Suusastiilid ja -alad (0)

SUUSASÕIDU ALAD
Geilika Korm
Murdmaasuusatamine
Murdmaasuusatamine on klassikaline talispordiala, mis on viimasel
aastakümnel oluliselt muutunud. Ainus muutmata ala on olnud 50 km maraton
klassikalises stiilis.
See spordiala sündis Skandinaavias, sellest ka ingliskeelne nimetus nordic
skiing. Esimesed võistlused peeti 18. sajandi teisel poolel.
Murdmaasuusatamine
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Laskesuusatamine
Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid,
kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Seepärast sündis kellegi peas
ka väärkäsitlus, et see ala on arenenud sõjalispatriootlikult põhjalt ja vastab
sõjaväelikkele eesmärkidele.
Laskesuusatamist on pidevalt üritatud muuta pealtvaatajale atraktiivsemaks.
Eelkõige peetakse seda heaks televisioonialaks. Aja jooksul on muutunud ka
laskmisdistantsi pikkus ja märklaua läbimõõt, samuti on moderniseeritud püssi.
Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba keskajal, esimene võistlus
peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril.
Esimesed MMvõistlused laskesuusatamises peeti 1958 Austria Saalfeldenis.
Laskesuusatamine
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Mäesuusatamine
Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis
seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises.
Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest,
kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge
vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta,
mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus
leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas
paljudes kohtades Euroopas, PõhjaAmeerikas ja Jaapanis.
Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse
kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud
mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust
tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja
künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda.
Mäesuusatamine
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Suusahüpped
Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel
(hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel
(hüppevõimsus üle 140 m ja rohkem).
Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse.
Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku.
Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240255 cm), laiemad ja
raskemad (koos sidemetega 78 kg) ning neil on 25 soont.
Suusahüpped
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Vigursuusatamine
Vigursuusatamine ehk freestyle on
segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960.
aastatel USAs.
Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal Attitashis, New Hampshire'i
osariik. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal
ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed
maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986.
aastal.
1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana,
kus võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes.
1992. aastal Albertville'i olümpial olid samad alad kavas, kusjuures ballet ja
akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus
esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna
Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron.
Vigursuusatamine
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!