kodukohta. 4. Miks Werther oma uuelt ametikohalt lahkus Tal tekkis pahandus ja see oli tingitud selllest, et Werther ei lahkunud krahvi juurest peale ühte lõunasööki vaid jäi õhtusele koosviibimisele, kus tema seisusest isikud ei olnud oodatud. Tema sealviibimine ei sobinud krahvi kõrgest seisusest külalistele ja krahv oli sunnitud paluma Wertherit et ta lahkuks peolt. Selle vahejuhtumi tõttu lahkus Werther oma ametikohalt. 5. Miks tundis Werther ühe sulasega kohe alguses hingesugulust, mis teda sulasega ühendas. See sulane töötas ühe lesknaise juures ja oli sellesse naisesse väga kiindunud. Naine aga ei vastanud sulase tunnetele ja sulasele tundus olukord väga masendav. Werther oli ise väga kiindunud Lottesse aga Lottel oli peigmees ja ta ei saanud neiuga luua suhet. Werther tundis, et nad on sulasega samasugustes olukordades ja ta mõistis sulast hästi. 6
II - lk.24 - Ants tuleb Põrgupõhjale --> "päris" tutvumine ; Antsult saadakse loomi ja muud tarvilikku ; karu murrab lehma maha --> Jürka tapab karu ; Antsult saadakse uus lehm ; Jürka hakkab Antsule tööga tasuma --> enda tegemisteks ei jäägi aega ; Kaselt tullakse kassi tagasi nõudma III - lk.37 - Ants annab nõu, et Põrgupõhja peaks poisi kauplema, kuna Jürkal endal pole enam Põrgupõhja jaoks eriti aega ; võetaksegi sulane --> Jürka armukadedus --> paneb küüni ühes sulasega põlema ; Põrgupõhjale tüdruk Juula --> Jürka hakkab öösiti salaja kodus käima --> Lisete kahtlustused ; Juula jääb rasedaks --> Lisete mõistab, et laps Jürka oma --> väga vihane --> Lisete surm IV - lk.50 - Jürka õpetaja juures --> ei Jürkat ega Lisetet pole hingekirjas ; Lisete matused ; Juulal kaksikud ; tuleb välja, et laipa polnudki ; kevadel leitakse metsast luud --> uurimine mõnda aega V - lk
Tuglase novell ,,Popi ja Huhuu" 1. Kui Popi oleks inimene, siis missugune? Iseloomustage teda. Popi oleks inimesena truu teener. Mõnel juhul võib teda isegi sulasega võrrelda. Ta kaitses ja aitas oma isandat. Olgu siis ükskõik millist. Isand see-eest toitis teda. Head isandad kiidavad oma alluvaid, halvad mitte. Ehkki halb isand Popit kui inimest kiusaks, vigastaks, kurjustaks temaga, siis teener ikkagi laseks seda teha, sest isand toidab teda. Popi inimesena oleks truu ka oma elukaaslasele. Ta hooliks teisest rohkem kui endast. Oleks kõrval ja tahaks igati aidata nii, nagu tegi ta seda raamatus kui Huhuu oli haiget saanud. 2
Libahunt Esimene vaatlus: Mann (Mari) veerib lugeda Perenaine ketrab Margus kohendab peergu ja vaatab et see hästi põleks Pereisa läks sulasega (Jaanus) nõia hukkamist vaatama Peremeest oodatakse koju Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda
kolm vere tilka, et kurat saaks krati luau. Väga põnev oli vaadat, kuidas kurat kratti loob ning kuidas kratt siia ilma tuuakse, ballettis tuli ta nagu läbi mingi masina. Kohe hakkaski kratt peremehele suurt varandust kokku ajama. Sulane avaldab peremehe tütrele armastust, kuid peremees näeb neid ja keelab neil edaspidi üks-teisega kohtuda, sest noormees on liiga vaene ja ei sobi peretütrele meheks. Peretütar aga ei hooli isa keelust ja kohtub ikkagi sulasega edasi. Õhtul koju minnes näeb sulane peremeest imeliku kaaslasega. Sulane on krati taha teo tunnistajaks. Kratt märkab sulast ning läheb talle kallale lootusega teda tappa, aga sulane pääeseb põgenema . Sulasele on selge, et peremehe ettevõttes on toimumas midagi kahtlast. Ühel õhtul kui kõigil peremehe töötajatel on vaba pave ja nad koos pidutsevad, möödub nende seltskonnast kratt, sulane märkab teda ja paljastab kratti tegevuse ja kogu rahvas hakkab kratti kiusama
Kõik see teebki inimesest inimese ja iga inimese omamoodi eriliseks. Samamoodi on ka „Põrgupõhja uus Vanapagan“ tulvil erilistest inimestest. Mis teeb selle raamatu tegelased eriliseks? Põrgupõhja uus vanapagan-Jürka oli vägagi töökas inimene, kes tahtis ilmtingimata õndsaks saada. Teose algusest jäi mulje, et Jürka elu on väga hea ja parimas korras. Elas oma talus koos loomade ja oma naisega kus ta armastas ka tööd teha. Peale seda kui Jürka naine Lisete teda pettis sulasega, läks Jürka elu ainult allamäge. Riskides mitte õndsaks saada, pani Jürka sulase koos oma küüniga põlema. Võib öelda, et Jürka kohtumine teose väga salapärase ja mõistatusliku tegelase Kaval-Antsuga oli päris halb. Jürka oli kõigeks nõus, et õndsaks saada, mis tegi Jürkast väga kerge uskliku ja kergelt mõjutatava inimese, keda oli Kaval-Antsul väga kerge ära kasutada enda kasu püüdlikult. Mille tulemusel ka Kaval-Ants Jürka elu pea peale keeraski
17.mail- kohtus noormehe V-ga, kes oli akadeemia lõpetanud, kui end tegevaks ei pidanud. Kuuldes Wertheri maalimisest ja kreeka keele oskusest, hakkas ta kohe end ilustama, kui tark ja palju ta lugenud on. 26.mai- räägib ta lastega heast läbisaamisest. 27.mai- Kõige õnnelikumad on need, kes olemasolevaga rahul. See kes suudab näha kõrvalt teiste edu ja valu ning loob selle kõrval endale maailma, kus ta on õnnelik ja säilitab vabandustunde 30.mai- saab tuttavaks sulasega, kelle eluolu kohta küsib ja saab aru, et too on armunud endast vanemasse lesknaisesse ( see kelle sulane ta on ) ning ilustab ja ülistab teda, lootes teda kunagi endale saada. NB! See kellele raamat otsekui kirjutatud on, on Wilhelm. 16.juuni- külastab ta S-i peret. Ta on kutsutud tantsupeole ja ta oli valinud endale enamvähem ettejuhtuva naispartneri. Nad sõitsid tõllas S-i häärberisse. Wertherit hoiatati kõige vanemasse naisesse Lottesse armumast,
· Kirikuõpetaja ja Jürka. Üks oli kirkutegelena, teine aga vanapagan. Suuremat erinevust ei saaks ollagi (vähemalt päritolu poolest). Sarnasus võiks neil olla näiteks ausus, sest kirikuõpetaja peab olema aus ja Jürka oli seda ka, kuigi keegi teda ei uskunud ja arvati, et ta on veits hull. 2) 3 ühiskkondliku probleemi. Kas need on aktuaalsed ka tänapäeva Eestis? · Petmine. Nii see kui Lisete pettis sulasega Jürkat ja Jürka pettis Juulaga Lisetet, kui see, et Kaval-Ants Jürkale koguaeg igasugu asju pähe määris, et sellest ise kasu saada. Eks ka tänapäeval esineb naha üle kõrvade tõmbamist. · See, et inimesi (või siis olendeid) ei aktsepteerita nii nagu nad on. Näiteks Jürka täitsa ausalt rääkis kus ta tuli ja kuidas ta vanapagan on, selle peale soovitati tal aga valetada. 3) Milline roll oli romaanis kirikuõpetajal?
1. Jürka tuli Maa peale, sest ta tahtis õndsaks saada. Ta tahtis ka, et tema lapsed (kaksikud) oleksid hingekirjas. Ta lootis, et tema lapsed saavad õndsaks kui neil on hing. 2. Kui Jürka vanasse Põrgupõhja tallu kolis, oli tal naine nimega Lisete. Lisetel ja Jürkal siis lapsi ei olnud, kuna nad poleks neid ülal pidada jõudnud. Kõrvalt vaadates tundus nende suhe üks täiesti tavapärane suhe olevat, kuigi tuli tegelikult välja see, et Lisete pettis oma meest tema sulasega (kord nägi Jürka sulast maja aknast välja hüppamas ning Lisete tuli ise ka pidevalt küünist). Kui Lisete ükskord küünist jälle tuli, läks Jürka sinna ja pani hoone koos sulasega põlema. Jürkal oli vaja uut sulast ja nii tuli tema tallu Juula. Varsti oli näha, et Juula jääb päev-päevalt üha unisemaks. Ta ei saanud süüa, sest tal hakkas koguaeg paha. Lisete sai aru, et Juula on rase ning ta rääkis sellest Jürkaga. Tuli välja, et Juula kaksikute isa on Jürka.
korralikku, kes ootab seda õiget- tema oli väärt pingutust. Tunded on ühed vägevad nn asjad, mille vastu ei saa, olgu nad siis positiivsed või negatiivsed. Kui oled veel noor on erinevaid emotsioone väga palju ja mõned võivad tunduda suuremad, kui nad tegelikult on. Jutu ,,Toome helbed" kangelanna tundis oma lühikese eluea kohta neid kohe päris palju ja erinevaid. Talle oli suureks üllatuseks, kui ta nägi oma õde koos sulasega suudlemas ning äkitselt tabas teda ärevus. Alla oja juurde joostes, nägi ta poissi, keda oli juba ammu meelepäraseks pidanud. Ta oli nõus tooma talle võileibu, istuma koos temaga ning ootama saaki ja ta ei lausunud sõnagi, kui poiss seda temalt palus. Tüdrukutirtsule meeldis ta väga. Järgmisel hetkel pidi ta, aga läbi elama suurima pettumuse, poiss ei pannud teda tähele Tal oli liiga palju tegemist selle konksu otsas rippuva kalaga. Ka päriselus tõlgendavad noored asju
Hansa Liitu kuulusid: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi Hansa Liit oli kaubalinnade liit. Jüriöö Jüriöö ülestõus 1343-1345 Eestlased valmistusid ülestõusuks põhjalikult ja suutsid hoida saladust. Ülestõus algas 23. Aprill 1343, harjumaal, mis peagi vabastati võõrvõimust. Kõik mõisad pannakse põlema. Eestlased said aru, et kohalikust jõust ei piisa, palusid abi. Foogt lubas abi. Eestlased piirasid Haapsalut. 1343 Eesti 4 kuningat koos kolme sõja sulasega kohtusid Paides liivioodumeistri ja teiste tähtsate. Eesti kuningad tapeti. Juhtide kaotus vähendas eestlaste võitlus võimet. Lahingutes Kanavere küla lähedal ja sõjamäe kõrgendikul said eestlased lüüa. Tallinna alla tulnud Rootsi väed taandusid nähes, et nende abist pole enam kasu. 24 juuli 1343 puhkes saaremaal ülestõus. Liiviordud said abivägesid Saksamaalt. Kõigepealt alistati harjumaa. Saaremaa alistus lõplikult 1345. Jüriöö ülestõus: · Haaras 1/3 eestist
asjassepühendatuile, ilma et märgataks midagi ebatavalist. Samuti valiti see päev ka sellepärast, et see sümboliseeris uut algust. Eestlased olid rüüstanud Padise kloostri ja tapnud 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased olid valinud omale neli juhti, keda kutsuti peagi kuningateks. Liivi ordu hakkas ülestõusu peagi maha suruma. Liivi ordu sõdis ka parajasti Pihkva vürstiriigiga. Orduväed suunati kiiresti idast KeskEestisse. Neli kuningat koos kolme sulasega läksid läbirääkimistele Paidesse 4. mail. Läbirääkimised toimusid ordumeistri, Burchard von Dreilebeniga. Ordumeistril oli valida, kas vasallide kasuks või eestlaste. Vasallide kahjuks loobumisega oleks ta võinud liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega, kuid ta valis ikkagi vasallide liidu eestlaste vastu. Üheks selleks põhjuseks oli keeleline arusaamatus. Eestlaste väljendused olid tõlgi kaudu saanud hoopis teise ilme: nagu eestlased
Sakslased esitavad kutse tulla saatkonnaga Paidesse läbirääkimistele. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele (4. mai 1343) kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastel olid kohal neli kuningat ühes kolme sulasega. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Edasised võitlused Eestlaste juhtide hukkumine oli veidi aega saladus ordu kasutas seda aega pealetungiks ja eestlaste väe hävitamiseks. Sõjamäe lahingus hukkus 3000 eestlast. Taanlased andsid endid ordu kaitse alla Eestlastele appi palutud Turu foogt leppis läbirääkimiste käigus taanlastega kokku.
Astrid Lepa Juulana ning Leida Rammo kui Lisete. Filmi sünopsis tähendab lühikokkuvõtet, mis avab filmi tuuma, selle peamise sisu ja mõtte. Jürka soovib maa peal õndsaks saada ning Kaval-Ants aitab ta jalule ning teeskleb, et on tema sõber, kuid kasutab tegelikult Jürkat ära. Filmi treiler on filmi lühikatkenditest koosnev eelreklaam. Filmi “Põrgupõhja uus Vanapagan” katkendis esitatakse stseeni, kus Jürka tuleb Kaval-Antsu juurest töölt koju ning leiab Lisete teda sulasega petmas. Ta põletas sulase koos küüniga maha ja siis aitas Kaval-Ants politseile seletada, et tegu oli õnnetusega. Politsei kuulutas juurdluse lõppenuks ning Jürka saab Juula enda juurde tööle. See sündmus on raamatus suhteliselt alguses. Minu arvates esitatakse seda stseeni katkendis, sest selles on hästi esitletud Vanapagana äkiline iseloom ning tutvustatakse ka teisi peategelasi ja nende olemust.
Siin raamatus saadetakse Vanapagan maa peale, et tema tõestaks oma eluga, et õndsaks saada on võimalik. Jürka, kes oli siis Põrgupõhja uus Vanapagan, oli väga töökas mees, kuid samas väga kergesti Antsu poolt mõjutatav. Algul Põrgupõhjale kolides oli Jürka elus kõik hästi: oli korralik talu, loomad laudas, töö olemas. Kuid aja möödudes võttis elu teise pöörde. Jürka avastas, et ta naine Lisete petab teda sulasega. Selle teadmisega oli Jürkal raske leppida ja ta põletas sulase ühes oma küüniga. Piibli kümnes käsus on kirjas, et ei tohi tappa! See oli Jürka esimene suur-suur rikkumine õndsaks saamisel. Peagi ahvatles Vanapaganat ennast võõras naine Juula, kellega ta salaja kohtus ja hiljem lapsedki sai. Abielu rikkumine oli teine suur patt Piibli 10 käsu järgi. Jürka töötas Antsu juures, et tasuda talle võlgu, kuid vanade võlgade asemele tekkisid aina uued ja lõpuks tundus nagu ei
1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Kokkuvõte Tegelased: Rehepapp Heatahtlik mees, kes alati üritas inimkonda päästa, teda kutsuti ka Rehe-Sanderiks Hans Heatahtlik kubjas, kes oli armunud mõisapreilisse Nõid Abivalmis naine, päris nimega Minna Kaarel Mõisahärra, kes ei olnud alati just kõige viisakam oma sulasega Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu.
sakslastel vabalt linnusest lahkuda. Ent saarlased murdsid peagi oma lubadust ja kõik sakslased, sealhulgas ka foogt, loobiti kividega surnuks. 1343 aasta augustiks oli Saaremaa võõrvõimust vaba. Nelja kuninga mõrvamine Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad ning ka Tallinna piiskop Olaus. Eestlaste poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme. Ordumeistril oli nüüd valida kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Eestlaste väljendused, kus rõhutati nende kindlat tahet võidelda oma õiguste eest viimse meheni, sai tõlgi kaudu
kui süü sakslaste juures asuvat, siis tahtvat ta selle eest ise hoolitseda, et kõik asjad uuesti heaks peaksid saama. See meeldis eestlastele hästi." Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastegi poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme:. Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Eestlaste väljendused, kus rõhutati nende kindlat tahet võidelda oma õiguste eest viimse meheni, sai tõlgi kaudu niisuguse ilme, nagu
temal sellist väärt eite polnud. Tegelikult Pearu oligi selline tundeline inimene, ta võttis kõiki oma ebaõnnestumisis kohtus või narualuseks jäämist väga südamesse. Ka Andres ei olnud koguaeg tuim ja tööd rügav inimene, ka tema süda muutus nii mõnelgi korral härdaks. Teoses on nii mõnigi seik, mis tõestab seda, kui kaastundlik Andres olla võib. Andres on päästnud lausa Pearu elu. Pearu nimelt oli oma sulasega väga ülekohtune olnud ning hiljem maksis sulane ome peremehele selle eest kätte, lastes viimase peaaegu surnuks peksta. Andres nimelt oli see, kes verise Pearu teeservast leidis ja koju kandis. Hiljem tuli Andresel see seik tüliküsimustes Pearuga ette ning sellistel juhtudel soovis Andres, et oleks Pearu sinna teeservale surema jätnud. Sellegi poolest olid Andres ja Pearu üpriski erinevad inimesed. Andres oli see, kes oli tulnud Vargamäele suurte unistustega. Ta tahtis väga oma töö
"Pearu läks kaevu juurde. Sinna jõudes hakkas püksinööpe lahti võtma. Pearu laskis püksid maha ja istus kaevuraketele nagu tahaks ta siin oma loomulikku tarbeid õiendada(lk 143 rikkus oma enda kaevu vee ära) "Aga mis siis? Mis se minusse puutub, et su karjamaa vett täis on? " (lk 110) Hea pool: "Ütles,et mine vaata, ehk teisepere rahval abi tarvis" (lk 143) "Kallis naabrimees väert eit oli sul, Tegin eile terve päev ja terve öö sulasega sinu eidele teed. Aga sulased hakkasid porisema, sis tegin üksi , ilma poisteta" (lk 147) 4.2 Pearu oli salakaval ja manipuleeriv inimene. Kui ta midagi head tegi siis ka ainult sellepärast, et kirikus oma patud andeks saada. Ta tahtis alati nädaiata kui hea ta on ja kui palju parem on ta teistest. Enamuse ajast noris ta tühja ja oli hästi üle olev teiste suhtes 4.3 Maade poolest oli Pearul loomulikult vedanud rohkem kui Andresel ja seega tundis ka, et oli parem peremees
koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine oli juba surnud ning ta hakkas edasi rääkima talurahvast. Ta rääkis sulasele, et leidis Kati ja tuli talle tööd otsima. Kati tuli Nipernaadi juurde, ta oli nutnud. Ta ei uskunud endiselt, et see Nipernaadi talu on. Ta viis Kati aeda ja rääkis talle on noorusjutte. Ta rääkis, et tegelik peremees on ta onu ja arvab vaid, et siin ise peremees on
helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine 4 oli juba surnud ning ta hakkas edasi rääkima talurahvast. Ta rääkis sulasele, et leidis Kati ja tuli talle tööd otsima. Kati tuli Nipernaadi juurde, ta oli nutnud. Ta ei uskunud endiselt, et see Nipernaadi talu on. Ta viis Kati aeda ja rääkis talle on noorusjutte
pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine oli juba surnud ning ta hakkas edasi rääkima talurahvast. Ta rääkis sulasele, et leidis Kati ja tuli talle tööd otsima. Kati tuli Nipernaadi juurde, ta oli nutnud. Ta ei uskunud endiselt, et see Nipernaadi talu on. Ta viis Kati aeda ja rääkis talle on noorusjutte. Ta rääkis, et tegelik peremees on ta onu ja arvab vaid, et siin ise peremees on
koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine oli juba surnud ning ta hakkas edasi rääkima talurahvast. Ta rääkis sulasele, et leidis Kati ja tuli talle tööd otsima. Kati tuli Nipernaadi juurde, ta oli nutnud. Ta ei uskunud endiselt, et see Nipernaadi talu on. Ta viis Kati aeda ja rääkis talle on noorusjutte. Ta rääkis, et tegelik peremees on ta onu ja arvab vaid, et siin ise peremees on
saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine oli juba surnud ning ta hakkas edasi rääkima talurahvast. Ta rääkis sulasele, et leidis Kati ja tuli talle tööd otsima. Kati tuli Nipernaadi juurde, ta oli nutnud. Ta ei uskunud endiselt, et see Nipernaadi talu on. Ta viis Kati aeda ja rääkis talle on noorusjutte. Ta rääkis, et tegelik peremees on ta onu ja arvab vaid, et siin ise peremees on
Sõlmitakse kokkulepe Vanapagan läheb maa peale ja elab inimesena, püüab tõestada, et saab elada ausalt ja õiglaselt nii, et see pole maapealse elukorralduse süü, vaid inimeste enda viga, kui põrgusse lähevad. Satub kaval-Antsuga kokku. Viimane talupidaja. Vanapagan tahab ka talu pidama hakata, on abimeheks. Vanapagan on lihtne, töökas, usaldav. Elab lihtsa maainimese elu. Ükskõik, kui palju tööd ei teeks ja ei arendaks. Tekib probleem, et Vanapagana eit petab sulasega, seniks, kuni vanapagan käib abiks tööd tegemas. Paneb sulase küüni kinni, paneb küüni põlema. Võetakse teenijanna, sellel Vanapaganaga suhe. Kui ei t teada saab, siis on tige. Vanapagana põhjendus eidega lapsi ei saa, kellegagi peab saama. Eit vihane ja sureb ära. Kaval-Ants annab nõu, kui matuseasutuses küsitakse, et kes naine on ja kust tulnud. Kirikuõpetajaga huvitav vestlus. Kirikuõpetaja ei suuda teda uskuda. Vanapganal hakkab elu minema naise kõrval, saavad lapsi
ja mari tahavad sauna kolida 14. (108) heinamaa on pearu kiusu parast suure vee all, mart kiusab pearut mitu korda selle tammi lohkumisega, pearu nukker et ei saand andresega kraavi parast kakelda, 15. (118) mart(matu) orritab pearut edasi, kuni pearu koera maha laseb, andres ja pearu karjuvad yksteise peale, pearu ja andres kaisid kohtus, mart ja juss kaevavad uue kraavi, 16. (126) jussil ja maril sundis poeg, kroodal 3. tutar, pearu kakleb uue sulasega ja kiusab teda, pearu sai peksa jaagupi kiusamise eest, toibub ja purjutab jalle edasi, tahab andrest pussitada, 17. (138) pearu kiusleb edasi, kroot sai lopuks poja, mari tytre, kroot sureb ara :(, pearu eit tuli neile appi, kroot maeti maha, mari asendab kroota, pearu seletab andresele krooda kohta ja pillib 18. (149) mari hoolitseb laste eest, juss tunneb yksindust, mari ja andres kaivad kahekesi kirikus, andres ja mari vestlevad perenaiseks
" Halbade olude tõttu olid loomad rohkem sigade juhtimisel ülestõusu uskuma hakkanud. Ühel jaanipäeval läks Jones Willingtoni ja jõi ennast "Punases Lõvis" nii täis, et jõudis koju alles järgmise päeva lõunaks. Lehmad olid küll sulaste poolt lüpstud, aga loomad toitmata. Jones magas õhtuni, kuni loomadel sai mõõt täis ja üks lehmadest murdis aidaukse lahti. Kõik loomad tormasid salvedest sööma, mille peale Jones ärkas ja tuli koos oma nelja sulasega loomi piitsutama. Näljased loomad ei suutnud seda enam kannatada ja tormasid piinajatele kallale. Mehed ehmusid loomade käitumisest ja varsti ei üritanudki nad ennast kaitsta vaid põgenesid. Sellega oli Jones minema aetud ja karjafarm loomade päralt. Loomad olid väga õnnelikud. Nad hävitasid kõik, mis meenutas neile Jonesi. Karjafarmi nimi muudeti ära. Otsustati, et maja jääb muuseumiks ja seal ei tohi keegi elada ning seinale kirjutati SEITSE KÄSKU: "1
,,Kui asi algab pettusega, mis võib sellest pärastki head tulla." ,,Kui murrab sinu, las murrab ka minu ja kassipoja." Kase vanaperenaine kõik, mis maailmas läks viltu või tema tahtmise vastu, pidi olema minia süü läbi sündinud. Kase ema: ,,Mis inimene külvab, seda peab ta ka lõikama." III lk 29-37 Jürka kauples sulase, kes läks tema enda põllulappi tosima, ise jäi Antsu orjama. Lisete pettis Jürkat sulasega. Jürka pani heinaküüni põlema, sulane põles sisse. Kaval-Antsult sai Jürka endale koju Juula. Pärast seda toimus Jürkas imelik muutus. Jürka ja Juula tegid öösel koos nalja. Lisete saab aru, et Juula on rase, tuleb välja, et Jürka on isa. Lisete sureb viha kätte läks voodisse, ütles, et ootab surma, lamas seal ilma söögi-joogita kuni suremiseni. ,,Nüüd näed isegi, et olen ikka veel sulle kallis." Juula välimuse kirjeldus LK 33
Kolmanda päeva õhul kui Niperaandi läks toitu ja vett otsima ei tahtnud Kati temast lahti lasta, kartes et Nipernaadi põgeneb. Nipernaadi oli väga murelik, kuna seletas, et on rikas ja tekitas Katile illusioone oma rikkusest, mida tegelikult polnud. Järgmisel hommikul peatusid külas Hansoja talu ees. Nipernaadi läks hoovi uudistama. Seal avastas ta Madis Moormaad, kes on Hansuoja talu sulane. Sulane oli talus üksi,kuna pererahvas oli laadal härga müümas. Nipernaadil oli sulasega väga raske jutule saada alguses. Nipernaadi tutvustas ennast kui talu perenaise kauget sugulast ja tõi tallu endaga kaasa Kati, kes otsib tööd. Madis teatas, et perenaine ammu surnud. Kati sai talus tööd. Nipernaadi seletas, et talu kuulub temale aga Kati ei uskunud seda. Hommikul kui pererahvas laadalt tulid suure lärmiga juhtus hoovis õnnetus. Talu peremees oli õnnetuses ise süüdi, kuna tahtis rammu katsuda härjaga, keda laadal maha ei müüdud. Nipernaadi päästis suuremast
verised. Matu maksis kätte, tegi sama. Pearu luuras, tulistas püstolist, mis oli rohuga täidetud. Vee hiljemgi,kui Matu on Vargamäelt läinud, meenutab Pearu teda kui vänget, julget, töökat meest. Tasuks suvise tüssamise eest mängis Matu Pearule sügisel vingerpussi too jäi mutta kinni ja karjus appi. 15. Pearu uus sulane Jaagup / hilisem Eespere sulane Pearu võttis tugeva sulase Jaagupi selleks, et oleks toeks üleaedse vastu, ent läks hoopis ise oma sulasega vastamisi. Sellest peale hakkas toda kiusama.julges Pearule vastu astuda. Nõudis kohtu kaudu Pearult raha, lõpuks sai raha kõrtsis purjuspeaga kätte. Võis Eespere juurde kolida, polnud kusagile minna. Pearu kaebas sulase kohtusse; Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Hiljem korraldas Pearu läbipeksmise. Mängis pilli, ei tahtnud sõjaväkke minna, näljutas end sellepärast. Tööd tegi nõrkemiseni. Imelik unistaja unistas Põlluotsa talu Roosist
Seejärel peksab naist ja tahab urineerida kaevu, kuid ikkagi ei tee seda, naise palumise peale. V Andres saab teada, milline mees Pearu on- kiuslik, kaval, käkikeeraja jne. Räägib Pearuga kraavi kaevamisest nende kahe maapeale, sest Andrese karjamaad ujutavad, liiga palju vett, loomadel raske seal liikuda. VI Nelipühad, karjapoiss Eedi, Tagapere Kaarli ja Eespere Andrese jõukatsumine(Andres katsub jõudu Pearu sulasega, selgub, et Andres on väga tugev peremees), kõik on külas Eesperel pärast kirikus käimist, peetakse pidu, tutvustatakse end teistele, näidatakse Eespere kodu (meie mõistes soola- leiva pidu). VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X Töö tegemine talvel, Mai läks ära, Pearu ja Andrese vaidlus, ärplemised, Pearu piiriaia lõhkumine,
saamas võrratu noor daam, kes kahjuks vandus alla enda inimlikele ihadele ja tegi midagi täiesti lubamatut ja väära. Nimelt tegi ta seda kõike veel oma väikese õe Leeni silmadele avatult. Istusid nad Kustaga mesipuu peal ning musitasid ja olid teineteise embuses nii nagu oleks nende kehad üheks sulanud. Väär ja lubamatu oli see sellepärast, et Kusta oli nende talus sulane, ja tollal oli klasside vahe kindlalt paika pandud, mitte kuidagi ei oleks tohtinud talu omaniku tütar lihtsa sulasega koos olla, rääkimata musitamisest ja teineteise embuses olemisest. Leeni silmad olid selle kõige tunnistajaks, tema jaoks oli see niivõrd vale, kuidas ta oma õde, julges nõnda teha. Leeni ei mõistnud, Kusta oli ju kõigest lihtne sulasepoiss, mida nägi Marie Kustas, mille pärast nad siin olid, väga palju küsimusi käis Leeni peast läbi kuid ei ühtegi vastust. Kõik see tundus nii uus ja nõnda huvitav, kuid samas tundis ta sügavat häbi
tundeid avaldada. Kuigi, kui Emma taipas, et Leon armastab teda, tundis ta ennast süüdi ja hakkas kohusetundlikuks naiseks. Mõne aja pärast lahkus Leon linnast, otsustas minna Pariisi juurat õppima, Emma muutus veel kurvamaks ning kapriisemaks. Charles ei osanud enam midagi ette võtta ning kutsus oma ema külla. Vanapr. B otsustas, et minial polevat nii palju vajadust romaane lugeda. Ämma ja minia suhted olid jahedad ning vanapr. lahkus. Hr. Rodolphe Boulanger La Huchette'ist tuli oma sulasega arsti juurde, kellel oli vaja aadrit lasta. Arst kutsus Emma endale appi. Varsti külalised lahkusid ning hr. lahkus mõttega kuidas Emma endale võita. Selle aasta põllutöödenäitus korraldati Yonvilles. Rahvast oli tulnud kõikjalt kokku, kuid see ei meeldinud pr. Lefrancoisile ning kurtis seda hr. Homaisile. Emma ja Rodolphe jalutasid laadaplatsil. Näitusele pidi tulema hr. prefekt, kellel aga polnud võimalik kohale tulla ning teda asendas tema nõunik Lienvain
eestlaste vahel. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastegi poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme: ,,Niisiis küsis meister neljalt kuningalt, miks nad ometi on sakslasi, noori ja vanu, nii hirmsasti tapnud ja surnuks löönud. Selle peale vastas üks neist, et neid on nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad ei või seda enam sallida ega kannatada. Küsis uuesti meister, mis põhjusel nad need vaesed mungad on Padises surnuks löönud. Kostavad need: et neil on küllalt süüd olnud ja kui
aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas ükskord ka Kristiina ära võtta. Kirikust põhja pool seisis suur kaljulahmakas, mille ümber kasvas tihe kase- ja haava salu
saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine oli juba surnud ning ta hakkas edasi rääkima talurahvast. Ta rääkis sulasele, et leidis Kati ja tuli talle tööd otsima. Kati tuli Nipernaadi juurde, ta oli nutnud. Ta ei uskunud endiselt, et see Nipernaadi talu on. Ta viis Kati aeda ja rääkis talle on noorusjutte. Ta rääkis, et tegelik peremees on ta onu ja arvab vaid, et siin ise peremees on
läbirääkimine ordu ja eestlaste vahel. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastegi poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme: ,,Niisiis küsis meister neljalt kuningalt, miks nad ometi on sakslasi, noori ja vanu, nii hirmsasti tapnud ja surnuks löönud. Selle peale vastas üks neist, et neid on nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad ei või seda enam sallida ega kannatada. Küsis uuesti meister, mis põhjusel nad need vaesed mungad on Padises surnuks löönud.
Samuti tegi ta Pearu sulase kaika veoga naerualuseks. VII Andres tutvus ümbruskonnarahvaga ning arutati sõnnikuveoplaane. Käidi naabritel abis. Andresele oli see esimene sõnnikuvedu Vargamäel. Peale sõnnikuvedu oli veesõda. Märgati, et Pearu sulane Kaarli ja Andrese tüdruku Mai vahel on midagi. VIII Saabus heinateo aeg. Perenaine oli rase, kuid rabas siiski justkui mitme eest tööd teha. Kunagi oli Vargamäe nimeks olnud Kuusiku. Nimi tuli sellest, et Kuusiku peremees käis sulasega Kuusiksaarel salaja kuuski lõikamas, kuid jäi ükskord mõisnikule vahele. Sellest ajast peale hakatigi seda kohta kutsuma Vargamäeks. Hiljem jagati ala Eespereks ja Tagapereks. Rahva suus kutsuti kohti sageli Oruks ja Mäeks. IX Koristati vilja ja kartuleid. Ait sai rohkem täis kui Anres oli lootnud, kuid saak oli väiksem kui Pearul. Saabus varajane talv ja Andres ei olnud jõudnud teist rega valmis teha. Ta küsis ree Pearult laenuks
Kaval-Ants= Nagu nimi eeldab, kaval ta on, kui inimest ei tunne ei ole tal kahju toda petta, hiljem areneb tal midagi primitiivse sümpaatia ja kaastunde sarnast kui ta kustub Jürkat elu kergelt lõuni elama tema juures kuid siis raha on tähtsaim, isegi kui südametunnistus iseteadlikult must kui verivorst. Lisete=Vanapagana eit põrgust, ja põrgumoodi tige ka, on näha, et ta on harjunud põrgus oma mõjuka positsiooniga mida ta siin ei ole nagu ta demontsreeirb sulasega hullates ja vanapagan Juulaga lapsi sigitades. Juula= Vanapagana naine ja Põrgupõhja perenaine enamiku teose vältel Tugev, nõrga verega, tark. Riia= Jürka noorim laps, peategelase suhtes alustab arglikult kuid teose lõpus aga muutub ta usaldavamaks, ta on muidu päris sõbralik ja sotsiaalne tüdruk, ei tunne ennast ültse halvasti teose viimases peatükkis 4 purjus täiskasvanuga teel oma isa matmas.
PERENAINE. Et Jaani-Jaanust juba ei tule! MARGUS (julgustavalt). Esäl on püss ree pääl õlgede all. PERENAINE (murelikult). Püss kõdus! Ja kui olekski kaa-sas, kas selle tuisuga kivi tuld annab! Lumi teeb niiskeks kõik! MANN (vähe aja pärast). Huu! Külm! - Et isa ka niisuguse ilmaga kirikusse läks! MARGUS. No kui käsk anti! PERENAINE. Nojah, kui käsk anti, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse! Mina ei julgenud, siis läksid sulasega. Käsku ei tohi täitmata jätta. MANN. Näin, õe, näin, mis see nõid on? PERENAINE. Kui suureks kasvad, küll siis kuuled. MANN. Jaa - aga - mis see libahunt on? Mina ei tea ju. PERENAINE. Mis sa nõnda palju pärid, mis sul teada vaja ei ole! Libahunt on kuri inimene, kes ennast vahel hundiks moondab. Kui ta tahab, on ta hunt, kui tahab, on inimene. MANN (ennast ema lähedale surudes). Näin, mina pelgan! PERENAINE. Mis sa siis pärid niisuguseid asju
Katk 1351, pärast seda tuleb regulaarselt katk. Sõjad on ületähtsustatud. Migratsioon Sisseränne Saksast, Rootsist, Venest pidev. Lisaks ka väljaränne. Liivimaa linnad olid kuumad kohad ja sinna tuldi meelsalt. Talupoegade tasemel rändeid ei teata. Valdav osa rahvast on talupojad maal. Sellest lugeda “Eesti talurahva ajalugu 1” Sakslaste osakaal väike, aga domineeriv. Ordu – Mõõgavendadel ca 120 rüütlit. Saules oli 120 rüütlit, 1200 sõjasulast, 400 vasalli sulasega ja maleva. Saksa ordu Liivi harus oli 1268. a. üle 180 rüütli. Hiljem 400-500. 16.saj oluliselt langes. Teada 13-16.saj 770 rüütlit. Neist 48% Vestfaalist, 30% Reinimaalt, 2% Liivimaalt ja 1 Preisimaalt. Sotsiaalselt olid rüütlid väikeaadlike hulgast. Veidike linna-patriitsi ka. Oli ka dünastiatest, aga see ei taganud midagi erilist. Lisaks olid preestervennad. Arv väiksem rüütlitest. Formaalselt oli ka Riia kapiitel vaimulik. Hallimantlivennad – mitte täisõiguslikud liikmed
Pearu annab viimase raha, rüüpab Jaagup pitsist, nii tehtigi ja sõlmiti rahu ning Jaagup jäi siiski Pearu sulaseks edasi - Pearu mõtles välja uue plaani kuidas sulast kiusata, korraldas kõrtsist tulles kodus draama nii, et Jaagup jälle perele appi läheks, kuid siis hakkas peremees ise karjuma ja ohvrit mängima ning jooksis Eesperre, väites, et sulane tahab teda tappa, Andres naabrit siiski uskuma ei jäänud, Pearu hakkas sulasega kohut käima, Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt - Jaagup ei jätnud kätte maksmata, saatis öösel oma sõbrad Pearut läbi peksma, kui too kõrtsist tuli, lõpuks oli Andres see, kes naabrimehe koju vedas ning talle arsti kutsus - Kaua läks aega, kuni Pearu taas jalad alla sai, Vargamäel oli seni hea rahulik - Kui Oru Pearu jälle terve oli läks ta kõrtsi ja tuli sealt jälle mölluga koju nii, et tema eit
ei saanudki- P oli selle üle jälle väga õnnelik. Krõõt soovitas asjad nii jätta nagu on ja enam kohtusse mitte minna, eelmine saunamees Madis soovitas tal mehele tuul alla teha, sest teda ei hoia miski kinni- kohus ei otsusta ka eriti midagi ja sellega pole midagi peale hakata. Andres ehitas endale uue kraavi, algul koos Matuga kuid hiljem tuli Juss ka appi- enne ei olnud lihtsalt aega olnud sest tal ka loomad ja kodused talitused saunas teha. XVI Pahandused sulasega- Jussil ja Maril sündis poeg. Esimene asi mida Mari küsis oli see, et kas lapsel on jalad normaalselt- lootis et isalt ei päriks kõveraid jalgu. Mari istus lapsega iga päev kodus- varsti väsis ta sellest mitte midagi tegemisest ja otsustas tööle hakata. Juss hakkas lehmalauta ehitama, selle kõrval pidi ta aga ka talus abiks käima. Peresse oli kaubeldud uus tüdruk- Kaie, kes oli 30a, tuima nöoga ja tuhakarva juustega
üle jälle väga õnnelik. Krõõt soovitas asjad nii jätta nagu on ja enam kohtusse mitte minna, eelmine saunamees Madis soovitas tal mehele tuul alla teha, sest teda ei hoia miski kinni- kohus ei otsusta ka eriti midagi ja sellega pole midagi peale hakata. Andres ehitas endale uue kraavi, algul koos Matuga kuid hiljem tuli Juss ka appi- enne ei olnud lihtsalt aega olnud sest tal ka loomad ja kodused talitused saunas teha. XVI Pahandused sulasega- Jussil ja Maril sündis poeg. Esimene asi mida Mari küsis oli see, et kas lapsel on jalad normaalselt- lootis et isalt ei päriks kõveraid jalgu. Mari istus lapsega iga päev kodus- varsti väsis ta sellest mitte midagi tegemisest ja otsustas tööle hakata. Juss hakkas lehmalauta ehitama, selle kõrval pidi ta aga ka talus abiks käima. Peresse oli kaubeldud uus tüdruk- Kaie, kes oli 30a, tuima nöoga ja tuhakarva juustega
elukorralduse vaid inimese enda viga. Vanapagan satub Kaval-Antsuga kokku jne... Kaval-Ants on talupidaja, Vanapagan tuleb eidega maa peale. Ants on abimees, annab Vanapaganale loomad ja maad ja ütleb, et küll tööga tasud. Vanapagan on lihtne, töökas, usaldav ja elab maainimese elu. Ükskõik, kui palju tööd ei teeks ja ei arendaks, selle oskab Kaval-Ants tema käest välja petta. Vahepeal tekib probleem, kus Vanapagana eit petab teda enda sulasega. Paneb sulase püüni kinni ja paneb püüni põlema. Tallu võetakse naissulane, kellel tekib Vanapaganaga suhe. Vanaeit võtab kätte ja sureb vihast ära. Dokumente on vaja kirikus korda seada, aga kirikuõpetaja ei usu, et tegemist on Vanakurja endaga. Vanapagan elab edasi selle sulasnaisega ja saavad lapsed. Kaval-Ants võtab lapsi tööle enda juurde sulasena. Noor Kavak-Ants võrgutab Vanapagana tütre ja saab lapse. Vanapagan võtab pangast laenu, Kaval-Ants on usaldusmeheks
. . Mis sina longid, vana karjakrants? Mis tõbi sul on, et nii haige näo teed?» Viimased sõnad olid öeldud kupjale, kes sulaste seltsis trepi ette astus. Ta lonkas viimastel sammudel nii raskesti, et näis, nagu lüheneks tal astudes kord parem, kord pahem jalg, sealjuures oigas ning ähkis ta südantlõhestavalt. Härra ette astudes pani ta käed risti, kummardus maani, lõngutas pea rinnale ja hakkas liigutava nutuhäälega kaebama: «Härral on hea naerda, härra on härra ja võib oma sulasega teha mis tahab. Aga mind on härra teenistuses teotatud ja poolsurnuks pekstud.» Nüüd hakkas kupja keskpaik suure oherdi taoliselt keerlema, «Kes sind nõnda nuhtles, vaene talleke?» naeris Oodo. «Metsa Jaanus.» «Kes?» «Metsa Jaanus. Ja vana Tambet, tema isa. Peksid minu vaeseomaks ja sõimasid härrat. Ooooh! » Noore lossihärra siiani lahkele näole kogunes tume pilv. «Mis sa lõrised?» küsis ta järsku. «Nemad sõimasid mind? Mind?» «Sõimasid ja teotasid, et hirmus kuulata
annaabi.ee 
