Sünonüümia samatähenduslikkus Süntaks lauseõpetus sõnade liitmine suuremateks üksusteks Sünteetiline keel keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente Superstraat keel, mis mõjutab temaga kontaktis olevat keelt SUT soome-ugri transkriptsioon uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega Tähendusväli omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja Saussure'i termin keelelise vormi jaoks Tähistatav Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Tajufoneetika pertseptiivne häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldeline eristamine/tajumime Teema teada olevat infot väljendav lauseosa Tekst keelelise suhtluse suurim üksus Tekstilingvistika - keeleteaduse haru, mille uurimisobjektiks on terviktekstid.
Abstraktsionistlik käsitlus- sõnal on 1 abstaktne põhitähendus,mis peaks katma kõik selle alltähendused. (ajama-jõudu kasutades midagi liikuma sundima). Polüseemia võrgustik-polüseemsed tähendused lähtuvad ühest või mitmest prototüüpsest tähendusest. Metafoorme fraseologism-mitmesõnaline tervikväljend. Iseloomulik kindel tähendus, kuid esineb teatud tähendusnihkeid. Strukturaalsemantika- sõna tähendus selgub ainult seostes teiste sõnadega(komponentanalüüs), tähendusväli- sõnavara jaguneb temaatiliselt. Tähendusvälja moodustavad tähendusliku ühisosaga sõnad. Võib olla hierarhiline struktuur. Paradigmaatilised suhted-seovad tähendusi,mitte lekseeme. Hierarhiasuhted-liigisuhted, üks kahest omavahel seotud tähendusest on kõrgem(hüperonüüm) ja hõlmab teist(hüponüümi). Kõrgem tähendus sisaldab endas kõik temaga seotud hierarhias allpool olevad tähendused. Meronüümia- osa ja terviku
Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 59. Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid ühised kõikidele keeltele. Distinktorid mittesüsteemsed. 60
riigiti märkimisväärselt. Mõiste tähendus on muutunud ka aja jooksul. Mõiste ,,sovetiseerimine" võtsid enamlased kasutusele oktoobripöörde ja sellele järgnenud kodusõja käigus. See tähistas enamliku valitsus- ja organisatsioonimudeli ülevõtmist mõne regiooni või maa poolt. Esimesed sovetiseeritud alad olid need, mis enamlased kodusõja käigus vallutasid. Mõiste käis algul seega eelkõige poliitilise võimu kohta; aja jooksul tähendusväli aga avardus. Mittenõukogude ühiskonna muutmine nõukogulikuks ei tähendanud üksnes võimu poliitilist ülevõtmist, vaid ka majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu ümberkorraldamist. Lõpuks oli võimalik sovetiseerida tegelikult kõike, isegi raadiojaama meelelahutusmuusikat. Mõistet ,,sovetiseerimine" võime leida veel 1940. aastate Nõukogude arhiivallikates, kuid 1950. aastatel see kaob. Põhjuseks on ilmselt kasutamine lääne uurimustes ja külma sõja aegsed ideoloogilised vastuolud
analüüsimiseks on teatriuurijad ja -praktikud üritanud kohaldada eriti antropoloogia sõnavara. Teisalt on teatriteoreetikud asunud analüüsima ka teatriväliseid sündmusi, näiteks meeleavaldusi (Taylor 1994). Siin on mõjukaks osutunud teatriteoreetik ja -praktik Richard Schechner, kes on „sotsiaalse draama” mõistet rakendanud nii valitsuskriisidele kui ka Shakespeare’ile (Schechner 1977). Kokkuvõtvalt kirjutab Kaljundi, et ajal, mil performatiivsuse tähendusväli on avardunud, muutub esiteks aktuaalseks mõiste ülelaiendamise ja ringleva kasutamise küsimus ning teiseks see, et kui me lähtume sellest, et kogu sotsiokultuuriline tegevus on sümboolne, siis kas on üldse olemas mitteperformatiivset tegevust. Etenduse puhul on lühidalt öeldes olemas laiem ja kitsam definitsioon. Esimene väidab, et kogu inimkäitumine, sealhulgas igapäevaelu, on õpitud ja ritualiseeritud, teine aga keskendub igapäevaelust eraldunud ning
kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses; b. Metonüümia - sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte alusel. c. Tähendusvõrgustik see on referendi/tegelikkuse (keeleväline olend, omadus, tegevus jne nt maja tegelikkuses) ruumiline vaatenurk, kui tähendusel rohkem, kui 2 vaatenurga( see on juba tähendusväli) 12. Kõneakti mõiste. a. Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe, neid võib eristada viieks etappiks: (1) mõte, mõistetamine ja keelendamine kujundab ennast ajutegevust, kõne planeeremist ja sõnumi kodeeremist; (2) neuraalne ja füsioloogiline tegevus realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena; (3)
Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 72. Semantilised primitiivid Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid ühised kõikidele keeltele. Distinktorid mittesüsteemsed. 73
Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 72. Semantilised primitiivid Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid ühised kõikidele keeltele. Distinktorid mittesüsteemsed. 73
Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 72. Semantilised primitiivid Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid ühised kõikidele keeltele. Distinktorid mittesüsteemsed. 73
osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja: on Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav: on Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema: semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või
Süntaks on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT (soome-ugri transkriptsioon) – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja - on Saussure’i loodud termin keelelise vormi jaoks. Tähistatav - on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika(nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) - uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema - semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis
oli äratuntav Tubinale omane kiire kromaatiline ,,virmaliste" teema. Üllatusena oli teise vaatuse algul ka üks vokaaliga osa, mille esitajaks oli Rahvusooper Estonia naiskoor. Muusikateadlane Kerri Kotta on ,,Krati" kavas püüdnud lahti seletada Tubina virmalistekujundit. Ta kirjutab: ,,Kuigi virmalistekujundit on Tubina muusikas seostatud sageli negatiivse algega, on selle 9 motiivi tähendusväli oluliselt laiem. Pigem näib see sümboliseerivat impersonaalset (loodus)jõudu, mis olenevalt kontekstist võib avalduda nii positiivse kui ka negatiivsena. On tähendusrikas, et mainitud kujund seostub balletis esmajoones Kratiga, samas Kratti kui konkreetset tegelaskuju siiski otseselt tähistamata". Ka mulle tundus teises vaatuses, et kohati ei olnud Kratt mitte kättemaksuhimulina vaid pigem kurb ja enesekaitsel. Nõustun muusikateadlasega, kes väitis, et
· komitatiiv kellega koos midagi tehakse; · allikas kust kuhu; Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it · benefaktiiv kasusaaja. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) on lause käsitlus, kus lauset vaadeldakse konstruktsioonina (tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Tähendusväli. Semantika e tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keelte ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Märgi vorm ja tähenduse seotus. Tähendus (leksikaalne tähendus) on kindla häälduskujuga või kirjapildiga püsivas seoses olev tegelikkuslõigu (eseme, nähtuse, omaduse) peegeldus teadvuses. Tänapäeva tähendusteooria tugisambaid on C.K. Ogdeni ja I.A. Richardsi semantiline kolmnurk, mille nad esitasid 1923. aastal. KOLMNURK :
reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele. Propositsioon- lause sündmussisu- see olukord mida lause nimetab v kirjeldab Presupositsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse mingi mõte oleks. Sünonüümia - samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduse sarnasustel. Kujult erinevad, kuid tähendus sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Ekstensioon - ühe sõna kõik võimalikud referendid. (mitmetähendusliku sõna kõik tähendused) Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratlevad pragmaatilistes suhetes. Metafoor - ülekanne; ühe valdkonna teema mõistete kasutamine teises valdkonnas. Kujundskeem(image schema) - skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum (kogn.lingv) Polüseemia - mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud. Metakeeled *komponendid *joonised
peegeldus teadvuses) referent (keeleväline olend, omadus, tegevus vms). Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kaksikliigendus iseloomustab loomulikke keeli. Esimesele liigendusele (tähendus/vorm) lisaks jaguneb sümboli vorm väiksemateks, iseseisvateks, omavahel ühendatatavateks elementideks ehk foneemideks. See on teine liigendus. 24. Kõnekommunikatsiooni ahel (3 loeng, 11 slaid) Kõneleja mõte i -> Kõnesignaal -> Kuulaja mõte i 1. mõtte kujunemine 2. mõtte keeleline väljendus 3. impulsid 4. kõneorganite tegevus 5. akustiline tasand 25
tavaliselt täiskasvanueas. Adekvaatse enesehinnangu kujunemiseks on oluline: Positiivne suhtumine lapsesse (nt laps ei ole halb, käitumine võib vahel olla halb) Enese hindamise, analüüsimise oskus (algul vanemad, siis laps ise) Lapse enesetaju arengu soodustamine Jõukohaste ülesannete valimine lapsele Humanistliku psühholoogia juured: Meele (mind), keha (body) ja vaimu (spirit) osatäthsus inimeses kui tähendusväli teooriate ja mudelite mõtestamiseks Ratsionalistid on meelehuvilised Empiirikud on keha huvilised Romantism on vaimu eestkostja Segastel aegadel tõuseb vaimu teema esile II MS järgne maailmas püüdsid mõtlejad leida tähendust ja mõtet mõttetus maailmas Humanistliku psühholoogia põhiideed: Loomi uurides saab inimeste kohta teada vähe väärtuslikku.
järjekorrale tuleb leida ka tähendus. Mõistmine on eraldi protsess – laps võib tehniliselt õigesti sõnu dekodeerida, aga ta ei pruugi sõnast aru saada. Enamasti on lugemisprobeemidega lastel ka mõistmisega probeeme. Mõistmisraskused sõnade, lausete ja teksti tasandil. Mõistmisraskused sõnade töötluse raskused. Dekodeerimisvead Üldised kõne arengu probleemid (sõnade tähendusväli). Sõnade tähendusväli on kitsam kui tavaarenguga lastel. Tähendab seda, et igal sõnal on enamasti rohkem kui üks väga konkreetne tähendus ja lugemisraskustega lapsed neid erinevaid tähendusi ei pruugi teada. Nad teavad v-o enam kasutatavat tähendust. Sõna võib neile iseenesest tuttav olla, sõna tähendusväli on kitsam ja seetõttu ei pruugi sõnast konkreetses tekstis õigesti aru saada. Enne kui laps ei õpi lugema, ei
potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele 2)Propositsioon lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab 3)Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte 4)Sünonüümia samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel Ekstensioon ühe sõna kõik võimalikud referendid 5)Tähendusväli tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratletavates paradigmaatilistes suhetes. Komponentanalüüs:1. Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud.2. Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna prototüüpanalüüs (al. 1970ndatest) Prototüüpanalüüs: Cruse'i näide prototüüpse esindaja
potensiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele e referentidele propositsioon - lause sündmussisu: olukord, mida lause nimetab või kirjeldab presumpstsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte sünonüümia - samatähenduslikkus, leksikaalne suhe, mis põhineb tähenduste sarnasusel; (EKK)kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased, samast sõnaliigist ekstensioon - ühe sõna kõik võimalikud referendid tähendusväli- moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratlevates paradigmaatilistes suhetes. (tähendusseost peab suutma seletada) metafoor - ülekanne, ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas (vt EKK), mõtlemise vahend, et keerukamaid asju keelendame lihtsamate vahenditega elu - elutee (Metaphors we live by - metafoor ei ole mitte keele-, vaid mõtlemise mehhanism) kujundskeem (image schema) - skemaatiline tähenduse tekkimise
(keeleväline olend, omadus, tegevus vms). Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga – mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs – keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 4. Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid – ühised kõikidele keeltele. Distinktorid – mittesüsteemsed. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste
välja ütlema. Teine probleem on artikulatsiooniaparaadiga ka. Kui me räägime lapse hääldusprobleemidest, siis see võib olla seotud artikulatsiooniaparaadi jäikusega. See on seotud ka kinesteetilise tajuga, kuidas lapsed kuulmise järgi ja artikulatsiooniaparaadi liikumise järgi tagasisidest saavad. Logopeediliselt on see probleem ületatav, algklasside lõpus räägivad juba üsna selgelt. Semantika probleemid täiel määral ületatavad ei ole. Laste sõnade tähendusväli see ei arene sellele tasemele kui teistel lastel. Paljudel sõnadel mitu erinevat tähendust, mõnda kasutatakse sagedamini. VAA lapsed võivad teada ainult sagedamini kasutatavat tähendust ja see ajab segadusse, et teist tähendust ei tea. Tähenduse puhul jääbki probleemseks nendel lastel. See raskendab tekstiloomet ja mõistmist. See, et laps saaks detailidena aru, mida räägitakse või see, et ta suudaks ise tekste moodustada, nüansirikkamaid mõtteid edasi anda, see jääbki
Eesel + - 0 0 Täkk + - + + Mära + - - + Puder - - ? ? Demokraatia - - ? ? Esimesed viis rida inimese kohta käiv tähendusväli. Palju probleeme. Prototüüpanalüüs Tekkis seoses komponentanalüüsi probleemidega. Prototüüp default. Sõnade tähendused võivad omavahel kattuda, neil on keskosa e prototüüpne esindaja ja perifeeria (perifeeria kõik prototüübi omadused ei ole õiged või ei tule esile). Nt mööbel: prototüübid diivan, laud, tool; perifeeria peegel, külmkapp, televiisor. Esitatakse omadused, mis on olulised kategoriseeriva inimese puhul. Tühistamatud ja tühistatavad kategooriad.
Eesel + - 0 0 Täkk + - + + Mära + - - + Puder - - ? ? Demok - - ? ? raatia Esimesed viis rida inimese kohta käiv tähendusväli. Palju probleeme. Prototüüpanalüüs Tekkis seoses komponentanalüüsi probleemidega. Prototüüp default. Sõnade tähendused võivad omavahel kattuda, neil on keskosa e prototüüpne esindaja ja perifeeria (perifeeria kõik prototüübi omadused ei ole õiged või ei tule esile). Nt mööbel: prototüübid diivan, laud, tool; perifeeria peegel, külmkapp, televiisor. Esitatakse omadused, mis on olulised kategoriseeriva inimese puhul. Tühistamatud ja tühistatavad kategooriad.
„Noored otsivad muinasjutukunglat“. Kujundeid kasutataske kahtluste tekitajana, põlvkondliku eristuse tekitajana. Terve raamatu tähendusvälja keskendavad teatud sümbolid. Sümbolid – meri, mõõgad, sõda, raud, maa, tuli, noorus, mehed, tuul, kisa. Tema luuletuses – lõpp ja algus - mäe asemele on ilmunud mere sümbol. Isamaal toimuvad asjad seotakse mere erinevate olengutega. Merelt tõusev torm muudab ka maa teistsuguseks. Luuletuses –Oma saar- Tormil negatiivne tähendusväli, uputab lõik laevad jne. Millegi mutuus. Tajutav tormi haakub muutusega. Kuidas sobitub sellesse saare kujund? Meri kui midagi väga positiivset. Kogu pilt asetatakse merele. Eksistents on paigutatud merele. Maa asendamine merega. Oma saar kui rahvustunnetus ja kultuur. Suits oli paguluses. Seostada teda kõikide revolutsiooniliste kirjanduskujunditega. Tuglas andnud vihje. Armastuse otsing? „Oma saar“ hea näide sümbolismist. Pole viiteid välisele maailmale.
Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja: on Saussure’i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav: on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema: semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis
keeleteaduse ja filosoofia mõiste. Eri distsipliinides, eri koolkondades ning puhuti ka eri autoritel on lähenemine tähendusele, tähenduse definitsioon ja arusaam tähenduse loomusest erinev. Sageli eristatakse tähenduse oluliselt erinevaid liike või sõna "tähendus" oluliselt erinevaid tähendusi. Tähenduse uurimine: - Komponentanalüüs mõistete ja tunnuste tabel - Prototüüpanalüüs tüüpnäited, mõistete hierarhia Tähendusväli sõnade rühm, mis suures osas oma tähenduselt kattuvad Polüseemia mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid on omavahel seotud, nt jooksma (inimene jookseb, vesi jookseb) Sünonüümia leksikaalne suhe erinevate sõnade vahel, mis on tähenduselt sarnased Metafoor kujundlik tähendus nt luules Propositsioon lisatähendus, mida antud lause eeldab, nt mul olevat pastakas Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et mingil lausel oleks mõte (lause eitus
tähenda midagi, siis selle lause presumprositsioon on tõene. · Sünonüümia samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Ekstensioon ühe sõna kõik võimalikud referendid. kolmnurk vt üles. Referendid asuvad maailmas ja sõna on keel sinna kuuluvad kõik need referendid, millele saab näidata. ,,See" referentideks on maailam kõik asjad, millele saab viidata. · Tähendusväli tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratletavates paradigmaatilistes suhetes. Nt. värvitähenduse väli sinna kuuluvad kõik keele värvide nimetused. · Metafoor ülekanne; ühe valdkonnamõistete kasutamine teises valdkonnas. · Kujundskeem (mage schema)-skeemkujutlus - skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum (kogn. lingv). Usutakse, et kui me usume, et
reaalse maailma Propositsiin lause sündmussisu Presupositsioon eeldus peab olema tõene, et oleks üldse mingi loogiline sisu Sünunüümia samatähenduslik Antonüümia vastandtähendlikkus Homonüümia eritähenduslikkus (Laps sai kuuseks). Toimub ainult kirjalikult, sest suuliselt me paneme õigesse kohta rõhu. Monoseemia ühetähenduslikkus Ekstensioon sõna ekstensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Tähendusväli tähendusvälja moodustavad tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratlevates paradigmaatilistes suhetes. Suunad ja metakeel SEMANTIKA METAKEELED Komponendid Joonised Mappingud metafoorsed ülekanded Skeemid Primitiivid Võrgustikud METAKEELED Komponentanalüüs: 1. Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud omadused 2. Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna.
3.Kultuuriajalugu tugineb veendumusel, et inimeste ettekujutustel tegelikkusest on sama suur või isegi suurem tähtsus kui tegelikkusel endal. 4.Kultuuriajaloo peamine lähtekoht: inimene on oma loomult homo culturalis liik, kes otsib ja loob tähendusi. Kultuuri ja kultuuriajaoo historiseerimine 1) Mõiste ''kultuur'' sünd (VICO) Sõna ''kultuur'' on oluliselt vanem kui kultuuri mõiste ja on tuletatud ladina nimisõnast cultura, mille tähendusväli on võrdlemisi avar ja viitab korraga nii 'hoolitsemisele', 'harimisele', 'põllundusele', 'arendamisele', 'austamisele.' Tänapäevases tähenduses sündis ,,kultuur" metafoorina, mida esimesena kasutas teadaolevalt Cicero (106 46 eKr). Renessansi-ajastul (15-16saj) hakatakse 'kultuuri' all mõistma üha enam eeskätt vaimu harimist, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge. Euroopa rahvakeeltes (saksa, ingl, prants) kinnistub sõna 'kultuur' alates
automaatseks sünteesimiseks. 2.5.4 Formaalne süsteem: süntaks, reeglid ja semantika Russell ja Whitehead nimetasid loogikaks muuhulgas nii hulgateooriat kui endaleiutatud tüüpide teooriat. Sõna ``loogika'' tähendus oli neil küllaltki laialivalguv. Poola päritolu USA matemaatiku ja loogiku Alfred Tarski (1902-1983) ning Saksa-Austria-USA filosoofi, loogilise positivisti Rudolf Carnapi (1891-1970) tööd tõid udusesse pilti vajalikku selgust. Kuigi sõna ``loogika'' tähendusväli on jätkuvalt üpris avar ja ka kitsamas mõttes ei ole loogikud sugugi ühel nõul, millist formaalset sßuteemi võib loogikaks nimetada ja millist mitte, ollakse enam-vähem ühel meelel, et iga formaalne loogikasüsteem peab sisaldama kolme järgmist komponenti: süntaksit, tuletamisreegleid ja semantikat. · Süntaks on reeglite süsteem, mis määrab ära antud loogika poolt vaadeldavate väidete keele, s.o. milline väide
arhetüüpide mõiste, kasutab äärmiselt palju allikmaterjalina müüte, religiooniloolisi tekste ja muinasjutte. Töö algupoole on ära toodud Jungi poolt kasutatavate mõistete lahtiseletus. Nagu kõik mõjukad mõtlejad, on ka Jung loonud tervikliku paradigma. See hõlmab ennekõike psühholoogilist maailmatõlgendust, kuid ka teatud mõistete süsteemi. Jungi poolt kasutatud mõisted on tavaliselt sõnastatud küllaltki elulähedase ning praktilise täpsusega. Samas on nende tähendusväli üksjagu avar, voolav ning koherentne tema üldise paradigmaga. Seetõttu olen pidanud paratamatuks lähemalt kirjeldada nii Jungi maailmanägemise põhijooni kui ka olulisemaid mõisteid, mida ta kasutab. Osa kontseptsioone on ta ise välja töötanud, luues seejuures isegi neologisme (mis on küll väheütlevad kõrvalseisjaile), teised on võrreldavad või lähedased psühholoogia ning psühhoanalüütiliste koolkondade poolt kasutatavatega.
annaabi.ee 
