"söödakultuurid" - 37 õppematerjali

PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS

PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6

Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses

Flax Pea Lentil Chickpea  Maize Rice mash bean Cassava Azuki bean Mung bean  Põllumajandus TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS Teraviljad Veised Mugulviljad Õlikultuurid Sead Suhkrukultuurid Lambad Mõnukultuurid Linnud Söödakultuurid Karusloomad Kiukultuurid Muud loomad Köögiviljad Puuviljad, marjad Siidiussikasvatus Mesindus + Metsandus +Kalakasvatus  PÕLLUMAJANDUS Elatusmajanduslik Turumajanduslik e. naturaalmajanduslik e. kaubaline põllusaadusi Eesmärgiks on kasvatakse ja loomi toodangu müük peetakse ainult oma pere toitmiseks Toodangu maht kasvab aga tähtsus maailma-

Parasvöötme sega- ja lehtmets

See aitab tal mööda puutüvesid ronida. Inimtegevus: o Soe ja niiske suvi, pehme talv, head mullad ja metsade rohkus on tiheda asustuse peamisteks tingimusteks o Metsavööndis on pikka aega tegeldud karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse kui maavarade kaevandamisega o Maastike ilme on suuresti inimese poolt loodud o Olulisemad maavarad praegu on nafta ja gaas o Peamise põllukultuurid on nisu, rukis, oder, kartul ja paljud söödakultuurid o Lõunaosas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini o Niitmise vajadus on kujunadanud uue taimkatte tüübi niidud.Märgadel aladel on puis ja lagesood. Tänan vaatamast! J

Põllumajandus ja energiamajandus kokkuvõte.

PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust:

ISLAND

6) Iive on väike, kuid positiivne. 7) Töötuid on praegu ligikaudu 4% ning see langeb. Majandus Islandi majandus põhineb kalandusel ja odaval energial Viimastel kümnenditel ergutab riik majanduse mitmekesisust, erit kõrgtehnoloogiasektoris. Põllumajandus Haritavat maad on vaid 1% riigiterritooriumist. Heinamaa ja karjamaad moodustavad üle 20% Seega on loodusolud taimekasvatuseks väga ebasoodsad. Kasvatatakse näiteks karrtulit, köögivilju, söödakultuurid jne Põhiharu on loomakasvatus ­ eelkõige loomakasvatus Palju on katmikalasid, mida köetakse kuumaveeallikatest saadava veega. Kasvatatakse köögivilju ­ kurk, tomat, redis aga ka banaane ja viinamarju. Viimastel aastatel on hakatud tegelema karusmarjakasvatusega. Järjest rohkem areneb taluturism Kalandus Kala ja kalatooted ­ 40% ekspordist Energiamajandus Geogermaalenergia Hüdroenergia ­ ülejäänud. Töötlev tööstus

Valgevenega, läänes Poola ja Venemaaga. Leedu pindala on 65200 ruutkilomeetrit. TRANSPORT Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik. Ainukesena Balti riikidest on Leedus ka kiirteed: · Vilniuse­Klaipda maantee · Panevzysi­Vilniuse maantee PÕLLUMAJANDUS JMS Põllumajanduse osakaal riigi kogutoodangus on 40%. Juhtiv haru on piimakarja- ja seakasvatusele spetsialiseerunud loomakasvatus, mille lõppsaadustel on tähtis osa ekspordis. Peamised põllukultuurid on teraviljad, söödakultuurid ja kartul. ENERGEETIKA Ignalina tuumaelektrijaam on suletud tuumaelektrijaam Leedu idaosas, Euroopa Liidu ainus Tsernobõli tüüpi tuumaelektrijaam, mis töötas 1983­2009. TÖÖSTUSHARUDE VÄRK Juhtiv tööstusharu on masinatööstus(laevad, tööstusseadmed, tööpingid). Tekstiilitööstus etendab tähtsat osa nii tööhõive kui ekspordi seisukohast. Keemiatööstus töötleb Venemaalt sisseveetavat naftat. RAHVASTIK

SOOME

IIVE  Väike, aga positiivne. TÖÖPUUDUS  8% MAJANDUS  Põllumajanduse arengut takistab põhjamaine kliima. Vaatamata sellele on põllumajandus Soomes kõrgelt arenenud.  Alla 5% inimestest.   Paremad tingimused ja ka tulemused on Edela-Soomes, kus on pehmem kliima ja viljakamad mullad.  Lõuna-Soomes domineerib taimekasvatus: a) Teravili b) Söödakultuurid c) suhkrupeet  Ida- ja Põhjapool domineerib loomakasvatus.  Lapimaal kasvatatakse põhjapõtru. TÖÖSTUS Energiamajandus  Tuumaenergia – osatähtsus üle 30%.  Tuntuimad : OLKILUOTO ja LOVIISA  Taastuvad – puit, hüdroenergia ~25%.  Maagaas ja nafta – import. Masinatööstus  Väga kõrgelt arenenud ja suures osas põhineb kõrgtehnoloogial.

Põllumajandus ja toiduainetööstus

läbi pesta. TOIDUAINETÖÖSTUS ­ tööstusharu, mis tegeleb põllumajandus-, jahindus ja kalandussaaduste töötlemisega inimtoiduks Põllumajandus jaguneb: Taimekasvatus Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvillraps, õlipalm, maapähkel jtSuhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeetMõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt ja loomakasvatus Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jtMuud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus Milliste näitajatega iseloomustatakse põllumajandust? Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus;

Geograafia töö

Õlikultuurid Päevalill,sojauba,õlipalm,puuvill Lambad Villa ja lihalambad Suhkrukultuurid Suhkruroog,suhkrupeet Linnud Kanad,kalkunid,haned,pardid Mõnukultuurid Kohv,tee,koka,kakao Karusloomad Polaarrebased,naaritsad,küülikud Söödakultuurid Juurviljad,põldhein Muud loomad Hobused,kaamelid,kitsed Kiukultuurid Puuvill,lina,kanep Siidiussikasvatus Köögiviljad Tomat,kurk,kapsas,salat Mesindus Puuviljad,marjad Apelsin,õun,viinamari

Reljeef

kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus Teravviljad Söödakultuurid Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karusloonmad Sead Muud loomad Lambad Siidiussikasvatus Linnud Mesindus Agraarkliimavöötmed: Vööde: Klimaatilised tingimused: Põllumajanduslikud tegurid:

Eesti metsandus, kalandus, põllumajandus

2009. a oli Maamajanduse infokeskuse andmetel oli põllumajandustootjal keskmiselt 126,6 ha põllumajanduslikku maad (sellest 59% renditud). Põllumajandustootmises kasutatavast tööjõust moodustas 52% omanike tasustamata tööjõud. Kõige tööjõumahukamad olid sea- ja linnukasvatusettevõtted, kus töötas keskmiselt 9,8 töötajat. Põllukultuuride kasvupinnast moodustas suurima osa 2010. aastal jätkuvalt teraviljakasvatus 46%, järgnesid söödakultuurid 34,5% ning tehnilised kultuurid 16,5%. Kartul, köögivili ja kaunvili moodustasid kokku 3,3% (joonis 1). 2009. aastaga võrreldes on kahanenud teravilja ning suurenenud söödakultuuride osakaal, teiste kultuuride osakaal kogupinna suhtes on jäänud samaks. Eesti kalandus Kalanduse valdkonnas on esindatud Eestis erinevad suunad: kaug- ja rannapüük, sisevete kalandus ja kalakasvatus. Suurema osa kalast püüavad Eesti kalurid Läänemerest, kuid

Geograafia - Metsandus

põllumajanduses annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maaakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad · Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt · Karusloomad, polaarrebasedm naaritsad jt. · Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajanduset? · Põllumajanduses on hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus;

Esmasektor

* Majanduslikud tegurid: Kapital- piisavalt raha masinaid, seadmeid ja tõuloomi soetada Tööjõud- heade oskuste ja haridustasemega tööjõud Turg toodangule- Euroopa turg lähedal Põllumajanduse allharud Taimekasvatus: Teraviljad- nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad- kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid- sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid- suhkruroog, suhkrupeet jt Mõnukultuurid- kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid- juurviljad, põldhein Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt. Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad Linnud- kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad- polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad- hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus Erinevates agrokliimavöödetes kasvatatavad kultuuritaimed Polaarkliima

VÄETAMISÕPETUS

Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps  5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia

Taastuvenergiaallikate tehnoloogiad - 1. Kontrollküsimused vastustega

•− Põllukultuuride jäätmed (Crop residues) •− Saeveski jäätmed (Mill wood wastes ) •− Aia ja pargijäätmed (Urban wood wastes ) •− orgaanilised olmejäätmed (Urban organic wastes) 3. Energiakultuurid (Energy crops): •− Kiirekasvulised puittaimed (Short rotation woody crops) •− Puituvad rohttaimed (Herbaceous woody crops) •− Heintaimed (Grasses) •− Tärklist sisaldavad taimed (Starch crops) •− Suhkrut sisaldavad taimed (Sugar crops) •− Söödakultuurid (Forage crops) •− Õlikultuurid (Oilseed crops) 4. Veetaimed (Aquatic plants): •− Mikrovetikad (Algae) •− Merevetikad (Water weed) •− Vesihüatsint (Water hyacinth) •− Pilliroog ja kõrkjad (Reed and ruhes 5. Toiduviljad (Food crops): •− Teraviljad (Grains) •− Õliviljad (Oil crops) 6. Suhkrutaimed (Sugar crops): •− Suhkruroog (Sugar cane) •− Suhkrupeet (Sugar beets) •− Siirup e melass (Molasses) •− Sorgo (Sorghum) 7. Prügilajäätmed (Landfill)

Põllumajandus

rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad · Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid, · Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt pardid, haned jt · Söödakultuurid: juurviljad, põldhein · Karusloomad · Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt polaarrebased, naaritsad Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt jt · Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari · Muud loomad hobused, jt kaamelid, kitsed jt · Siidiussikasvatus · Mesindus  Mis näitajatega

Põllumajanduse esitlus

• Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Karusloomad • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt polaarrebased, naaritsad jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Muud loomad hobused, • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt kaamelid, kitsed jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari • Siidiussikasvatus jt • Mesindus  Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust?

Maailma põllumajandus

Tööjõud ­ tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika ­ toetused tollipoliitika. · Põllumajanduse allharud Taimekasvatus Teraviljad ­ nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad ­ kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid ­ sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid ­ suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid - kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid ­ juurviljad, põldhein Kiukultuurid - puuvill, tina, kanep jt Köögiviljad ­ tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad - apelsin, õun, viinamari jt  Loomakasvatus Veised - piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad ­ villa ­ ja lihalambad Linnud ­ kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad - polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad - hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus ·

10.klassi Geograafia

Peamiseks ressursiks on põllumajandusmaa, mis maismaast hõlmab ligi kolmandiku. Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest, ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Taimekasvatus: teraviljad, mugulviljad, õlikultuurid, suhkrukultuurid, söödakultuurid, köögiviljad, puuviljad, marjad Loomakasvatus: veised, sead, lambad, linnud, karusloomad, mesindus. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid

MAAILMA METSAD

Olulisemateks maavaradeks on Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas. Siinne kõrgesti arenenud tööstus sõltub üha vähem kohalikest ressurssidest ning on enam orienteeritud mujalt juurdeveetavale toorainele. Traditsiooniliseks ja tähtsaks tegevusalaks rannikuil on kalandus. Maapiirkondades tegeldakse veise-ja lambakasvatusega. Peamisteks põllukultuurideks on leht- ja segametsavööndis nisu, rukis, oder, kartul ja mitmed söödakultuurid. Vööndi lõunaosas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini. Niitmise vajadus on metsade kõrvale kujundanud niidud. NIISKE LÄHISTROOPILINE METS Niisked lähistroopilised metsad paiknevad mandrite idarannikutel, nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Valdavalt jäävad nad 25. ja 30. laiuskraadi vahele. Kõige suurema ulatusega on nad siiski põhjapoolkeral, Ida-Hiinas ja USA kaguosas. Lõunapoolkeral leidub niiskeid

Põllumajandus

Kõige rohkem Aasias (42%), Euroopas 1/3 maailma nisust. Üle poole nisust saadetakse: Hiinast, Indiast, USA-st, Prantsusmaalt, Venemaalt. Maisi kasvatatakse enam USA-s, kust on pärit 44% maailma maisitoodangust. Maailmas moodustab rukkitoodang 3% maisi, riisi või nisutoodangust. Lõuna riikides on olulisel kohal õlukultuuride kasvatamine, 2/3 tarbitavast rasvadest saab inimkond taimedest (päevalill, oliivipuu, raps jt.). Külvipinna suuruselt järgneb teraviljale söödakultuurid (peamiselt Põhja riigid).  Kartulikasvatus jaguneb riikide vahel ühtlasemalt. Kartuli kodumaaks peetakse Lõuna-Ameerikat, enam kasvatatakse Euroopas, Aasias. Ekvaatori aladel asendab kartulit bataat ja maniokk. Peamise osa kiudkultuuridest (puuvill, lina, kanep) annab Aasia 57% (Hiina, India) ja USA ja Brasiilia. Puu- ja juurvilju kasvatatakse kogu maailmas. Euroopa annab ½ maailma viinamarja toodangust. Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania 38% maailmatoodangust.

Geograafia esmasektor

2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt) puuviljad, marjad (apelsin, õun, viinamari jt) Loomakasvatus: veised (piimakari, lihakari, tööloomad) sead lambad (villa- ja lihalambad) linnud (kanad, kalkunid, pardid, haned jt) karusloomad (polaarrebased, naaritsad jt)

Loodusgeograafia ja nende kasutamine

kliima(austr, usa) Looduslik kutšuk e. Lõuna-Ameerika Kagu-Aasia hevea Kakaopuu Lõuna-Ameerika Kesk-Aafrika(Khana, Nigeeria) Kohvipuu Aafrika Ladina- Ameerika(Brasiilia) Söödakultuuride kasvatus on oluline loomakasvatuspiirkondades. Mitmed söödataimed on nii toidu, kui söödakultuurid(sojauba). Džuut – India, Bangladesh(lõuna-aasia9 sisalagaav – Mehhiko (Ladina-ameerika ja Aafrika) Puuvill – Saudi-Araabia Suhkruroog – Kuuba, India Suhkrupeet – Poola, Saksamaa Teepõõsas – Sri Lanka, India Banaan – Ecuador, Brasiilia Datlipalm – Egiptus Kookospalm – Filipiinid Viinapuu – Vahemereline kliima (Hispaania, Austraalia) Õlikultuurid Kasvatatakse ja tarbitakse seal, kus loomakasvatust vähe Tähtsaim – Sojauba(USA, Hiina, Brasiilia) *Arahhis e

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal

kulutuste tegemisel. Põllukultuuride efektiivsuse näitajad: ( EKSAMIL) Põhinäitajad: - hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes) - töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta); - tootmisomahind (€/kg, €/100kg, €/t) Kasutusotstarbe alusel võib taimekasvatustoodangu jaotada: 1) universaalsed kultuurid (tera- ja kaunviljad, kartul); 2) kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad); 3) söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais). Põllukultuuride tasuvuse hindamine: - realiseerimistulemuste alusel – kaubalistel kultuuridel; - väärindushinna alusel – söödakultuuridel. Kasumi kujunemine Kasumit kujundavad põhiliselt hind ja omahind. Hind (realiseerimis- või müügihind) – määrab koos toodangumahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kaubatoodangu(müügitoodangu) omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud.

Põllumajandus ja toiduainetetööstus

Põllumajandus Toiduainetetööstus  Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid  Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area  I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes)  PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM...

Energiamajandus

GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika ­ elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, ...

Geograafia 2008 a.

, päevalill villalambad Suhkrukultuurid Suhkrupeet ,- roog Linnud Lihakanad (kalkunid ) munakanad Mõnukultuurid Kohv , tee , kakao , Karusloomad Rebased , naaritsad narkootikumid , tubakas Söödakultuurid Ristik , põldhein , Muud loomad : Põhjapõdrad , kaamlid , söödajuurviljad hobused , kitsed Kiukultuurid Linas , puuvill , kanep , Mesilased Mesi agaav Köögiviljad Tomat , kurk , hernes , Siidiusskasvatus Siid uba Aiandus Marjapõõsad , viljapuud , iluaiandus

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

kõrgtehnoloogiline tootmine. Olulisemateks maavaradeks on Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas. Siinne kõrgesti arenenud tööstus sõltub üha vähem kohalikest ressurssidest ning on enam orienteeritud mujalt juurdeveetavale toorainele. Traditsiooniliseks ja tähtsaks tegevusalaks rannikuil on kalandus. Maapiirkondades tegeldakse veise-ja lambakasvatusega. Peamisteks põllukultuurideks on leht- ja segametsavööndis nisu, rukis, oder, kartul ja mitmed söödakultuurid. Vööndi lõunaosas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini. Niitmise vajadus on metsade kõrvale kujundanud niidud. Euroopa leht- ja segametsavööndis on vähe säilinud traditsioonilisi elamis- ja majandamisviise. Neid püütakse alles hoida peamiselt ajaloo- ja etnograafiamuuseumide abil ning muuseum-asulates. Parasvöötme okasmets Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10 000 aasta jooksul

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

Punane ristik sisaldab ferment polüfenooloksüdaasi (PPO), mis vähendab lämmastiku lõhustuvust vatsas. PPO-d sisaldavad rohkem ristiku lehed. Kõrge PPO aktiivsusega söötades vähenevad vatsas proteiini ja lipiidide kaod, mis suurendab lämmastiku kasutamise tõhusust. Kiud ja seeduvus Kõrrelised ja liblikõielised erinevad neutraalkiu (NDF), happekiu (ADF) ning ligniini­ (ADL) sisalduselt. Kõrrelised on tüüpiliselt kõrgema NDF­ ja ADF­ sisaldusega kui liblikõielised söödakultuurid (tabel 4). Tabel 4. Heintaimede ADF­ ja NDF­sisalduse (g kg-1 KA) muutused seoses arenguga. Liik Kõrsumine/ Loomise algus/ Loomine/  varsumine nuppumine õitsemine ADF NDF ADF NDF ADF NDF Põldtimut 306 516 342 570 357 599 Har aruhein 283 511 306 538 348 586 Karj raihein 238 451 283 506 312 541

Biosüstemaatika botaanika osa

Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae # ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud # juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku # liitlehed, sageli köitraoga, abilehtedega # õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine # õisik: kobar, nutt # vili: kaun Maailmas 650 perekonda 18 000 liiki Eestis looduslikult 12 perekonda, kultuuris 18, liike kokku üle 80 Kasutamine: toidu- ja söödakultuurid hernes, uba, sojauba, maapähkel, lääts, lagrits, ristik, lupiin, mesikas, kikerhernes tehnilised kultuurid: indigo Selts roosilaadsed - Rosales Piiritletakse täielikult ainult molekulaarsete andmete põhjal, 11 sugukonda Sugukond roosõielised – Rosaceae Umbes 3000 liiki, üle maailma Rohttaimed, puud ja põõsad # liit- ja lihtlehed # lehed vahelduvalt # abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud # õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Lihtne õiekate, õied õisikutes (ühe- või kahesugulised), lehekaenaldes Tuultolmlejad · Valge hanemalts · Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts  · Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar Viljaks kaun Toidu- ja söödakultuurid · Hulgalehine lupiin, perek lutsern, perek mesikas, perek ristik, perek seahernes (aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes), perek hiirehernes (harilik hiirehernes, aed-hiirehernes), põlduba, sojauba, lääts, lagrits, indigo (tehniline kultuur) PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE VÕRDLUS

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

lehekaenaldes Tuultolmlejad  Valge hanemalts  Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts  Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar Viljaks kaun Toidu- ja söödakultuurid  Hulgalehine lupiin, perek lutsern, perek mesikas, perek ristik, perek seahernes (aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes), perek hiirehernes (harilik hiirehernes, aed-hiirehernes), põlduba, sojauba, lääts, lagrits, indigo (tehniline kultuur) PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE VÕRDLUS

Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM

Hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes) Töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta) Tootmisomahind (kr/kg, /kg, /100kg, /t) 218) Taimekasvatustoodangu iseloomustus 219) Kasutusotstarbe alusel või taimekasvatustoodangu jaotada: 1. universaalsed kultuurid (tera- ja kaunviljad, kartul) 2. kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad) 3. söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais) 220) Põllukultuuride tasuvuse hindamine: 1. realiseerimistulemuste alusel ­ kaubalistel kultuuridel 2. väärindushinna alusel ­ söödakultuuridel 221) 222) 8. Tootmise efektiivsus loomakasvatuses 223) Kasumit kujundavad tegurid; Loomakasvatuse struktuur; Üksikute tootmisharude majanduslik hindamine 224) Põllumajandustoodang

Ökoloogia kursuse konspekt.

Mullaresursid ei ole varjestatavad. J.Weineri liigisisese konkurentsi eksperiment. Valge – ühe taime keskmine mass Punane – Taimede massi variatsioonikoefitsent. 32 KONSTANTSE SAAGI SEADUS = ISEHÕRENEMISE SEADUSE ERIJUHT = -3/2 ASTME SEADUS Konstantse saagi seadus käib peamiselt põllukultuuride kohta, kus saaki korjatakse kogu biomassiga (söödakultuurid, nt ristik). Kogu saak ei sõltu istutamistihedusest. Konstantse saagi seaduse kontroll ristiku ja luste (kõrreline) liigiga. x-telg: külvitihedus y-telg: saagiks saadud biomass pindalaühiku kohta Saagikus paraneb kui on alla 2500 seemne, kuid sealt edasi on lisakülv seemnete raiskamine. Saagikus paraneb ka viljakama mullaga. W – ühe taime keskmine mass N – taimede arv pindalal kogu taimede mass, WN = const (c) W=cN-1 => logW = logC – 1logN

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Lämmastikuga rikastamine (25-30% liblikõielisi) Mullaviljakuse hoidmine Mulla kobestamine Huumus- ja toitainetevaru suurendamine Kultuuride agrobioloogilised nõuded Et vähendada toitainete kadu, tuleks külvikord kavandada nii, et osa väljadest oleks talvel taimestikuga kaetud. Taliteravilja ja mitmeaastaste heintaimede kõrval on üks võimalus kasvatada vahekultuure. Liblikõieliste enesetaluvus Liblikõielised Kestus Liblikõielised Kestus söödakultuurid aastates kaunviljad aastates Punane ristik 4-7 Hernes 5 Lutsern 4-7 Põlduba 3 Roosa ristik 2 Valge lupiin 4 Valge ristik Ennast taluv Kollane lupiin 4 Esparsett 4-7 Sinine lupiin 4 Seradella 1-2 Lääts 5

Eesti uusima aja ajalugu

Peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus, (suurem tähelepanu loomakasvatusele > piima -ja lihasaaduste tootmine; loodi massiliselt masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu). Põllumajandustoodete ümbertöötlemiseks rajati arvukalt meiereisid,tapamajuja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid. Senisest rohkem tähelepanu hakati pöörama söödakultuuridele, mille külvipind oluliselt suurenes. Peamiselt kasvasid söödakultuurid kartulikasvatuse piiramise arvelt. Mõnevõrra suurenes ka toiduteravilja toodang. Põllumajanduse kitsaskohtadeks jäid käsitöö suur osatähtsus, mehhaniseerituse madal aste, tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Elektrifiseerimine polnud maale veel jõudnudki. Põllumajanduse piduriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks. Väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele -peamisteks kaubanduspartneriteks olid

Soome-ugri rahvakultuur

Oluline tööstusharu on tööjõunõudlik masinatööstus, ekspordiks lähevad masinad ja transpordivahendid. Põllumajandusel on praegugi oluline roll: 20% maast on kaetud metsaga ja umbes 15% on karjamaid; ülejäänud asustusega hõivamata alasid kasutatakse peaaegu täielikult põllumajanduslikuks tootmiseks. Tähtsamad saadused on teravili (nisu, mais), puuviljad (õunad, pirnid, ploomid), viinamarjad ja vein, köögiviljad (sibul, paprika, tomat, kartul), suhkrupeet, päevalill ning söödakultuurid (ristikhein, lutsern). Kasvatatakse sigu, veiseid, hobuseid, lambaid ja kodulinde. Olulised on ka mesindus ja kalandus. Turism on tähtis elatusala: Ungarit külastab 31 miljonit turisti aastas. 40 Ungari on rikas Euroopas suhteliselt haruldaste maa-aluste kuuma- ja mineraalveeallikate poolest. Riigis on ligi 150 kuumaveebasseinidega supelasutust (fürd), Euroopa ainuke koobasbassein asub Miskolc-Tapolcas, rahvusvaheliselt