kahekordistumine, toimub rakutuumas, protsess on mitoos|Transkriptsioon- on RNA molekuli süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal, teda teostab ensüüm- RNA polümeraas|Translatsioon- ehk valgusüntees toimub ribosoomides. Protseess algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. T. on universaalne protseess, kuna ta esineb nii euka kui prokaariootides|Geneetiline kood- selle abil saab leida igale koodonile vastava aminohappe|Tripletsus-ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s| Sünonüümsus-ühte aminohapet võib määrata mitu koodoni|Universaalsus-ühesugune kõigil elusolenditel|Ühetähenduslikkus-teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet| Kattumatus-vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla ühe koodoni koosseisus| Koodon mRNA-s AUG|Antikoodon-tRNA-s UAC|Initsiaatorkoodon-AUG-Alustab| Transkriptsioon toimub:geenid, mis 1.avalduvad üheaegset organismi kõigis rakkudes 2.avalduvad ainult ühes kindla koe rakukudes 3. Avalduvad ainult rakkude elutegevuse
1. Komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA moleklis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. 2. Geneetilise koodi omadused: 1) Sünonüümsus ühele aminohappele vastab mitu koodonit. 2) Ühetähenduslikkus üks koodon määrab alati ära ühe kindla aminohappe. 3) Universaalsus kõigis organismides on ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus. 4) Mittekattuvus ükski mRNA nukleotiid ei kuulu korraga kahe kõrvutiasetseva koodoni koostisse. 3. Geeni tüübid vastavalt avaldumisele: 1) Avalduvad samaaegselt kõigis organismi rakkudes 2) Avalduvad kindla koe rakkudes
Vesiniksidemetega ühedatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksisse. Kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav. Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Translatsioon on, aga mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Geneetilise koodi omadus on sünonüümsus. See on kui ühele aminohappele vastab mitu koodonit. Antikoodon on tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Veel iseloomustab geneetilist koodi ühetäheduslikkus ja mittekattuvus. Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. Translatsiooniks on vajalikud mRNA, tRNA molekulid, enüüsmid, aminohapped ja mõned teised ühendid.
Replikatsiooni saaduseks on DNA, aga transkriptsiooni saaduseks on RNA Sarnasus: Toimuvad rakutuumas või seal kus leidub DNA-d Toimuvad komplementaarsuspõhimõttel Geneetiline kood (omadused, olemus) 3 täheline geneetiline kood. Olemuseks Tripletesus iga kood koosneb 3-st nukleotiidist, Universaalsus toimub eluslooduses ühtemoodi, Ühetähenduslik 1 koodonile vastab 1 aminohape, Lugemisraam mRna lugemine algab initsiaatorkoodonist (-A-U-G-) ja lõppeb stoppkoodoniga, Sünonüümsus 1 aminohappele võib vastata mitu koodnit, Mittekattuvus 1 nukleotiid on ühe koodoni koosseisus Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? Algab initsiatsiooniga, start-koodoni AUG lähedal. Lõpeb stop-koodoniga, annab märku mRNA pealt alla hüpata Millisel põhimõttel toimub koodon- antikoodon paardumine? Komplementaarsuspõhimõttel Miks võib öelda, et nii replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid?
tuleb I initsiaator tRNA metioniiniga, tRNA antikoodon lukustub mRNA vastava koodoniga 6)tuleb järgmine tRNA aminohappega, lukustub mRNA külge 7)seotakse kaks aminohappejääki peptiitsidemega 8)I tRNA lahkub ribosoomist 9)ribosoom nihkub edasi ühe koodoni võrra 10) tuleb järgmine tRNA, lukustub, seot aminohappped 11)... kuni stoppkoodonini MIS ON KOODON, ISELOOM 3 järjestikust nukleotiidi RNA ahelas, mis määrab 1 aminohappe a) sünonüümsus ühele aminohappele vastab mitu koodonit b) ühetähenduslikkus ühele koodonile http://www.abiks.pri.ee vastab 1 aminohape c) universaalsus bakteritest inimeseni d) mittekattuvus üks nukleotiid ei saa olla korraga kahes naaberkoodonis VALGU REGULATSIOON I mittevajalik mRNA lagundatakse, 10% geene avaldub ühes rakus
- Tekkinud dipeptiid vabaneb initsiaator tRNA küljest ja jääb teise tRNA külge - Ribosoom nihkub edasi - Ribosoomi siseneb kolmas tRNA jne. - Translatsioon lõppeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist · Tulemus: esmases struktuuris lihtvalk Geneetiline kood on seaduspärasuste süsteem mille abil nukleotiidi järjestuses olev info viiakse üle aminohappeliseks järjestuseks. Omadused: · Sünonüümsus koodi kombinatsioone on rohkem kui aminohappeid · Universaalsus geneetiline kood on looduses üldlevinud · Järjepidavus koodoneid loetakse järjest · Kattumatus ühe lugemiskorra ajal loetakse kõiki nukleotiide üks kord Eritähenduslikud koodonid: · Initsiaatorkoodonid: päristuumsetes AUG, eeltuumsetes GUG · Stoppkoodonid UGA,UAG,UAA
Initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG (Met), mis määrab ära ka järgnevate nukleotiidide jaotumise koodonitesse. Stoppkoodoniteks on kas UGA, UAA või UAG ja neile ei vasta ükski aminohape. Koodipäikese abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Koodoni esimene nukleotiid tuleb valida sisemisest, teine keskmisest ja viimane välisest ringist. Geneetilise koodi omadused Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganis-midel. Sünonüümsus - ühele aminohappele võib vastata mitu koodonit . Ühetähenduslikkus - üks koodon määrab alati üht kindlat aminohapet. Kattumatus samaaegselt saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus. Geneetilise koodi tekkimine ja päritolu Fakt, et geneetiline kood on vigade summutamisel optimaalne (sarnased aminohapped paiknevad tabelis lähestikku) on võetud aluseks arvamusele, et geneetiline kood on aeglaselt evolutsioneerunud. Teisisõnu tekkisid alguses
-valgu süntees -tsütoplasmas, ribosoomides -vajatakse : mRNA(määrab valgu aminohappelise järjestuse), ensüüme, energiat(ATP,GTP), ribosoome, tRNA, aminohappe jääke -geneetiline kood- on mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi, mis määravad ära ühe kindla aminohappe jäägi valgu molekulis. -koodon- ühele aminohappele vastav nukleotiidikolmik mRNA-s. (nt: A-U-C on 1 koodon,vastab ühele ah-le) Geneetilise koodi omadused: 1.Universaalne(sama kõigis elusorganismides) 2.Sünonüümsus(Ühele aminohappele vastab mitu koodonit nt: Leu=UUA ja UUG) 3.Ühetähenduslikkus(üks koodon määrab ära ainult ühe aminohappe) 4.Mittekattuvus(ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahte kõrvutiolevasse koodonisse) -initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne kolmik, millest algab valgu süntees (AUG) -antikoodon- tRNA 3 nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga -stopkoodon- mRNA nukleotiidikolmik, mis lõpetab valgu sünteesi.
mõlemal vanemal fenotüübis ple (0 veregrupp jne) 23. Mutatsiooniline muutlikkus erinevad mutageenid ja mutatsioonide erinevad tasandid (geen, kromosoom ja genoom). Bioloogilised viirused, bakterid, hallitusseente toksiinid Keemilised ravimid, olmekeemia, orgaanilised üheendid, tugevad alused/happed Füüsikalised kiirgusd Geenmutatsioonid kahjustatud üks geen (nukleotiidid asendunud teistega) ei avaldu kui: sünonüümsus, aminohappe muutus eimuuda valgu ül, tagajärg retsessiivne alleel Kromosoom.. kromosoomide struktuuride muutused: miksroskoobis võimalik leida vigaseid kromosoome Genoom... norm kromosoomide arv rakus sassis, meioosis/mitoosis, enamasti looted ei arene lõpuni, iseenselik abort 24. Miks on kromosoommutatsioonid väga palju suurema mõjuga kui geenmutatsioonid? 25. Millest tuleb organismide mittepärilik e. modifikatsiooniline muutlikkus? 26. Milles seisneb reaktsiooninorm?
VII Pane järgnevad protsessid ja nende tulemused õigesse järjekorda: (3p) RNA, replikatsioon, transkriptsioon, DNA, valk, translatsioon. VIII Leia tulpadest sobivad vasted ja ühenda need joontega. (4p) Geneetilise koodi omadused Sünonüümsus Ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigis pro- ja eukarüootides Ühetähenduslikkus Ühele aminohappele vastab mitu koodonit Universaalsus Iga mRNA molekuli nukleotiid kuulub ainult ühe koodoni koosseisu Mittekattuvus Üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe IX Leia sobivad vastusevariandid. (5p) 1
mRNA- viib info DNA-lt ribosoomi. tRNA- toob tsütoplasmast ribosoomi aminohappeid. Translatsioon: translatsioon on RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas painkevatel ribosoomidel. Vajalikud timgimused: Ribosoomid mRNA, tRNA aminohapped energia(ATP) mRNA primarstruktuur määrab ära valgu primmarstruktuuri. Geneetiline kood on süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiaksee üle valgule. Tripletus- ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus- ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit. Universaalsus- on ühesugune kõigil elusorganismidel. Ühetähenduslikkus- teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet. Kattumatus- vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus. Koodon- mRNA-s Antikoodon- tRNA-s Initsiaatorkoodon- algab valkude süntees(AUG) Stoppkoodon- lõppeb valkude süntees(UAA;UAG;UGA) translatsiooni ehk valgusünteesi etapid:
Valgufragment IV Pane järgnevad protsessid ja nende tulemused õigesse järjekorda: RNA, replikatsioon, transkriptsioon, DNA, valk, translatsioon. 1.DNA ;2.Transkriptsioon ;3.valk, 4.RNA, 5.translatsioon V Leia tulpadest sobivad vasted, kirjuta selgituse lõppu omaduse nr Geneetilise koodi omadused 1. Sünonüümsus Ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigis pro- ja eukarüootides 3 2. Ühetähenduslikkus Ühele aminohappele vastab mitu koodonit 1 3. Universaalsus Iga mRNA molekuli nukleotiid kuulub ainult ühe koodoni koosseisu 4 4. Mittekattuvus Üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe 2 VI Leia ja jooni alla sobivad vastusevariandid 1
· Translatsioon- valgu tootmine DNAs oleva informatsiooni baasil. DNA nukleotiidide järjestus määrab ära valkude aminohappelise järjekorra. · Geneetiline kood sisaldab informatsiooni aminohapete kohta. Kolm järjestikulist nukleotiidi mRNAl moodustavad koodoni, mis määrab ära ühe aminohappe. Selle koodi lahtimuukimiseks kasutatakse koodipäikest. · Geneetilise koodi omadused: universaalus- kehtib kogu eluslooduses; sünonüümsus- ühele aminohappele võib vastata mitu koodonit; ühetähendlikkus- ühele koodonile vastab alati ainult üksainus aminohape; mittekattuvus- üks ja sama nukleotiid ei saa olla korraga kahes kõrvutiolevas koodonis. Koodi lugemine algab koodonist AUG(initsiaatorkoodon), määrab ära meteoniini.Initsiaatorkoodon määrab ära lugemisraami. Stoppkoodon- valk on valmis. Geneetiline kood- koodipäike mRNA kohta
17. Selgita termineid initsiaatorkoodon ja terminaator- ehk stoppkoodon. Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. 18. Mis on geneetiline kood ja millised on geneetilise koodi omadused? Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Geneetilise koodi sünonüümsus seisneb selles, et ühele aminohappele vastab mitu koodonit. Kunagi ei vasta aga ühele koodonile mitu aminohapet. Üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe ühetähenduslikkus. Geneetiline kood on ka mittekattuv ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. 19. Kuidas kasutatakse koodipäikest? Koodipäikese abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Selleks tuleb koodoni
aminohapped, energiat (ATP,GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNA-ga ja peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri Koodipäike Initsiaatorkoodon - AUG mRNA-s (metioniin) Stoppkoodon - ei kodeeri aminohappeid: UAA, UAG, UGA Geneetiline kood - süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule Geneetilise koodi omadused: Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel Ühetähenduslikkus - teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet Kattumatus - vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus Koodon - mRNA-s Antikoodon - tRNA-s tRNA U A C ANTIKOODON A U G KOODON mRNA Valgusünteesi etapid: 1. mRNA ühineb ribosoomiga metioniin ribosoom
3. Transkriptsioon eukarüootsete rakkude tuumas 4. Geeniekspressioon rakutuumas 5. Terminaator geeni lõpu osas · mRNAs on 4 eri nukleotiidi, põhiaminohappeid aga 20. 1) mRNA tripletne, s.t 1 koodon moodustab 3 nukleotiidi. Nt AAA; AUG;CCC 2) 1 koodon määrab ära ühe aminohappe paigutuse valguahelas e polüpeptiidahelas. 3) Geneetiline kood on kordumatu, s. t 1 nukleotiid saab kuuluda vaid ühe tripleti koosseisu. 4) Gen. Koodi isel. Sünonüümsus, s. t teatud aminohapped on ära määratud paljude triplettide poolt (millel samad omadused) 5) Triplett AUG on algustriplett e. initsiaatortriplett. Selle tripleti jõudmisel ribosoomi teatud prk-da käivitub valgusüntees. 6) Tripletid UAA, UGA, UAG on nn nonsense e mõtetud tripletid, s. t neile ei vasta ühtegi aminohapet. Mõtetute triplettide ül-ks on katkestada valgusüntees. Valgusüntees e translatsioon toimub ribosoomides. Vajalikud tingimused selle toimumiseks:
Geenide vale või vajalike geenide mitteavaldumine võib tuua suuri muutusi rahu ehituses ja talitluses.(valed geeniavaldumised-karvajarakud) Geneetiline kood- mRNA moelkuli 3 järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valguhulga Koodon-1aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik. 4 erinevast nukleotiidist saab moodustada 64 erinevat kombinatsiooni. Põhiaminohappeid on 20, seepärast vastab ühele aminohappele mitu koodonit- so. sünonüümsus ühetähenduslikus- ühele koodonile ei vasta mitu amonihapet mittekattuv- ükski nukleotiid ei asetse kõrvutiasevates koodonites samaaegselt Initsiaatorkoodon(Algus)-mRNA nukleotiidne järjestus AUG. Kõigi valkude süntees algab metioniinkoodonist. Stoppkoodonid- UGA,UAA, UAG- tähistavad valgusünteesi lõppu, neile ei vasta ükski aminohape Valgusüntees- toimub tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on vaja
Geneetiline kood on universaalne, kuna DNA omab identset struktuusi kogu elavas. Seetõttu nimetataksegi geneetilist koodi seaduspärasuste kogumiks, millek ohaselt DNA-st ja RNA-sse kanduv geneetiline info “tõlgitakse” nukleotiidsest lineaarsest järjestusest polüpeptiidahela aminohappejääkide lineaarseks järjestuseks. *Geneetilise koodi mittekattuvus : Ükski nukleotiidijääk ei kuulu üheaegselt kahte kõrvuti asetsevasse koodonisse. *Geneetilise koodi sünonüümsus : Üht ja sama aminohapet võib kodeerida mitu koodonit. *Otsustage kas tegemist on RNA või DNA lõiguga: AATTGCGAAAGCCGTATTCTTAGGGCC *Joonistage peptiidsideme teke 2 vabalt valitud reaalselt eksisteeriva aminohappe vahel. *Rasvhappeks nimetatakse atsüklilisi monokarboksüülhappeid, mille molekuli süsinikuskeletti kuulub tavalisetl 12-34 süsiniku aatomit. *Nimetage inimese organismi jaoks olulisi polüsahhariide. Milline tähtsus neist igalühel on ? Glükoos, Tselluloos, Tärklis
molekul. tRNA-d toovad kohale aminohapped. Aminohappe määrab antikoodon-koodon vastavus. Kahe aminohappe vahele moodustub peptiidside. Esimene tRNA lahkub ja tuleb kolmas. Korraga on ribosoomis kaks tRNA-d. Süntees jätkub stoppkoodonini (UAA, UAG, UGA), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. Geneetilise koodi omadused: · Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s · Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit · Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel · Ühetähenduslikkus - teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet · Kattumatus - vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus Võrreldav tRNA mRNA rRNA tunnus Ülesanne Transportivad õigeid Kannab info tuuma reguleerib
Kuidas toimub? Mis on geenide avaldumine? Millistesse rühmadesse võib geene jagada nende avaldumise põhjal?(4) 1, geenid mis avalduvad samaaeglselt kõigis rakkudes (rRNA, tRNA geenid) 2, geenid mis avalduvad kindla koe rakkudes 3, geenid mis avalduvad raku elutegevuse kindlal etapil 4 geenid mis ei avaldu kunagi Mis on geneetiline kood? Selgita selle omadusi(4) Dna ahela järgi rna lõigu ja selle järgi valgu lõigu üles kirjutamine Vaja on ensüüme Geneetilise koodi omadused sünonüümsus st ühele aminohappele vastab mitu goodonit Ühe tähenduslikkus tähendab et üks goodon määrab 1 amino happe Mittekattuvus- üks nukleotiid kuulub korraga ühte goodonisse Universaasus Kt küsimused Viirused Millistest osadest koosneb viirus ja milleks neid osi vaja on? Koosneb südamik kapsiidist ja ümbrisest Kus ja kuidas viirused paljunevad paljuneb peremees rakus korraldab ainevahetuse ümber
mRNAs AUG(Met) CCC(Pro) AAA(Lys)(esimene täht esimesest ringist, järgmine keskmisest jne) initsiaatorkoodon stopkoodon AUG UAA, UAG, UGA mRNA Antikoodon on tRNAs olev kolm järjestikkust nukleotiidi, mis paarduvad mRNAs oleva koodoniga Geneetilise koodi omadused: Tripletsus ühe koodoni koossesiu kuulub 3 nukleotiidi mRNAs Sünonüümsus ühte aminohapet võib määratada mitu koodonit Universaalsus on ühesugune elusorganismidel Ühetähenduslikkus teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet Ülesanne nr 1. DNA TAC CCT CAA GAT mRNA AUG GGA GUU CUA valk Met Gly Val Leu Ülesanne nr 2. valk Met Leu Ser Val mRNA AUG CUU AGC GUU DNA TAC GAA TCG CAA
valkude denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (nt kuumutamine) valkude renaturatsioon- kõrgemat järku valkude taastumine valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine (keetmine) Translatsiooni järgselt suunatakse valk kloroplasti. Translatsioon ja post-translatsiooniline regulatsioon Koodonikasutus geenid, mille ekspressiooni tase on rakus madal, sisaldavad nö. haruldasemaid aminohappeid (sünonüümsus koodonite puhul) Inhibitsioon lõpp-produktiga mida rohkem on sünteesitud valku, seda rohkem see takistab edasist sünteesi. Koodonit nukleotiidi kolmikud, millele vastab konkreetne aminohape Epigeneetika: Igasugune potentsiaalselt stabiilne ja pärandatav muutus geeni ekspressioonis, mis tekib ilma DNA järjestuse muutuseta. Eukromatiin on kromatiini osa. See on lõdvalt pakitud kromosoomi ala, mille pealt toimub transkriptsioon.
farmageneetika. Geneetilise koodi põhiomadused: Tripletsus- näit. Aminohappele fenülaaniin (Phe) vastavad nukleotiidide tripletid: UUU ja UUC. Leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA, CUG jne Pidevus- polünukleotiidahelas ei ole koodonid üksteisest mingil viisil eraldatud, vaid järgnevad vahetult üksteisele Kattumatus-iga nukkleotiid kuulub ainult ühte koodonisse Kolineaarsus-koodonite järjestus mRNAs ja aminohappejääkides on kõrvutatav, sünonüümsus-ühte aminohapet võib kodeerida mitu tripletti Terminaatorkoodonid-nende koodonite funktsiooniks on polüpeptiidahela sünteesi lõpetamine ja ahela vabastamine ribosoomilt. Need koodonid ei määra ühtegi aminohapet (nonsenss) Ühetähendlikkus- koodonid määravad alati ühtede ja samade aminohapete koha polüpeptiidahelates Universaalsus-tõestab põlvnemist *Eluea jooksul isendi genotüüp ei muutu Mutatsioonid: DNA struktuuri muutused
vähirakuks 4 tüüpi geene 1. Koguaeg ja kõigis rakkudes, nt põhi ainevahetust reguleerivad geenid 2.Kindlates kudedes avalduvad geenid nt. insuliini reguleerivad geenid 3.Geenid, mis avalduvad kindlal eluetapil nt elundkondade väljakujunemises osalevad geenid 4.Geenid mis ei avaldu kunagi nt. sabageen Geenide ülesanded- Geneetiline kood -seaduspärasuste kood, 1 koodonile vastab 1 aminohape Universaalne- ühesugune koodonite ja aminohapete järjestus kõigis rakkudes Sünonüümsus- 1 aminohappele võib vastata mitu koodonit Alguskoodon AUG (Met), stoppkoodonid UGA; UAA; UAG Viirused -koosnevad nukleiinhappest ja valkudest, puudub rakuline ehitus (rakkude vahel rändavad parasiitgeenid), väljaspool peremeesrakku elutunnused puuduvad, olemas DNA või RNA, seega ka pärilik muutlikus ja evolutsioonivõime, valgusmikroskoobis nähtamatud, läbivad bakterifilterid. Bakteriofaagid- viirused, mis nakatavad baktereid Kasutamine: geeniraviks, GMO'd Ehitus:
16. Nimeta viis geneetilise koodi omadust. 1. Tripletsus – kindlate aminohapetele sobivad kindlad nukleotiidide tripletid 2. Pidevus – koodonid järgnevad vahetult üksteisele 3. Kattumatus – iga nukleotiid kuulub ainult ühte koodonisse. Aminohapete järjestus valgus on üksteisest sõltumatu 4. Kolineaarsus – koodonite järjestus mRNA-s ja aminohapete järjestus polüpeptiidide ahelas on lineaarselt kõrvutatud 5. Sünonüümsus – ühte ja sama aminohapet võib kodeerida mitu tripletti 17. Milline mutatsioon pärandub järglasele edasi? Generatiivne mutatsioon, sugurakkude mutatsioonid 18. Nimeta põhjuseid, miks mutatsioonid tekivad + Milliseid mutatsioone on olemas? Somaatilised mutatsioonid- keharakkudes Generatiivsed mutatsioonid- sugurakkude mutatsioonid Geenmutatsioonid ehk punktmutatsioonid Kromosoommutatsioonid Genoommutatsioonid Mutatsioonide tekkepõhjused: Replikatsioonil- punktmutatsioonid
eemaldamine, radioaktiivne kiiritamine, keemilised preparaadid. G-C, C-G, A-U, T-A Geneetiline kood Geneetiline kood mRNA kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Koodon ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik. Geneetilise koodi eripära vaid kõigi organsimide mitokondrites ja protistides. Omadused: · Põhiaminohappeid 20 · Ühele aminohappele vastab mitu koodonit geneetilise koodi sünonüümsus · Ühele koodonile ei vasta mitu aminohapet geneetilise koodi ühetähendlikkus · Geneetiline kood on mittekattuv mitte ükski mRNA koodon ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. Initsiaatorkoodon alguskoodon, alati AUG Met metioniin (hiljem asendatakse sünteesis, esimest järku struktuur). Valgusünteesi lõpus kolm koodonit UGA; UAA; UAG, neile ükski aminohape ei vasta, stoppkoodonid. Valgusüntees Vaja: · mRNa molekulid
tRNA antikoodon. Info ülkandmisel ühest süsteemist teise vajatakse geneetilist koodi. Geneetiline kood on kogum 64 nukleotiidsest tripletist ehk koodonist, millest 61 määravad 20 aminohapet ja kolm on translatsiooni terminaatorkoodoniteks. Geneetilist koodi iseloomustavad a) universaalsus – toimib kõigis organismides üheselt b) mittekattuvus – vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe aminohappe koosseisus c) sünonüümsus – ühte aminohapet määrab mitu koodonit d) ühetähenduslikkus – üks koodon määrab vaid ühe aminohappe 18. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Ribosoom on raku organell, kus toimub valkude süntees. Ribosoom loob mRNA nukleotiidse järjestuse põhjal sellele vastava amonohappelise järjestusega valgu. Ribosoomid koosnevad 3-5 RNA molekulist, 50-90 erinevast valgust ja mitmetest muudest regulatoorsetest makromolekulidest. Ribosoom
d) Geenid, mis ei avaldu kunagi. Nt. evolutsiooni teel eellaste geenide tähtsuse kaotamine uuel liigil Vähkkasvaja rakkude üheks tekkevõimaluseks on ,,valede" geenide transkriptsioon. Geneetiline kood Geneetiline kood mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappejäägi valgu molekulis. Ühele aminohappele vastavat mRNA molekuli nukleotiidikolmikut nim. koodoniks. Geneetilise koodi omadused: a) sünonüümsus Ühele aminohappele vastab mitu koodonit. b) ühetähenduslikkus Üks koodon määrab alati ära ühe kindla aminohappe. c) universaalne ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigis organismides, nii prokarüootides kui ka eukarüootides d) mittekattuv geneetilise koodi lahtimõtestamine ehk desifreerimine toimub valgusünteesi käigus koodonite kaupa.
tiidahelas on lineaarselt kõrvutatavad. 5. Terminaatorkoodonid. Nende koodonite funktsiooniks on polüpeptiidahela sünteesi lõpetamine ja ahela vabastamine ribosoomilt. Need koodonid ei määra ühegi aminohappe kohta polüpeptiidahelas (nonsenss-koodonid). Neid on kolm ja nad on nimetatud järgmiselt: UAG - merevaik, UAA - ooker ja UGA - opaal. 6. Ühetähenduslikkus. Koodonid määravad alati ühtede ja samade aminohapete koha polüpeptiidahelas, seda kõigis olukordades 7. Sünonüümsus. Üht ja sama aminohapet võib kodeerida mitu tripletti (2...6). Ainult metioniini ja trüptofaani kodeerib üks triplet, vastavalt AUG ja UGG. 8. Universaalsus. Seniste andmete kohaselt kodeerivad tripletid vastavaid aminohappeid kõigil organismidel ja viirustel. Geneetilise koodi universaalsus on kaalukaks tõendiks evolutsiooniteooriale ja tõestab kõigi organismide põlvnemise ühtsust. 12. Geenmutatsioonid.
Nende koodonite funktsiooniks on polüpeptiidahela sünteesi lõpetamine ja ahela vabastamine ribosoomilt. Need koodonid ei määra ühegi aminohappe kohta polüpeptiidahelas (nonsenss-koodonid). Neid on kolm ja nad on nimetatud järgmiselt: UAG - merevaik, UAA - ooker ja UGA - opaal. 6) Ühetähenduslikkus. Koodonid määravad alati ühtede ja samade aminohapete koha polüpeptiidahelas, seda kõigis olukordades (näit. UUU määrab alati fenüülalaniini asukoha polüpeptiidahelas). 7) Sünonüümsus. Üht ja sama aminohapet võib kodeerida mitu tripletti (2...6). Ainult metioniini ja trüptofaani kodeerib üks triplet, vastavalt AUG ja UGG. 8) Universaalsus. Seniste andmete kohaselt kodeerivad tripletid vastavaid aminohappeid kõigil organismidel ja viirustel. Geneetilise koodi universaalsus on kaalukaks tõendiks evolutsiooniteooriale ja tõestab kõigi organismide põlvnemise ühtsust. 10.Geenmutatsioonid.DNA repratsioon.
Terminaator: nukleotiidne järjestus geeni lõpuosas, lõpetab transkriptsiooni Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi Geneetiline kood: vastavus, kus mRNA kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe aminohappe paigutuse valgu molekulis Geneetilise koodi omadused: Sünonüümsus- üht aminohapet võib määrata mitu koodonit Ühetähendulikkus- üks koodon määrab vaid ühe aminohappe paigutuse valgu primaarstruktuuri Mittekattuvus- sama nukleotiid ei kuulu kahe järjestikuse koodoni koosseisu Universaalsus- taoline vastavus koodonite ja aminohapete vahel kehtib eluslooduses VIIRUSED JA BAKTERID Viiruste ehitus: Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot.
3) Translatsioon – RNA alusel toimuv valgusüntees ribosoomides geneetilise info lahtimõtestamisega. Vaja: ribosoomid, mRNA ja tRNA, aminohapped, ATP ja GTP energia, ensüümid Geneetiline kood – süsteem, mille järgi nukleiidhapetes olev geneetiline info viiakse üle valgu ehituseks. mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi (koodon) määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis (antikoodon). Geneetilise koodi omadused: 1) Tripletsus 2) Sünonüümsus – ühele aminohappele võib määrata mitu koodonit 3) Universaalsus – on ühesugune kõigil elus organismidel 4) Ühetähenduslikkus – teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet 5) Kattumatus – ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisse Iga mRNA molekul on varustatud nii algus-(AUG - metioniin) kui ka lõppkoodoniga (AGU; UAA; UAG – neile ei vasta ükski aminohape). Translatsiooni etapid: 1) mRNA ühineb ribosoomiga
tunnustamine. Austraalia ühiskondade puhul on keeld efektiivseim diferentseerimismeetod. Söögikeelud ei tähenda muidugi tingimata totemismi, kuid kui vahetada etnozooloogia etnoanatoomiaga, võib isegi näivalt mittetotemistlik ühiskond seda siiski olla (näiteks bumanid, kellel kehtisid söögikeelud kehaosadele). Samas ei ole eri grupeerimisviisid üksteist välistavad. Seos söögikeeldude ja eksogaamiareeglite vahel ei ole mitte põhjuslik, vaid metafoorne (sünonüümsus sõnade 'sööma' ja 'seksima' vahel), kusjuures see metafoor kehtib mõlematpidi. Mõnel pool jagatakse tootem kolmeks - söödavaks, austatavaks ja emblemaatiliseks osaks. Tootemi mittesöödavaid osi (nokk, suled, hambad), võib inimene endale võtta, sest need 'on tema omad', sest ainult need eristavad tootemit temast. Seega emblemaatiliselt kinnitatakse oma suhet loomaga, söömine on aga märgiks tõelisest konsubstantsiaalsusest. Söögikeeld põhineb selle eitamisel.
c) reakts. 1, 2, 4, 5 2. Kodeerimistüüpi a) puudub molekuliosade üksühene vastavus b) toimib koodisüsteem, ehk geneetiline kood c) info liigub ühest aineklassist teise ehk nukleiinhapetelt valgule d) reakts. 3 Geneetilise koodi olemus Geneetiline kood: mRNA ja kujunev valk. 3 nukleotiidile : 1 põhiaminohape. Kombinatsioonide hulk 3 : 1 RNA-s 4 erinevat nukleotiidi. Geneetilises koodis 64 kombinatsiooni. Geneetilise koodi omadused: 1. Sünonüümsus üks ja sama aminohape võib olla määratud erinevate koodikombinatsioonide poolt 2. Universaalsus geneetilise koodi seaduspära kehtib eel- ja päristuumsetel taimedel, loomadel ja seentel 3. Vastavus kindlale mRNA arvule vastab kindel aminohapete arv 4. Kattumatus üks nukleotiid saab kuuluda vaid ühe koodoni koosseisu 5. Eritähenduslikkus Teatud koodikombinatsioonid on eri staatusega.
Geenide vale või vajalike geenide mitteavaldumine võib tuua suuri muutusi rahu ehituses ja talitluses.(valed geeniavaldumised-karvajarakud) Geneetiline kood- mRNA moelkuli 3 järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valguhulga Koodon-1aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik. 4 erinevast nukleotiidist saab moodustada 64 erinevat kombinatsiooni. Põhiaminohappeid on 20, seepärast vastab ühele aminohappele mitu koodonit- so. sünonüümsus ühetähenduslikus- ühele koodonile ei vasta mitu amonihapet mittekattuv- ükski nukleotiid ei asetse kõrvutiasevates koodonites samaaegselt Initsiaatorkoodon(Algus)-mRNA nukleotiidne järjestus AUG. Kõigi valkude süntees algab metioniinkoodonist. Stoppkoodonid- UGA,UAA, UAG- tähistavad valgusünteesi lõppu, neile ei vasta ükski aminohape Valgusüntees- toimub tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on vaja mRNA
geeni lõppu - transkripteeritakse ühte ahelat. "+" 20 Geneetiline kood : - seaduspärasuste süsteem, mille vahendusel nukleotiidide järjestuses olev info viiakse üle aminohappe jääkide informatsiooniks. Võimaldab üleminekut kopeerimistüüpi reaktsioonidelt kodeerimistüüpi reaktsioonidele. - Kolme koos tõlgendatavat mRNA nukleotiidi nimetatakse KOODONIKS. Sünonüümsus - ühte ja sama aminohapet määravad ära erinevad koodikombinatsioonid (max 6.9 Ühetähenduslikus alati sama doodikombinatsioon määrab ära kindla aminohappe. Universaalsus koodi põhimõtted on samad nii eeltuumsetel, kui ka päristuumsetel. Nii taimedel, seentel ja loomadel. Pidevus (nukleotiide loetakse kolmekaupa) Vastavus kindlale koodonite arvule vastab kindel aminohappejääikde arv. Eritähenduslikud koodonid : 1. Initsiatsioonikoodonid alguskoodonid
DNA puhul nimetatakse seda kodogeeniks, mRNA puhul koodoniks ja tRNA puhul antikoodoniks. Geneetiline kood esitatakse mRNA nelja N-aluse A, G, C ja U tripletsete koodonitena. Geneetilise koodi omadused: 1) Universaalsus – kehtib kogu eluslooduses; 2) Triplentsus – iga koodon koosneb kolmest nukleotiidijäägist; 3) Mittekattuvus – ükski nukleotiidijääk ei kuulu üheaegselt kahte kõrvuti asetsevasse koodonisse; 4) Sünonüümsus – üht ja sama aminohapet võib kodeerida mitu koodonit. 12. Geen, genoom: Geen – DNA-molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ühe valgu sünteesiks. Genoom – on ühes liigiomases kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. 19 Maris Kallus KKS 2010 Ensüümid 1
- lõpeb siis, kui RNA polümeraas jõuab kindlale nukleotiidipaaride lõppjärjestusele, mis tähistab geeni lõppu - transkripteeritakse ühte ahelat. "+" Geneetiline kood : - seaduspärasuste süsteem, mille vahendusel nukleotiidide järjestuses olev info viiakse üle aminohappe jääkide informatsiooniks. Võimaldab üleminekut kopeerimistüüpi reaktsioonidelt kodeerimistüüpi reaktsioonidele. - Kolme koos tõlgendatavat mRNA nukleotiidi nimetatakse KOODONIKS. Sünonüümsus - ühte ja sama aminohapet määravad ära erinevad koodikombinatsioonid (max 6.9 Ühetähenduslikus alati sama doodikombinatsioon määrab ära kindla aminohappe. Universaalsus koodi põhimõtted on samad nii eeltuumsetel, kui ka päristuumsetel. Nii taimedel, seentel ja loomadel. Pidevus (nukleotiide loetakse kolmekaupa) Vastavus kindlale koodonite arvule vastab kindel aminohappejääikde arv. Eritähenduslikud koodonid : 1. Initsiatsioonikoodonid alguskoodonid
lõpetamine ja ahela vabastamine ribosoomilt. Need koodonid ei määra ühegi aminohappe kohta polüpeptiidahelas (nonsenss-koodonid). Neid on kolm ja nad on nimetatud järgmiselt: UAG - merevaik, UAA - ooker ja UGA - opaal. 6) Ühetähenduslikkus. Koodonid määravad alati ühtede ja samade aminohapete koha polüpeptiidahelas, seda kõigis olukordades (näit. UUU määrab alati fenüülalaniini asukoha polüpeptiidahelas). 7) Sünonüümsus. Üht ja sama aminohapet võib kodeerida mitu tripletti (2...6). Ainult metioniini ja trüptofaani kodeerib üks triplet, vastavalt AUG ja UGG. 8) Universaalsus. Seniste andmete kohaselt kodeerivad tripletid vastavaid aminohappeid kõigil organismidel ja viirustel. Geneetilise koodi universaalsus on kaalukaks tõendiks evolutsiooniteooriale ja tõestab kõigi organismide põlvnemise ühtsust. DNA STRUKTUURI MUUTUSED - GEENMUTATSIOONID
Valgud koosnevad aminohappejääkidest, mida on 20. Vastavust, kus mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekuli nimetatakse geneetiliseks koodiks. Translatsioon on protsess, kus RNA-st saab valk. Geneetilise kood omadused. Koodon- nukleotiidne triplett, mis määrab ühe aminohappe valgu molekulis. Universaalsus (ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumste organismide rakkudes). Sünonüümsus (Ühele aminohappele vastab mitu koodonit). Ühetähenduslikkus (Üks koodon määrab alati ühe aminohappe). Mittekattuv (ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahte kõrvuti asetsevasse koodonisse). Pidev. 36 Transaltsiooni protsess Iga mRNA molekul on varustatud nii translatsiooni algus- kui ka lõppkoodoniga. Algus- ehk initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG
Kui terminid jäävad küll samaks, aga muutub nende kohta antav info või nende olek näiteks põhiterminist mittepõhiterminiks, võivad tekkida viidete ahelad, kus viidatav artikkel viitab edasi järgmisele ilma omalt poolt mingit infot lisamata. Viide on küll olemas ja põhimõtteliselt töötab, aga jooksutab kasutajat liigselt. Siia rubriiki oleme ahelad paigutanud nende kokkulangeva tekkepõhjuse tõttu. 14.2 Sünonüümivastuolud Kaks või enam terminit, mille sünonüümsus on nõrgemal juhul tuvastatav lugeja maailmateadmiste põhjal või tugevamal juhul ka sõnastikus endas selgesõnaliselt kirjas (artiklite vahel on mõni sünonüümiviide olemas), annavad vastuolulist infot: erinevaid vasteid, definitsioone või sünonüümiaväiteid. (38) 1001. käpuli roomamine I hands and knees crawl, high crawl P rampement m sur les genoux R krypning en på alla fyra S Gleiten n,
aminohappeliseks järjestuseks. mRNA nukleotiidid (4 erinevat) ja põhiaminohapped (20), kui meil oleks üks ühene vastavus siis oleks variante 4astmel 1 = 4 (liiga vähe); kui meil oleks kaks 96 nukleotiidi määraks ära aminohappe saaks 4 astmel 2 = 16 aminohapet. Kolmele nukleotiidile vastab üks aminohape, kokku 4 astmel 3 = 64 varianti. Üks koodon määrab ühe aminohappe. Geneetilise koodi omadused: 1.) sünonüümsus erinevad koodikombinatsioonid määravad ühte ja sama aminohapet, 2.) põhimõtted samad eel- ja päristuumsetel. Erinevad võivad olla kloroplastides, bakterites ja mitokonrites (teatud aspektid). 3.) ühetähenduslik- üks ja sama koodikombinatsioon määrab alati sama aminohappe 4.) kindel arvuline vastavus kindlale nukleotiidide arvule vastab kindel aminohapete arv. 5.) geneetilise koodi mitte-kattuvus ühe transleerimiskorra ajal loetakse mRNA nukleotiide vaid üks kord. 6
annaabi.ee 
