Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4. Orjad (neid oli kõige rohkem) Valitsemisvormid Kreeka linnriikides: 1. Aristokraatia (kujuneb välja Spartas) 2. Demokraatia (klassikaline periood 5. saj eKr) [Ateena] 3. Türannia (võim on koondunud ühe isiku kätte) Oligarhia jõukate valitsemine Sparta ja Ateena Sparta füüsilise jõu austamine
dus.käsitöö valmistati ise.hõbeehted läksid moodi.tegelti peamiselt vahetuskaubaga(eestisse:hõbe,pronks,sool,relvad,riidesordid).elamuks oli suitsutuba mida kasutati ka vilja kuivatamiseks.tähtsamaks haldusüksusteksolid kihelkonnad,mda 13.saj.alguses oli umb 45.muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine suuremaks maakondadeks.arvati et varanduslik ja õiguslik võrdsus oli, aga oli tegelikult varanduslik ebavõrdus ja ühiskond küllaltki tugevasti diferentseeritud.ühiskond jagunes suurmaa omanikeks ja talunikeks,kes pidid tasuma andamit.
Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita. Linnades elasid enamasti käsitöölised,staatus oli küllaltki madal ja mitmel pool polnud neil kodanikuõigusi. Kõige rikkamad olid aristokraadid nad olid suurmaa omanikud ja kaupmehed ja nende põlde harisid sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond orja saadi sõdadest ja võlgadekatteks. Orje kasutati kõikjal põllul,käsitöö kojas,iga kreekas võis ori olla. Ori tegi ära lihtsamad ja ebameeldivad tööd,nt:kaevandused. Kreeka polises oli kaks tähtsat objekti akrobol,künka otsas kindlus ja agoraa ehk koosoleku ja turuplats. Polist ilmastasid ka templid. Majad olid põletamatta tellisest siseõuega. Riietuseks olid valdavad riidetükk kitoon
2) Tegi Pariisi pealinnaks. 3) Lasi kokku koguda ja kirja panna frangirahva kirjutamata seadused (tavaõigus). ,oööest kujunes saaliõigus. 5. Karl Martell. Pärast Chlodovech'i surma Frangi riik lagunes ja merovingide kuningad kaotasid igasuguse võimu. Algas ,,laiskade kuningate ajajärk" (- kuningad olid andetud ja riiki juhtisid majordoomused ehk kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid). Majordoomuste vahel puhkes võitlus ja ainsaks majordoomuseks sai Pippin. Tema surma järel toimus väike kodusõda ja seejärel sai valitsejaks Karl Martell, kelle valitsusaega võib pidada murranguliseks: 1) Purustas araablased Portiers' lahingus 732.aastal, millega pandi piir araablaste edasitungile Euroopasse. 2) Rajas raskerelvastatud ratsaväe, selleks jagas oma sõjameestele
Piibli ja antiikkultuuri teemadel.Asutas rohkem koole,kirikuid ja kloostreid.Õppis küpses eas ise ka lugema. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks? Ajajooksul suurenes feodaalide arv,mistõttu suurenes ka feodaalide sõltumatus valitsejast.Sõltuva talupojakonna tekkimine. 4.Kuidas kujunes talupoegadele sõltuvus feodaalidest? Frangi riigis andsid sõjakäikudest,rõõvretkedest ja majanduslikest kitsikusest ohustatud talupojad end ülikutest suurmaa valdajate kaitse alla,kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama.Maatükk säilis tp. käsutuses. 5.Millised maad on avastatud viikingite poolt?Kelle juhtimisel? Gröönimaa-Erik Punane Põhja-Ameerika- Left Eriksson Island ,põhjamere saared. 6.Milline oli hariduse levik Bütsantsis? Talupojad olid küll kirjaoskamatud,kuid linnades levis kirjaoskus ka alamkihtides.Aristokraatide,riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. 7
Tekkis külaseppade kiht, kes tegid nt relvi, ülikute omad hõbedaga kaunistatud. Relv oli nii naistel kui ka meestel kaasas. Pottseppi igas külas ei olnud, osteti laatadelt. Kaubandus muu maailmaga oli üle Balti mere läänlased ja saarlased. Toodi Rauamaaki, soola, klaasi, relvi, pronksi. Kaubandus oli ülikute käes. Müüdi ja peeti orje. Välja viidi orje, teravilja, karusnahku, vaha.Muinasaja lõpul oli suur ühiskondlik ebavõrdsus. Valitsevaks kihiks rikkad suurmaa omanikd, kelle hulgast valiti vanemad. Vbl oli päritav, võisid olla nn kuningad. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende kaaskondade residentsideks. Elanike põhiosaks olid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikutele maksma andamit. Külad olid jaotatud vakusteks ning ühele ülikule võis kuuluda 2-3 vakust. Maata talunikud rentisid suurmaa omanikelt maad või töötasid nende juures sulastena. Orjadeks võisid sattuda ka kohalikud, kes võtsid võlgu ja ei
12. Aubrak 14 0,03 5 13. Piison 13 0,03 4 14. Sorthorn 11 0,02 0 Kokku 44332 100,00 14774 (PRIA andmete põhjal koostanud Aigar Suurmaa) VEISERÜMPADE HINDAMINE Lihakusklassid SEUROP süsteemis Veiserümbad jaotatakse lihaste arengu ehk konformatsiooni järgi kuude põhikassi (S-E-U-R- O-P), kusjuures lihakusklassi määramisel pööratakse tähelepanu rümba väärtuslikumatele piirkondadele, so reie-, selja- ja abapiirkonna lihastele. Lihakusklasside määramisel suurema täpsuse saavutamiseks, ehk kui tekivad raskused täisklassi määramisel, on S-E-U-R-O-P
· Enamik ühiskonnast olid talupojad kellel oli kohustus minna vajadusel riigi eest sõtta. · Vaesuse piiril virelevad põlluharijad, kes ei suutnud maksta makse ja laenu. Nad orjastati- loobusid oma maatükist. · Käsitöölised-peamiselt pidasid väikesi töökodasid ja teenisid sealt raha. Olid üldiselt üsna madalal sotsiaalses positsioonil mis tähendab, et neil puudusid kodanikuõigused. · Aristrokraadid- auväärse päritoluga suurmaa omanikud kelle põlde harisid orjad ja teised inimesed, kes neit sõltusid. Kogu kreeka kirjasõna pärineb neilt.
suuremalt jaolt alles riigi tekke staatusel. Linnad hakkasid suurenema alles peale Rooma võimu. Ühiskond säilitad siin selgelt põllumajandusliku üldilme. Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Roomas olid väga arenenud linnad.Rooma ühiskond oli seisuslik.Roomas oli ka orjanduslik ühiskond. Latifundiumid suurmaavaldus Vana-Roomas. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad.Senaatroid olid ka suurmaa valdajad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljaspoole senaatori seisu. Tegelesid kaubandusega ja finansteenustega. Sageli määrati neid ka kohtunikeks. Lihtrahvas moodustasid linna käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linn kasvas suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Gladiaator elukutseline võitleja. Amfiteater monumentaalne areen .
poole.Esimesena langes tema löögi alla Makedoonia, mille üle saavutas Rooma võidu aastal 149 eKr. Rooma liidendas nii Makedoonia kui ka Kreeka. Aastal 133. eKr pärisid Roomlased Pergamoni kuningalt tema Väike-Aasias asunud riigi.Nii jõudis Rooma võim Aasiasse. Roomast oli saanud Vahemere valitseja. Rooma vabariigi languse põhjused:talupojad laostusid, sõjavägi nõrgenes (pidevad sõjad ei võimaldanud põldu harida,jäädi võlgadesse);suurmaa valdustes hakati rakendama orjade tööd;sõjaväes viidi läbi reform,mindi üle palgasõjaväele. Tähtsamad keisrid ja nende saavutused: Crasus-Valitses koos Caesari ja Pompeiusega Rooma riiki. Pompeius-Vallutas Väike-Aasia ja Süüria Rooma võimu alla. Caesar-alistas Rooma võimule Gallia(tänapäeva Prantsusmaa). Peale Pompeiuse ja Crasuse surma sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. Octavius(Augustus)- Hõivas 30ekr Egiptuse,liitis selle Rooma riigiga ja ühendas sellega kõik
*igas linnas kaitsejumalusele pühendatud tsikuraat *templitel ja preesterkonnal t htis koht ühiskonna elus SUMERI RIIGID *aja jooksul l ks riigi juhtimine kuninga k tte, kes oli ka krgem kohtum istja ja suurmaa omanik *suurema osa elanikkonnast moodustasid vabad talupojad ja k sitlised, kes osalesid ka rahvakoosolekul. III aastatuhande teine pool eKr tekkisid suurriigid, millele allus kogu Mesopotaamia ja sageli ka naaberalad. *Akadi kuningas Sargon alistas kik sumerite linnad ja 24. saj
tiitel, hiljem riigipea asustav tiitel roomas, foorum keskne väljak Roomas, provints - Itaaliast väljaspool asuv roomlaste vallutatud ala, munitsiipium omavalitsusega linn Roomas, triumf - Vana-Rooma võiduka väejuhi ja ta sõdurite pidulik rongkäik, leegion Rooma sõjaväe väeüksus, maniipul leegioni allüksus Rooma sõjaväes, piiskop algselt kristliku koguduse ülem, hiljem koguduse ülem linnas või piirkonnas, latifundium orjatööl põhinev suurmaa valdus, patriarhaalne pere võim kuulus pereisale, kelle voli all olid naine, alaealised lapsed, abiellumata tüdred, täiskasvanud pojad koos naise ja lastega ning orjad, gladiaator elukutseline mõõgavõitleja, amfiteater ringi või ovaalse kujuga monumentaalne areen, Circus Maximus suur ringrada, hipodroom, kus peeti hobukaarikute võidusõite, Colosseum tuntuim amfiteater Roomas, panteon kõigi jumalate tempel,
sajad inimesed tööta,» teeb Rimi poeketi loomalihaimport Tartumaa taluniku Toomas Toomi meele mustaks. KONFLIKTI PROBLEEM · Rimi ja Säästumarketi otsus hakata müüma imporditud veiseliha ajas loomakasvatajad tõsiselt hirmule senine niigi kesine turg kuivab seepärast veelgi kokku ja talunikel ei jää muud üle, kui üritada oma loomaliha välismaale müüa või loomapidamisele lihtsalt lõpp teha. · Tartu maamajanduse nõuandekeskuse konsulent Aigar Suurmaa. «Rimi ja Säästumarketi otsus mõjutab väga tugevalt meie jalgele tõusvat lihaveisekasvatust. Eks kaupmehi paneb piiri tagant liha ostma pisut odavam hind,» · Importliha pealetung pani nördima ka keskpartei liidri Edgar Savisaare. Tema sõnul on Eesti liiga väike, et võistelda hinna osas maailma suurte lihatootjatega. SÜÜDISTUSED JA KRIITIKA · Rimi eirab ja boikoteerib eestimaist toodangut. · Rimi hindas Eesti tootjate toorliha kvaliteeti madalaks ja
mesindus ja puu-põõsaskultuuride kasvatamine. Kalakasvatus ja vesiviljelus. Metsamajandus. Põllumajanduse osatähtsus: Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20. saj vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra. Toiduprobleemid on suuremad neis riikides kus põllumajanduses töötab suhteliselt palju inimesi kuna sealsed suurmaa omanikud kes tegelevad põllumajandusega on huvitatud eelkõige omatoodangu ekspordist. Põllumajanduses toodetakse: 1. Toiduaineid inimeste vahetuks tarbimiseks 2. Loomasööta 3. Toorainet edasiseks töötlemiseks (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid: 1.Looduslikud tegurid: kliima(temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, lõimis, paksus, põuakindlus), reljeef(tasane, mägine), geograafiline asend. 2
· 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, aristokraatia üks vorm Sparta ainult aristokraatlik valitsemisvorm, kinninine ühiskond, kus puudusid vabadused Demokraatia kodanike ühiskond, kus toimib (kõrgeim võim) rahvakoosolek ja ametimehed valitakse kodanike seast Ateena Demokraatia näide Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja, lühiajaline valitseja, kelle võim kestab vähest aega. Metoigid võõramaaalased
· Enamik ühiskonnast olid talupojad kellel oli kohustus minna vajadusel riigi eest sõtta. · Vaesuse piiril virelevad põlluharijad, kes ei suutnud maksta makse ja laenu. Nad orjastati- loobusid oma maatükist. · Käsitöölised-peamiselt pidasid väikesi töökodasid ja teenisid sealt raha. Olid üldiselt üsna madalal sotsiaalses positsioonil mis tähendab, et neil puudusid kodanikuõigused. · Aristrokraadid- auväärse päritoluga suurmaa omanikud kelle põlde harisid orjad ja teised inimesed, kes neit sõltusid. Kogu kreeka kirjasõna pärineb neilt. Mõisted §16 · Akropol- kaljunukile rajatud kindlus · Agoraa- koosoleku- ja turuplats · Andreion- maja kõige esinduslikum ruum, külaliste otstarvet täitev ruum ( kreeka k. "meeste ruum") · Kitoon- napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kinni tõmmatud, mida kandsid nii mehed, kui naised.
asevalitsejad sageli kuninga vastu üles. Asevalitsejate kohus oli hoida oma võimualune ala sõna kuulmises, koguda makse ja ilmuda kuninga kutsel koos väega suurematele sõjaretkedele. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust. Tavaliselt kutsuti Mesopotaamia riikides sõjavägi kokku konkreetsel vajadusel - asevalitsejad ja ülikud-suurmaa omanikud ruttasid oma vägedega teenistusse kuninga käsul. Hetiidi impeerium koosnes paljudest väiksematest sõltlasriikidest, mis kõik allusid hetiidi kuninga ülemvõimule. Kuninga kõrval oli mõjuvõimas sõjaline ülikkond, kes etendas riigi valitsemises olulist rolli. Kuninad pidid alati arvestama ülikute seisukohti ning relvastatud vastuhaku võimalust. Hetiidi lihtkogukondlaste ühiskondliku seisundi kohta on vähe teada, kuid
sattus R sügavasse kriisi,selle ajal tekkis anarhia,sõdurkeisrite aeg.Rratsavägi barbariseerus.Viidi läbi maksureform,et takistada liigkasuvõtmist,kehtestati kaupadele piirhinnad,mis tõi kaasa inflatsiooni.Riik tõstis makse,hinnad tõusid.Selle kõige tagajärjeks oli linnaelu ja kaubanduse allakäik.Linnad allutati keisri kontrollile,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaa omanikest,orjatöö polnud enam efektiivne ning levisid haigused,epideemiad.majanduselt ja kultuuriliselt üsna ühtsete riikide omavaheline suhtlemine muutus hõredamaks->arengutasemes suured erinevused,monoteistlik kristlus. Usk1. sugukondlik e. muinasaegne usund. oli seotud perekonna ja sugukonnaga. igal asjal oma jõud. iskusid loodusjõududesse, jumal Janus, igal majal kaitseinglid ja kodukoldejumalad, kardeti kurje vaime.2. kreeka religiooni mõju.
lään ehk feood. Maatükkide jagamine oli sobivaim viis tasuda sõjameeste teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Maatüki sissetulek pidi piisav olema varustuse hankimiseks. Kui läänimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. c) Pärisorjus: Sõjakäikudest ja röövelretkedest ohustatud talupojad andsid end suurmaa suurmaavaldajate kaitse alla oma maatükki eest. Maatükk säilis nende käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi isandale andamit tasuma. d) Naturaalmajandus: Eluks vajaliku valmistasid talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubelid peamiselt ülikute jaoks hangitud idamiste luksusesemetega. Sügavaima madalseisuni jõudsid linnaelu ja
Vastutas Egiptuse käekäigu eest. Tagas Niilus korrapärase üleujutuse, vastutas viljasaagi eest, kaitses välisvaenlase eest. Temast sõltus maailma kõiksus. Peamised ülesanded kultustalitused ja sõjakäikude läbiviimine. Pidi ühendama kaks Egiptuse piirkonda terviklikuks riigiks. See kandis nime MAAT. Osales ülempreestrina religioossetel pidudel. Maeti püramiididesse, hiljem kaljusse raiutud hauakambritesse. KIHID Ülemkihi moodustas vaarao suguvõsa suurmaa omanikud. Omasid enamiku riigi varast. Kõrgema ametkonna moodustasid ülikud. Eraldi olid NOMARHID asevalitsejad provintsides, mida kutsuti NOMOSteks. ÜLEMKIHT: nomarhid, preestrid, väejuhid Riigi lõpupoole hakkas ülemkiht vaaraost sõltumatuks muutuma, vaarao võimu vähendama, mis viis riigi lagunemiseni. Alamad ametnikud KIRJUTAJAD. Kontrollisid töötajaid kõigis asjus, märkisid kõik üles. Võisid olla alamkihist. SÕJAVÄGI Alalist sõjaväge polnud alguses vaja
-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. KETSERLUS Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse. Tekkis rahva kriitika"Kirik on saatana sünnitis ja paavst on kuradi käsilane". Ketserite liikumised tuginesid alg kristluse ideaalidele. Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. INKVISITSIOON Inkvisitsiooniaparaadis olid tähtsad veel prokurör, arst ja timukas. Prokurör,
Ta äigas kolmhargiga vastu kaljut, kust hakkas nirisema külm allikavesi. Järgmisena astus rahva ette Athena ja lõi oma oda püsti maasse, oda varrele ilmusid oksad ja sellest kasvas oliivipuu. Rahvas valis Athena ja tänu sellele kutsutakse tänapäeval seda linna Athenaks. Egeuse sadamasse sisenevad laevad vajasid ohutuseks leppemärke. Ja selline ülesanne oligi templi kõrvale püstitatud Athena kujul, mille käes oli pikk oda kullatud otsaga. Aristrokaat on pikka aega võimul olnud suurmaa omanikust vaba mees. Luuletaja Solon, kes leidis, et ka teised Ateena kodanikud peaksid saama osa võtta rahvakoosolekutest. hääleõigusega.Viienda sajandi keskel E.Kr kerkis Ateena linnriigi etteotsa Perikles, kes kehtestas kindla korra rahvakoosoleku ja aristrokaati võimu suhetes: 1. Kõik Atheena täisealised meessoost põliselanikud sõltumata varanduslikust seisundist moodustasid Atheena kodanikkonna. 2. Kreeklasi ei tohtinud orjastada. 3
* Laialdased kodanikuõigused – asendati isikute valimisega. võrdsus seaduse ees, isiku-ja * Piirati kodanikuvabadusi korteripuutumatus, usu-ja * Autoritaarne riigikord sõnavabadus, õigus eraomandile jt. 2. Majandusareng Maareform ja sellega kaasnenud muutused- Eesmärgiks oli seniste suurmaa-valduste ümberjagamine. Kaotati mõisnike maavaldused ja loodi 56 000 asendustalu. Endistele omanikele maksti maa kaotamise eest kompensatsiooni ning nad said endale jätta keskmise talu suuruse osa mõisast. Rahandussüsteemi loomine ja reformid: 1919- Eesti mark, mille väärtus pidevalt langes. Eesti Pank andis välja laene üle oma võimaluste, puudujäägi korvamiseks realiseeriti enamus kullatagavarast. Probleemiks sõja ajal saadud võlgade tasumine
Rooma Vabariik püsis aastani 30 eKr. Gallide sissetungiga aastal 387 eKr nörgenes Rooma linnriigi möjuvöim. Gallid alistasid Rooma, kuid lahkusid peale lunaraha maksmist. Pärast seda pidasid roomlased gallide, samniitide ja etruskide vastu kolm söda ja vöitsid. 280 eKr oli söda Kreekaga (Pyrros), mille nad ka vöitsid. Aastaks 265 eKr oli terve Itaalia Rooma vöimu all. Partiitsid ja plebeid Patriitsid olid Rooma aristokraadid, pölised roomlased, suurmaa omanikud. Ainult nemad vöisid olla riigiametnikud ja preestrid, tölgendada tavaöigust ja kuuluda senatisse. Nende ümber koondus palju kliente. Need olid plebeid, kellel polnud mingeid öigusi. Kuid plebeide hulgas leidus ka jöukamad, kes hakkasid oma öiguste eest vöitlema. Köigepealt said nad öiguse valida endi seast oma huvide kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid, mis tohtis keelata otsusi, kui see oli plebeidele kahjulik. Plebeid nöudsid ka seaduste
Põllumajanduse osatähtsus SKTs on põhjariikides vähenenud ja moodustab sellest mõne % , kuid Lõuna riikides moodustab põllumajandus poole SKTst, kuid on ka selliseid Lõuna riike kus SKT moodustav vähem kui kümnendik SKTst, siin on oluline mõju looduslikel teguritel, mis võivad takistada põllumajanduslikutoodangut 6. Miks on toiduprobleemid suuremad just neis riikides, kus põllumajanduses töötab suhteliselt palju inimesi? Selle pärast et sealsed suurmaa omanikud kes tegelevad põllumajanudsega on huvitatud eelkõige omatoodangu ekspordist 7. Miks ei annna riigid, kus toimub ületootmine toitu näljahädades vaevlevatele riikidele vaid viskab enamuse ära? Probleemiks on toiduainete ebaühtlene jaotumine ja vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule 8. Mida kasutati enne suhkrut toidu magustamiseks ja kuidas suhkru tootmine on mõjutanud inimesi?
kuningavõim e absolutism. Kirikulõhe(1054 ristiusu kirik jagunes 2x vaenulikuks pooleks) I) Läänekirik Rooma paavst(kirikupea) Nimetused: Rooma katoliku, katoliku kirik, protestantlik kirik Kristlus on jumalik II) Ida kirik - Konstantinoopoli patriarh(kirikupea) Nim. Kreeka katoliku, õigeusu kirik. Kristlus on inimlik Ketserlus Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse. Tekkis rahva kriitika"Kirik on saatana sünnitis ja paavst on kuradi käsilane". Ketserite liikumised tuginesid alg kristluse ideaalidele. Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. Inkvisitsioon- Katoliku kiriku organ ketserite leidmiseks, ümbervenmisek ja karistamiseks. Ketserid
Mõne aja pärast hakkas nende hulk siiski vähesel määral kasvama, kuigi selleks soodsad tingimused puudusid. Polnud riiklikku toetussüsteemi ja loomade kokkuostuhinnad olid madalad. Esmakordselt hakati massilisemalt loomi ostma alates 2002. aastast. Kui Ivari Padar oli põllumajandusminister, saadi lihaveiste ostmiseks 2,25 miljonit krooni. Hiljem toetas nende ostu ka Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Sellest ajast alates hakkaski lihaveiste arv Eestis kiiresti suurenema. ( Suurmaa A) Lihaveiseid on Eestis suhteliselt hea kasvatada kuna nad saavad elada aasta läbi õues või vajavad mõnda kergehitus hoonet omale peavarjuks. Kõige rohkem räägitakse nende söötmise puhul just tavalisest, sest suvel saavad nad edukalt karjamaal ise hakkama, kui on piisavalt ruumi. Eestis on lihaveised hakanud väga tublideks abilisteks ka maastiku hooldusel. Selleks toodi ka Eestisse sisse Shoti mägiveis, kes on väike ja vähenõudev. Veised on tublisti
tegeles põllumajanduse käsitöö ja kaubandusega valitses suurmaa omand Jaapan Monarhia Võitis vene- Moderniseeris jaapani sõja oma majanduse Oli huvitatud Omas koooniatest eriti kaasaegset
Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla kreeka keel, kirjandus, kombed ja uskumused. Hoolimata mõnede roomlaste protestidest, levis kreeka kultuur edasi, kuid rooma ühiskond säilitas põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Seisused: Seisusevahelisi piire määratlesid osaliselt ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaa- omanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Senaatori võis kaugelt ära tunda tema toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikuseisus, mille moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt kuulusid sellesse seisusesse roomlased, kes jõudsid endale ratsahobuse osta, kuid hiljem hõlmas see seisus lihtsalt teatava jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Nende seas oli suur- maaomanikke ning ratsanikud tegelesid ka kaubandusega
Käsitöö oli arenenud Lõuna-Itaalias, Kreeka linnades. Linnaelanike arvukasv tõi kaasa kaubandusarengu. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. Sõdadega kaasnes orjanduseareng orje hakati kasutama põllumajanduses. Vendade Gracchus'te reformikatsed Rooma sõjvägi koosnes peamiselt isikliku varustusega talupoegadest. Talupoegade laostumine ohustas Rooma sõjaväe võitlusvõimet. Vendade Gracchuste eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sundida suurmaa omanike loovutama ülejäägi maata kodanikele. Vennad hukkusid ja reform jäi pooleli. 4.3 Vabariigi langus ja keisririik Teise ja esimese sajandivahetusel e.Kr. viis väepealik Marius läbi sõjaväe palkamise. Prometaare hakati värbama palgasõduriteks. Relvastuse said sõdurid oma väepealikult. Erru minnes said veteranid maatüki. Sõdurid olid väga tihedalt seotud oma väepealikuga. Senatil puudusid abinõud väepealikute vastu.
kinni, usk aitas usku ja ka siin jälle plaanimajandsek s, globaliseerumine Feofaalkorra olemus Tootmissuhete aluseks on suurmaa omand. Maa kuulus feodaalide klassidele, feodaalideks olid mõisnikud. Mõisnikele kuulunud maa jaotati kahte ossa. Esimene osa oli mõisamaa ja ülejäänud oli talupoja maa ehk hingemaa. Rendimaa eest pidi talupoeg tegema mõisale koormisi. Koormis=raharent+teotöö. Selleks, et talupojad ei põgeneks muudeti nad sunnismaisteks. Ilma mõisniku loata ei tohtinud mõisast lahkuda ja oma isiklikku elu korraldada (mõisnik valis ka talupojale naise/mehe). Seal, kus pärisorjus oli tugevam
ebaõnnestus. Oktoobripööre Enamlased moodustasid relvastatud salku Punakaarti. Ööl vastu 8ndat novembrit 1917a. arreteerisid enamlased ajutise valitsuse liikmed ja kuulutasid välja nõukogude võimu. Teine Nõukogude konkress moodustas esimese vaimuparteilise Nõukogude valitsuse. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissaarideks ja valitsust nimetati Rahva Komissaaride nõukoguks. Võeti vastu rahu- ja maa dekreet. Maa dekreediga tühistati mõisnike suurmaa omandus. Nõukogude võimu esimesed kuud 1918a jätkus Nõukogude võimu kehtestamine kogu Venemaal. Algas nn. Punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas seda, et jõukatelt võeti ära kõik, mida võtta andis. Maad said nii jõuka kui kehlid talupojad. Toimus inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdustamine. Kuulutati välja kõigi Venemaa koosseisu kuuluvate rahvaste võrdsus, suveräänsus ja enesemääramisõigus. 1917a. detsembris tunnustas Nõukogude Venemaa
Mündid võeti kasutusele ilmselt palgasõduritele maksmiseks, 6 saj tegid seda mitmeid Kreeka linnad. Rahamajandus kujunes suht kirjult, kuna igal linnal oli oma kaal ja vääring mündile. Kreeklased kasutasid suures osas hõbedat, väiksemates vääringutes pronksmünte. Varasemad nimetused kandusid üle müntidele: 6 obolost (pronksmünt) = drahma (peotäis raudvardaid), hõbemünt. Kreeka ühiskonna tipu moodustasid siiski aristokraadid. Nad olid suurmaa valdajad. Nende rikkuse moodustas mingi osana ka karjakasvatus. Hobustega seotud tugevalt. Hippioi- ratsamehed. Tööjõud ilmselt moodustus orjadest (ülikute majapidamistes olid Hesiodose järgi mujalt toodud orjad). Samas paljud talupojad olid võlasõltuvuses aristokraatidest. See tõi kaasa väikeomanike maavalduste mineku suuromaniku kontrolli alla. Ideoloogiliselt pidasid aristokraadid ennast paremaks. Nad olid aristoi- parim, kakoi- all, alumised. Kaloi k'agathoi- ilusad ja head
makse,omavalitsus säilis,rooma võimu säilitas asehaldur. Muutused ühiskonnas vabariigi ajal 1. Vallutus tulemustel suurenes varanduslik kihistumine 2. talupajad laostusid,sest pidid olema pidevalt sõjakäikudel,nende maad jäid sööti ja pered nälga 3. laostumise tõttu asus suurem osa talupoegi elama linna, kus neil puudus tegevus ja nad muutusid rahulolematuks alamkihiks. 4. orjade arv suurenes kiiresti, ja tekkisid orja tööl põhinevad suurmaa valdused,ehk latifundumid. 5. talupoegade laostumine tõi kaasa riigi kaitsevõime nõrgenemise,ja palga sõjaväe tekke,mis ei olnud valitsejatele lojaalne. Sõjaväe reformid 1. vennad gracchused üritasid püdsid läbi suruda seadust maaomandi suuruse ülempiiri kehtestamiseks.Üle normi olev maa tuli jagada talupoegadele,et taastada nende elujõud ja ühtlasi sõjaväe tugevus.senati vastuseidu tõttu läbi ei läinud. 2
kindlustatud.1897 aastal u 80 % venelasi, 7 % baltisakslasi , ja 5 % juute. 20 saj lalguses muudatused, tööstuse indrustrialiseerimine, jätkus venestamine , veneametnikkonna kasv, tööstustööliste kasv, latgale aladele toodi sisse mõni tuhat vene talupoegade perekonda ja kuramaale toodi u 20 tuhat saksa talupoega. Läti majanduses domineeris põllumajandus, agraartööstusmaa, põllumajandus jagunes kaheks: suurmaa pidamine(mõisamaamajandus) ja väikemaa pidamine (talumajandus). Mõisatel kuulus u 49% kõikidest maadest , taludele 38 %. Kui vaadata külvi pinda siis mõisate osakaal langes u 25 %. Põllumajandus loomade arvukuselt mõisatele kuuluvatele loomad moodustasid u 22-23 % , ning mõisates leidis rakendus u 20 % põllutöölistest. Samas mõisad andsid 1/3 põllumajanduslikust kogutoodangust, talu 2/3, mõisad üle 50 % turuväärtust.
kujunenud.Erinevalt lydialastest kes kulda müntisid, kreeka oma sai olema hõbe ja väiksemates pronks. Said alguse kreeka müntide rahaühikute terminid, obolos(varras, nüüd sai väiksem münt) 6 obolost moodustus drachma (peotäis), kuus raudvarrast oli moodustanud selle täispeo ja see nüüd kandus üle sellele. Kreeka ühiskonna tipu moodustasid aristokraadid, ülikond, houste ja kaarikuga kujutati, selge ülemkiht, suurmaa valdajad, kui suur osa oli aristokraatide käes seda me ei tea. Nende rikkus moodustus ka karjadest, võisid olla karjakasvatajad, ideoloogiliselt seostasid hobusega (hippos), aristokraate nimeati ratsamehed, hobumehed hippioi. Sõltuv tööjõud moodustus valdavalt orjadest, kes olid hangitu dmujalt röövitud ja ostetud, 600 aastat eKr , athenas sel ajal leidsid aset soloni reformid , nendest poeemidest, ilmneb et athenas küllalt oluline osa talupoegadest oli lagenud
annaabi.ee 
