllumajandusega tegeleda. Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes on viljarikkaid uhtmaad - marsid ehk padurad, mis osalt on meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised, st ei sobi seal tegeleda põllumajandusega.Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid......................................................................................................
Kontuurkaart 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus). a) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, läänes Guyana ja idas Kolumbia. Venezuelas eristub neli põhilist piirkonda. Maracaibo madalikku loodes piirab kolmest küljest mäed, neljandat meri. Ala on lame ja Maracaibo järve poole kaldu. Järv katab suure osa sellest madalast maast. Järvest lõuna pool on maa-ala soine
Peruu lõunaosas, piiril Boliiviaga, asub imeilus Titicaca järv, kuhu suubuvad mõned olulised jõed, nagu Coata ja Huenque. Peruus räägitavateks riigi keelteks on hispaania keel ja ketsua keel. Peale ketsuka keele räägitakse Lõuna-Peruu mägismaadel rohkesti veel teist indiaani keelt aimaraad.Peruu pindalaks on 1 285 220 km² ning tal on ka palju naaberriike ja need on Ecuador, Columbia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. Riik piirneb 2000 km ulatuses Vaikse ookeaniga. Külma Humbolti hoovuse tõttu on rannikuala kõrbeline. Andide kolme aheliku (Ranniku-, Lääne-, Ida-Kordiljeeride ) vahel on sügavad orud, maa lõunaosas Lääne- ning Ida-Kordiljeeride vahel 3000-4000 m kõrgune kuiv Altiplano kiltmaa. Maa kõrgeim tipp on Huasacaran (6769 m). Maa põhja- ja idaosas laiuvad Amazonase troopilised vihmametsad. Rahvastik Peruu pealinnaks on Lima, kus on 5 706 100 elanikku, terves Peruus aga elab
.......................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.....................................................................6 Rahvusvahelised organisatsioonid..........................................................................................6 4. Rahvastik.................................................................................................................................8 4.1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis...........................................................................10 4.2 Linnastumine...................................................................................................................12 5.Energiamajandus..............................................................................................
PERUU 1.Riigi üldandmed: a) Geograafiline asend- Lõuna-Ameerika lääneosa, pindala- 1285216 km2 piiri pikkus: 7461 km naabrid- Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Ecuador. Lõunast piirneb Vaikse Ookeaniga. b) Riigi rahvaarv: 29907003 inimest. Peruu maailma mastaabis keskmine riik rahvaarvu järgi. c) Rahvastikuandmed: Rahvastiku keskmine vanus: 26,4 aastat Eluiga, selle võrdlus Eestiga: 71,03 aastat. Eestis 73,08 aastat. Sündimus: 19 sündi/1000 inimese kohta Suremus: 6,13 surma/1000 inimese kohta Rahvastiku juurdekasv: 1,193% Rändesaldo: -0,93/1000 inimese kohta Linnastumise tase % : 71% Põhirahvus, rassid, etnilised grupid: peruulased
Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja- Ameerika alasi, mis jäävad Rio Grandest (Rio Bravo del Norte) lõuna poole. Ladina-Ameerika nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli. Näiteks- hispaania, prantsuse ja portugali keel. Vaatamata sellele võib leida mõnes L-A riigis ametlikuks keeleks inglise või hollandi keele. Ladina-Ameerikasse kuuluvad riigid Argentiina, Aruba, Belize, Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Costa Rica, Kuuba, Dominikaani VR Ecuador, El Salvador, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Guatemala, Guyana, Haiti, Honduras, Martinique, Mehhiko, Hollandi Antillid Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Puerto Rico, Saint-Martin, Saint Pierre ja Miquelon, Uruguay, Venezuela Ladina-Ameerika on segakultuur, mis on kujunenud Lõuna-Euroopa japõliselanike kultuuride segunemisel, mõju on avaldatud ka Musta- Aafrikariikide poolt. ARGENTIINA
.................................... 12 2 Riigi üldiseloomustus Brasiilia pindala on 8 511 965 km² ( 47% kogu Lõuna-Ameerika pindalast ). Brasiilias elab 202 656 788 inimest. Brasiilia on nii pindalalt kui rahvaarvult viies riik maailmas. Brasiilia on suur riik, tema maismaa piir on 14 691 km, mille järgi on ta kolmas Hiina ja Venemaa järel. Lisaks on Brasiilial maismaapiir kõigi Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Brasiilia pealinn on Brasília. Brasílias elab 2 481 000 inimest. Brasiilias räägitakse portugali keelt ning rahaühikuks on Brasiilia reaal ( BRL ). Geograafiline asend Brasiilia asub Lõuna- Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos. Brasiilia naaberriigid on Uruguai, Argentiina, Paraguai, Boliivia, Peruu, Kolumbia, Venetsueela, Guajaana, Suriname ja Prantsuse Guajaana. Brasiilia asub Atlandi ookeani ääres. 3 Looduslikud tingimused
Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kõrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi. Norra eksportis 2007. aastal Eestisse kaupu umbes 700 miljoni norra krooni eest. Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni
estravel.ee/pics/menu/estraveller/ 2005-6/peruu/peruu_kaart.gif&w=250&h=373&ei=BxbuTuDdGIGD-wba0- mcAg&zoom=1&iact=rc&dur=634&sig=111943944075167069854&page=1&tbnh=132&tb nw=88&start=0&ndsp=31&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=62&ty=53 Peruu on riik Lõuna-Ameerikas. Riigi geograafilised laiused on 12°2.6 lõunapikkust ja 77°1.7 läänelaiust. Peruud ümbritseb läänest Vaikne ookean. Naaberriikideks on tal Ecuador, Colombia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu ) Tartust Peruu pealinna Limasse on 11 815 kilomeetrit. ( Viide : http://maps.google.com/maps?hl=en&tab=wl ) 2. ÜLDANDMED RIIGI KOHTA Pindala : 1 285 220 km2 Rahvaarv : 29 496 000 (2010 aasta seis) Rahvastiku tihedus : 23 in/km2 Pealinn : Lima Riigi keel : hispaania Rahaühik : Nuevo Sol e. Uus sol (PEN) President : Ollanta Humala Ajavöönd : maailmaaeg -5
jaapani muinasjuttudes. 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Jaapan on kõrgeelutasemega heaolu riik 2.1 Arengutaseme iseloomustamine 2.1.1 Elanikearv Jaapanis elab 126 772 000 inimest. Jaapan on rahvaarvu suuruse poolset üheksas riik Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. 2.1.2. Rahvaarvu kasv Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1
Aastane keskmine temperatuur maismaal varieerub 12°C juures ja mägisel alal põhjaosas üle 18 °C. Aastane keskmine sademetehulk maismaal on varieerub üle 3000mm ja põhjas mägisel alal alla 300mm. Aktiivsete temperatuuride summa lõuna osas jääb vahemikku 2500- 1000 ja põhja osas 1000- alla 500 . Vegetatsiooni perioodi pikkus on peamiselt terves riigis aastaaegne. Saagikuse arv aastas on üldiselt 2 korda. 8.3.Mullad Portugalis on levinud rohkem okasmetsa leetmullad. Mullad on põhiliselt liivased ja kuivad ning ka happelisemad, ning ka vulkaaniliste kivimite koostisega. Mullad on vähem viljakad ning toitainete vaesed- vajavad niisutust. Viljakad mullad on liivsavised mullad ja viljakas muda Tejo jõe ja teiste peamiste jõgede ääres. Madeira saarel on viljakam vulkaaniline muld. 8.4.Maaparandustööd Maa parandustöid tuleb teha eriti põhjaosas, kus on mägine ala- rajatakse terasspõlde,
Kui riigi keskmine on 10-15? C, siis lõunaosas ulatub keskmine temperatuur 20?C ning põhjaosas 3-5?C. Riigi põhjaosas ületab keskmine temperatuur nulli üldse vaid paaril kuul aastas. Ka sademed jaotuvad väga ebaühtlaselt. Kui kõige niiskemal alal - Vaikse ookeani rannikul sajab 2400-2700 mm ning Atlandi rannikul 1000-1400 mm aastas, siis riigi põhjaosas on sademete hulk alla 400 mm aastas. Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Enamik riigist paikneb okasmetsade vööndis, kuid Atlandi ookeani rannikul esineb ka segametsasid ning Ontario järve lähistel on säilinud lehtmetsagi. Iseloomulik lehtpuu on punane vaher, mille leht on Kanada rahvussümboliks olnud juba 18. sajandist alates. Levinumad okaspuud on must ja kanada kuusk, ameerika lehis, ebatsuuga, hiidelpuu ning palsaminulg. Palsaminulg on laialdaselt levinud Põhja-Ameerika ida ning eriti kirde osas. Üldse kasvab mets
annaabi.ee 
