Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord
Südametunnis ja ideaal väljendavad ennast egole läbi tunnete, näiteks läbi uhkuse, süütunde ja häbi. Seega tundub nagu meil tekiks lapsena täiesti uus hulk vajadusi ja soove, sellel korral aga sotsiaalseid mitte bioloogilisi. Kahjuks aga võivad need uued soovid vanadega lihtsalt konflikti sattuda. Superego on ju tegelikult ühiskond ja ühiskond tahab tihti, et sa oma vajadused viisakalt hoopis alla suruksid. Elu ja surmainstinkt Freudi arvates oli kogu inimtegevus motiveeritud instinktidest, mis omakorda on närvide läbi väljendatud füüsilised vajadused. Algul kutsus ta neid elu instinktideks. Need instinktid hoiavad alles esiteks indiviidi enda elu, sundided teda toitu ja vett otsima ning teiseks hoiavad alles ka liiki kui sellist sundided meid kõiki seksides sugu jätkama. Energiat, mida me neist instinktidest ammutame, seda motivatsiooni, mida me kutsume
aastal Leipzigi ülikoolis! Tollal ajal uuriti: kuidas ravimid mõjutavad vaimsed protsesse; kas andekus on pärilik? 20.Sajandi psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus: Sigmund Freud 1856-1939 Käitumine on tingitud seesmite teadvustamata psühhilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Psühhoanalüüs: inimest ajendav jõud INSTINKT Elusintinkt libodo ja surmainstinkt thanatos Id-naudinguprintsiip (mõted mis teevad aja toredaks) Ego-reaalsusprintsiip(mina-arusaam, et erined teistest inimestest) Superego ehk ülimina(moraal, sotsiaalsed normid) ehk südametunnistus, idaalne mina Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabastavad assotsiatsioonid Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine
on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS - ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand, mis on sündides olemas ja on loomalik osa inimesest ning lähtub naudinguprintsiibist. - ego (mina) – mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist, peab arvestama tegelikkust ja püüab leida kompromissi ID ja superego vahel.
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni.
Algselt oli see meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine neid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu). Hiljem arenes kultuuri- ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Freudi järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid ehk instinktid: 1. eluinstinkt, samastub suguinstinktiga e libidoga; 2. surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e Thanatos. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute (sh kuritegude), unenägude põhjustajaks, samuti ka loova aktiivsuse lätteks (eriti kunstis). Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks, mida seostas eri viisidel vastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas:
ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego – Id’i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis – psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego’ga. Superego – keeldude internaliseerimine, süütunde osa käitumise regulatsioonis, isiksuse moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - arhetüübid - introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli emotsioon, mis tüüpiliselt seostud tajutud sündmustega (nt lapse reaktsioon emale) The persona - mask – osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha Anima – naiselik alge mehes
vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego Id'i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego'ga. Superego keeldude internaliseerimine, süütunde osa käitumise regulatsioonis, isiksuse moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - The personal unconscious and the collective unconscious arheotüübid (collective unconscious) The persona - mask osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha 1. Anima naiselik alge mehes 2. Animus maskuliinne komponent naistes 3
· Joonte teooriad Allport,Costa/McCrae isiksust iseloomustavd omadused, jooned. · Sotsiaal-kognitiivne lähenemine Bandura, Deci ja Ryan - omadused, käitumine on sotsiaalselt õpitud. Mõtlemine mõjutab käitumist. · Humanistlikud Rodgers,Maslow iga inimene tajub reaalsust erinevalt. Soov areneda. Sigmund Freud 1856 1939 psühhodünaamiline lähenemine · Id (tema) · Ego (mina) · Superego (ülimina) Instiktid: eluinstinkt, libido, Eros surmainstinkt, Thanatos Kaitsemehhanismid Inimese mina kaitseb ennast · Id tugevate impulsside · Superego poolt tekitatud süüme · Väliskeskkonna ohtude eest Ego kaitsemehhanismid kaitsevad neurootilise ärevuse moraalse ärevuse realistliku ärevuse eest Kaitsemehhanismid: · Repressioon unustamine, allasurumine · Eitamine motiveeritud eitamine · Projektsioon endast väljapoole asetamine · Asendamine objekti asendamine
Teises pooles referaadis kasutasin interneti lehekülge, kus sain materjali agressiivsetest naistest, naiste ja meeste agressiivsuse erinevustest, kaudsest, instrumentaal ja ekspressiivses agressioonist. Agressiivsuse teooriad Sünnipärane agressiivsus Inimese agressiivsuse kohta on esitatud rida seletusi. Psühhoanalüütik Sigmund Freud arvas oma elu lõpu poole, et inimestel on kaks põhilist energiaallikat: eluandev ja inimese naudingute eest hoolitsev liibido ning purustav surmainstinkt thanatos. Nende kahe energia konfliktid viivad inimkäitumise näivatele vastuoludele, kusjuures inimese agressiivsus on seletatav thanatose destruktiivse energiaga. Lorenz arvas 1950. aastal, et agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes. Lindude ja kalade etoloogiliste uuringute väitis Lorenz, et kaasasündinud agressiivsus koguneb järjest, kuni
1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. Freudi järgi on inimesel 3 põhilist instinkti, mis on ühtlasi käitumiseks vajaliku energia allikaks: ibido e sugutung/seksuaalinstinkt, eros e eluinstinkt, suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, joomine, mugavuste taotlemine), thanatos e surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus). Kui eluenergia on otsa saanud, on inimene valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist järgmisesse. 2) SUPEREGO (ülimina) - ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli (reeglid, normid, seadused) tasand, lähtub ideaalsusprintsiibist. Tekib peale Oidipuse kompleksi (alates 5-6.ea- st, kujuneb välja 10-11.ea-ks). Superego tasandil on inimese südametunnistus (moraal, eetika,
- võimudistants (mil määral võimu hierarhia kutsub esile psühholoogilist eemaldumist) - ebamäärasuse taluvus (kas ja kui palju püütakse hoiduda ebamääratest situatsioonidest) - individualism ja kollektivism (mil määral probleemide lahendamisel on esiplaanil indiviidi või grupi tegevus) - maskuliinsus (kui võrd domineerivad maskuliinsed käitumisjooned, nt sõltumatus ja saavutusvajadus) Inimese instinktid: - eluinstinkt - surmainstinkt (kutsub esile purustavad jõudu) Inimese isiksuse tasandid: 1) Id - alateadvuslik, primitiivne, mis toimib lõbuprintsiibil. 2) Ego - teadvuslik, mi toimib realiteediprintsiibil. 3) Superego - kujuneb vanemate antud tasude ja karistuste mõjul. Isiksuse loomustamiseks mõisted: - Ekstravertsus-introvertsus - ekstravertne inimene - elav, impulsiivne, uudsust otsiv, tugeva tundeväljenduskäitumisega; introvertne inimene on vaikne, kontrollitud
olla. 2) Afektiivne - uuringud on rõhutanud väärtuste tähtsust inimkäitumises. 3) Käitumismõõte - sama kokkuvõtte, kui tunetusliku mõõte uuringutel. 16 Konflikt ja koostöö Inimeste kaks põhilist energeetikat (Freud): 1) Libiido - eluandev ja inimeste naudingute eest hoolitsev. 2) Thanatos - purustav surmainstinkt. Agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes (Lorenz). - Katarsine protsess - protsess, milles Vägivalda pealt vaadanud või seda mõnel sotsiaalselt vastuvõetaval moel (nt agressiivse spordiala kaudu) väljendatud inimesed «kulutavad» oma agressiivsuse ära selle protsessi kaudu, muutes nii ühiskonna ohutumaks.
saavad lõplikult iseseisvaks 20 sajandil. Esmalt on põhiliseks sümboolne vahetus ja kogu järgnev inimkonna ajalugu muutub surma väljatõrjumise ajalooks (erinevates modifikatsioonides). Surm on kui süsteemi teisesus , mis püüdleb oma täiusele. Eksisteerib 3 diskursuse tüüpi, mis püüavad erineval viisil maskeerida elu ja surma ambivalentsust. Seda teevad nad vastandades: 1. tootmine -- kinkimine (ökonoomiline) 2. psühholoogiline soov/iha -- surmainstinkt (psühholoogiline) 3. tähendus (selge, väljaloetav) -- anagramm(peab otsima) (lingvistiline Baudrillard teeb panuse pööratavusele (tsükliline pöördumine, tühistamine), teisele poolele -- kinkimine, surmainstinkt, anagramm. 3 erinevat simulatsiooni korda (surma väljatõrjumise sotsiaalse ajaloo staadiumid), paralleelsed väärtusseaduse muutusega: 1. seotud renessanssiga, enne tööstusrevolutsiooni -- iseloomustab sotsiaalne
Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese käitumises pole midagi juhuslikku. Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: - ID (miski): alates sünnist olemas. Alateadlike soovide, vajaduste, instinktide ja emotsioonide tasand. Loomulik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. 3 põhilist instinkti (sugutung; eluinstinkt – elu säilitamine ja jätkamine; surmainstinkt – agressiivsus ja destruktiivsus) - EGO (mina): mõistuse tasand, lähtub reaalsusprintsiibist. Ego püüab leida kompromissi id ja supego vahel, id impulsside maha surumine ja superego reeglitega arvestamine. Ego tekib, kui laps avastab erinevused kujuteldava ja reaalse maailma vahel (6-8e.k kuni 2-3a). Kui ego ei tasakaalusta id ja supergo võib tagajärjeks olla psüühikahäire. Leidis, et murdeealiste ego pole piisavalt arenenud,
- Noorukieas poistel rohkem füüsilist agressiivsust, tüdrukutel kaudset - Alaealised ei ole oma otsustes tihti vastutavad, varastavad asju mida vanemad ei võimalda nt torti - Alaealised enamik on poisid Agressiivsuse teoreetilised mudelid - Agressiivsus instinktina – selleks et ellu jääda peame olema agressiivsed, liikide ülene, aitab ellu jääda o Miks tuntakse teiste kahjustamisest mõnu? - Psühhodünaamiline lähenemine – elu vs surmainstinkt; agressiivsus elu säilitamise eesmärgil - Agressiivsuse-frustratsiooni hüpotees – kui inimene tunneb ennast halvasti siis see viib agressiivsusele o Alati ei vii o Aversiivne stimulatsioon – vajalikud välised stiimulid - Õppimisteooriad – operantne ja klassikaline tingimine o Positiivne tagasiside agressiivsele käitumisele süvendab seda lastel – vanem kiidab last et hea et naabripoisile peksa andsid
● Füüsiline või verbaalne käitumine, millega kavatsetakse teisele inimesele haiget teha ● Agressioon võib olla olukorrale kohane ning ennast kaitsev (enesekaitse) ● Instrumentaalne agressioon – agressioon on vahend erinevate eesmärkide saavutamiseks. ● Ekspressiivne agressioon – ainukeseks eesmärgiks on teistele haiget teha. Impulsiivne või emotsionaalne käitumine. Kas agressiivsus on kaasasündinud? Instinktiteooria: Freudi thanatos ehk surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus) Kui me ei saa avaldada enda instinkti sotsiaalselt vastuvõetaval viisil, siis see väljendub hävituslikus vormis. Agressiivsus, kui kaasasündinud surmainstinkti suunamine endast väljapoole mingil modifitseeritud kujul. EI PIDANUD PAIKA, SEST SEE EI SELETA ERINEVUSI AGRESSIIVSUSES INIMESTE JA KULTUURI VAHEL. Evolutsiooniline lähenemine – agressiivsus kui adaptiivne käitumine.
vägivald. Agressiivsuse vormid Füüsiline Verbaalne Sotsiaalne Otsene Kaudne Ülekantud Agressiivsuse motiivid Reaktiivne agressiivsus impulsiivne, afektiivne Proaktiivne agressiivsus planeeritud, kalkuleeritud Agressiivsuse teooriad Bioloogilised agressiooniteooriad Psühhodünaamiline teooria domineeriv 20. sajandil. Freudi (1930) kohaselt on inimestel kaks omavahel vastanduvat sisemist instinkti: Eros ehk eluinstinkt ja Thanatos ehk surmainstinkt. Surmainstinkt paneb inimese ennasthävitavalt käituma, hiljem aga suunatakse see endalt teistele, mis väljendub agressiivsusena; inimesse koguneb pinge, mis vajab maandamist. Teoorial ei ole kuigi palju empiirilist tõestusmaterjali Evolutsiooniline lähenemine sotsiaalne käitumine pärandub põlvest põlve, ja see on selliseks kujunenud, et tagada isendile suutlikkus kanda oma geene edasi. Agressioon on vajalik eeskätt isastele, et nad suudaksid võidelda teistega oma paarilise eest
aga hüsteeriliste häirete ravimine neid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjunud tegurite väljaselgitamise kaudu. Hiljem kultuuri- ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Freudism psühhoanalüüsi tuntuim variant, mille järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid (määravaiks eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt) Neofreudism nad pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimeste liikuma panevate jõudude poole. Analüütiline psühholoogia Carl Gustav Jungi ideed, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Pöörab tähelepanu rohkem patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Jungi järgi jaotub inimene ekstraverdiks ja introverdiks. Humanistlik psühholoogia C. Rogers ja A. Maslow. Inimene on oma olemuselt hea, loov,
Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. (Wikipedia) 4 5 Inimest ajendav jõud instinkt Eluinstinkt libido ja surmainstinkt Thanatos Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabad assotsiatsioonid (sh keeleväärtused) Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon Asendamine Identifitseerumine Regressioon Reaktsiooni formatsioon Ratsionaliseerimine Huumor Sublimatsioon Neofreudistid Neofreudism, uusfreudism, psühholoogia suund, mis eraldus 1930
meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli neurooside, eriti aga hüsteeriliste häirete ravimineneid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu. Hiljem on õpetus arenenud terveks kultuuri- ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Freudism Inimest ajendavaks jõuks on tungid (instinktid). Kaks peamist: eluinstinkt, mis samastub sugutungiga ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt. Nende kahe jõu vastastikune võitlus. Elu on paradoksaalsel kombel surma teenistuses. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, kuritegude jt eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego)
mille peamiseks ülesandeks oli neurooside, eriti aga hüsteeriliste häirete ravimineneid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu. Hiljem on õpetus arenenud terveks kultuuri- ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Freudism Inimest ajendavaks jõuks on tungid (instinktid). Kaks peamist: eluinstinkt, mis samastub sugutungiga ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt. Nende kahe jõu vastastikune võitlus. Elu on paradoksaalsel kombel surma teenistuses. Täitmata soovide ja realiseerimata 4 tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, kuritegude jt eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina"
saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stazeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine),
saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stažeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas – strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 – 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik – kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine),
teiste meelest mitte.Alguses meditsiiniline õpetus, hiljem arenes terveks kultuuri-ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks,mis uurib unenägusid,eksitoiminguid,uksu,kunsti,kirjandus,mütoloogiat jpm. Freudeism-tekkis 20.sajandi alguses, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud(1856- 1939). Freudi järgi on inimest ajendavaks jõud tungid(instinktid): 1. Eluinstinkt,mis samastub põhiliselt suguinstinktiga(-tungiga) e Libidoga 2. Surmainstinkt e hävitamise instinkt(-tung) e Thanatos Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust.Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks:"tema"(id),"mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) Neufeudistid-pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler näiteks peab liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahet vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed
Funktsionalism (James, Dewey). Psüühika funktsioonide uurimine protsesside kaudu, selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumisess ja praktiliste ül täitmises. Ameerika põhiliselt. Psühhoanalüüs (Freud, Jung, Adler) raamat?! Inimese käitumise, iseloomu ja neurooside seletamine alateadvusse peidetud instinktide ja mälestuste toime kaudu. Inimest ajendavaks jõuks on tungid (instinktid), määravaimad: * eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga e libidoga *surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e thanatos. Vaimuelu= nende kahe vastandliku jõu võitlus. Elu on nagu võitlus selle nimel, et jõuda kindlale eesmärgile- surma- mitte niisama, vaid antud subjektile ette nähtud viisil. Elu on surma teenistuses. 1 Alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks.
teiste meelest mitte.Alguses meditsiiniline õpetus, hiljem arenes terveks kultuuri-ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks,mis uurib unenägusid,eksitoiminguid,uksu,kunsti,kirjandus,mütoloogiat jpm. Freudeism-tekkis 20.sajandi alguses, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud(1856- 1939). Freudi järgi on inimest ajendavaks jõud tungid(instinktid): 1. Eluinstinkt,mis samastub põhiliselt suguinstinktiga(-tungiga) e Libidoga 2. Surmainstinkt e hävitamise instinkt(-tung) e Thanatos Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust.Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks:“tema“(id),“mina“ (ego) ja „ülemina“ (super-ego) Neufeudistid-pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler näiteks peab liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahet vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed
mõtlemise ning sotisaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisele. Psühhoanalüüs kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulka. Algul oli esmalt meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli neurooside, hüsteeriliste häirete ravimine. Freudi järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid. Määravaks on neist 2 peamist: 1) eluinstinkt, mis samastub põhimõtteliselt suguinstinktiga; 2) surmainstinkt e hävitamise instinkt. Elu oleks justkui võitlus, et jõuda kindlale eesmärgile surma. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute, unenägude põhjustajaks. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: tema, mina, ülemina ning seostas neid mitmel viisil vastavalt ebatervisliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. ,,Tema" (id) on isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa
oli hüsteeriliste häirete ravimine neid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu. Hiljem on õpetus arenenud terveks kultuuri ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks. Alusepanija on Sigmund Freud, kelle arvates on inimest ajendavaks jõuks instinktid ja määravaks neist on kaks – eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga, ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt. Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust. Lisaks jagas Freud inimese isiksused kolmeks põhiosaks: „tema”; „mina” ehk ego; „ülemina” ehk superego. - Neofreudistid pöördusid sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole – nt võimutung ja tahe vägevusele. Freudi õpilane Carl Gustav Jung arendas välja analüütilise psühholoogia.
annaabi.ee 
