Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klassikalise suusatehnika sõiduviisid. (0)

1 Hindamata
Punktid

Klassikalise 
suusatehnika 
sõiduviisid
Klassikaline sõiduviisid:
1. Paaristõukeline sammuta 
2. Paaristõukeline ühesammuline
3. Vahelduvtõukeline 
kahesammuline
4. Paaristõukeline kahesammuline
1.Paaristõukeline 
Paaristõu sa
kelist s m
ammmut
uta sõidu
viisi kasutatakse, kui  suuskade  liugeki rus või
pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi 
eesmärk on
saavutada suuskade liugeki rus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja 
taktikalisele kaalutlusetele.
Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu  kere  jõudu 
rakendava
paaristõuke arendamine.
Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal 
kepitõuke
sooritamisel võib üks jalg kere tasakaalustamiseks veidi ette li kuda, kuid jalaga 
ei tõugata.
Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek. Väiksemal ki rusel tasub veel jalaga 
tõugata,
suuremal  kiirusel on efekti vsem libiseda madal- või puhkeasendis. 
Kasutatakse langusel,väga hea libisemise puhul ka tasasel maal pärituult.
http://www.youtube.com/watch?v=tNCvScGZz6s
2.Paaristõukeline ühesammuline
Paaristõukelist ühesammulist sõiduvi si kasutatakse heade 
libisemistingimuste puhul laugetel laskumistel, kui suuskade 
liugekiirus ja suusa pidamistingimused võimaldavad veel 
resulati vselt suusaga tõugata. Eesmärgiks on optimaalne 
kiirus. Tsükkel koosneb
vabalibisemisest, tõukepaindest –suusatõukest, 
vabalibisemisest ja sel ele järgnevast paariskepitõukest.
3.Vahelduvtõukeline 
ka
el e  hesa
sõiduvi si t m
unn muline
usteks on, et tsükkel koosneb kahest 
vahelduvast liugesammust,tõukepaine jätkub eessammu alguses 
ja kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal. Kasutatakse, kui suusa 
liugepikkus võimaldab lepitõuget lõpetada suusatõuke ajal. 
Sõiduvi si eesmärgiks on saavutada  ratsionaalse  
li gutustegevusega optimaalne kiirus, mis vastab suusataja 
kehalisele seiusndile ja taktikalistele kaalutlustele.
Eesmärgi saavutamiseks:
Kasutada ainult kiirust soodustavaid li gutustegevuste elemente.
Vabalibisemisel kindlustada lihaste lõdvestusvõimalused, kuid 
kepilöögi ja tõuke ajal tõukekäe, tugijala ja kere li geste jäigastus.
Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure 
ki rendusega; kepitõuge kuni
tõukepaindeni – jõuliselt, vähese  kiirendusega ; tõukepaindel 
–suusatõukel-suure kiirendusega.
http://www.youtube.com/watch?v=9Epf4I2u1QE
4.Paaristõukeline kahesammuline
Paaristõukelise kahesammulise sõites suusataja teeb vi k 
kahe  jalgadega  ja ühe vi k kättega. Vastumeelsust jalg leiab 
aset samaaegselt eemaldamist käsi edasi. Ettevalmistamise 
ajal teise tugirõngas  pulgad  kastetakse käia ja jääda lumi. 
Lükka käsi läheb pärast teist  jalgade vi gi. 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
Vasakule Paremale
Klassikalise suusatehnika sõiduviisid #1 Klassikalise suusatehnika sõiduviisid #2 Klassikalise suusatehnika sõiduviisid #3 Klassikalise suusatehnika sõiduviisid #4 Klassikalise suusatehnika sõiduviisid #5 Klassikalise suusatehnika sõiduviisid #6 Klassikalise suusatehnika sõiduviisid #7 Klassikalise suusatehnika sõiduviisid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annelialenina Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Suusatamise sõiduviisid
1
rtf

Suusatamise sõiduviisid

tõukekäe, tugijala ja kere liigeste jäigastus Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure kiirendusega; kepitõuge kuni tõukepaindeni ­ jõuliselt, vähese kiirendusega; tõukepaindel ­suusatõukel-suure kiirendusega. Paaristõukeline ühesammuline suusatamisviis Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul laugetel laskumistel, kui suuskade liugekiirus ja suusa pidamistingimused võimaldavad veel resulatiivselt suusaga tõugata. Eesmärgiks on optimaalne kiirus. Tsükkel koosneb vabalibisemisest, tõukepaindest ­suusatõukest, vabalibisemisest ja sellele järgnevast paariskepitõukest.

Kehaline kasvatus
Suusatamine
4
doc

Suusatamine

ja külgtriivi vältimiseks. NÕUDED: Jalapöidade vahekauguseks üks pöia laius Mäepoolne jalg teisest 0,5-0,75 jalalaba võrra ees Sääred hüppe ja põlveliigesest ette kallutatud, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid Suuskade kantimiseks on jalad ja puusad kallutatud mäe poole, keha tasakaalustamiseks kere kallutatud oru poole. Mäepoolne käsi all-ees orupoolse suusa kohal, orupoolne käsi taga-all puusade kõrgusel. Laskumised kiirlaskumiseasendites- kasutatakse suurema kiiruse saavutamiseks õhutakistuse vähendamise teel. Munaasend NÕUDED: Jalalabad kas kõrvuti või üks jalg teisest 0,5 jalalaba võrra ees Sääred suusarajaga risti või hüppe-ja põlveliigestest veidi ette kallutatud Kere paralleelne nõlvakuga ja toetub reitele Küünarliigesest painutatud käte õlavarred on surutud eest vastu sääri, põlved

Kehaline kasvatus
Klassikaline suusastiil
1
rtf

Klassikaline suusastiil

Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980 -date aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Paaristõukeline sammuta sõiduviis Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on

Kehaline kasvatus
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED
122
pdf

MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED

Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. Vigade märkamine, põhjuste selgitamine, parandamine II MATERJAALNE BAAS 2.1. Välistingimustega arvestamine 2.2. Õppepaigad 2.3. Varustus 2.4. Suuskade libisemine ja pidamine 2.4.1. Lume omadused 2.5. Suusamäärded 2.6. Suusad 2.6.1

Sport



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun