Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suur Depressioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
depressioon, majanduskriis, mistõttu, ostuvõime, depressiooniks, finantsolukord, toonud, ulatuse, kriisid, tarbmise, valus, igavene, vaesus, viletsus, nälg, avamist, hunnik, aktsiaid, kurss, varad, kursid, langesid, majandusteadlased, ajaloolased, suuremaks, tootis, turg, ostjaid, valeks, roosevelti, tavaliste, mõtteviisi, sekkus, administratsioonPÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni.....................
Ülemaailmne majanduskriis arutlus SISSEJUHATUS: Majanduskriis ehk Suur Depressioon sai alguse aastal 1929 kui USAd tabas börsikrahh, mis levis kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka euroopasse. 1929 - 1933 kestnud Suur Depressioon oli suuresti tingitud ületootmisest (toodeti rohkem, kui nõudlust oli). Sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et kasv kestab igavesti, laene anti kergekäeliselt ning ettevõtted investeerisid suuri summasid moodsatesse tööstusharudesse, mille toodangule ei jätkunud tarbijaid. Kriisi oli süvendanud ahelreaktsioon ehk lahti seletatuna jäi kaup seisma, mistõttu ei saanud tootja oma raha tagasi ning oli sunnitud koondama töötajaid.
D. Roosevelt (demokraat; erakordselt tahtejõuline). Põhimõteteks olid, et iial pole vaja teha seda, mida teised võivad sinu eest ära teha ning see, et kõigil on võrdsed võimalused, riigi sekkumisel on tegu kommunismiga. Suure Depressiooni tekkepõhjusteks olid ületootmiskriis (suurema kasumi saamise eesmärgil toodab kapitalistlik majandus võimalikult rohkem kaupu, et need tarbijaile maha müüa. Kuna aga tarbijate ostuvõime on piiratud, siis mõne aja pärast turg täitub ning toodangut ei suudeta enam turustada. See põhjustab tootmismahtude vähendamist ning töötajate vallandamist ja tööpuuduse järsku kasvu, mis omakorda tähendab inimeste sissetuleku vähenemist. See ahendab omakorda turgu veel, kuni ongi käes suur kriis), struktuurne kriis (uute tootmisvaldkondade (auto- ja masinatööstuse, elektrotehnika) areng 1920-ndail aastail oli väga kiire, teised majandusharud ei suutnud sellist tempot hoida
«Esialgu olukord pigem halveneb, kui paraneb,» lisas ta. «Soodsatel aegadel on lihtsam müüa siseturul, rasketel tuleb aga välisturule minna,» andis ta ellujäämiseks võtme ettevõtjaile. Ta lisas, et eelkõige tasub arendada tööstust, sest see tagab ekspordi. Kõige olulisem on aga praegu tagada inimestele töö. Põhiliselt pärsib majanduskasvu sisenõudluse järsk vähenemine, mille kohta ütles Kuum, et pole reaalne mõjutada tarbijaid rohkem ostma kõrgemate hindadega, mistõttu on tegu surnud ringiga. Reaaltarbimine püsib tegelikult nulli protsendi juures. Teadur lisas, et ei usu, et tarbija teisel poolaastal oma käitumist muudab, kuid teda võiks julgustada. Konjunktuuriinstituudi andmetel usub 60 protsenti inimestest, et kuue kuu pärast nende olukord paraneb ja 40 protsenti kardab halvenemist. Aprillis olid konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangud meie majandusele oluliselt halvemad kui jaanuaris. Hinnangu andjad jagunesid kahte lehte:
Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193 K
dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930
lahendamist. Vaid see võimaldab tagada kogu euroala stabiilsuse ja usaldusväärsuse. Seetõttu on euroala riigid viimaste aastate jooksul kokku leppinud uutes ja varasemast karmimates eelarvereeglites ning loonud ühtseid kriisi lahendamise fonde. Algatatud on ka täiesti uus pankade järelevalve protsess, mille raames luuakse Euroopa Keskpanga juurde ühtne järelevalvemehhanism (single supervisory mechanism). Majanduskriis tõendas veenvalt, et probleemide lahendamisse tuleb kaasata kõik riigid, sest majandus- ja rahaliidus oleme ju üheskoos. 3. Euroopa ühisraha kehtestamise etapid. Euroopa ühisraha kehtestamise etapid. Esimene etapp, mis algas 1. juulil 1990, hõlmas: · kapitali vaba liikumist Euroopa Liidus (valuutakontrolli kaotamine); · Euroopa piirkondade vahelise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks eraldatud rahasummade suurendamist
Hakati koondama kapitali kontsentreerima ja tsentraliseerima. Aktsiaseltside loomine muutus massiliseks. Suurettevõtted jagasid omavahel mõjusfäärid. Tekkisid monopolid: kartellid, sündikaadid ja trustid ning kontsernid. Monopoolsed ühendused tekkisid kõigepealt tööstusharudes, kus tootmise kontsentratsioon oli kõrge: metallurgias, keemiatööstuses, elektrotehnikas, mäetööstuses, meretranspordis. Monopolide tekkele aitasid kaasa majanduskriisid. Kriisid laostasid väikeseid ja tehniliselt mahajäänud ettevõtteid, mille tulemusena nende kapital läks suurettevõtete käsutusse. Kartell-ettevõtete liit, kus ettevõtted jagavad omavahel müügiturud, määravad kindlaks toodetavate kaupade hinna ja hulga. Ettevõtted säilivad iseseisvatena. Sündikaat-iseseisvate ettevõtete ühendus, kus kaupade turustamist teostab omaette kontor. Trust- monopol, kõikide ettevõtete omand on ühendatud ning nende omanikud on muutunud
majandusteadlased, et koloniaalvõimu hoidmine ja tugevdamine toob Inglismaale pigem kahju kui kasu. 1906. aastal pääses võimule Liberaalide Partei valitsus eesotsas David Lloyd George'iga. See valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga iraani pärast ning Saksamaaga Türgiga seotud küsimustes. Nn valgete kolooniatega (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) hakati suhtlema föderatiivsetel alustel, mistõttu Briti impeerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. 1911. aastal surus Lloyd George läbi home rule seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes kuninganna Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg ning koos sellega ka nn viktoriaanlik ajastu, mis Inglismaa oli selline, nagu seda kujutas oma romaanides Charles Dickens: väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda
aastal. Hispaania loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. · Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. · Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda peale muude tegurite sidus ameeriklastega tihe kaubavahetus Rahvusvahelised kriisid 20.sajandi algul · Oma osa olukorra teravnemiseks etendas poolsaarel ülevõimule pretendeeriva Serbia agressiivne poliitika. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga · Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid. 1908. Tehtud otsus liita enda riigile otsa Bosnia ja Hertsegoviina, viis Austria-Ungari teravasse vastasseisu Serbia ja tema selja taga seisva Venemaaga
SKPst. Õige erastamistaktika. 4. g investeeringute Tänu kõrgele g tasemele ja j välisfinantseerimise jjuurdepääsule p on Eesti majandusstruktuur oluliselt paranenud olles täna küllaltki sarnane tööstusriikidele. 5. Eestis on soodsalt ümber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist läheb ELi jja ca 10% SRÜ riikidesse. 6. Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008. aasta lõpu seisuga oli Eestisse tehtud üle 182 mld Eesti krooni väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid. 7 7. Esimestest E i t t päevadest ä d t alates l t on Eestis E ti rakendatud k d t d rangett fi
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate os
arvutamisel, liidetakse tarbimis- ja investeerimiskulutustele juurde ka need avaliku sektori kulutused, mis on tehtud avaliku sektori töötajate palkade maksmiseks ja erafirmadelt toodete ja teenuste ostmiseks. Teised avaliku sektori kulutused (nt sotsiaaltoetused) ei kuulu SKP hulka, kuna nende kulutuste vastu ei saa avalik sektor ei tooteid, teenuseid ega tootmistegureid, mistõttu on tegemist üksnes ressursside ümberjaotamisega, mitte väärtuste loomisega. 4 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Arvestamata on jäänud veel see, et avatud majanduse puhul osa kaupasid ja teenuseid müüakse välismaale, ehk eksporditakse. Kas siis need kaubad jäävad kogutoodangus arvestamata
Antant püüdis aidata Vene valgekaartlasi: Koltak, Kornilov, Denikin, Wrangel ja Judenit. Esimese maailmasõja lõppedes tühistas Nõukogude valitsus Bresti rahulepingu. Punaarmee valmistus taganevate saksa vägede kannul Kesk-Euroopasse tungima, et ühineda mõttekaaslastega Saksamaal. 1919a. tegid valged mitu katset kodusõda võidukalt lõpetada, kuid omavahel koostöö puudus ja vägivallaga häälestati rahvas enda vastu. Valgete juhid ei tahtnud midagi kuulda piirialade iseseisvusest, mistõttu need ei soovinud valgeid toetada. Nõukogude võimu all olnud aladel hakati läbi viima nn sõjakommunismi. Tunnused: · Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus · Viljaga kauplemine keelati · Kiiruga ja vägivaldselt loodi ühismajapidamised · Riigistati kõik ettevõtted · Rahapalka enam ei makstud · Toimusid sundvärbamised punaarmeesse Linnad tühjenesid inimestest. Enamlus ja maailm
70% maailma elanikkonnast. 9 Anatantei vastu võitlesid Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi - Nelik Liit ehk Keskriikide liit. Suhted Venemaa ja Saksamaa vahel: Saksa keisri valitsus proovis Venemaaga sõlmida liidulepingut Suurbritannia ja Parantsusmaa vastu. Kui see ei õnnestunud, sest Venemaa oli majanduslikult Prantsusmaast sõltuv - võlad. Tsaar Nikolai II oli saksameelne, sest tema naine oli Saksa õukonnast pärit. 2.3 KRIISID ENNE I MAAILMASÕDA 2.3.1 I MAROKO KRIIS 1905-1906 Prantsusmaa esitas reformide projekti, mis tähendas sisuliselt Maroko allutamist Prantsusmaa alla. Saksamaa keiser Wilhelm II teatas, et Saksamaa kaitseb oma huve Marokos, kuid majanduslikult ei olnud Saksamaa sõjaks valmis. Kriis lahendati läbiraakimiste teel 1906 Hispaanias. Marokos kehtestati politsei juhtimine, mis allus Prantsusmaale ja Hispaaniale. Toolikontroll Maroko Alzeeria piiril läks Prantsusmaa kätte. 2.3
Majandusteooria eesmärgiks on nende arvuliste näitajate abil teha üldistusi ja prognoose. Makroökonoomika annab erinevaid majanduspoliitilisi soovitusi, kuidas vähendada majanduse tsüklilist arengut. Makroökonoomiliste mudelite eesmärgiks on näidata, kuidas saavutada tasakaal. Makroökonoomika kui iseseisev majandusteaduse osa tekkis 20.saj., kujunemisel olid oluliseks mitmed sündmused, eriti aga 1929-1933 aastate majanduskriis, mida nimetatakse Suureks Depressiooniks. Esimene kriisi analüüsinud majandusteadlane oli kuulus inglane JOHN MAYNARD KEYNES. 1936.a. ilmus tema teos “Hõive, intressi ja raha üldteooria”, mida loetakse 20.saj. majanduslikku mõtlemist oluliselt mõjutanud teoseks. Tänapäeva majandusteoreetikute eristamisel ongi kaks suurt põhisuunda: keyneslased ja klassikud. Klassikute põhiseisukoht: tööpuudus ei saa tulla kogunõudluse vähenemisest. Nad eeldasid iseregulatsiooni turgudel ja ei uskunud ulatuslikesse majanduslangustesse
• Looduslik seaduspära; • Lassez-faire, lassez-passer; • Rõhk põllumajanduslikul tootmisel; • Maaomanike maksustamine; • Majanduslikud seosed Tableau Economique. Vaid maa abil saab toota lisandväärtust, tööstus ja kaubandus on steriilsed (viljatud), seepärast ei pea nad makse maksma. Kapitalistlikud maaomanikud on Prantsuse majandusliku arengu põhitalad. Füsiokraadid uurisid majandust kui tervikut ja analüüsisid seaduspärasusi, mis kontrollivad kaupade ja raha ringlust, mistõttu majandusteadus muutus ühiskonnateaduseks. François Quesnay tõi oma teoses „Tableau Economique” (1758) ära kaks rakendust, mida kasutatakse ka tänapäeval: majandusvoogude (ringlusvoogude) diagramm ja rahvusliku sissetuleku üle arvepidamine. Anne Robert Jacques Turgot (1727-1781) oli Louis XVI ajal minister. Töötas välja kahaneva piirtoodangu käsitluse. Arendas edasi Quesnay klassikäsitlust (rentnikud, maaomanikud, viljatu klass) täiendab jaotusega töölised ja kapitalistid.
teadusvaldkonda. (BBC News, 04.03.2014) Veebruarikuu muutused tööturul USA Tööministeeriumi hiljutises uuringus kajastub, et riigis tekkis viimase kuuga juurde 175 000 töökohta võrreldes jaanuarikuu 129 000 uue töökohaga. Tekkis 79 000 töökohta finants- ja teenuste sektoris ning 15000 ehituses, kaotati samas aga 16 000 töökohta IT sektoris. See on ootamatust suurem arv, kuna arvati, et viimaste nädalate murettekitavad tormised ilmad on toonud riigi majandusele rohkem kahju. Samas aga kasvas töötus jaanuari kuuga võrreldes 0,1% võrra, tõustes 6,7%-tasemele. Seega on hetkel USAs töötute arv ligikaudu 10.5 miljonit, kellest 3.8 miljonit on juba pikaajaliselt (ehk siis üle 27 nädala) tööta. (BBC News, 07.03.2014; Rushe, 07.03.2014) Colorado marihuaana-maksud Jaanuaris, kui Colorado osariigis legaliseeriti n-ö ,,lõõgastava" marihuaana müük,
Ressursside hinna tõus toob aga kaasa pakkumise vähenemise. 1.15.3 Alternatiivseteks kaubad Nimetatakse neid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu ressursse. Näiteks on alternatiivsed kaubad piim ja veiseliha. Kui veiseliha hind näiteks küllalt palju tõuseb, on piimalehmade asemel kasulikum kasvatada lihaloomi. veiseliha kõrgem hind suurendab piimatootmise alternatiivkulu. Mõned farmerid hakkavad piima asemel tootma veiseliha, mistõttu piima pakkumine väheneb. 1.15.4 Tootjate ootused Kauba hinna tõusuks lähiajal võivad neid innustada selle kauba toodangut suurendama juba praegu. Samas kui kaupa on kerge ladustada (näiteks või) võib kõrgema hinna ootus panna tootjaid vähendama oma praegust pakkumist ja ootama kõrgemat hinda. Seega võib kõrgema hinna ootus pakkumisele kaht moodi mõjuda. Konkreetne mõju sõltub sellest, millise kaubaga on tegemist. 1.15.5 Tootjate arvust
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
austromarksism ja bernsteinlus. Föderalistid panid Eestis aluse demokraatliku sotsialismi traditsioonile. 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Inimesed ei olnud rahul Nikolai II valitsemisviisidega. Venemaa hävitav lüüasaamine sõjas Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks. Majanduslikud põhjused: maa puudus, sõjalised kulutused, 1900-1913 majanduskriis. Poliitilised põhjused: absoluutne morarhia ei suutnud läbi viia reforme, kodanikuõiguste puudumine, Vene-Jaapani sõda. Rahvuslikud probleemid: rahvuslik rõhumine, venestamine. Sotsiaalsed probleemid: linnades sotsiaalsed probleemid, tööliste õiguseta olukord, ametiühingud olid keelatud. Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike
Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamaks. Inflatsioon viis vene rubla kursi alla. Säästude kaotamine. Kõik see süvendas veelgi rahulolematust. Poliitilised motiivid - tõsised rahuolematused Venemaa majajäämisest demokraatiast. Need põhjused, mis olid kaasa toonud 1905. aasta plahvatused. Miski oli muutunud, aga need reformid olid jäänud poolikuks ja oodati, et need reformid tehtaks lõpuni. Eestis lisaks valitses väga suur maapuudus, maareformi ootus puudutas pm kogu üldsust. Samas oleks ekslik väita, et Venemaa okroobrirev oleks Eestist ettenähtav. Eesti 1917. aasta algul ei oodatud rev plahvatust ja ammugi ei valmistatud sellest. See kõik pidi tulema alles pärast sõja lõppu. 23
Nõukogude süsteem juunikuuni oli killustatud, Petr nõukogu ei omanud mingeid juhtimisõigusi, iga kohalik nõukogu tegutses nii, nagu ise oskas. Kõik kohalikud nõukogud suuremal või vähemal määral tunnustasid Petr Nõuk autoriteeti, teda austati. Valitsemissüsteemi, mis nüüd kujunes, on nimetatud kaksikvõimuks. Tegelik võim oli siiski AV-l, Revol Demokr oli pigem valitsuse kritiseerija, õhutaja rollis. Üldjuhul AV ja Revol Demokr koostöö siiski sujus, olulisem oli hoopis kriisid, mis aeg-ajalt lahvatasid AV ja Revol Demokr vastuoludest. I oluline kriis sai alguse seoses sõjaga. Vaatamata revolutsioonile sõda ju jätkus. AV luges end endise valitsuse õiguslikuks järeltulijaks- tähendas, et vana valitsuse poolt sõlmitud lepingud välisriikidega kehtisid automaatselt edasi, Vm oli jätkuvalt Antandi osaleja ja keskriikide vaenlane. Märtsi lõpus AV kuulutas välja uued sõja eesmärgid.
andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg). Alles tema surma järel hakati teda trükikunsti leiutajaks nimetama. Varem tehti plokiraamatuid, st tõmmiseid võeti ühelt puuklotsilt. Ja veel varem kirjutati raamatuid käsitsi ümber ainuüksi Pariisi illuminaatorite tsunftis oli 6000 käsitsikirjutajat! Gutenbergi isa oli kullassepp, mistõttu G. tundis graveerimist ja müntide vermimist. Trükikunsti aluseks kujunesid üksikute trükitähtede e tüüpide valamiskunst ja nende valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli viinamarjapress. Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast: http://et.wikipedia
põhiline osa õppeaine teoreetilisest osast sisaldub konspektis, praktilise juhtimistegevuse võrdlus teaduslike ja teoreetiliste seisukohtadega püüan ma välja tuua oma loengutes, samuti sisaldavad loengud paljusid kommentaare konkreetsetes juhtimissituatsioonides vastuvõetud otsuste põhjendamatuse või põhjendatuse kohta. Oma lähenemises olen käesoleva õppeaine konspekti ja loengud üles ehitanud eelkõige kui juhtimisõpetuse õppeaine, mistõttu olen püüdnud võimalike juhtudel püüdnud kogu õppeprotsessi üles ehitada eelkõige lähtudes tulevaste juhtide ja spetsialistide vajadustest õigesti orienteeruda organisatsiooni, selle allüksuste juhtimisest, samuti oma aja ja isikliku tegevuse juhtimisest. Üliõpilastele, kes oma tulevase (või praeguse) tegevuse juhtimises on orienteerunud teiste inimeste tegevuse juhtimisele, on käesolev õppeaine küll pigem
Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdu- rite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Saksa armees ei jätku- nud veoautosid, mootorikütust, rehve ja varuosi. Kuigi Saksamaa tööstus suutis toota piisavalt toidu- ja laskemoona ning isikuvarustust, ei suudetud seda toimetada eesliinile, mistõttu tunti val- lutatud aladel sõdivates väeosades peaaegu kõigest pidevalt puudust. Väidetavalt sai Saksa armee Teises maailmasõjas Venemaal võideldes kaotuse osaliseks eelkõige põhjusel, et mitmemiljonilist armeed ei suudetud varustada laskemoona, mootorikütuse, toiduainete ja muu hädavajaliku isiku-
annaabi.ee 
