rahaga väga kitsas. Laasik käis turul harju müümas.(W ilkman ei luband turul gümnaasiumi mütsi kanda, sest see pidi koolile häbi tegema) · Jaak rääkis Laasikuga ja too oli nõus 30kr eest kuus Pukspuud aitama. · Laasik ja Sirkel lähevad koos Pukspuu(Juhani) juurde. Sirkel oli olukorra selgitamiseks kaasas. · Pukspuu ema kahtles, et poeg hakkama saab, kuna ta ei viitsinud õppida. · Pukspuu juurde saabusid ka Aino(Pukspuu vanem õde) ja Penn. Koju tuli ka Juhani kaksikõde Virve. Neljakesi(Virve,Jaak,Aino,Penn) kuulati muusikat,oodati kuna Juhan ja Laasik lõpetavad. · Penn ja Aino olid paar, nad tantsisid. Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve. Ka Laasikule meeldis tüdruk. · Hoogu kogus raha kogunemine. Ühel päeval polnud Keldril raha anda ning küsiti Tumbult, kes aga ei laenand põhimõtteliselt. Siis Jaak seletas, et mees peab olema oma põhimõtte omanik : ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik
õppimisega. Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab.
Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab. Laasik ja Sirkel lahkusid koos
Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab. Laasik ja Sirkel lahkusid koos
Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib-olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik. Virve tulebki, suudlevad esimest korda
• · Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus • · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna • · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg • · Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) • · Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna • · Virve Pukspuu - Jussi paar minutit noorem ôde (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal
võistkond teda ignoreeris. Ta otsustab teha hüvastijätuvisiidi ajalooõpetajale hr Spencerile, kes teeb talle halva õppeedukuse pärast etteheiteid ja tuletab meelde, et elu on mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt. Holden aga tunnetab, et ta on ebavõrdses mängus kaotajate poolel. Ühiselamus tekib tal konflikt koolikaaslasega, kes läheb kohtama tüdrukuga, kellega Holden on kunagi sõbrustanud, paludes Holdenil vahepeal enda eest valmis kirjutada kirjeldav kirjand. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtamiselt naasev poiss pole kirjandiga rahul ja Holden omakorda süüdistab teda lugupidamatus suhtumises tüdrukusse. Nad lähevad kaklema; Holden on rahutu ja masenduses ning otsustab koolist kohe lahkuda. Ta sõidab rongiga New Yorki, võtab hotellis toa, mõtleb, kellele tuttavatest võiks helistada. Lõpuks läheb ta baari ja tantsib paari
Kolmekümne krooni eest kuus oli Laasik nõus klassikaaslast õpetama. Kuues peatükk Jaak ja Laasik suundusid Puukspuu poole, et talle kogu plaanist rääkida. Riks (Richard Laasik) suundus üles tuppa poissi õpetama. Proua Puukspuu uuris Jaagult, mis täpselt oli juhtunud ja kuidas tema poeg oli plahvatusega seotud. Enne kui Jaak jõudis vastata kostsid koridorist sammud. Juhani vanem õde Aino Puukspuu astus sisse ning tema kannul Penno. Mõne hetke pärast saabus ka Juhani kaksikõde Virve. Penn tantsis Ainoga keset tuba, kui proua Puukspuu teed ja võileibu serveeris. Ta kutsus ka Juhani ja seltskonnas viibimist mitte armastava Riksi alla einestama. Jaak ja Virve rääkisid Vaimukultuuri Ühingust. Neiu arvates oli seal väga igav. Penn hoidis Aino kätt hetkel kui ema parasjagu ei vaadanud. Seitsmes peatükk Laasikule makstava summa kogumine sujus hästi. Üks poistest oli siiski raha maha unustanud ja otsis kedagi, kes talle laenaks
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda
Viirlaiu teoste põhiteemaks ongi metsavendlus ja lahingud Punaarmeega. Tegelaste jagunemine gruppidesse Teoses on kaks põhigruppi: venelased ja eestlased. Eestlased jagunevad omakorda veel mitmeks grupiks: 1. need, kes pooldavad Nõukogude Liitu ja kes on nii öelda koputajad. 2. need, kes võitlevad Nõukogude Liidu vastu ja on metsavennad. 3. need, kes elavad maal ja kes tahavad rahus elada. Pea- ja kõrvaltegelased Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard Kibuviir (Taavi kaaslane), Osvald (Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu), Hilda (Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie
kirjandusauhinnaga. 1997. aastal autasustati Riigivapi III klassi teenetemärgiga, kuid sellest kirjanik loobus. Oma loomingus järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele pühendunud kirjanik. Seni viimane, autobiograafiline romaan ,,Põhjatähe all" (Tartu, Ilmamaa, 2009) käsitleb reedetud generatsiooni võitlusteed Soomes ja Eestis ajavahemikul kevadest 1943 kuni lahkumiseni Rootsi sügisel 1944. Raamatust Tegelased: Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tõmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskujõe Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus
Vennad lahkuvad Messinast ning Lisabetta, kes tahab potti tagasi, sureb kurbusesse. Kuues päev, viies novell Tegelased on Forese de Rabatta ja maalikunstnik meister Giotto. Rabatta oli väikest kasvu ja kole. See-eest tundis ta seadusi. Giotto oli andekas, oskas kõike joonistada. Tema tööd petsid inimeste nägemismeelt, asju peeti tõeliseks. Giottot nimetati Firenze au ja kuulsuse tunglaks, kuigi ta ise meistri nimetuse alati tagasi lükkas. Giotto kunst oli küll kaunis, kuid ta ise sugugi mitte. Neil mõlemal olid Mugellos mõisad. Mehed kohtuvad Mugellos ja hakkavad koos liikuma, kuid jäävad vihma kätte. Nad laenavad talust kaks vana mantlit ja kaks vana kübarat, sest paremaid polnud, ja asusid teele. Vihm tegi nad poriseks ja kui ilm lõpuks kenaks läks, rääkisid nad taas. Forese kuulas Giottot, vaatas teda ja pidas teda üleni räbaldunuks, nigelaks ning naeris ta üle. Tal läks meelest, et ta ise ei näinud sugugi parem välja
metsa poole . "lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa , mis oli õitsenud , pidi võtma endasse kõduneva vilja ning purustatud laibad . Pimedusega mestis suutis ta neid katta , aga kui tuli uus päev , ei varjanud miski julmust ja surma ." Lk 243 (2.romaan ) 2-3. Tegevuspaik - Eesti küla 1944. aasta oktoobrist alates Sündmused: Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema
POISID Jaak Sirkel Peategelane, kuid ta ei ole eriti värvikas natuur, vaid viisakas ja kohusetundlik noormees, Sile poiss ja diplomaat ning korraga ka poeet. Ta oli hea õpilane ning pikk poiss. Kohati oli ta liiga hea, kuigi vahepeal tuli ette ka ärevaid momente. Arvamused teiste kohta hoidis ta tavaliselt enda teada. Keeruline: räägib üht, kuid teeb teist ( kohtus Rootsi tüdrukuga ning veetis temaga öö). Südames armastab ta aga Virve Pukspuud ning on väga armukade, kui Riks samale tüdrukule silma heidab. Ta ise ei saa ka lõpuks aru, et kas ta on Richardi parib sõber või on too talle vaenlane, kes tahab tema tüdrukut. Kui Richard oli haiglas, siis ütles ta arstile, et on poisi parim sõber ja soovib klassikaaslastele noormehe seisundi kohta teavat viia. Ka lõpumärkide jagamisele kutsus ta Riksi kaasa. Kusjuures lõpumärkide kujundus
Jussi reptiitoriks oli Laasik, hüüdnimega Riks. Laasik oli väga vaesest perekonnast, kes teenis ainult harjade müügi pealt. Riksi isa on surnud. Muide Riks saab tasuta koolis käia ja koolis süüa täna direktor Wikmani lahkusele. Riks ise ei suudaks muidu kooli maksu, mis on 40 krooni aastas, ära maksta. Sirkel ja Penn käisid tihti vaatamas, kuidas läheb Riksil Jussi õpetamisega. Ühel korral, kui Jaak läks vaatama Jussi edusamme, kohtus ta Pukspu noorema õega. Jussi õde, Virve, oli pähklipruunide juustega ja siniste silmadega. Jaak armus temasse ja käis seetõttu tihemini Pukspudel külas. Jaak kutsus Virve tihti kinno ja helistas talle. Kirjandus tunnis anti neile ülesanne, kirjutada kirjand Koidulast ja Kreuzwaldist. Just sellist ülesannet Jaak ootaski, sest ta tahtis Virvele muljat avaldada. Eelmine kord oli Rääkind Virve, et ta oli käinud ,,Vaimu Kultuuri ühingus" ja kuulanud seal kellegi kirjandit ja mis oli tundunud talle ,,niiiii" igav
Peagi palus Ullo kaua ja korduvalt raadio teel läänemaailmalt Stalini okupatsiooni vastu abi, kuid vaikimisi teadis, et keegi teda ei kuule. Ullo oli ka sõjategevusele üsna lähedal ta saadeti sideohvitseriks ning teel oma kohustusi täitma sattus ta vanasse mõisa, kuhu sakslased olid lahkudes pommi jätnud ning mille viskas õigel ajal aknast välja ei keegi muu, kui soome mundris Raimond Kaugver. Ullo oli ka tunnistajaks sellele, kui admiral Pitka sai ülemjuhatajalt kõne, mis käskis tema vägedel taanduda, sest valitsus astub tagasi ja lahkub maalt. Kui Ullo samal õhtul koju läks oli Maret juba jalgrattad põgenemiseks valmis pannud. Nad pidid minema randa ja ennast kusagile paati sokutama, et Rootsi põgeneda. Poole tee peal jäid nad ühte tallu öömajale. Seal oli ka palju teisi põgenikke. Hommikul otsustasid nad ikka kodumaale jääda ja kuidagi hakkama saada.
Heitsin nurka kübara, mantli tuvihalli, mähkisin end üleni punasesse salli. Vanaema oli noor, kui neid lõngu keris. Nüüd ta kondid kõdunend, rätik ent kui veri. Narmad nagu helmeread minu randmel kõhnal. Tunnen, ihust kahvatust hoovab mullalõhna. Äkki ilm läks sulale, tilgub räästakallak. Raban rõivad, kindad maast, jooksen trepist alla.
vastupidi. 5.) Autor tahtis selle raamatuga ütelda , et alati kui sa teed kooli ajal igast trikki ja nalju , võib sust siiski sirguda vastutav ning tore noormees/mees . Ja kunagi ei tea kuhu sind tiritakse või mida pead oma eluajal üle elama. 6.)Sirkel Jaak Õppis väga hästi , oli klassi priimus. Ta oli väga armunud Virvesse , kes oli Jussi kaksik õde. Ta kirjutas Virvele luuletusi . Võistlesid Rikisiga Virve pärast. Hoolis oma klassikaaslastest. Härra Wikmann Kooli direktor , hoolib väga oma koolist ning õpilastest. Alati väga korrektse väljanägemisega ja räägib väikse aksendiga. Tal olid vuntsid ja hallid silmad . Muidu väga tundlik ja kergesti solvuv. Usukannataja e. vikaar Tooder Algul oli õpetaja Wikmani gümnaasiumis , aga siis Jussi viskas vembu ja vikaar otsustas , et ta ei ole sobilik õpetajaks. Hakkas jumalasse
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada.
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada.
olevaid probleeme. Tegu on psühholoogilise looga, mis lahkab abordiga seotud probleeme. fantastikaromaan ,,Projekt Victoria", Viimasena ilmus mälestusteos ,,Hommikust keskpäevani", mis räägib Mälgu lapsepõlvest, kirjanikutööst, pagulusest jne. 21. Mälgu 1 rannaromaani ülevaade ,,Hea sadam" 20. sajandi esimene pool Saaremaal. Vaeslapsed Juulius ja tema õde Luisi leiavad vallamajas toimunud koosolekul omale uued perekonnad. Juulius läheb Taavi juurde, kes elatub paatide ehitamisest ning armastab viina. Juulius läheb laevaga merele, leiab Tallinnast isa ja toob ta endaga koju kaasa. Nende juurde tuleb elama ka õide Luisi. Juulius armub naabritüdrukusse Sessisse, kuid tüdruku emale see ei meeldi käsib Juuliusel merele minna. Noormees teebki seda, kuid mõistab, et tahab olla koos Sessiga ning naaseb koju. · Põhiprobleemid: Keelatud vili on kõige magusam.Meri vaenlane või sõber?Küla peal
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis. Teda on mõjutanud E. A. Poe looming. Mõlemad olid vaimselt aristokraadid, kuid tegelikult olid hädas igapäevase viletsusega, surid tunnustamata ja üksilduses. Baudelaire elas boheemlaseelu ja tarbis narkootikume, põdes süüfilist. Baudelaire on varasümbolist. Taotles vormipuhtust nagu parnaslased
Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale. Kutsuti Vaimukultuuri Ühingusse esinema, kuhu Jaak kutsus kaasa tüdruku nimega Virve, kellesse ta armunud oli. Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli pigem kõrgel, kui madalal tasemel. Eriti truu noormees ta polnud kuna Rootsi reisil tegi võõrastele tüdrukutele silma, kuigi endal oli Virvega väike suhe. Tal oli üks rivaal, kes tahtis ise Virvet endale Riks. Kooli direktoriks oli Härra Wikman - vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues ning triibulistes pükstes. Iseloomult oli ta tundlik ja kergesti solvuv
Liiv suutis nappide sõnadega luua ilmekaid portreesid (nt teomehed Räpsi-Rein ja Veni-Villem). Samas on Murumäe mõisaga seotud tekstiosa puhul märgata veel romantilist kujutamislaadi, Liiv ei tundnud mõisaolustikku nii hästi, et seda tõetruult kujutada. Jutustus "Käkimäe kägu" (1883) kujutab üht Villu omale sarnast elusaatust. Külajutt "Nõia tütar" näitab ebausu raskeid tagajärgi, kuid peategelane, rahvaarsti tütar Leena leiab siiski oma õnne. Ilmekas kõrvaltegelane selles jutus on küla keelekandja Pärälärä-Leenu. Luule Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi
1968. aasta Tsehhi sündmused. Teose kohtuvisioon rõhutab vägivallariigi totaalsust ja absurdsust. Romaan peegeldab siiski veendumust, et mõlemal pool piiri leidub tundlikke hingi, kes otsivad üksteist, kuid nende teel tuleb ette enese ja teiste loodud takistusi. 3 3. TEOSE PÕHISÜNDMUSED, TEGELASED Teose alguses esitletakse oma saatusega rahulolevaid tegelasi. Peategelane Taavi Valk on kohanenud, heal järjel insener, tema isa Arnold aga kannab oma kodumaa kaotuse hirmusid endaga kaasas. Arnold on oma tütre Maie tütrega Piaga kodus, ent ootamatult hakkab tööle sireen, mis väljendab ohtu ning tuleb evakueerida. Paanikas Arnold põgeneb tütretütrega keldrisse varju. Arnoldile meenuvad seigad sõja-ajast, mil ta oli kaotanud oma parima sõbra. Mõne aja pärast sireen lakkab ning trepist üles minnes ootab ukse taga Arnoldi poeg Taavi
oma elu nagu kunstiteost. Sellist teooriat, millele oli rajatud tema looming ja elulugu, hakati nimetama estetismiks. Wilde'I kohta on liikvel palju legende ja anekdoote. Põhjust nendeks andis kirjanik teadlikult.: tahtis ta ju vapustada oma kaasaegsete kujutlusvõimet, tuletada neile meelde, et nad on minetanud ilutunde. Kirjanik oli veendunud, et ,,kunstnik on ilusate asjade looja,,. Oma esteetikas ei saanud ta siiski täielikult välistada üldlevinud seisukohta, et kunst peab ka midagi õpetama, samuti polnud võimalik mööda minna arutlustest kunsti kasulikkuse üle. ,,Õnnelik Prints ja teisi muinasjutte,, (1888 ). (Linna kohal on kullast ja kivikestest silmadega prints, kes on küll ilus aga on kurb kuna ta näeb inimeste julmust ja vaesust. Nii ta laseb linnul tükkhaaval oma väärtuslikud osad viia vaestele kuni tai se on lõpuks kole. Seepeale kõrvaldatakse tema kuju, et see asendada linnapea kujuga. Prints viiakse
parim, kes sobiks Jussi õpetama.Riks aga ei ole sellega nõus kuna ta peab oma ema aitama, ning siis ta ei saa raha, ning tema pere jääb nälga.Poisid otsustavad et hakkavad Riksile maksma selle eest.Nii saabki.Riks hakkab Jussi õpetama ning saab selle eest raha. Kui aga ükspäev läks Jaak vaatama kuidas Riksil Jussi juures läheb.Ning kas Juss on juba targem.Kohtub ta seal Jussi õe Virvega.Kes hakkab talle tohutult meeldima.Ta kutsub Virve ka välja ning kui ta teda lõpuks suudleb, siis nad hakkavad üksteist ,,sinatama".Ükspäev kui ta jälle läks Jussi juurde siis kuulis ta et Vireve sinatab ka Riksi.Jaak mõtles et siis Virve ja Juss on ka suudelnud üksteist.Ning muutus armukadestaks.Jussil oli ka teine õde mingiga Aino Pukspuu.Kui tema käis Pennoga.See poiss oli omamoodi naljakas ning omapärane, talle meeldis õpetajate hääli matkida, iga kord kui ta midagi rääkis, rääkis ta seda jälle kellegi
Raimond Kaugver „Pariisi lõbusad naised“ Lühikokkuvõte Kohvikus kohtusid juhuslikult kaks sõbrannat, kes polnud teineteist juba tükk aega näinud. Klara kutsus Veronikat Pariisi. Veronika arvas esialgu, et Klara teeb lihtsalt temaga nalja. Hiljem selgus, et Eestis on üks küla, mis kannab Pariisi nime. Klara küsis sõbrannalt, kas ta kedagi endaga kaasa ka võtta tahab. Veronika mõtles kas kutsuda Virgo endaga kaasa või mitte, kuid lõpuks andis eitava vastuse. Klara võttis kaasa ainult oma poja. Kodus läks Veronika Virgoga tülli, sest Virgo tahtis tema juurde ööseks jääda, aga Veronika tahtis sõbrannaga Pariisi minna. Virgo ei saanud aru, miks teda kaasa võtta ei taheta ja nii see tüli alguse saigi. Naised jõudsid Pariisi. Klara oli juba ammusest ajast peale selle kohaga tuttav, talle kuulus seal ka vanavanematelt saadud maatükk. Kuid ka Veronikale hakkas koht meeldima. Nad otsustasi
Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Mõned päevad hiljem kutsusuti direktor Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid juurde, ja direktor rääkis neile, et olgu nad korralikud ja hoitku Wikmani poiste au, kuna tema sureb varsti. Härra Wikman sôidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et Wikmani ellujäämine oleks ime. Virve kutsub Jaaku reisile, aga Jaak ei saa minna kuna isa ei luba. Härra Wikman on vahepeal surnud. Juss läbib kôik eksamid normaalselt, matemaatika, mis varem oli kahe piiril, saab isegi viie. Aino on Tartu Ülikooli sisse saanud ja Penn ei oska enam temaga käituda.Aga Juss vôttis Wikmani koolist paberid välja ja läks hoopis Kustisse. Wikmani koolis on selline tava, et iga lend kujundab oma märgi ja kingivad neid siis
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
