Grete Mark 11b klass Sündis 1. Juuni 1804. Novospasskoje küla, Smolenski kubermang, Venemaa. 10 aastaselt hakkas õppima klaveri ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Astus Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati (õppis viis keelt). Pansionaadi lõpetamise järel: uuris LääneEuroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. Külastas palju Itaaliat, Sakasamaad, Hispaaniat, Poolat ja Prantsusmaad. Nende maade rahvamuusika on mõjutanud Glinka loomingut. Aastatel 18331834 elas Saksamaal, töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. 1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega tahtis luua Vene rahvusliku ooperi. Pärast ooperi "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. 1844. aastal läks Prantsusmaale j...
Dante Aligheri · pärit itaaliast Frinenzest · Elas 1265-1321 ülemineku aja luuletaja · eluloost vähe teada: oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi, ei sallinud paavsti, saadeti selle tegevuse pärast frinenzest välja. Dantele anti võimalus tagasi tulla kui ta avalikult oma pattu kahetseks. · Ta on kirjutanud kaks suurteost "Uus Elu". Kohati kirjutab proosat, ta kirjutaks nagu Patricile, kohtas inimest 8-9 aastatselt tüdrukut 8-9 aastat hiljem kohates teda armus temasse, passivne armastus, Dante oli oluliselt vanem naisest.ei olnud järeltulijaid. · kirjutas "jumalik komöödia" pikka aega 1307-1321 koosneb kolmest osast põrgust,purgatoorium)pattude puhastus) ja paradiis. · Dante austas Vergiliuse loomingut
3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub Roosi ja tahab seda noppida) ja "Rebaseromaan" (loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart.
Mõjukas Ameerika helilooja Prantsuse päritolu Elekrtoakustilise ja löökpallimuusika pioneer George gershwin ( 18 9 8 1 9 3 7 ) Hea klaverimängupraktika ja muusikaline silmaring Õppis muusikat omal käel, võttis ka eratunde Gershwin pidas jazzist ja bluusist lugu, ning oli seda meelt et jazz on Ameerikas kujunenud energia tulem. Selle huvi tulemusena sündis kaks jazzist ja afroameerika elustiilist mõjutatud suurteost `' Rhapsodi in blue'' ning `'Porgy ja Bess'' Kirjutas klaverikontserte, muusikale, filmimuusikat. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kokkuvõte Kõige olulisemaks nähtuseks Ameerika muusikas võib pidada jazzi tekkimist ja selle kiiret levimist Euroopasse Enamik komponiste püüdis ühendada jazzi Euroopaliku
tihedam ja heliloojamaine kõrgeim. Hinnatud klaverivirtuoosina Sel ajal parimad klaverisonaadid ja klaverikontserdid. Keskendus ooperile ("Teatridirektor"; "Figaro pulm") Kuulsus haripunktis, kuid ei saavutanud Viinis ametlikku tunnustust (näit. ei võetud Viini Helikunstnike Seltsi liikmeks) 1787 nimetati siiski keiserlikuks kammermuusikuks. Kaasnes mitte eriti suur, aga pidev sissetulek 1791 jõudis kirjutada veel mitu suurteost(ooperid "Tituse halastus", "Võluflööt" ning Reekviem) Mozart suri 5. detsembril 1791 täpset haigust ei teata tänini. Maeti vaestehauda miks?- ei teata. Looming Ühtekokku komponeeris üle 600 teose Orkestrimuusika: 41 sümfooniat Sümfoonia nr. 40 g-moll, I osa Instrumentaalkontserdid Kõige enam klaverile (27); viiulile; flöödile; klarnetile, metsasarvele, fagotile. Kammermuusika: Sonaadid klaverile, viiulile Keelpillikvartetid Keelpillikvintetid jm
Oli ilus vaadata, kuidas naine juhatab nõnda võimsalt kõige kaunimalt kõlavat ja mitmekesiseimat orkestrit. Kahjuks oli küll pool orkestrist minu jaks praktiliselt variatud, sest istekoht lihtsalt ei võimaldanud rohkem, kui kogemus oli sellegi poolest võimas. Orkestriks oligi siis Põhjamaade Sümfooniaorkester, mis koosneb 15 Euroopa riigi muusikutest. Need muusikud on kokku saanud eesmärgiga esitada kaks romantilise ajastu suurteost. Nimelt on selles orkestris esindatud nii Läti minister, kui ka Andreas Lend, kes on üks Eesti parimaid tšello mängijaid. Dirigendiks, ja samuti ka selle orkestri asutajaks ongi naine, kes juhendas ka sellel kondserdil orkestrit ehk siis Anu Tali. Kontsert jättis mulle väga mõnusa tunde sisse, sest argipäeva, kus mind vaevas väike palavik, sobis see väga hästi. Sai end rahulikult lõdvaks lasta ning lihtsalt kuulata muusikat, mis tõesti on muusika
15 osa. 4) ,,Jõuluoratoorium" 5) 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda lina kirikutes ette kantava muusika eest. Instrumentaalmuusika Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Tuntuim oreliteos ,,Toccata d-moll" Klaviirimuusika. 2 suurteost: lastele mõeldud üpik ,,Anna Magdalena vihik", täiskasvanutele mõeldud ,,HTK hästitempereeritud klaviir". Tempereerima tähendab häälestama. Orkestrikontserdid: 6 Brandenburgi kontserti. kõige tuntum on nr 3. Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud ,,Fuugakunst", mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil,
Aastad 1813-1815: kriis. · Tema kirjad räägivad depressioonist. · 1814. aastal algas Viini kongress, mille puhul tulid aastaks linna Euroopa kroonitud pead ja aristokraatia ladvik. See oli tema kuulsuse ja majandusliku edu kõrgaeg, olulisi teoseid on nendest aastatest aga vähe. V. Aastad 1816-182 7: hiline looming. · Teda peeti hulluks ning 1818. aastast alates oli täielikult kurt ning suhtles kirjalikult. · Kirjutas 5 kaalukat klaverisonaati ning suurteost ,,Missa solemnis" (1823) ja 9. sümfoonia (1824) · Suri 26. märtsil 1827. aastal ja tema matustel Viinis osales umbes 10 000 inimest. Looming · Komponeerimislaad - aeglane, ebakindel, lihvis oma muusikalisi ideid ja detaile · Tööviis - ratsionaalne ja loogiliselt konstruktiivne. Töötas mitme suurteosega korraga. · Muusikat iseloomustavad täpsed karakterid, jõulised dramaatilised
10 aastat oli tema kõige viljakam ajajärk pärast aastat 1802, sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Ta sai ka tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Sellesse ajajärku jäävad ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. 1812. aastal kirjutas armastuskirja Tundmatule Armastatule, kogu oma varanduse jättis kirja saajale. 1819. aastal valmisid Beethoveni 2 suurteost: "Missa Solemnis" ja 9. sümfoonia. Hilisloomingu- perioodil halvenes helilooja tervis, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Nüüd pöördus ta tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Looming Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid tema oopused on oluliselt
tegelase ümber, näiteks saksa rändlauliku Strickeri švankidekogu “Papp Amis”. Paljud Amise seiklused omistatakse järgmistel sajanditel Alam-Saksa ja Flandria maailmakuulsale vembumehele Thyl Eulenspiegelile. Keskaja lõppu tähistab mitmekesine “narrikirjandus”, milles naerdakse mineviku rumaluse üle. Seda žanri ei põlanud õpetlasedki, nagu näitab Madalmaade suure humanisti Rotterdami Erasmuse ladinakeelne “Narruse kiitus” (1509) Keskaegse prantsuse linnakirjanduse kaks suurteost on “Roosiromaan” ja “Rebaseromaan”. “Rebaseromaani” nime all on tuntuks saanud Põhja-Prantsusmaa linnades XII-XIII saj tekkinud tsükliline loomaeepos. “Rebaseromaani” allegoorilised tegelased esindavad erinevaid ühiskonnakihte ja nende suhteid. Teoses väljendub protest feodaalladviku vastu. Nii esindab lõvi Noble kuningavõimu, karu Brun suurfeodaali, hunt Isengrin keskaadlit, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Väiksemad loomad (kukk, kanad jt) esindavad lihtrahva kihte.
sammastele, mis ulatusid üle 2-korruse, toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe, kasutati ka ümarkaari ja kupleid. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria, rangus ja korrapära jätavad klassitsistlikele ehitistele mõnikord kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Prantsusmaa kolm ehitukunsti suurteost Pariisis on Pierre Vignoni kavandatud Madeleine'i kirik, Jean Francois Chalgrin'i Tähe triumfikaar ja Jacques Germain Soufflot'i Pantheon. Klassitsistlik stiil jõudis ka Ameerika Ühendriikidesse, kus tuntumad ehitised on Valge Maja ja Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Venemaal Admiraliteedihoone Peterburis ja paleeväljak koos Aleksandri sambaga ning Peastaabi kaarhoonega. Eestis kõige klassitsistlikumad ehitised on
ajajärk Beethoveni loomingus. Alates 1818. aastast suhtles helilooja ainult kõnevihikute abil, sest ta oli selleks ajaks täielikult kurdistunud. Hingekriis sundis üha rohkem otsima lohutust alkoholist. Oma viimased teosed kirjutas Beethoven kurdina. Viimast, 9. sümfooniat, dirigeeris ta esmaettekandel ise, kuulmata ühtegi nooti. Beethovenit iseloomustab aeglane komponeerimislaad, seetõttu ei ole tema looming numbriliselt kuigi suur. Beethoven kirjutas mitut suurteost üheaegselt; ta täiendas ja parandas teoseid pidevalt, otsides täiuslikkust. Oluliseks pilliks tema jaoks oli KLAVER. Ta suhtus klaverisse kui orkestrisse – klaver pidi kõlama sama värvikalt kui orkestritäis pille. Looming Orkestrile: 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, viiulikontsert D-duur (1806), kontsert viiulile, tšellole ja klaverile C-duur (1805). Mitu avamängu (Fidelio, Leonore, Egmont, Wellingtoni võit jt). Kammermuusika: 16 keelpillikvartetti,
123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud kaksikõdedeks: kui esimeses püüdleb Beethoven Jumala poole, siis viimases inimlikkuse poole. Missa solemnise kirjutas helilooja lootuses, et seda esitatakse suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikul teenistusel ertshertsog Rudolphi ametisseseadmise puhul Olmützi peapiiskopiks 9. märtsil 1810 Määrimaal. Rudolph, keiser Leopold II poeg, oli olnud
-14.saj. hakati romaane kirjutama proosa vormis 11. Linnakirjandus arenes rüütlikirjandusega paralleelselt. Keksklassi(käsitöölised, kaupmehed) kirjandus oli rahvapärasem, lihtsam aga jõulisem. 12. Fablioo- Kõige esimesena välja arenenud üks populaarseimaid kirjanduszanreid Prantsusmaal. Lühike ja naljaks argieluteemaline lühilugu Naeruvääristati ahnust, silmakirjalikkust, pettmist,rumalust, lühinägelikkust. 13. Svank- Saksa ??? 14. Linnakirjanduse kaks suurteost: · "Roosiromaan"- keelepeks, keeldumine jne. Mõistuse ja looduse omavaheline side. · "Rebaseromaan"- peategelane Renart, kujutati inimesi läbi looma silmade. 15. Allegooria- millelegi vihjamine läbi sümbolite. Allegooria oli iseloomulik keskaja kirjandusele. 16. Keskaja teater- tekkis 10.-11.saj. katoliku kiriku mõjul. · Liturgia- jumalateenistus, vaatemängu traditsioon, mis arenes välja kirikus, tuli liturgiast.
ja Metsatölli pillimeeste loomingust, millele on seade teinud RAM-i resideeruv helilooja Tauno Aints.Oktoobris käis koor kontserdireisil Suurbritannias, kus Swansea festivalil kanti ette Stravinski "Oidipus Rex" partneriks BBC Walesi orkester, dirigent Jac van Steenning anti Ants Sootsi juhatusel a cappella kontsert eesti muusikast. Tänane RAM on kogu maailmas tuntud professionaalne koor, mille repertuaaris on nii a cappella koorimuusikat kui ligi 30 vokaalsümfoonilist suurteost. Eesti heliloojate kõrval on koorile kirjutanud sellised maailmanimed nagu Dmitri Sostakovits ja Gavin Bryars. Oratooriumide esitused on koori kokku viinud maailma kuulsaimate dirigentidega, nende seas Neeme Järvi, Paavo Järvi, Eri Klas, Gennadi Rozdestvenski, Riccardo Muti, Paavo Berglund, Leif Segerstam, Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, Saulius Sondeckis, aga ka Kristjan Järvi, Leo Krämer, Christoph Spering, Gintaras Rinkevicius, Arvo Volmer, Andres
üsna palju lavale toodud ja üheks Venemaa kõige kallimaks seriaalikski vändatud, ilmus raamatuna esmakordselt aastal 1968 ja just eesti keeles. Venemaal avaldati ta aastatel 1966/67 ajakirjas "Moskva". See on teos, mida kirjanik ise oma eluajal trükis ei näinud, sest Bulgakovi maine teekond lõppes aastal 1940. Kavatsus kirjutada romaan Jumalast ja Saatanast tekkis aga juba 1920ndate aastate lõpul, mil ta ajakirjandusest ja teatrist "välja tõrjuti" ning oma elu suurteost täiendas ja kirjutas ta ümber oma elu viimased 12 aastat. Kuna Bulgakov oli ette kindel, et kirjutatu tema eluajal ei ilmu, siis ei seadnud ta oma fantaasiale ja ka teose vormile mingeid piiranguid ja pani sinna kogu oma hinge. Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" peetakse 20. sajandi üheks kõige paremaks kirjandusteoseks. See teos on põhiolemuselt süvafilosoofiline, tulvil fantastikat, kuid samas ka satiiriline pilge nõukogude
astumiseks, kuid lõpuks jäigi ta vastu võtmata Ei pääsenud õukonnakapellmeistriks, selle koha oli hõivanud Salieri Ei saanud teose ega trükistetellimusi Siiski nimetati 1787 keiserlikuks kammermuusikuks Elu lõpuaastad majanduslikult ebakindlad, kuid jutud suurest vaesusest ei vasta siiski tõele. Pigem oli tegu ebamõistliku majandamisega Finale ultimo 1791 jõudis kirjutada mitu suurteost: Ooper "Tituse halastus" Singspiel "Võluflööt" (pildil lavakujundus aastast 1823) Alustas Reekviemi kirjutamist Finale ultimo Suri 5.detsembril 1791 ja tema surma täpne põhjus pole teada Kuid ei vasta ka tõele legend, nagu oleks Salieri Mozarti mürgitanud Pole ka teada, miks maeti vaeste ühishauda Matustegi ümber on palju romantilisi legende Loominguline pärand
kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale on teinud Temast ühe omapäraseima isiksuse eesti muusikaloos. 1985. aastal ilmus Tema esimene sümfoonia. Astronoomiast sai ka Tema loomingu üks inspiratsiooniallikas ning
1900. aasta lõpul läks Sibelius jälle välismaa reisile, kogu perega esmakordselt. Algul oli ta Berliinis, hiljem läks Itaaliasse. Reisi ajal valmisid Teine sümfoonia, ,,Tule sünd" Kalevala ainetel ning ka viiulikontsert. 1904. aastat hakkas Sibelius heliloojana käima uusi teid ning tema tööd häirisid pidevad kolimised. Nii otsiski ta endale koha kuhu kodu ehitada, 1904. aasta suve lõpuks oli see valmis. Esialgu ei sündinud uues kodus ühtki suurteost, pealegi oli heliloojal pidevalt vaja kontsertreisidel käia ja tal polnud mahti töösse süveneda. Sibeliuse elu peateeks võib nimetada aega alates 1905. aastast. Pingsa süvenemise ja tööga sündis viis sümfooniat ja rida muid teoseid nagu ,,Luonnotar", ,,Tapiola" ja keelpillikvartett Voces intimae. Jean Sibelius jõudis maailmakuulsuse tippu aastatel 1905-1926, käis reisidel, võttis aktiivselt osa oma teoste esitamisest. Ise nimetas ta
Enim kuulsust üldse 4 tõid Beethovenile vabadussõjaaegsed juhuteosed, sümfoonia "Wellingtoni võit", sõjakas koorilaul "Saksamaa uuestisünd" ja isamaaline kantaat "Aurikas silmapilk". Kõige sügavamateks on peetud kitsikusaastatel kirjutatud kvartette ja sonaate, mis Beethovenile väga rängaks osutusid. Suures kurbusekuristikus võttis ta nõuks ülistada Rõõmu ja sellega kroonida üht oma suurteost, Üheksandat sümfooniat. See kujutab endast kokkuvõtet klassiku revolutsioonilisest kunstist, mis kehastab mitmesugustes vormides mässu ideed vabaduse ja rõõmu nimel. Aastail 18241826 kirjutas Beethoven viis kvartetti, mis on jäänud kõige keerulisemateks ja omapärasemateks. Need väljendavad helilooja hilist filosoofilist vaimulaadi. Iga viimane kvartett on ere jutustus tema sisemaailmast. Neis on palju reipaid ja elujaatavaid momente.
eesti sügavaimad, selgeimad kui suurimad allikad. Pea viie meetri sügavune Sopi allikas on sedavõrd selge veega, et serval seistes tundub põhi suisa käeulatuses olevat. Purskav allikas samas lähistel on tekkinud kunstlikul teel maaparandustööde käigus - oma tekkeajal olnud allikas pea meetrikõrgune fontään. Norra allikad toidavad oma veega Põltsamaa jõge ning piirkonna teisi jõgesid. Vargamäel leiame Anton Hansen Tammsaare mälestuspaiga, mis sümboliseerib tema suurteost ,,Tõde ja Õigus". Taastatud rehielamutes ja kõrvalhoonetes on avatud püsiekspositsioon, piirkonda rajatakse ka järjest uusi temaatilisi vaatamisväärsusi. Vargamäelt viivad matkarajad Kõrvemaale üle Kautla, Seli ja Kakerdaja rabade. Laugaste vahel looklevad matkarajad, maalilised rabajärved ning kõrgemad luiteharjad rabades pakuvad rännuelamusi tundideks. Valgehobusemäe juures Kõrvemaal arendatakse suusakeskust, suvel on samas mõnusad matkarajad
Mihkel Kütson Erki Pehk Kaisa Roose Hirvo Surva Elmo Tiisvald Meeskoorid Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) RAM- Tänane RAM on kogu maailmas Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor tuntud professionaalne koor, mille repertuaaris on nii a cappella Hiiumaa Noorte Meeste Koor koorimuusikat kui ligi 30 Inseneride Meeskoor vokaalsümfoonilist suurteost. Eesti Meeskoor Sakala heliloojate kõrval on koorile kirjutanud Saaremaa Noorte Meeskoor sellised maailmanimed nagu Dmitri Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Sostakovits ja Gavin Bryars. Meeskoor 2004. aastal võitis RAM koorimuusika Tartu Akadeemiline Meeskoor (TAM) kategoorias Grammy-auhinna. Selle teenis plaat Sibeliuse kantaatidega
10. A.Läte sai muusikalise alghariduse Cimze seminaris, töötas kooliõpetajana Puhjas ja Nõos. Küpsemas eas siirdus Saksamaale ja lõpetas 2 aastaga Dresdeni Konservatooriumi, kus sai koorikomponisti diplomi. Suure osa haridusest omandas ta iseõppimise teel. Tartus elatas end klaveritunde andes ja Postimehes muusikakriitikuna. Moodustas eesti esimese sümfooniaorkestri. Moodustas sega-ja meeskoori. R. Tobiasega valmistati ette ja esitati mitu vokaalsümfoonilist suurteost. Looming: u 150 koorilaulu (Kuldrannake, Malemäng, Küla kõrtsis, Pilvedele), 15 soololaulu (Primula veris), kantaadid (Rändajad ja tähed), orkestri- (avamäng Kalevala, Eesti tants), klaveri-, ja viiulipalu. 11. Sümfoonilise muusika sünd on seotud "Vanemuisega", kus aastal 1900 hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908
See oli esimene ooper, mille Mozart kirjutas tellimuseta. 1787. aasta sügisel tuli Prahas lavale veel üks tähtsam ooper ,,Don Giovanni". Samal aastal suri ka Mozarti isa, millega lõppes ka nende tihe ja keeruline suhe. Mozarti elu lõpuaastad olid majanduslikult väga ebakindlad, kuid juttudega suurest vaesusest on püütud teda vaid liialt romantilisse valgusse seada. 1791. aastal jõudis Mozart kirjutada veel mitu suurteost, nagu ,,Tituse halastus", üks tema armastatuim ooper ,,Võluflööt". 1791. aasta suvel alustas ta Reekviemiga, mis oli salapäraste legendidega ümbritsetud teos, mille kallal töötas ta veel surivoodilgi. Mozart suri 5. detsembril 1791. aastal. Tema surma põhjus on teadmata. ,,Võluflööt" 1791. aastal kirjutatud Mozarti viimane ooper tuli Viinis lavale napilt 10 nädalat enne helilooja surma. Selle tellis oma äärelinnateatrile Mozarti sõber Emanuel Schikaneder tellis
Kiideti leidlikkust, taibukust, kuid laideti saamatust, ahnust jne. Siia alla kuulusid ka rahvanaljandid ja lorijutud. 2. svangid Saksamaal.Sarnased prantsuse fabliooga.Neid hakati hilje kirjutama ka proosas. 3. novella Itaalias.Lõbusad rahvajutud.Sealt on tulnud ka mõiste"novell". 4. vagantide ehk.rändlaulikute ladinakeelne looming.Koolivaheaegadel liitusid ka üliõpilased(skolaarid).Esitasid jooma- ja pilkelaule. 13.saj.prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" ja "Rebaseromaan." Esimene neist on mõistukõneline ja iseloomustab linnakultuuri."Rebaseromaani"võib aga pidada loomaeeposeks.Keskseks tegelaseks on rebane Renart.Teost läbib sotsiaalne satiir, sisaldab ka kommete kirjeldusi ja rahvatarkusi.Huumor vaheldub satiiriga.Peateemaks on kavala ja leidliku rebase võitlus juhmi hundiga. 7.Keskaegne draama. Võrreldes antiigiga oli nii teater kui ka drama keskajal tunduvalt algelisem. 10.-11
Nii ma asusingi vabat aega otsima, et töö valmis teha. Algatuseks oli tarvis mõelda, mida ma täpsemalt referaati sisse tahan panna. Kuna Mussorgski kohta on eesti keeles raske piisavalt palju materjali leida, otsustasin kõigepealt tutvustada romantismi üldiselt ning seejärel romantismi muusikas. Siis hakkasin materjali helilooja kohta otsima. Väga raskeks see ei osutunudki ning leidsin piisaval hulgal teavet tema eluloost, lomingust ning kirjeldasin ka kahte tema suurteost- ,,Pildid näituselt" ja ,,Boriss Godunov". Loodan, et nii nagu mina ise, saavad ka teised siit referaadist palju huvitavat teada ning soovin head lugemist... 3 1. ROMANTISM Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele
aastal nimetati Mozart kesierlikuks kammermuusikuks (see tiitel kindlustas talle ka mõningase pideva sissetuleku), ent õukonna kapellmeistri ja ooperidirigendi ihaldusväärse koha oli Viinis endale kindlalt hõivanud Antonio Salieri. Suuri tellimusi ja edukaid trükiväljaandeid ei toonud kaasa ka Mozarti üsna laialdane tuntus Euroopas. Tema elu lõpuaastad olid majanduslikult ebakindlad, sest Mozart oli majandusasjades võrdlemisi ebamõistlik. 1791. aastal jõudis ta kirjutada veel mitu suurteost, millest olulisemad on üks tema armastatum ooper ,,Võluflööt" ning salapärase legendiga ümbritsetud Reekviem. W. A. Mozarti ooper ,,Võluflööt" W. A. Mozart kirjutamas Reekviemi haigevoodis elu viimasel aastal. Mozart suri 5. detsembril 1791. aastal, ja kuna tänaseni ei teata täpselt, mis haigus ta hauda viis, sai see sündmus aluseks romantilistele legendidele.
Astronoomias Oskar Öpik, arstiteaduses Ludvig Puusepp, keemias Paul Kogerman jne. Aastail 1932-1937 valmis 8-köiteline Eesti entsüklopeedia. Keeleteadlased kajastasid eesti keelt ja normeerisid õigekeelsust. Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski jt. Uuriti eesti murdeid ning soome-ugri keeli (Andrus Saareste, Julius Mägiste). Ajaloolased hindasid ümber baltisaksa ja vene uurijate varasemad tööd. Saavutuste kokkuvõtteks said kaks suurteost. ,,Eesti ajalugu" (toimetaja hans Kruus), ,,Eesti rahva ajalugu".
kontserditel ja salongides.1782 aasta tähtsaim teos oli " Haaremirööv" samal aastal abiellus ta oma armastatu Aloysia Weberi noorema õega. Aastatel 1786 -1787 tulid esitlusele kas tähtsaimat ooperit ,, Figaro pulm" ning ,, Don Giovanni"1787 astal nimetati Mozartit keiserlikuks kammermuusikuks ja suuri tellimusi enam ei tulnud. Tema elulõpu aastad olid majanduslikult ebakindlad 1791 aastal jõudis kirjutada veel mitu suurteost, millest olulisim oli ,, Võluflööt" Mozart suri 5.12.1791 aastal ja haigus teadmata mis oli aluseks romantilistele legendidele. 20. Ludwig van Beethoven (1770 -1827) Sündis 1770 aasta detsembris Bonnis.Isa oli õukonnakapelli tenorilaulja ning temalt sai Ludwig ka oam esimesed klaveri ja viiulitunnid. Kuid olulisimaks õpetajaks oli õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe.Tänu temale sai Beethoven 1783 aastal
*1934. ja 1937. aastatel tehti haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv *Noorte haridusjanu ilmnes ka kõrgkoolides *Kõrgkoolid, eriti aga Tartu ülikool, kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks. *1938. aastal asutati teadusuuringute kooskõlastamiseks ja -sidemete laiendamiseks Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused *Ajaloolased hindasid ümber balisaksa ja vene uurijate varasemad tööd. Saavutuste kokkuvõtteks said kaks suurteost ,,Eesti ajalugu"(toimetaja Hans Kruus) ja ,,Eesti rahva ajalugu". 34. Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusse *Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus *Omariiklust väärtustava suhtumise kujunemise peamiseks eelduseks olid riigi loomisel tehtud ulatuslikud sotsiaalsed ümberkorraldused, esmajoones maareform *Areenile astus uus põlvkond, kelle jaoks oli riiklik iseseisvus loomulik ja ainuvõimalik
Kivirähk on humorist, kes naerab eestlaste pühade asjde ja rahvustunde üle. Tema võime kujutada asju nii, nagu ta neid näeb, on imetlusväärne. Ta suudab oma kirjatükkides panna asjad teistpidi liikuma, kirjutada ümber ajalugu ning naeruvääristada eestlaste igipõlist loomust. Tema tekstid on suures osas iroonilised ja otsekohesed, ta ei karda kasutada roppu kõnepruuki ega naerda kõigi eestlaste, sealjuures ka iseenda üle. Järgnevalt võrdlengi tema kahte suurteost - ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu", mis on samaaegselt nii väga sarnased, kui ka väga erinevad teosed. Aegruumi esitamine on nendes kahes teoses erinev. ,,Rehepapp" on jagatud 30 peatükiks, millel igal pealkirjaks kuupäev esimesest kuni kolmekümnenda novembrini. Seega toimubki tegevus ühe kuu vältel, mis on romaani mõistes võrdlemisi lühike aeg. Iga peatükk on uus päev, mis toob uusi seiklusi, probleeme ja mõtteid
kontakti ning teater, näitlejad ja publik olid rahul. Ainukesed, kes ei olnud rahul, olid vene kriitikud. Aga selle peale ütles Nüganen, et ega ta siis ei oleks rahule jäänud, kui publikut poleks olnud ja kriitikud oleks rahule jäänud. ( Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 5) 1.13 Nüganen ja Soome Tallinna Linnateatri ,,Kuritöö ja karistus" oli Soome teatrisuve tippsündmus. Linnateater mängis Elmo Nüganeni lavastatud Dostojevski suurteost Tampere teatrisuvel. Etenduses tegi kaasa kuus alles lavakunstikateedri lõpetanud noort. ( Tõnis Erilaid, Elmo Nüganen vallutas oma teatriga Soome, SL Õhtuleht, 12.08.2002, lk 6) 1.14 Nüganeni kursus Elmo Nüganen on olnud kursuse juhendajaks ühele lennule. Vastuvõtukatsetel tuli muusikapalade järgi tantsida, lugeda ette luuletus või proosa, jäljendada loomi, panna oma hääl proovile ja kogu südamest karjuda. Veel tuli teeselda igasuguseid vigastusi.
Suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. Linnaluule ja romaan: Populaarseks tõusid Prantsusmaal fabliood e lühikesed värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Itaalias kutsuti neid novella’deks. Vagantide ladinakeelne luulelooming: kirikuga pahuksisse sattunud vaimulikkonna liikmed, pilkasid kirikut. Lõuna-Saksamaa laulude kuulsaim kogu: Carmina Burana. Ka rahvusvahelise üliõpilashümni mõned stroofid pärinevad ühest vagantide joomalaulust. XIII saj prantsuse kirjanduse kaks suurteost: „Roosiromaan“, „Rebaseromaan“ – loomalugude hiigelsari. Loomaeepos. Keskaegne draama: varaseim keskaegne draama liturgiline. Alguses ladina keel, siis mindi üle rahvuskeelele. Näitlemise võtsid enda peale tavalised linnakodanikud. XIV-XV saj muutus draama järjest enam rahvalikuks lõbustuseks. Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendeid nimetati müsteeriumideks. Miraaklite teemadeks olid apostlite ja jumalaema imeteod. Kolmas keskaegse draama žanr: moralitee, õpetlik
Tema elust saime me ülevaate individuaalselt minul jäi seda kajastama ajakangas. Pidi tulema ka töö Tolstoi elu kohta, kuid õnneks jäi see ära. Kuna aega napib, siis Tolstoi teoseid me põhjalikult ei käsitlenud. Saime ülevaate ,,Sõja ja rahu" ning ,,Anna Karenina" narratiivist. Lõpetuseks kirjutasime kolm lõiku Tolstoi elu kohta. Mulle hakkas Tolstoi isegi huvi pakkuma, võimalik et tulevikus üritan mõnda ta suurteost lugeda. Niimoodi siis valmiski Vene kirjanduse mapp. Käsitletud teostest jäi mulle enim meelde ,,Kuritöö ka karistus", mis vaatamata oma üllatavalt originaalsele lähenemisele mulle siiski meeldis. Võimalik, et tulevikus üritan lugeda ka mõnda teist Dostojevski romaani. Nagu aga varem mainisin ei pakkunud Tsehhovi novellid mulle eriti suurt huvi. Ilmselt tutvun Tsehhoviga lähemalt vaid teatri vahendusel. Mapp sai paks, kas õigustatult
põrgu ei võta neid vastu ja nad jäävad taeva ja maa vahele kõlkuma. Niisiis nad lubavad Peetrusele, et kui ta nad taevasse vastu võtab, käituvad nad hästi. Kohe kui nad paradiisi jõuavad, hakkavad laamendama. Peetrus mõtleb mida teha. Talle meenub, et sõdurid peavad alluma korraldustele ja ta lööb taevavärava taga sõjatrummi ja nad marsivad kõik kolonnis ilusti taevast välja. 51. Rebase ja roosi romaanid 13. sajandi prantsuse kirjanduse kaks suurteost on ,,Roosiromaan ja"Rebaseromaan". ,,Rebaseromaan" on loomaeepos, 13. Sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistsemaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti ülirikka Ida loomajuttude varamuga. Teost läbib sotsiaalne stiir, loomades ja nende seiklustes pole raske näha
ndatel valitses loomevabadus e) 1930.ndael piirati mingi määral loomevabadust f) jagati auhindu(motiveeris?) 97. 98. Väljapaistvad kultuurisaavutused: 1) haridus: võimaldati kõigi kooliastmetes eestikeelne haridus, koolisüsteemi lihtsustamine 2) rahvusteadused: ümberhinnati varasemaid Eesti ja Baltimaade kohta käivaid ajalootöid ja normariseeriti eesti keelt. Avaldati 2 suurteost: Eesti ajalugu ja Eesti rahva ajalugu 3) kirjandus: A.H Tammsaare romaanid, tuntud luuletajate põlvkond Betti Alver 4) muusika: sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud 5) sport: Paul Keres, Kristjan Palusalu 99. 1930. aastal kerkis hariduselus esile probleem, kus noortel oli küpsustunnistus, kuid puudusid
· Itaalias novella samalaadne asi. · Vagantide ladinakeelne looming: rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning hakkasid seda siis pilama ja maiste rõõmude nautimisele üles kutsuma. Inglismaal ja prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks. Kuulsaim kogu Lõuna-Saksamaalt pärit ,,Carmina Burana". · 13. sajandi prantsuse 2 suurteost: ,,Roosiromaan", ,,Rebaseromaan" (loomaeepos). Mõlemas sotsiaalne satiir, ühiskonnasuhete peegeldus, rahvatarkuste kogu, mõistuse propageerimine... Keskaegne draama · Võrreldes antiigiga teater ja draama algelisemad. Väikesed näidendid said alguse jumalateenistustest e liturgiast kirikus (seetõttu nimetatakse varast keskaegset draamat liturgiliseks). · 12. sajandil asi laienes kirikute ette või linnaplatsile, sest vaatajate huvi suurenes.
annaabi.ee 
