Samuti ilmnesid vastuolud vaimulike, rüütelkonna, kaupmeeste ja talupoegade vahel. Domineeris linnakodanlus ja kaupmeeste mentaliteet. Katoliku kiriku silmis polnud aga sellisel vaimulaadil kohta. Teisalt on tekstikatkes lähtutud Lutheri vaimsest teekonnast. 1517. aastaks teadis mees täpselt, mis on katoliku kirikus valesti ning vormistas need ideed 95 teesiks. Luther ei olnud osa hulkadest, vaid prohvet, kes oli kõigeks valmis, et järgneda oma sisemisele sunnile. Saksamaa vajadused ja Lutheri veendumised olid 1517. aastaks kooskõlla jõudnud. 3. Ajaloolane E. Le R. Ladurie on andnud ülevaate Lõuna-Prantsusmaal asuvast ketserlikust Montaillou külast, mis suri välja kõrgkeskaja lõpul. 14. sajandi alguses avaldus ketserlik vaim mässuna, mis ebaõnnestus. Ketserluse taandumine tähistas omal moel ajastu lõppu, kuid samas ennustas luterluse esiletõusu paarisaja aasta pärast. Kuigi 1314
kustutamine, vee kinni panemini kui seda just ei kasutata ning elektriseadmete eemaldamine vooluvõrgust. Vähem kulutada saab ka meelelahutuse pealt. Ei pea minema kallisse restorani, käima kinos või teatris korduvalt sama etendust vaatamas. Samas on ka asju mille pealt ei ole mõttekas säästa nagu näiteks tervis. Tuleb jälgida toitumist, piisavalt puhkama ja tervislikke eluviise järgima. Kuid õnneks on praeguse aja inimesed muutunud sellest kõigest tänu olude sunnile teadlikumaks ja mõistlikumaks. Kuna need rahasummad, millega mina opereerin pole nii suured, et seda üldse oleks võimalik kuidagi ratsionaalselt kasutada saan, vaid oma pere arvelt säästa, sest selle pealt saame me kõik kasu. Rikas pole see, kes palju teenib, vaid vähe kulutab. Koonerdamine pole kokkuhoid. Ma arvan, et ma üritan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada, kuid paraku see alati ei õnnestu, ning usun, et ka teistel on sellega raskusi
7) Inimene vajab valitsejat, kes murraks tema isikliku tahte, kuna inimene ei ole võimeline tulema toime oma isikliku tahte ohjeldamisega – ta vajab kedagi teist, kes seda teeks. Valitseja murraks tema isikliku tahte ja sunniks kuuletuma üldkehtivale tahtele. Vastasel juhul teeb ta enda suhtes erandi. Õiglase juhi leidmine on kõige raskem ülesanne, kuna ükski inimene ei suuda ohjeldada omaenda isiklikku tahet. Enda sunnile allutamine osutub lahendamatuks ülesandeks. Ükski indiviid ei suuda iseenesest kuuletuda üldkehtivale tahtele, seega isegi valitseja vajab valitsejat. 8) Kodanliku õiguskorra rajamine on sõltuv seaduste poolt reguleeritud riikidevahelistest välissuhetest, sest iga riik peab teist riiki võrdsena kohtlema. Rahvaste ühendus on vajalik selleks, et saaks loota sellele, et ennast oleks võimalik turvaliselt tunda ning õiguslikes otsustes saaks ka teistele toetuda.
teistel oma vabadusi teostamast ning vastupidi. Siit ka probleem: ilma kodanliku ühiskonnata ei saa keegi oma vabadusi teostada. 7) Inimene vajab valitsejat, sest talle on omane enda vabaduse ning tahte ületähtsustamine, seega on enda vabaduse piiramine võimatu ülesanne. Samas on tegemist kõige raskema ülesandega, sest juht peab olema õiglane ja inimene sellist kombinatsiooni inimeste seas aga ei leidu, kuna ükski inimene ei suuda end ise sunnile allutada. Seega vajaks iga valitseja omakorda valitsejat. See ülesanne laheneb aga iseenesest ühiskonna arengu tulemusel kui inimestel on olemas õige ettekujutus õiglusest, kogemus ning arusaam oma vabast tahtest loobumise vajalikkusest -, kui inimesed hakkavad ise ennast valitsema ehk teisisõnu suudavad ise oma isiklikku tahte ühiskondlikule allutada. Kriton
neidude bordelli organiseerijana raha teenida. Lubatud tasu värvatu eest, kes bordelli pidama jääb, ulatus tuhandetesse kroonidesse. Esile tulid ka kaks juhtumit, kus noormees 11 tekitas tüdrukuga esmalt seksuaalsuhte ning seejärel müüs ta bordelli (üks juhtumitest puudutas täisealist neidu). Lisaks inimkaubitsejate poolsele mõjutamisele ja sunnile saab paljudel puhkudel üheks prostitutsioonile sundijaks ka narkomaania, halb majanduslik olukord ning vägivald perekonnas, mistõttu vajatakse nii rahalisi vahendeid kui pääsemist senisest keskkonnast. Seoses narkomaania suureneva levikuga ka tütarlaste seas teadis üks ekspertidest mainida kaubitsemisviisi, kus narkodiiler võib bordelli müüa tüdruku, kes talle ülemäära palju võlgu on. Ka siseriiklikult kasutatakse ühe seksitööstusesse sundimise vahendina dokumentide
assotsiatiivsed e. konnotatiivsed tähendused- kõrvaltähendused atribuut e. täiend- annab oma põhisõnaga tähistatava referendi iseloomustamiseks iseenesesr huvitavat, ent lause struktuuri seisukohast teisejärgulist infot auditiivne foneetika- kuulmist uuriv foneetika binaarne- kahendvastandusel olev bitt- informatsiooni statistiline ühik denotatsioon- välismaailmale viitav suhe dentaal- kui sulg ja müratekitav koht on esihammaste piirkonnas deontiline modaalsus- viitab välisele sunnile, kohustusele või loale determinatiivsed liitsõnad- liitsõna, millel on erineva tähtsusega osad, põhiosa ja täiendosa diakrooniline käsitlus- ajaloolisi arenguetappe jälgiv dialektsed teisendid- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus üksikisikute vahel diatüüpsed teisendid- kui sama inimese keel varieerub sõltuvalt olukorrast diftong- kahe samasse silpi kuuluva vokaali järjend distinktiivne funktsioon- tähendust eristav funktsioon distributsioon- jaotumine
huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. sotsiaalsed suhte - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele interaktsioonile teatud MÄNGUREEGLID 8. sotsiaalne sõltuvus - kui üks interaktsiooni osapool saab kehtestada teisega endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta valdab teist osapoolt oluliselt huvitavaid hüvesid 2. Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi Weberi arvates on inimese tegevuses alati mõte, seega on tegevus ratsionaalne. Tegevus on sotsiaalne kui on olemas ratsionaalne mõtestatus ja orientatsioon teistele.
5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele interaktsioonile teatud MÄNGUREEGLID 8. SOTSIAALNE SÕLTUVUS - kui üks interaktsiooni osapool saab kehtestada teisega endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta valdab teist osapoolt oluliselt huvitavaid hüvesid 2. Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi EESMÄRGIRATSIONAALNE toimimine - esemete või teiste inimeste oodatava toimimise ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ;
12 sellega osutub algupäraselt seaduslikuks. Praktiline mõistus aga haarab endasse kõlbluse ehk ,,vabaduse riigi, mille praktiliseks nimetavad seadused meile ütleva, mis peab toimuma, kuigi see võib olla kunagi ei toimu." [Luts 1997, lk 110]. Riik on kodanliku ühiskonna kokkuleppel või üksmeelel kujutatud ühendus. Üksmeel tähendabki, et kõik on nõus alluma avalikule, seaduslikule, välisele sunnile [Luts 1997, lk 112]. Riigis kehtestatud positiivne seadus on kohustuslik üksnes juhul, kui on eeldatav vähemalt üks loomuõiguslik norm. Loomuõiguse käsitlemine siduvana eelkõige riikliku seadusandja jaoks. Siit ka eesmärk loomuõiguse positiveerimiseks riikliku seadusandluse kaudu. Õigus pidi hõlmama inimese välised kohustusi, mis nõutavad teatud välised käitumisakte, hoolimata käitumise motiividest. Moraal aga hõlmab sisemised kohustused koos nõudega
inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele interaktsioonile teatud MÄNGUREEGLID 8. SOTSIAALNE SÕLTUVUS - kui üks interaktsiooni osapool saab kehtestada teisega endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta valdab teist osapoolt oluliselt huvitavaid hüvesid 4. Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi, sotsiaalse vahetuse teooria ja printsiibid 1) EESMÄRGIRATSIONAALNE toimimine - esemete või teiste inimeste oodatava toimimise ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ;
suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALNE SÕLTUVUS - kui üks suhtluse osapool saab kehtestada endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta omab teist osapoolt huvitavaid hüvesid. 2. Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi 1 EESMÄRGIRATSIONAALNE toimimine - esemete või teiste inimeste oodatava toimimise ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ;
mis on loodud riikide poolt ja riikide jaoks (sest see on liiga kitsas määratlus) ning rõhutavad õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund. Kas sellele käsule ja sunnile peaks olema midagi lisaks, et ta võtaks õiguse kuju. Riigil on legitiimsus. Mis rahvusvahelise õiguse teeb 7 legitiimseks. Rahvusvahelises õiguses on demokraatia küsimus. Kas demokraatiaks on vaja legitiimsust? Rahvusvahelises õiguses on tekkinud õigusdemokraatia. Kas suhtuda nendesse, kes seda ei viljele siis kuidagi teistmoodi või mitte. USA intellektuaalsest laagrist on tulnud argument, et
Ühiskondlik leping Muutmatu Tekkinud riigijumal ei vastuta enam kellegi ees Eesmärk rahu tagamine John Locke (1632-1704) 1690 Two Treatises of government Ühiskondlikku lepingut saab tühistada, kui üks pool ei täida kohustusi. Võimu jagamine: valitsus ja parlament seadusandlik ja täidesaatev Enamusotsus. Lepingu alusel ühinenute enamus otsustab, allutab teised sunnile. Absolutism Taani 1661 kõigi seisuste esindajad kirjutasid alla „Pärimis- ja ainuvalitsemisaktile“ (kehtestas absolutistliku valitsemiskorra lepinguga). Detailid järgnenud Lex Regias (avalikustati alles 1709). Absolutistliku riigiõpetuse kohaselt oli riigiõigus vürstlik kojaõigus. Seotud dünastiaga. Riigid olid ikka veel eri moodi põhikordadega piirkonnad ja seisused, mis elasid ühe krooni all.
36 Tegu, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ületama, ei ole vaadeldav tema teona ja ta ei kanna ka sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise isiku käes (nt täiskasvanu ahvatleb last kuritegu toime panema). Tegu, mis on toime pandud psüühilise sunni mõjul, on igal juhul ja alati subjekti enda tegu, sest see toimus tema tahte ja mõistuse vahendusel. Vaatamata sunnile, ei ole subjekt ilma jäetud valikuvõimalustest. Vahel võib tegemist olla hädaseisundiga (näiteks võetakse taksojuhilt tulirelvaga ähvardades ara tema sõiduk). Õigusrikkumise koosseisu kõigi elementide üksikasjalik väljaselgitamine on õigusrikkuja vastutusele võtmise eeldus. Isik (subjekt) kuulub õiguslikule vastutusele võtmisele üksnes juhul, kui õigusrikkumise subjektiivse külje tunnusena on olemas isiku süü ja on tuvastatud
Uuematest reguleerimisvaldkondadest võib nimetada nt inimõigusi, rahvusvahelisi organisatsoone, majandust ja arengut, tuumaenergiat, õhu- ja kosmoseõigust, keskkonda, kommunikatsioone jms. II TEEMA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD § 1. Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund. Kas sellele käsule ja sunnile peaks olema midagi lisaks, et ta võtaks õiguse kuju. Riigil on legitiimsus. Mis rahvusvahelise õiguse teeb legitiimseks. Rahvusvahelises õiguses on demokraatia küsimus. Kas demokraatiaks on vaja legitiimsust? Rahvusvahelises õiguses on tekkinud õigusdemokraatia. Kas suhtuda nendesse, kes seda ei viljele siis kuidagi teistmoodi või mitte. USA intellektuaalsest laagrist on tulnud argument, et rahvusvahelisel õigusel puudub legitiimsus, sest ei ole tegu otsese inimeste tahtega
5) organisatsioonilise mõjutamise vahendi kohaldamine Juriidilise vastutuse tunnused: 1) sanktsiooni kohaldamise vältimatus: A) õigusttaastavad, s.o suunatud tekkinud kahju hüvitamisele või rikutud õiguse tunnistamisele; B) karistavad, s.o õiguserikkuja suhtes kohaldatavad mõjutamisvahendid. 2) aluseks on õiguserikumine, s.o vastav juriidiline koosseis; 3) vastava valdkonna sunni rakendaja pädevusse kuulub vastava sunni rakendamine; 4) lisks varalisele, materiaalsele vms sunnile sisaldab vastutus ka moraalset sundi. Juriidilise vastutuse alused. Õigusreikkumise koosseis ja kvalifikatseerimine Juriidilise vastustuse aluseks on seaduses ettenähtud korras kindlaks tehtud juriidiline fakt ning sellele vastav konkreetsele subjektile pandud juriidilise vastustuse liik ja määr, mis vormistatakse individuaalaktiga. Juriidilise vastustuse osas piiritletakse nelja staadiumi: 1) juriidilise vastustuse tekkimine; 2) rikkumise tuvastamine; 3) rikkumise koosseisu fikseerimine;
lahendamisest. Õiglus meie mõistes on igaühele oma. Õiglane õigus pole aga objektiivne õigus, seega ei saa õiguse mõistmisel ainult õiglusest lähtuda. Sunniga - õigus ehk õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Kannab autoritaarset iseloomu, esineb kas käsu või keeluna. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga (või vähemalt selle ähvardusega). Õiguskorras on avalikul sunnil oma koht ning väline sund saabub sunnile allutatu jaoks sõltumata tema tahtest, soovist. Õiguslik sund ei pea alati olema kohaldatud, piisab selle olemas olemise teadvustamisest, tagajärgede aimamisest. Mõnes õigussuhtes on seos sunniga siiski kaduvväike, nt rahvusvahelises õiguses. Võimu on õiguslikult sisustatud ka kui subjektiivset õigust käskida või allutada; mis, nagu igasugune muugi subjektiivne õigus baseerub objektiivse õiguse normile. Nt Riigikogul on seadusandlik võim, sest nii on ette nähtud Põhiseaduses
elanikkonnast. Ilmajätu kaudu on aset leidnud tootmisvahendite omaniku rikastumine nende arvelt, kel toomisvahendeid ei ole ja kes teevad palgatööd. Ühise omandi riiklikest erakätesse minek tähendab teatud uut hüvedest ilmajätmist heaoluühiskonna järgses maailmas ENT: võimu prestiiži langus Mis on otsustusõigus ja võim prestiižita? Loeng 6. Poliitika ja juhtimine Võimu kehtestamine Jõuga (tugineb otsesele sunnile ja relvade/muu jõu kasutamisele) Jõu ähvardusega (tugineb hirmule) Veenmisega (tugineb küll osalt seletamisele, ratsionaalsele mõtlemisele, aga suurel määral ka usule ja ideoloogiale ning emotsioonile) Ühiskondade tüploogia poliitilise integreerituse alusel Rühmad (nt küttide-korilaste grupid) - Puudub otsene liiger, kuigi on sageli pealik - Sugulussuhted, tuumikpere - Puuduvad juriidilised süsteemid Hõimud
Samas oma motiivide üle nad pikalt ei arutlenud. Nende jaoks oli aitamine lihtsalt kristlaseks olemise viis. 31) Religiooni ja vaenukäitumise seos Vaenukäitumine võib tähendada abistamata jätmist, eelarvamuslikkust või ka otseselt agressiivset käitumist. Bock ja Warren (1972) uurisid, kuivõrd erineva usulise pühendumise määraga inimesed alluvad destruktiivsetele korraldustele. Selgus, et kõige enam allusid sunnile mõõdukalt religioossed inimesed. Pühendunud ja mittereligioossed keeldusid samavõrd täitmast eksperimentaatori destruktiivseid korraldusi. Jackson ja Esses (1997) uurisid seda, kuidas mõjutab usuline fundamentalism abivalmidust. Tulemusena leiti, et kui teine inimene on usulises ja moraalses mõttes nö valel teel, siis peetakse teda suhteliselt tõenäolisemalt oma hädade põhjuseks. „Vääratanute“ abistamine ei seisnenud niivõrd probleemikohases
milles igaüks omab hääleõigust; ja nii nagu sellest arust sõltub igasugune paranemine, mis meie olukorras on võimalik, nii on see õigus püha ja keegi ei julge [ei või] seda piirata." (See ja eelmine lõik: Puhta mõistuse distsipliin dogmaatilises meetodis). < Riik kujutab endast inimeste kokkuleppel või üksmeelel rajanevat ühendust "õigusseaduste" alluvuses. Üksmeel on vajalik selles, et kõik inimesed on valmis alluma avalikule, seaduslikule, välisele sunnile. Kuid Kanti meelest on riigis kehtestatud positiivne seadus kohustuslik ainult sellel tingimusel, et leidub vähemalt üks loomuõiguslik norm, mis põhjendab seadusandja autoriteeti ehk tema volitust kohustada oma meelevallaga kõiki teisi. Kant järgis Rousseau ideid ühiskondlikust lepingust, mille järgi rahvas konstitueerub riigina ja loobub oma vabadusest, et see otsekohe ühenduse liikmetena, st riigi rahvana jälle üle võtta. Seadusandlik võim kuulub rahva ühendatud tahtele
takistab inimene teistel oma vabadusi teostamast ning vastupidi. Siit ka probleem: ilma kodanliku ühiskonnata ei saa keegi oma vabadusi teostada. 7) Inimene vajab valitsejat, sest talle on omane enda vabaduse ning tahte ületähtsustamine, seega on enda vabaduse piiramine võimatu ülesanne. Samas on tegemist kõige raskema ülesandega, sest juht peab olema õiglane ja inimene – sellist kombinatsiooni inimeste seas aga ei leidu, kuna ükski inimene ei suuda end ise sunnile allutada. Seega vajaks iga valitseja omakorda valitsejat. See ülesanne laheneb aga iseenesest ühiskonna arengu tulemusel – kui inimestel on olemas õige ettekujutus õiglusest, kogemus ning arusaam oma vabast tahtest loobumise vajalikkusest -, kui inimesed hakkavad ise ennast valitsema ehk teisisõnu suudavad ise oma isiklikku tahte ühiskondlikule allutada. * Loengu osa. 10.12.15. Idee üleüldisest ajaloost maailmakodanlikus sihis. Kantii ajaloofilosoofia keskne tekst
Kasvutoetuse puudumine: Lapsed vajavad kaitset ja hellust, kuid ka julgustust. Meis kõigis on sisemine tung kasvada, saada iseendaks, omada isiklikku arvamust, tegutseda, end maksma panna ja jätta endast jälg. Vahel ei toeta vanemad lapse kasvamist. See võib toimuda mitut moodi. Mõned vanemad klammerduvad lapse külge. Raske on loobuda lähedustundest ja soojusest, mida laps annab. Kui laps hakkab eemale tõmbuma, andub sisemisele sunnile ise maailma avastada, võib lapsevanem haavuda, endast välja minna või tunda end tõrjutuna. Üks moodus kasvamist ja iseseisvust pärssida on näha lapses endiselt abitut olendit ning teha tema eest kõik ära. Selline lapsevanem ei suuda näha last vigu tegemas. Näiteks kui beebi hakkab kõndima, võib vanem tunda kanget tahtmist joosta teda "päästma" iga kord, kui laps hakkab kukkuma. Selle tulemusel on laps pealtnäha valu eest kaitstud. Kuid
oma võimekust varjavad. Nagu juba eespool nägime, kipuvad seda sageli tegema just andekad tüdrukud. See võib juhtuda kas soo-stereotüüpide tõttu või – nagu Betts ja Neihart osutavad – selleks, et tunda end pigem kuuluvana andetute kaaslaste hulka. Tüdrukute vajadus gruppi kuuluda süveneb põhikoolis murranguliselt. Harvem on ande varjamist täheldatud poiste puhul, ja kui, siis pigem keskkoolis ning seoses spordiga (ja tavaliselt vastuseks sunnile). Õpilased, kes olid seni kõrgelt motiveeritud ja tõsiselt huvitatud aka- deemilistest või loovatest eesmärkidest, võivad näiliselt läbida järsu muu- tuse, kaotades kõiksuguse huvi eelmainitu suhtes. Nad on tihti ebakind- lad ja ärevad. Nende vajadused muutuvad ega vasta õpetajate ja vanemate ootustele. Liiga tihti reageerivad täiskasvanud neile muutustele sellisel moel, mis ainult suurendab laste vastuhakku ja eitamist. Vanemad ja õpe-
· 1) militaarses majanduslik autonoomia ja isemajandamine, vähene väliskaubandus ja protektsionism; · 2) tööstuslikus majandusliku autonoomia kadumine, vastastikune sõltuvus rahumeelse kaubanduse kaudu, vabakaubandus Herbert Spencer Sotsiaalsed ja isiklikud väärtused · militaarses patriotism, julgus, lojaalsus, kuulekus, allumine, usk autoriteeti, distsipliin · tööstuslikus sõltumatus, lugupidamine teiste vastu, vastuhakk sunnile ja survele, isiklik initsiatiiv, heasüdamlikkus, tõele suunatus Liikumine toimub militaarsest tüübist tööstuslikku ühiskonda. Mõisted: struktuur, tööjaotus, funktsioon, integratsioon 2.3.Harriet Martineau (1802 1876) · Esimene naissotsioloog · Huvitatud majandusest ja sotsioloogiast 20 · Sotsioloogia tutvustaja Inglismaal Comte traktaadi "Üldine filosoofia" tõlkimine Harriet Martineau
Tegu, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ületama, ei ole vaadeldav tema teona ja ta ei kanna ka sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise isiku käes (nt täiskasvanu ahvatleb last kuritegu toime panema). Tegu, mis on toime pandud psüühilise sunni mõjul, on igal juhul ja alati subjekti enda tegu, sest see toimus tema tahte ja mõistuse vahendusel. Vaatamata sunnile, ei ole subjekt ilma jäetud valikuvõimalustest. Vahel võib tegemist olla hädaseisundiga (näiteks võetakse taksojuhilt tulirelvaga ähvardades ara tema sõiduk). 31 Õiguse alused Õigusrikkumise koosseisu kõigi elementide üksikasjalik väljaselgi tamine on õigusrikkuja vastutusele võtmise eeldus. Isik (subjekt) kuulub õiguslikule vastutusele võtmisele üksnes
keeruliseks. Talupoeg, kes avaldas soovi lahkuda, ei saanud tagasi mitte oma põllumaad ega kariloomi ega põllutööriistu, vaid asustati võimalikult kehvadesse tingimustesse. Järeleandmine oli vaid ajutise iseloomuga, 1930 sügisest läks massiline kollektiviseerimine uuesti täie hooga käima. Varasemat lainet oli iseloomustanud halastamatu terror, need asjad ei kadunud ka kuskile, kulakute vastane võitlus jätkus, administr sund jätkus ka. Senisest suuremat sundi pandi maj sunnile- üksiktalupoegade makse tõsteti veelgi. Talupoegadel ei jäänud tõepoolest muud üle kui minna kolhoosi- maksuvõlglased liigitati automaatselt rahvavaenlaste hulka. Üksiktalupojad hakkasid uuesti vabatahtlikult kolhoosidesse astuma. 1931 sept-ks tõusis kolhoosidesse ühinenud üksiktalude arv uuesti 60% piirimaile. 1932 jõudis ametlikult kollektiviseerimine lõpule. Igasugused saadused olid märkimisväärselt langenud
toriteeti, tuleb mõista, et selline autoriteet kehtestatakse ja teenitakse välja õpetaja poolt individuaalses või rühma õppimiskogemuses. üles ehitatud suhete kontekstis. Selliste suhete põhiolemus sõltub lugupidamise, teadmiste ja entusiasmi edasi andmisest õpetamisel. Autoriteeti edastatakse ka läbi pingevaba enesekind- Põhimõtteliselt peab õpetaja autoriteet tuginema pigem tõhusal õpetamisel kui sunnile ja luse juhtimises ja õpetamises ning läbi igati eluterve enda (ja teiste) ekslikkuse tunnistamise. autoritaarsele juhtimisele tugineval ametipositsioonil (mis pikemas perspektiivis on nagunii Robertson on täheldanud: läbikukkumisele määratud). 94 95
annaabi.ee 
