„Mida arvan Tšehhovi novellide tegelastest?“ (0)

„Mida arvan Tšehhovi novellide tegelastest?“
Anton Tšehhov oli 19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse üks nimekamaid novellimeistreid ja draamakirjanikke. Kooli ajal hakkas teda huvitama teater. Tal oli hea näitlemis- ja improviseerimisoskus. Ta õppis arstiteadust ja samal ajal tegi kaastööd huumoriajakirjaga. Vahepeal käis ta reisil Kaug-Idas, e aidata sealseid inimesi ja õppida paremini tundma sealset piirkonda. Kui ta sealt naases, ostis ta endale mõisa ja avas seal haigete vastuvõtu ning lisaks sellele rajas ta ka kooli.
Tšehhovi novellid on väga lihtsa süžeega. Ta suudab edasi anda elu katkematut voolu. Ta tähtsustas elu pisiasju- need olid kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Paljud tegelased olid väikekodanlased - eri rühmade esindajad. Tšehhov ise oli samuti pärit väikekodanlaste perekonnast. Ta mõistis, et väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest.
Novellis „Palat nr. 6“ oli peategelaseks doktor Ragin . Minu arust oli ta intelligentne , elukogenud ja haritud mees. Haritud sellepärast, et talle meeldis väga raamatuid lugeda. Tema abivalmidus ja hoolivus paistsid silma sellega, et talle meeldis inimesi ravida, ta tundis oma patsientide tervise vastu alati huvi. Ma arvan, et tal oli nõrk iseloom kuna ta ei suutnud oma sõna maksma panna kui teda hulluks tembeldati. Mulle ta meeldis sinnamaale kui ta paigutati palatisse ja öeldi, et ta hull on. Ta andis alla.
Minu arust oli Mihhail Averjanõts äkilise iseloomuga kuna ta suhtus inimestesse väga erinevalt. Mõnega suutis ilusti rääkida, mõnda suhtus jämedalt ja oli tõrges. Doktor Raginit ta austas, oma austust väljendas ta sellega, et viibis tema matusel. Tema juures meeldis mulle eriti see kuidas ta rääkis Raginiga ja plaanis minna koos temaga reisile.
Mulle tundus, et Ivan D. Gromov oli keerulise iseloomuga. Ta oli väga tihti ärritatud, ärevil ja pinges. Ta ärritus vägagi kiiresti ja tal kulus kaua aega, et hakata inimesi usaldama .
Novellis „Jonõts“ oli peategelaseks doktor, kes jutu järgi tundus ilus ja väga tragi olevat. Võiks isegi öelda, et tema puhul juhtus armumine esimesest silmapilgust. Mulle meeldis see, kuidas ta püüdis teha kõik, et tüdrukuga kokku saada. Ta võitles, aga lõpuks jäid talle ikkagi tühjad pihud. Ta hoolis oma patsientidest. Peale seda kui tüdruk ta jättis tõmbus ta endasse ja muutus ükskõikseks. Ma isegi tundsin talle kaasa, aga see, et ta oma patsientidesse teistmoodi suhtuma hakkas, tegi mind veidike kurjaks, sest nemad polnud milleski süüdi. Kui mina oleksin sellises situatsioonis olnud, siis ma oleksin veidike teisiti teinud. Loomulikult oleksin ma kurb, aga ma ei laseks pead norgu. Ma jätaks selle selja taha ja läheks edasi.
Novell „ Magada tahaks“ tekitas minus tundeid, millest ma isegi aru ei saa. Ma tunnen küll Varkale kaasa, aga ta ei mõelnud kõike selgelt. Ta oleks pidanud kasvatama iseloomu ja leidma teise lahenduse kui tappa abitu laps. Minu arust oli Varka jõhker. Kindlasti oli temas kurjust ja viha.
Novell „ Vanka “ oli väga kurva sisuga. Noor poiss Vanka igatses väga oma vanaisa järgi. Mulle meeldis Vanka, sest ta mõtles positiivselt ja lootis, et vanaisa tuleb talle järgi. Ta oli õrna hingega poiss. Mind tegi väga kurvaks see kui ta kirjutas vanaisale kirja, pani selle ümbrikusse ja kirjutas peale minu vanaisale. Ta lootis, et see jõuabki vanaisani.
Novellis „Ametniku surm“ viibis tegelane Tserjakov teatris. Ta piserdas kogemata ühe teatris viibija peale. Mulle meeldis see, et ta hakkas kohe kindrali ees vabandama. See, et ta koguaeg järgi käis ja vabandas ajas mind juba vihale. See tegi ta pealetükkivaks. Loomulikult on mul kahju, et ta surma sai, aga võiks öelda, et see oli ta enda süü.
Tšehhov kirjutas väga head novellid. Paljudes novellides oli tegemist inimestega, kes ei olnud võimelised ise enda eest seisma ja selle tulemusena kannatasid nad väga. Tema kurvema sisuga novellid panevad mõtlema sellele, et kindlasti on kuskil keegi selline veel, kes kannatab, aga keegi seda ei tea. Tema novellid olid väga sügava sisuga.