Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane.
kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei Isamaaliit · Kehtestati tsensuur · Tõnissoni käest võeti ära "Postimees" · Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad
bilanss mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT väliskaubanduse üle, hädaabitööd, põllumeeste abistamine, 1933 devalveeriti kroon . · vaikiv ajastu 12. märts -Laidoner jaPäts tegid riigipöörde(võimu koondamiseks enda kätte) Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord.st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine: tsensuur ajakirjanduse üle, KT ametiühingute, organisatsioonide, kõrgkoolide, teatrite jne üle. keelustati erakonnad, moodustati Isamaaliit (1935) riiklik propaganda talitus jne jne . · kultuurielu kadus oht saksastuda või venestuda . tähelepanu kultuurile. 1925 kultuurikapital. 6 sihtkapitali:kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. Riik ja kultuur 2: 1920
kandidaadid K. Päts ja erukindral J. Kaitseolukord oli mõeldud võitluseks Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise kommunistide vastu, kelle tegevus ohustas riigipöörde. Kuid Riigikogu ja Riigivanema 1920. aastate algupoolel tõsiselt Eesti valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti iseseisvust. Moskva huvides ja toetusel suvepuhkusele. tegutsevad kommunistid valmistusid Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti riigipöördeks, et kukutada valitsus. 1. kokku ja nõudis tagasipöördumist detsembril 1924 toimuski Tallinnas demokraatliku valitsemisviisi juurde. Kuid kommunistide mäss. Kuna rahvas mässulisi demokraatlik kord Eestis asendus
hädaabitöid. Kriis hakkas taanduma alles pärast seda, kui Jaan Tõnissoni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. 12.märts 1934. a. toimus Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit võtsid Toompea ning Tallinna kesklinna kontrolli alla ning sellega seoses kehtestati kaitseseisukord, erakondade tegevus peatati ning vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja Riigivanem K. Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Riigikogu tuli kokku sügisel, kuid kui Riigikogu istungjärk oli lõppenud olid Riigikogu liikmed sunnitud laiali minema, parlament oli surutud "vaikivasse olekusse". K.Pätsi riigipööre oli üheks demokraatia kriis põhjuseks Eesti Vabariigis.
Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut. 12. Märtsil 1934, peatati kõikide erakondade tegevus ja vapside organisatsioon suleti. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. 10. 1930-ndate teine pool osutus majanduslikult Eestile väga edukaks. Tööstuse ja pällumajanduse vastavusse viimine iseseisva riigi vajaduste ja võimalustega oli lõppenud, majanduskriisist olid eluga välja tulnud kõige elujõulisemad ettevõtted. Aitas ka riigi sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus jt tööstusharud
Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga ning Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni ning kohalikes omavalitsustes tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid. Algas ka puhastustöö riigiaparaadis, määrav oli varasem suhtumine vabadussõdalastesse. Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K.Päts, et aeg on alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, milleks oli vaja väljatöötada uus põhiseadus. Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna
Jane'i lahku ajamises. Darcy seevastu aga õigustab end, saates Elizabethile kirja, milles selgitab, et kogu hr Wickhami jutt on väljamõeldud ning Jane'i ja hr Bingley lahutas ta seepärast, et tahtis oma sõpra kaitsta, arvates, et Jane temast piisavalt huvitatud ei ole. Nüüd hakkab vaikselt Elizabethi arvamus muutuma ning Darcy ilmub üha rohkem tema mõtetes positiivse valgusega. Varsti läheb Elizabeth oma onu ja tädiga suvepuhkusele Pemberly lähedusse, kus uuesti kohtab hr Darcyt. Seal olles süvendub Elizabethi positiivne arvamus Darcyst, sest viimane ei näita märkigi algsest ennasttäis suhtumisest ega käitumisest. Koju naastes avastab Elizabeth, et tema noorim õde Lydia on hr Wickhamiga ära põgenenud. Tema onu ja tädi juba otsisid paarikest Londonist ning pärast nende leidmist lahenes olukord tuli välja, et hr Darcy oli teinud heateo ja aidanud maksta Wickhamil kaasavara, et abielluda Lydiaga
10. Seleta: demokraatia - valitsemisvorm, mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused. totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja isikukultus, eksisteerib üks partei, rahva õigused ja vabadused on piiratud. vaikiv ajastu - periood Eesti Vabariigi arengus (1934.-1938.), mil kogu võim koondus K.Pätsi kätte, Riigikogu saadeti suvepuhkusele, rahva õigusi ja vabadusi piirati, mille tulemusena demokraatia asendus autoritaarse diktatuuriga. kolonialism - suurriikide poliitika nõrgemate riikide enda valdusesse saamiseks. külm sõda -kommunistliku ja läänemaailma demokraatia vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, võidurelvastumises, propagandas, kriisides jne. Kujunes välja pärast Teist maailmasõda ja kestis kuni 1991 (1989) sundkollektiviseerimine - talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks.
1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". Eduard Vilde õhutusel kirjutas ta ka proosat. 20. ja 23. elusaasta vahel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud. Under ja Ants Laikmaa Saatus viis 38 aastase kunstniku Ants Laikmaa ja 21 aastase abielunaise Marie Hackeri kokku 1904. a. Marie oli tulnud suvepuhkusele ome poolteiseaastase tütrega Moskvast. Kaasakiskuva loomuga Laikmaa võitis korrapealt Underi täieliku poolehoiu. Kunstniku ja tulevase poetessi vahel sugenes sügav teineteisemõistmine. Armunud Laikmaa maalis 1904. a. suvel Underist kaks portreed. Neist kuulsaim on "Mutti", mis kujutab säravalt naeratavat noort daami. Kui portree oli valmimas, pani Under paberile saksakeelsed värsid. Armastuse mõju oli suur. Lisaks veel oli just Laikmaa see, kes saatis mõni aeg hiljem temale
võimu ülevõtmist. 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 toimus Vabadussõda kus eestalsed kindlustasid Eesti Vabariigi püsimajäämise ja võimaluse ehitada üles rahvusriiki 20 aasta jooksul. 1920 - 1934 aastail oli Eestis Vaikiv ajastu. Vabariigis valitses demokraatlik parlamentaarne riigikord. 1934 a. toimus riigipööre: Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, arreteeriti vapside liidreid, Keelustati nende organisatsioon, alustati puhastust riigiaparaadis. Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Vaikivaks ajastuks nimetataksi perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsutud. 28. septembrul 1939 a. suruti Eesti peale (kasutades süüdistusi neutraliteedi rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõja tingimustes kaitsta) nn.baaside lepingu. Leping sisaldas vastastikuse abistamise pakti, Eesti pidi loovutama oma territooriumi alasid NSVL sõjaväebaasidele ning sisse lubama 25 000 mehisele väekoondise. Eestis algas seega nn. baasideajastu, sel perioodil muutus Eesti piiratud
Riigivanemal oli õigus tühistada Riigikogus vastuvõetud seadusi ning saata riigikogu laiali. Eelnõud toetas enamik valijaid. Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema ja uue Riigikogu valimised. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ning koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Riigikogu valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Kõiki neid samme põhjendati vabadussõjaleste väidetava riigipöördekavaga, ent süüdistusi polnud võimalik tõestada. Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti kokku ning nõudis tagasipöördumist dem. valitsemisviisi juurde. Edaspidi parlamendil kokku tulla ei lubatud Riigikogu jäi "vaikivasse olekusse". Kõik erakonnad keelustati, nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit. Ajakirjandus allutati tsensuurile, paljud ajalehed suleti. Riigi kontroll kehtestati
aasta aprillis. Üles seati 4 riigivanema kandidaati: 1) K. Päts 2) J. Laidoner 3) A. Rei 4) A. Larka (vapside kandidaat) Vapside populaarsus kasvas üha ja võis ette aimata Larka võitu ning vapside edu Riigikogu valimistel. NB! Et takistada vapside võimuletulekut, korraldasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Tähtsamad asutused võeti kontrolli alla, 400 vapsi arreteeriti. Riigis kehtestati kaitseseisukord. Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja sügisel teda kokku tulla enam ei lubatud. Päts valitses dekreetide (st. enda poolt välja antud seaduste) abil. NB! Aastatel 1934-1938 kestis Eestis nn. vaikiv ajastu. Seda väljendit saab lahti seletada kahte moodi: 1) rahvas oli sunnitud vaikima (st. Riigikogu ei tegutsenud) 2) vaikisid loovinimesed, haritlased (kirjanikud, kunstnikud jne.), kellest enamik ei kiitnud Pätsi diktatuuri heaks Nendel aastatel (1934-38) kujunes Eestis autoritaarne diktatuur. Seda iseloomustas:
süllle kukkunud laiu volitusi ja võim enda kätte haarata. Seljataguse kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe Johan Laidoneriga, kes samuti kartis vapside võimuletulekut. 12.märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit toompea ning Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Taas kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega.Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Olemasolev Riigikogu tuli sügisel küll kokku, kuid kuna rahvasaadikud söendasid riigivanema tegevust arvustada,, kuulutas uus siseminister Jaarel eenpalu Riigikogu intungjärgu lõppenuks. Riigikogu liikmed olid sunnitud laiali minema, parlament oli surutud ,,vaikivasse olekusse".
Sotsialistlik Tööliste Partei) Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde *Vahistati u 400 vabadussõdalast ja suleti nende organisatsioonid(väidetav v õimuhaaramiskatse ja ,,Eesti rahva vaimne haigus" propagandast) *Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused *Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord *valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni *algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku) *Keelustati poliitilised erakonnad nende asemele loodi Isamaliit(ainupartei) *Hakati looma kutsekodasid *Kehtestati tsensuur *Loodi Riiklik Propaganda Talitus(rahvuslikud kampaaniad)
Eelnõu toetas enamik valijaid, riigivanem sai õiguse tühistada Riigikogu seadusi ja saata Riigikogu laiali. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi. Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja riigiasutustes alustati puhastustööd. Vaikiv ajastu (1934- 1940) Septembris 1934 tuli Riigikogu jälle kokku ja nõudis tagasipöördumist demokraatliku valitsemisviisi juurde. Pärast seda parlamenti enam kokku tulla ei lubatud. Kõik erakonnad keelustati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei - Isamaaliit. Ajakirjandus allutati tsensuurile ja paljud ajalehed suleti. Riigi kontroll kehtestati kõigil elualadel. Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse diktatuuriga
riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. 11 Laidoneri elu lõpp 19. juuli 1940 küüditati kindral Laidoner koos oma abikaasaga okupeeritud Eestist Venemaale. Pikka aega ei teatud tema edasisest saatusest suurt midagi. Johan Laidoner arreteeriti NKVD poolt 26. juuni 1941 Pensas, kuhu ta oli küüditatud. Juurdlus kestis kuni 1942. aasta märtsini, mil see erikorraldusega peatati
Keelustati poliitilised koosolekud ja vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid. meeleavaldused.Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Algas puhastustöö riigiaparaadis.Riigikogu saadeti Majanduselu: Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa suvepuhkusele (e saadeti laiali) ja seausandlik võim kogunes valisuse huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. kätte(riigivanema dekreedid). Esimesesks sammuks sai radikaalne maareform (10 okt 1919). Reformi Tasalülitumine 1934 aasta sügisest algab vaikne ajastu autoritaalne diktatuur: käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm).Suur osa Siseministriks määrati Kaarel Eenpalu (karl einbund).Piknedati
Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. 2.7 Riigipöörde tagajärjed Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said 12. märtsil 1934 otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini. 2. oktoobril 1934 katkestas Konstantin Päts V Riigikogu istungjärgu ja viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud
Elamu seinal on tammest mälestustahvel:"Kunstnik Ants Laikmaa sündis selles majas 5. mail 1866. a." Ants Laikmaa oli perekonnas 13. laps. Esimese õpetuse sai ta Velise vallakoolis, hiljem õppis Vigalas, Haapsalus ja Lihulas. 1891. a. läks jalgsi Düsseldorfi, et asuda õppima sealsesse kunstiakadeemiasse. 1901. a. korraldas Tallinnas esimese eesti kunstinäituse. Saatus viis 38aastase kunstniku Ants Laikmaa ja 21aastase abielunaise Marie Hackeri kokku 1904. a. Marie oli tulnud suvepuhkusele oma poolteiseaastase tütrega Moskva kandist, kus tema mehel Carlil oli töökoht. Kaasakiskuva loomuga Laikmaa võitis korrapealt Underi täieliku poolehoiu. "Noore naise ergas vaim ja elav kunstihuvi soodustasid tutvuse arenemist; loomult impulsiivsena ja trotsides väikekodanlikke eelarvamusi, käis pr. Hacker paaril korral kunstnikku ka tema ateljees vaatamas," kirjutab kirjandusteadlane Endel Nirk raamatus "Kaanekukk".
suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris pandi rahvahääletusele vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse projekt, mis koondas peaaegu kogu võimutäiuse presidendi kätte. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ning koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Riigikogu valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti kokku ning nõudis tagasipöördumist dem. valitsemisviisi juurde. Ainuparteiks tuli Isamaaliit, mis kestis kuni Vene okupatsioonini 1940. aastal. Tartu Rahuleping Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus
o Eesti väliskaubandusbilanss oli aktiivne: välja veeti rohkem kui sisse. Vaikiva ajastu kehtestamine: · 12. märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ning Tallinna kesklinnaoma kontrolli alla toimus Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre. · Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati kaitseseisukorra lõpuni edasi. · Kui Riigikogu läks suvepuhkusele, hakkas riigivanem Päts valitsema ilma parlamendita,kehtestades seadusi dekreetidega. · 1934. aasta septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra. · Riigikogu naasis suvepuhkuselt, ent kuna rahvasaadikud arvustasid riigivanema tegevust,kuulutas uus siseminister Kaarel Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõppenuks. Parlament läks ,,vaikivasse olekusse". · 1935. aastal arreteeriti vapside juhtkond öisel koosolekul, kus olevatarutatud riigipöörde plaani
volitused. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · Pätsi dekreedid nägid ette, et vabanenud kohad jäävadki vabadeks ja kui vabu kohti on üle 30%, siis määrab sinna linnapea ja vallavolikogu valitsus. · Sellised kohad olid näiteks Tallinn, Tartu, Narva ja Nõmme. Pätsi 1934. a. 12. märtsi riigipööre · 1934. a. 16. märts Riigikogu kinnitab valitsuse 12. märtsi otsused. · 1934. a. 24. aprill Riigikogu saadetakse suvepuhkusele. · Vapsid üritasid korraldada meeleavaldust, kuid valitsus likvideeris need katsed kindlakäeliselt. Pätsi 1934. a. 12. märtsi riigipööre · 1934. a. märtsi lõpp valitsus saadab mõned vapse toetanud suurärimehed sundasumisele Kihnu saarele. · 1934. a. aprill asunikud on poliitilistest jõududest esimestena veendunud, et Päts on läinud oma sammudega liiale ja hakkavad toetama ja otsima koostööd vapsidega. Vaikiv ajastu
Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut. 12. Märtsil 1934, peatati kõikide erakondade tegevus ja vapside organisatsioon suleti. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. 11. 1930-ndate teine pool osutus majanduslikult Eestile väga edukaks. Tööstuse ja pällumajanduse vastavusse viimine iseseisva riigi vajaduste ja võimalustega oli lõppenud, majanduskriisist olid eluga välja tulnud kõige elujõulisemad ettevõtted. Aitas ka riigi sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus jt tööstusharud
10. Seleta: demokraatia - valitsemisvorm, mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused. totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja isikukultus, eksisteerib üks partei, rahva õigused ja vabadused on piiratud. vaikiv ajastu - periood Eesti Vabariigi arengus (1934.-1938.), mil kogu võim koondus K.Pätsi kätte, Riigikogu saadeti suvepuhkusele, rahva õigusi ja vabadusi piirati, mille tulemusena demokraatia asendus autoritaarse diktatuuriga. kolonialism - suurriikide poliitika nõrgemate riikide enda valdusesse saamiseks. külm sõda -kommunistliku ja läänemaailma demokraatia vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, võidurelvastumises, propagandas, kriisides jne. Kujunes välja pärast Teist maailmasõda ja kestis kuni 1991 (1989) sundkollektiviseerimine - talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks.
Riigivanema kandidaadid ja kogutud toetusallkirjad: Andres Larka (EVL) 62000 Johan Laidoner (asunikud) 38000 Konstantin Päts (PK) 18000 August Rei (SD) 5000 22.–23. IV 1934 – riigivanema valimised 29.–30. IV 1934 – Riigikogu valimised 12. III 1934 – riigipööre (vapside arreteerimine), oletatud Moskva toetust Pätsile III–IX 1934 – pehme diktatuur kaitseseisukord erakondade tegevuse piiramine Riigikogu suvepuhkusele valimiste edasilükkamine vapside väljatõrjumine poliitikast puhastused riigiasutustes ajakirjanduse enesetsensuur 28. IX 1934 – Riigikogu istung: valitsuse kritiseerimine 2. X 1934 – Riigikogu puhkusele („vaikiva ajastu” algus) Ühiskonna tasalülitamine: riigivanema dekreediandlus 5. III 1935 – poliitiliste erakondade keelamine Isamaaliidu asutamine dekreet trükitoodete kohta korporatiivne ühiskond
Riigivanemal oli õigus tühistada Riigikogu seadusi ja saata Riigikogu laiali. Sõjaväeline riigipööre Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. (Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö) Vaikiv ajastu Septembris 1934 tuli riigikogu jälle kokku ja nõudistagasipöördumist demokraatliku valitsemisviisi juurde. Pärast seda parlamendil enam kokku tulla ei lubatud. Kõik erakonnad keelustati ja nende asemle loodi riiklik ainupartei-Isamaaliit. Ajakirjandus allutati tsensuurile ja paljud ajalehed suleti. Riigi kontroll kehtestati kõigil elualadele. Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse diktatuuriga.
Sõjaväeline riigipööre Vältimaks EVKL kätte võimu koodumist viisid K. Päts ja J. Laidoner läbi riigipöörde 1934a 12märtsil. Õhtul kehtestai K. Pätsi nõudel kuueks kuuks üleriigiline kaitseseisukord ning sõjaväe ülemjuhatajaks sai Laidoner, seejärel suleti EVKL ja keelustati poliitilised koosolekud ja valimised lükkusid edasi Algas puhastustöö riigiaparaadis milles oli määrav varane suhtumine EVKL-isse, kuna riigikogu läks suvepuhkusele sai valitsus kogu võimu. Vaikiv ajastu algab Siseministriks sai Karl Einbund kes kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitlise kursi hoidmisel Kaitseseiskuorda pikendati 1 aasta võrra septembris ja kokku tulnud Riigikogu pidi alluma K. Einbundile. Parlament jäi vaikivasse olekusse kus nad enam koos ei käinud, kuid ametlikult polnud lahku ka saadetud.
võeti oma kontrolli alla Tallinna kesklinn ja Toompea ning piirati ümber vapside tähtsamad hooned. Samaaegselt vahistati vapse ka teistes linnades- kokku ca 400 inimest. Sama päeva õhtul kuulutas Päts välja üleriigilise kaitseseisukorra, Laidoner määrati sõjavägede ülemjuhatajaks, vabadussõjalaste organisatsioonid suleti, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi ning alustati riigiaparaadi puhastamist vapsidest. Riigikogu läks suvepuhkusele ning seadusi hakati täiendama riigivanema dekreetidega. Sügisel pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, seega lükkusid edasi ka juba 1934.a kevadel kavas olnud valimised. Kui Riigikogu puhkuselt naases ning hakkas valitsuse samme kritiseerima, lõpetas vahepeal peaministri asetäitjaks tõusnud Kaarel Einbund (hiljem Eenpalu) parlamendi istungjärgu ning rohkem parlamendil kokku tulla ei lubatud. 1935
kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. Viimne otsus 1939 Igaveseks vaidlusküsimuseks jääb septembris 1939 valitud tee- soostuda baasidelepinguga- otstarbekus. See oli Eesti Vabariigi ja N.Liidu vahel allakirjutatud vastastikuse abistamise pakt, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. 1940. aasta suvel okupeeris Punaarmee Eesti ning Päts sunniti 22. juunil alla kirjutama kindral Laidoneri errusaatmise käsule.
riigipöörde lõplikult ära ning hakati ettevalmistusi tegema. Ettevalmistamine: Toimus esimene vabadussõjaväelaste kohtuprotsess- Seal ei kõneldud sellest, et nad soovisid riigipööret alustasid, vaid räägiti sellest organisatsiooni loomisest, mis võis ohustada avaliku riigikorda (Võeti ära riigipöörde süüdistus). 11. märtsil allkirjastas K. Päts oma esimesed dekreedid, mis puudutasid riigivanema ja valitsuse valimisi. Riigikogu jätkas oma tööd 25. aprillini siis läksid suvepuhkusele, nüüd võim läks riigivanemale. Kui riigikogu tuli septembril tagasi siis K. Päts oma dekreediga teostas 80 seaduse muudatust/uut seadust. 12. märtsil suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, kõigil ülejäänutel lubati tegutseda, kui hoiavad eemale poliitikast. Puhastustöö riigiasutustes vabadussõjaväelastest ning nende kohti ei täidetud. Vaikiv olek: parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine,
riigijuhid said ise uute linnavalituste ja volikogude koosseisud määrata. Kui vapside väljaviskamine kohalikest volikogudest oli 1203le järgnev loogiline samm, siis KOVde riigikontrolli alla minekus on ilmselt põhjendatult nähtud esimest sammu omavalitsuste allutamist riigikontrolli teele. Ühes esimestest dekreetidest deklareeris Päts, et valimised lükatakse edasi vähemalt kaitseseisukorra lõpuni. 24.04 toimus RK viimane koosolek kindlas lootuses, et sügisel tuleb ta taas kokku. Suvepuhkusele minek tähendas seda, et kogu tegelik võim riigis koondus Pätsi, Laidoneri ja valitsuse kätte. Päts hakkas kohe igasuguseid dekreete välja andma. Rahva suhtumine: 34 a kevad- ja suvekuudel oli suhtumine ennekõike äraootav. Oldi teadlik, et kaitseseisukord on ajutine, kehtestatud 6 kuuks. Lisaks sellele üsna suure osa rahva hulgas oli teatud mõttes isegi hea meel, et pol pinge oli vähehenud (al 31 valitsuskriisid, PS muutmise eelnõud jne, mis kõik olid toimunud ägeda propaganda
loogiline samm, siis KOVde riigikontrolli alla minekus on ilmselt põhjendatult nähtud esimest sammu omavalitsuste allutamist riigikontrolli teele Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. 24.04 toimus RK viimane koosolek kindlas lootuses, et sügisel tuleb ta taas kokku. Suvepuhkusele minek tähendas seda, et kogu tegelik võim riigis koondus Pätsi, Laidoneri ja valitsuse kätte. Päts hakkas kohe igasuguseid dekreete välja andma. Pätsi selja taga oli üks suuremaid erakondi – Põllumeestekogud. Lisaks olid Pätsi toetanud al 32 aastast sotsialistid. Nende leerist ei kostnud nende 6 kuu jooksul ühtki häält, mis oleks üritanud Pätsi ja Laidoneri tegevust kritiseerida. Laidoneri selja taga Asunike Koondus, vaikiv toetus Laidonerile aga rahvuslikult Keskerakonnalt
annaabi.ee 
