Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tšehhovi novellide õpimapp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ragin, jonõts, tsehhov, tsehhovi, novellid, mõist, ööd, gromov, neiu, novellide, peksa, koomiline, kudias, imesta, lama, kadrina, näidendite, alltekst, tungida, inimhinge, teravmeelsus, lugedes, arstiteaduse, erinevas, kartus, talumees, filosoofiat, tuppa, peksab, praksis, ükskõikne, rass, õpimapp, juhendaja, anneli, särg, põhitunnusedAnton Tsehhovi novellid ' Sisukord Sisukord .............................................................................................. .2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused ...........................................................3 Palat nr 6 ...............................................................................................4 Palat nr 6 mõistekaart ............................................................................. 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike .....................................................................................
Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina" Kolm lõiku Tolstoi kohta KOKKUVÕTE Dostojevski Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik 1
käis. Peatselt sai temast mitme huumoriajakirja kaastööline Kirjutas andekaid(,,Õunte pärast"), kuid ka psühholoogiliselt teravaid lugusi(,,Papa"). Kirjutas sotsiaalselt kaalukaid ja uuenduslike novelle. 1884 lõpetas Ülikooli ja asus tööle arstina, kuid selle kõrval hakkas üha rohkem kirjutama. ,,Kirjud jutud" põhjustas arvukaid vastukajasi ja nii tuligi ta suurde kirjandusse pisut ebatavaliselt. 4. Mille poolest erines Tsehhovi inimesekäsitus teiste 19. saj vene realistide omast? Teised kirjanikud leidsid, et alati on ohvriteks väikekodanlased ja lihtsad inimesed ja et ,,elu peremehed" kuulutavad väärideid. Nad arvasid, et rahvas ise pälvib alati kaastunnet, olgu nende käitumine milline tahes. Tsehhov mõistis, et ,,väike inimene" võib ka endas kurja kanda ja alati pole tema ohver, temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. 5
Anton Tsehhovi looming Tsehhovi novellide väikekodanlase põhitunns on inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus `'kõrgemate'' ees. Selline motiiv leidub novellides `'Ametniku surm'' ning `'Paks ja peenike''. Humoristlike sa satiirliste novellide kogumik `'Kirjud jutud'' põhjustas kriitikas rohkesti vastukajasid. Koomilise ja traagilise põimumise esimesi näiteid on novell `'Mure'', mis räägib vanast teialist, kes viib hobusega oma haiget naist Matrjonat haiglasse. Mees tahaks naisele öelda, et neil neljakümnel koos elatud aastal on ta tegelikult naisest hoolinud, kuigi elu on möödunud kakeldes, riius ja viletsuses. Suurlinna inimese põhjatust üksildusest räägib novell `'Kurbus'', vaeslaste kibedast
,,Mida arvan Tsehhovi novellide tegelastest?" Anton Tsehhov oli 19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse üks nimekamaid novellimeistreid ja draamakirjanikke. Kooli ajal hakkas teda huvitama teater. Tal oli hea näitlemis- ja improviseerimisoskus. Ta õppis arstiteadust ja samal ajal tegi kaastööd huumoriajakirjaga. Vahepeal käis ta reisil Kaug-Idas, e aidata sealseid inimesi ja õppida paremini tundma sealset piirkonda. Kui ta sealt naases, ostis ta endale mõisa ja avas seal haigete vastuvõtu ning lisaks sellele rajas ta ka kooli.
Tsehhovi novellid ,,Palat nr. 6" . Selles novellis on vaatluse all aktiivse ja passivse eluhoiaku probleem, argukurjuse vastu võitlemise mõttekus ja mõttetus. Tegevus toimubVenemaa kolkalinnas, haigla räpases koolimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6.Koridoris rämpsuhunnikul lesib valvur Nikita, käsutäitja ja nürimeelne erusoldat. Haiglat juhib juba 20 aastat doktor Ragin , paljulugenud, tark , pehmeloomuline ja intelligentne arst. Pehmeloomuline Ragin mõistab kõike , ent ei oska ega tahagi midagi muuta.Ta elab pessimistlikult ja rahulikult, kuni kohtumiseni vaimuhaige Gromoviga palatis nr.6-s. Gromovi arukus ja õilsus kutsub Raginit sageli temaga vestlema ja arutlema. Ta püüab meest veenda , et maailma on võimatu muuta. Raginile saavad visiiidid palatisse saatuslikuks. Tema abi, võhik arst Hobotov, kes unistab Ragini ametikohast, levitab kuuldust, et Ragin on hulluks läinud ja saavutab lõpuks tema paigutamise palatisse
2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtsile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: 1. Jonõts tutvub Ivan Petrovitsiga ning saab küllakutse nende koju. 2. Jonõts läheb Turkinite juurde. 3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7. Jekaterina vanemad keelavad selle ära. 8. Enne kojuminekut käis Jonõts restoranis õlut joomas. 9. Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12
III kursus Ave Altvälja 09.01.2009 TÖÖLEHT nr 3 Tsehhovi novellide analüüs 1. "Inimene vutlaris" Koosta Belikovist sõnaline portree- Belikov oli inimene kelle jaoks olid kõige tähtsamateks asjadeks käsud ja keelud. Seda nii iseenda kohapealt kui ka teiste suhtes. Ta kartis pidevalt, et midagi võiks juhtuda. Tal oli oma elu väga täpselt paika pandud ja ei tulnud kõne allagi et midagi võiks teisiti teha. Tema jaoks oli olemas ainult see mis oli õige ja kombeline.
seltskonnal pole kõrgemaid huvisid,ta elab tuhmi, mõttetut elu, mitmekesistades seda vägivalla, toore liiderlikkuse ja variserlusega; lurjused on söönud ja hästi riides, aga ausad elavad koorukitest; vajatakse koole, ausasuunalist kohalikku ajalehte, teatrit, avalikke loenguid, haritlasjõudude liitumist; on tarvis, et seltskond tunnetaks ennast ja kohkuks; inimkond jaguneb ausaiks ja kaabakaiks, vahemist pole. Haigusega hakkas Gromov kartma, et ta võetakse kinni, viiakse vangi, et teda kahtlustatakse ja tahetakse talle halba. Algselt saab Ragin aru, et haiglas on korralagedus ja et väga palju peaks muutma, aga selleks ei ole tal piisavalt iseloomu. Hiljem on Ragini arusaam selline: suremus ei vähene ning haigete vool ei lakka, kõiki abivajajaid pole võimalik aidata, nii et vaev on asjata; milleks takistada inimesi suremast, kui surm on kord igaühele normaalne ning seaduspärane lõpp; haiged kannatavad, aga mis teha.
PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi
Anton Tsehhov · Sündis 1860. aastal Taganrogis väikekaupmehe pojana. · Vanaisa oli pärisori, kes suutis end priiks osta. · Isa Pavel Tsehhov oli raske lapsepõlvega andekas inimene, kes oskas nii joonistada, viiulit mängida kui ka kirikukoori juhatada. Perekonda kohtles ta karmilt ja rakendas rangeid kasvatusmeetodeid. Lapsed pidid kuuletuma karmile kasarmuprintsiibile, neid õpetati kauplema, sunniti pikalt poes istuma ja varahommikust õhtuni kirikus laulma. · Lapsepõlve lapsepõlve hetked veetis ta mere ääres mängides ja kala püüdes ning läbi stepi vanaisale külla sõites.
Anton Tsehhovi novellide analüüs Tsehhovi novellid on enamasti avatud novellid, sest neil enamasti puudub puänt või lugeja saab ise lõpu mõelda. Novellide tunnustest olid esindatud veel tihe sündmustik ning piiratud tegelaste arv. Novellist ,,Rõõm" tuleb välja, et alamklassi inimestel eneseväärikus puudub ning tihti soovivad nad olla tähtsamad, kui nad tegelikult on. Samuti ka novellidest ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike" rõhutavad väikekodanlusele ja ka inimväärikuse puudumisele, sest kummardatakse ning peotakse kõrgema klassi ees. Enamasti kasutab autor rohkem allteksti kui tegelase kõnet
Töötas enda jaoks välja ranged elureeglid, mis aitasid tahte, töökuse ja kõlbeliste omaduste kasvatamist. Ta kavandas plaani asuda talup elujärge parandama, nii sai alguse ,,õige elu otsingud". Ta suhtus talup lugupidavalt ja austavalt, kuna oli juba lapsepõlves näinud nende eluolusid. Tolstoiluseks nim. Tolstoi usulistest tõekspidamistest ning sellest välja koorunud usukuulutus võitis Venemaal arvukalt järgijaid. 6. Tsehhovi eluaastad,lapsepõlv,selle lõpp, haridustee, enesekasvatus, abielus, sõprus Tolstoiga?- Anton Tsehhov sündis 29 jaan. 1860 a Aasovi mere ääres Taganrogis, väikekaupmehe pojana.Tsehhovi isa oli kaupmees. Ta oli väga karm, sundis poegi pikalt poes istuma või laulukooris käima, sõnakuulmatuse eest said tsehhov ja tema vennad isalt peksa. Tsehhov ei andestanud isale, seda julma ülekohut. Antonile meeldis väiksena mere ääres
" Puänt: Mitja haarab ajalehe ja jookseb rõõmustades välja, et minna ka teistele teatama oma kuulsusest. MIS JUHTUS? Kuulsuse otsimine ükskõik, kas hea või halb kuulsus. 4. Inimene ja inimsuhted. Millegi pärast on inimeste elu eesmärgiks kujunenud õnne leidmine. See avaldub siis näiteks perekonna, jõukuse või kõrge karjääriredeli astme näol. Ja tegelikult nii just õige ongi, sest mingid sihid peaks igal inimesel olema. Anton Tsehhovi novellis "Karusmarjad" jutustab Ivan Ivanõts loo oma vennast, kelle suurimaks unistuseks oli karusmarjapõõsad oma aias. Tundub küll väga tühine ja pisut isegi lapsik. Kuid selle saavutamine ei olnud tema jaoks väga lihtne. Aga kui ta oma karusmarjapõõsad sai ja need ka marju kandma hakkasid, oli ta väga õnnelik. Kõige õnnelikumaks teebki inimese see, mille ta peab ise suure töö ja vaevaga välja teenima.
Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja teeb seepärast kurja. Aga ka see lõputu kurjusekülvamine on teda ära tüüdanud. Ta armub Tamarasse, kes oli erakordselt ilus neiu (kontrast kaunitar ja koletis). Deemon tapab ta. Tamara kaudu pääseb Deemon Jumala juurde. Hiljem viib aga ingel Tamara ikkagi Jumala juurde. Romantism väärtustab isiksust, indiviidi, hingeelu. Romantism tekib vastasena valgustusele. Valgustsuses väärtustati intellekti. Siin väärtustatakse tundeid, hingeelu. Romantikud ei väärtusta ühiskonda ja ühiskonnaelu; mõningate kirjanike puhul ka materiaalset maailma tervikuna. Nad väärtustavad ka jumalikku maailma
kuidas dostojevski suhtus kannatustesse? dostojevski pidas seda minu meelest loomulikuks osaks elus. kuritöös ja karistuses ning ka idioodis on mõlemas esindatud erinevate tegelaste kannatused. kuna ta arvas, et inimene ei ole loomult hea ja ta peab võitma kurjuse iseendas, sest üksnes iseenda kaudu läheb tee teise inimese mõistmiseni, siis olid kannatused see teekond teiste inimeste mõistmiseni. kuidas me toime tuleme iseendas tõe leidmisega ja kannatusega, mis kaasneb? Anton TSEHHOV Sündi 1860 29.jaanuaril. Vanaisa oli pärisori, tugeva tööga vabaks ostnud. Isa oli karm mees, osav-mängis viiulit, dirigeeris. Tsehhov pidi käima kirikukooris, poes isaga. Isa peksis teda ja ta vendi. Mida vanemaks sai, seda rohkem heitis isale seda ette ja ei andestanud kunagi. Vanaisa meeldis külastada. Ütlus: Oma anded said lapsed emalt, aga hinge emalt". Isa teadis hariduse olulisusest, kreeka algkooli pandi(ihunuhtlus ja range distsipliin). Isa põgenes Moskvasse
olema! " ja kas me ise pole omal moel samasugused inimesed vutlaris!? Ja eks ole, enamikule meie preilidele on ükskõik, kellele minna, kui ainult saaks minna. Ma panin tähele, et väikevenelannad ainult nutavad või naeravad, vahepealset meeleolu neil ei ole. Ah, vabadus, vabadus! Isegi vihje, isegi nõrk lootus temale annab hingele tiivad, eks ole tõsi! Palat nr. 6 Tegelased: Ivan Dmitrits Gromov, Moisseika; vahimees Nikita;doktor Andrei Jefimõts Ragin; Mihhail Averjanõts, Hobotov Haigemaja hoovis seisab väike maja, kuhu on paigutatud vaimuhaiged. Kogu haigla majandus on räpane ja kõle, ebainimlik ja kannatamatu. Haiglatöötaja elavad haigetega samades ruumides, parasiidid jooksevad vabalt ringi ja nakkushaigused levivad nagu tuli. Doktor Jefimõts Ragin asus ühel päeval tööle lootusega seda kõike muuta. Avastades,
Ta sai koduõppe, selle kaudu kõrge haridustase. Tal oli huvi Idamaade kultuuri ja keelte vastu. Asus õppima õigusteadust, aga ei olnud sel alal edukas, 1851 sõitis vennaga Kaukaasiasse, kus võttis osa sõjategevusest. Seal ta oli 2,5 aastat, oli vapper sõjamees. Kaukaasias ta alustaski kirjanikutööga. 1862 armus ta 18-aastasesse mustaverd sihvakasse kaunitari (Moskva arsti tütar Sofja Bers) ja tegi talle abieluettepaneku. Neiu võttis selle vastu. Asusid elama Jasnaja Poljana mõisa, kokku sündis neil 13 last. . 6. Tolstoi ühiskondlikud vaated Ta arvas, et pole mõtet kaasa lüüa rühmitustes, seal ennast ei arendata. Pärast lüüasaamist Krimmi sõjas oli see selge, et Venemaa pärisorjusliku maana jääb igati Lääne-Euroopast maha. Ta ei pooldanud pärisorjust, pooldas inimese kõlbelist ümberkujundamist, tema psüühika muutmist. Kui ta tegi 1857 reisi Lääne Euroopasse oli ta väga pettunud, nägi
“DAAM KOERAKESEGA” 1. Tee kava ● Naistemees Gurov märkab rannapromenaadil noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. ● Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. ● Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. ● Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. ● Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. ● Gurov suudleb Annat. ● Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. ● Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. ● Anna mehe silmad on haiged. ● Anna sõidab rongiga koju. ● Gurov läheb tagasi Moskvasse. ● Gurov ei suuda Annat unustada. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab. ● Gurov ootab Anna maja juures sobivat juhust. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab ning läheneb talle teatris. ● Anna hakkab vahetevahel Moskvas käim
Kõik ei ole üks ja seesama. Kõik inimesed erinevad üksteisest millegi poolest- välimuse, iseloomu, käitumise, usu või muu tunnuse järgi. Lugedes Tsehhovi teoseid, sain tuttavaks paljude kirjude tegelastega, mis pani mõtlema, et inimestel on ka omad värvid. Suheldes inimestega, ei või iial teada, millise persooniga sa parasjagu tutvust teed. Tsehhovi novelli "Inimene vutlaris" peategelane Belikov oli väga endasse tõmbunud inimene. Ta varjas oma nägu ülestõstetud kraega, krandis tumedaid prille ning toppis kõrvad täis puuvilja. Sellised inimesed on need, kes püüavad ennast eraldada ümbritsevast ja kaitsta välismõjude eest. Tundus, et Belikov hoidis elust eemale ning ei tahtnud seista vastamisi elule iseloomulike omadustega. Kuna tegelane tahtis ise vultaris olla, siis see ta arvatavasti kirstu viiski
Nikolai Gogol õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis (18211828). Pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks. Aastal 1829 ilmus anonüümselt tema esimene teos, idülliline lugu värssides "Hans Küchelgarten". Suurema tähelepanu saavutas ta 1831/1832 aastal ilmunud novellidega "Õhtud külas Dikanka lähedal". Pärast novellide ilmumist sõbrunes Gogol Aleksandr Puskiniga. Aastatel 1834 kuni 1835 töötas ajaloo õppejõuna Peterburi ülikoolis. Pärast lühiajalist riigiteenistust asus Gogol tööle tütarlaste gümnaasiumi õpetajana ja üritas saada ajalooprofessori kohta Peterburi ülikoolis, mis aga ei õnnestunud. 1835. aastal loobus ta dotsendi kohast ülikoolis, pühendus täielikult kirjutamisele ja avaldas veel samal aastal kogumikud "Arabeskid" ja "Mirgorod", mis sisaldasid
vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna saame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks ärakaranud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
oma elu. Puskini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puskin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb ,,Jevgeni Onegini" intrigeerivaks ka selle lõpp inimesed lähevad lahku elusatena. Anton Tsehhovi elu ja novellid 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Sai hea hariduse ja õppis arstiteadust. Ta oli väga viljakas autor kirjutas, et peret üleval pidada. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma
.+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16. Ernst Hemingway elu ja looming + "Kellele lüüakse hingekella".......+21 Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella".................................+22 17. Remarque` i elu ja looming + "Triumfikaar"..........................
Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub
äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal
kujutluslaad, kirjanikule omane isepäine robustsus, millele on võõras igasugune valehäbi. Ta ei kasuta moraliseerivat jutustajahoiakut. Tema pessimism on inimelu analüüsimisel ääretu. 2) Analüüsi ja tutvusta E. A. Poe novelle Ta kirjutas üle 70 novelli ja Ameerika kirjanduses loetakse teda novelli zanri loojaks. Loomingu võluks peetakse oskust luua väga omapärane keskkond loole, olla väga usutav ja oskus välja mõelda üllatuslikke lõppe. Tema novellid väga loogiliselt üles ehitatud, väga detailiderohked, kusjuures olulised on ikkagi tähtsad detailid. Kuna kirjeldas detaile, siis on need valitud ebatavalise täpsusega, suurema usutavuse märgiks viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatele, väga suure lugemusega kirjanik. Kogu tema jutuloomingut läbis pessimism. Tema tegelased olid passiivsed, tahtejõuetud, sünges meeleheites ja depressiivsed, nad ei sobitunud sellesse maailma, aga nad ei tahtnudki selle maailmaga suhestuda
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne- Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
Raskolnikov liigitab ennast geeniuste hulka, otsustab rikkuda ühiskonna seadusi ja tappa liigkasuvõtjast vanaeide ning temalt saadud rahaga lõpetada ülikool ja teha tuhandeid heategusid. Kuritööst saab talle kohutav karistus. Ta piinleb valatud vere pärast, rahast ei kasuta ta kopikatki, tema süü tuleb ilmsiks, ta saadetakse sunnitööle, kust ta läbi pika piina ja kannatuste jõuab usuni, headusesse ja armastusse. Anton Tsehhov (1860-1904) Ta oli elukutselt arst. Tema vanaisa oli olnud pärisori, kuid oli suutnud koguda 3500 rubla ja osta oma perekond vabaks. Ta ise oli lapsena näinud üsna karmi põlve. Ta alustas üliõpilasena lühijuttude kirjutamisega, et perele elatist teenida. Tema jutukesed olid teravmeelsed, lühikesed ja esmapilgul mõeldud inimese lõbustamiseks kuid tegelikult rääkisid need inimese naeruväärsetest omadustest
tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isa eest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise Ferdõstsenkoga
Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: 1. Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks. Läbivaks teemaks on õudus, kurbus ja kannatus. Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid detaile, nagu elusalt matmine. Täiuslikuks peab ta naise surma kujutamist, mis on ka tema lugudes läbiv motiiv. Kuigi tema jaoks olid armastus ja ilus olulised, on need tema teostes alati seotud surmaga. (,,Enneaegne matmine", ,,Punase surma mask") 1