Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tšehhi Vabariik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsehhi, praha, tsehhoslovakkia, riigihümn, riigikeel, riigikord, president, klaus, peaminister, iseseisvus, rahaühik, ajavöönd, telefonikood, karlovy, vary, sileesia, haldusjaotus, populatsioon, koosseisusKesk-Euroopa Tsehhi Ülevaade Pealinn: Praha Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 548 500 in Riigihümn: ,,Kde domov mj" Pindala: 78 866 km² Iseseisvus: 01.01.1993 Rahvastiku tihedus: 134 in/km² Rahaühik: kroon (CZK) Ajatsoon: GMT+1h Sõidab: paremal Inimarengu indeks: 0.873 e. Telefonikood: 420 väga kõrge Tippdomeen: .cz Lipp ja vapp Asend Kaart Satelliitpilt September 2003 Loodus Künklik ja mitmekülgne maastik Kõrgeim tipp Snzka Põhja-Tsehhis (1602 m) Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub
Nimi... FAKTID Pealinn ... Praha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik Riigikord: parlamentaarne demokraatia President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvastiku tihedus ... 134 in/km² Rahvaarv ... 10 548 500 (2011) Rahaühik ... Tsehhi kroon Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid.
Kooli nimi Oma nimi :....:. klass Tsehhi Referaat Juhendaja Lisa ise. 2012 TSEHHI Joonis 1: Tsehhi Pealinn: Praha Pindala: 78 866 km2 Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 532 800 (2010) Rahvastiku tihedus: 133 km2 President : Václav Klaus Peaminister: Petr Necas Iseseisvus : Tsehhislovakkia jagunemisel 1. jaanuaril Rahaühik: kroon Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha) Joonis 2:Tsehhi vapp Joonis 3: Tsehhi lipp TSEHHI VABARIIK Tsehhi Vabariik sai iseseisvaks riigiks 1993. aasta jaanuaris, kui Tsehhoslovakkia jagunes kaheks. Enne Teist maailmasõda kuulus Tsehhoslovakkia maailma kümne industrialiseerituma riigi hulka ning ainsana Ida-Euroopa riikidest säilis seal demokraatia 1938. aastani.
Geograafia Iseseisev töö Tsehhi 2011 Sisukord Sissejuhatus Tsehhi vabariik Tsehhi kaart Suuremad linnad... Naaberriigid... Tsehhi jõed ja allikad... Brändid... Import, eksport... Põllumajandus... Turism ... Reisimine Tsehhi, Eesti kodanikuna... Tööstus Peamised ettevütte vormid Maavarad Energeetika Usundid, rahvad, keeled... Riigikord... Hädaabinumbrid... Euroopa riikide sõnadeotsing... Küsimused Tsehhi kohta? Kasutatud mterjal... Sissejuhatus Iseseisvaks tööks on Tsehhi Vabariigi iseloomustus. Oma ettekandes teen lühiülevaate rahvastikust, linnadest ja naaberriikidest, turismindusest jne... Tsehhi turismindusest, tööstusest, rahvastikust ja usunditest jne... Tsehhi Vabariik Pealinn ... Paha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvaarv ... 10,5 milionit Rahaühik ... Tsehhi kroon Euroopa riigiga ühinemine 2004 aastal Tsehhi kaart... Suuremad linnad..
Slovakkia Sissejuhatus Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tsehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega. Üld andmed Slovaki Vabariik slovaki Slovenská Republika Slovaki lipp Slovaki vapp Slovaki asendikaart Riigihümn Nad Tatrou sa blska Pealinn Bratislava Pindala 48 845 km2 Riigikeel(ed) slovaki Rahvaarv 5 417 000 (2009) Rahvastiku tihedus 110,9 in/km2 President Ivan Gasparovic Peaminister Robert Fico Iseseisvus 1
km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus
.....................................................8 Religioon ja maailmavaated....................................................................................... 8 Kultuur....................................................................................................................... 9 3 Üldkirjeldus Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina
märts 1861 Rahvuspüha: 2. juuni Rahaühik: euro, kurss Eesti krooni suhtes 1 euro=15,64664 EEK Riigikord: Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik tänasel moel loodi 2. juunil 1946. aastal korraldatud referendumiga. Riigi õiguslik alus, konstitutsioon, kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Konstitutsioon sätestab riigi printsiibid, kodanike õigused ja kohustused ning tsiviil-, eetilised, usulised, majanduslikud ja poliitilised normid. Riigipea: president Giorgio Napolitano. riigipea valib 7 aastaks ametisse valimiskolleegium, mis koosneb parlamendi mõlema koja liikmetest ning 58 piirkondlikust esindajast. Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d´Italia 4 Usund: Katoliiklus Riigilipp: vertikaalselt roheline, valge, punane(Vaata Lisa 1,foto 1) Riigivapp: (Vaata Lisa 1, foto 1.1) Geograafiline asend:
Raudteed Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine. Sõiduteed Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal ja Euroopas esimesel kohal. Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on alates 2012. aasta 15. maist François Hollande, kes sai presidendivalimistel 52% häältest. Nicolas Sarkozy võttis 48% häältest. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine
Kalavarud on veekogudes tühised. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril
Eesti Tony Jürisaar PM21 Eesti Vabariik Riigihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Pealinn:Tallinn Pindala:45 227km² Riigikeel(ed):eesti Ametlik(ud) keel(ed):eesti Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013) Rahvastiku tihedus:28,6 in/km² Riigikord:parlamentaarne Vabariiki President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Iseseisvus:24. veebruaril 1918 taastati:20. augustil 1991 SKT:25,784 miljardit USD(2011) SKT elaniku kohta:19 375,101 USD Rahaühikeuro :(EUR) Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg Tippdomeen:.ee ROK-i kood:EST Telefonikood:372 Ülevaade Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas
· Läänemeremaad liitusid Lääne-Euroopa kultuuripiirkonnaga, kujunes kahe tsivilisatsiooni vaheline piir; läänetsivilisatsiooni iseloomustavad rooma-katoliku usk ja läänikord. Õhtumaa kultuurimõju laienemine (õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur); läänest õiguslik kord; sotsiaalsed suhted; · keskaegne linnakultuur (9 keskaegset linna, neist neli hansalinna); · ladina tähestik ja hariduskorraldus; · kaotati küll iseseisvus, kuid säilitati keel ja jäädi rahvana püsima. Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4
Põltsamaa Ametikool K13K Grete Päärand KOKANA välismaale tööle Referaat Juhendaja: Elle Kohv Põltsamaa 2014 Sisukord: 1.Sissejuhatus Kokana välismaale tööle..............................................................3 1.1 Riigi andmed...............................................................................4 2.Loodus...............................................................................................................6 3.Rahvastiku iseärasused......................................................................................9 4.Riigi majanduslik olukord.................................................................................10 5.Kokkuvõte.........................................................................................................11 6.Kasutatud kirjandus...........................................................................................12 Sissejuhatus Ko
Võis õpetada taas eesti keeles, lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole. Taasalustasid tegevust seltsid ning üleüldise liberaliseerumise käigus asutati ka kirjanduslik- kultuurilisi seltse, nt. "Noor Eesti". Muutus Eesti kultuuri orientatsioon- "olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks". Venemaa pärast 1905 aasta revolutsiooni Kuni 1917 aastani õnnestus Venemaal harjutada parlamentarismi. Silmapaistvaimaks poliitikuks kujunes peaminister Stolõpin, kes püüdis ellu viia maareformi vene taluperemehe kujundamiseks. Ta suutiski seda 23% ulatuses, siis aga Stolõpin, mõrvati. PUUDU Kuidas inimesed elasid 19 ja 20.sajandi vahetusel? 1. Uued nähtused · linnastumine- 19 sajandi algul oli Euroopas üle 100 000 elanikuga suurlinnu ainult 23. 20.sajandi alguseks oli see arv kasvanud 135´le. 1911 elas Suurbritannia linnades üle 80% elanikest
.............................6 2.1. Kliima ....................................................................................................................................6 2.2. Taimestik ...............................................................................................................................7 2.3. Loomastik ..............................................................................................................................7 3. RIIGIKORD ..................................................................................................................................8 3.1. Valitsus ..................................................................................................................................9 4. TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS .................................................................................10 5. SÜMBOLID JA TÄHISED ...............................................................
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14
Seega lahkusid võimult 12 aastat järjest riiki juhtinud sotsiaaldemokraadid ning Alliansi valimisplatvormist sai sisuliselt uus valitsusprogramm. Poliitilise maastiku stabiilsust peegeldab muuhulgas ka asjaolu, et kõik eelmises parlamendi koosseisus esindatud olnud erakonnad said valijatelt mandaadi jätkamiseks (ületasid 4%-künnise), ühtegi uut erakonda ei lisandunud. 2.2.Valitsus Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati ametisse 5. oktoobril 2006. aastal. Paremtsentristlikku nelja erakonna koalitsioonivalitsusse kuulub 22 liiget, kusjuures moderaatidele kuulub 11 ministriportfelli, Keskparteile ja Rahvapartei-liberaalidele kummalegi neli ning kristlik- demokraatidele kolm. Keskvalitsus hõlmab 10 ministeeriumi, mille ülesandeks on õigusaktide väljatöötamine ning ligi 250 ametiasutust, mille ülesandeks on seaduste rakendamine ja järelevalve teostamine
Ateena 1 Pealinn (2011. a seisuga 3 812 330 el) Pindala 131 990 km2 Rahvaarv (2011) 10 787 690 1 Rahvastiku tihedus 81,7 in/km2 Valitsemisvorm parlamentaarne vabariik Riigikeel kreeka President Károlos Papoúlias Peaminister Panagiotis Pikrammenos Iseseisvuspäev 25.03.1821 Rahaühik Euro SKT/el (2012) 24 197 USD 2 Tabel 1: Kreeka üldandmed 6
linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Riigihümn : Kimi ga yo Pealinn : Tky Pindala : 377 835 km2 Riigikeel(ed) : jaapani Rahvaarv : 127 066 000 (2008) Rahvastiku tihedus : 337 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Keiser : Akihito (alates 07.01.1987) Peaminister : Yukio Hatoyama
elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ladina k supremus `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet "seadus", mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike
ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks
Peamiselt Lõuna- Hispaaniasse. Vanemad baskid saadeti koonduslaagritesse- seda küll tehti ainult II Maailmasõja ajal. Baskimaad juhivad baskid ise- omavalitsusega ja neil on oma piiratud autonoomia- iseseisvus Hispaania Kuningriigis. Nendel on oma võimuorganid- oma parlament, avaliku halduse organid milledega nad oma rahvuslikku poliitikat ellu viivad. Seda kõike saavad nad teostada aga ainult Hispaania koosseisus st. baskidel puudub oma täielik iseseisvus riigina. Nüüd aga tagasi hispaania keele juurde ja täpsemalt hispaania keele päritolust ning keele levikust maailmas. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Hispaania keelt kasutatakse emakeelena: · Hispaanias · Põhja-Aafrika läänerannikul · Kanaari saartel
kirikule ja linnajuhtidele järelkasvu ette valmistada. Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Kloostrikoolid Tallinna dominiiklaste klooster, Kärknas Tsistertslaste klooster Linnakoolid linnakirikute juures, allusid raele. Olevist ekiriku juures 1432.aastal. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja ladina keelt Ülikoolid Saksamaal Rostock, Leipzig, Bologna, Pariis, Praha. Johann Pulck (silmapaistev eestlane) Kõrgem ladinakool kohalikele talulastele, Vana-Pärnus, ebaõnnestus reformatsiooni tõttu. Skolastik toomkooli toomhärrast juhataja Sinod vaimulike kogunemine, piirkonna kõik vaimulikud Visitatsioon kirikukatsumised, külaskäik Klooster ühiselamu õue ühest ladinakeelselt nimetusest claustrum, nelinurkne siseõu, mida piirab põhja poolt kirik Mungaordud
aastal Saksamaale, kuninglik perekond ja valitsus lahkusid Suurbritanniasse; 1942. aastal alistus Indoneesias Jaapanile; vabastati 1944-1945; pärast sõda annekteeris osa Saksamaa territooriumi (tagastas 1963), deporteeris sakslasi; sai Marshalli plaanist abi; 1952-53 lahkusid hollandlased Indoneesiast, mis oli iseseisvunud, 1962. Uus-Guinealt, seejuures „repatrieeriti“ Hollandisse ka nn. indod, st. segaverelised hollandi-indoneesia päritolu inimesed; 1975. aastal iseseisvus Hollandist Suriname; liberaliseerus ühiskondlikult, heaoluriigi kujunemine; osales aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides; sotsialistide ja kristlike demokraatide-liberaalide valitsused vaheldusid; ülerahvastatus, merelt maa juurdevõtmine; 37. Prantsusmaa XX sajandil Prantsusmaa oli sisepol. ebastabiilne 20. sajandil, valitsused vahetusid pidevalt, 1920. toetati vene poola sõjas poolat, 1920-24 on president A. Millerand kellel on suur võim valitsuste üle,
Parlament toetab valitsust, kuid võib läbi viia valitsuse suhtes umbusaldushääletust. 3. Täidesaatev võim e valitsus e ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendid vastu võetud seadused praktiliselt juhib riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel juhtub tõsine konflikt, võib see endaga kaasa tuua valitsuse vahetuse või isegi uued parlamendi valimised. 4. Riigipea on parlamentaarses riigid president ja konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad oma ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Presidentalism e presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht, kui
Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumit: Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa ja Türgi. Nende varemel tekkis rida uusi rahvusriike. Endise vene keisririigi küljes eraldunud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Venemaal aga jäi kehtima enamlaste nõukogude võim. Esijalgu nim. riiki nõukogude Venemaaks, hiljem nõukogude liiduks. Austria-Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari keisririik, Tsehhoslovakkia vabariik ja Jougoslaavia riik. Saksamaa pidi loovutama 8ndiku oma territooriumist ning loobuma asumaadest. - 15 - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Eestlased I maailmasõjas: a)sõja sündmused Eestis b)Eestlased sõjaväes 2. Veebruari revolutsioon Venemaal ja Eestis. 3. Autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. (30. märts) 4. Sõja tegevus Eesti pinnal. 5. Oktoobripööre Eestis. 6. Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis. 7
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Tähtsamad riiklikud pühad: 18 nov. 1918 iseseisvuspäev (I MS) 21.aug 1991 taasiseseisvumine. Põhiseadus määrtleb riigikorra (Satversme) 1921.aastal. Viimane suurem muudatus põhiseaduses Vene erakonnad-tahtsid vene keelt saada II ametlikuks keeleks- ei läinud läbi. Kõrgem seadlusandlus parlament (Saeima) iga 4 aastatagant. Enne II MS jõuti valida 4 koosseisu ja nüüd ka mitu. Praegu tegutseb 11 Saeimi koosseis. Riigipea on persident- valib Saeim. President vb olla ka ametis 2 valimisperioodi 8 aastat.Lätlastel 8 presidenti. Läti Vabariigi presidendid 1922-1927 Janis Cakste 1927-1930 Gustav Zemgals 1930-1934 Alberts Kviesis 1934-1940 Karlis Ulmanis 1993-1999 Guntis Ulmanis 1999-2007 Vaira Vike-Freiberga- I naine Baltikumis ametiaeg 8 a. 2007-2011 Valdis Zatlers- arst-4a 2011-.... Andris Berzins-miljonär, majandustegelane. 2009-2010 olid rahvarahutused.Saeim on sattunud oligarhide võimu alla.
Assoorid: 2355 km²,elanike arv 243 800, keskus Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv 1 792 000, keskus Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv 3 471 100, keskus Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv 244 300, keskus Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga Riigivorm: põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega KeskEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad KeskEuroopasse: Saksamaa, Austria, Sveits, Sloveenia, Ungari, Tsehhi, Poola, Slovakkia, Prantsusmaa (Notre Dame Cathedral), Liechtensteini Vürstiriik. LõunaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad LõunaEuroopasse: Albaania, Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Hispaania (Sierra Nevada), Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Portugal, San Marino, Serbia, Sloveenia, Türgi, Vatikan. Itaalia (Pompeji,Pisa) IdaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad selle regiooni koosseisu: Bulgaaria,
Ülejäänud maad võisid olla ka mittekasutatavad- metsad, sood-rabad, kõrbed, mäestikud jne. Vaid põllumaj kasutuses olnud maast 90% kuulus talunikele. Põllumaj kõrval oli oluline roll ka tööstusel. Industrialiseerimine jõudis Vm-le hilinemisega, 1880ndaid loetakse alguseks, siis toimus ka esialgu üsna ettevaatlikult, aeglaselt, tõkkeid ja takistusi oli palju. Uue hingamise sai 1892, mil rahaministriks sai Sergei Witte, tulevane peaminister. Peetud ka rahandus- või majandusgeeniuseks, oskas Vm maj ja tööstuslikku arengut järsult kiirendada, ise väitis, et tema eesmärgiks on luua Vm-st kapitalismi kasvuhoone. Selleks oli tal ka oluline vahend- välislaenud ja väliskapitali kaasamine, Vm tuli muuta väliskapitali jaoks atraktiivseks. 1890Ndad olid Vm tööstuse jaoks soodne arenguperiood, uue saj algus nii kena enam ei olnud, 1900-1903
annaabi.ee 
