Põrgupõhja uus vanapagan (0)

Põrgupõhja uus Vanapagan

Maailmas, kus me elame, leidub väga palju erinevaid inimesi. Iga inimene on teisest mingil moel erinev ja mõtleb erinevalt. Inimene on mõtlemiselt väga eriline ja raske ja seetõttu ei suuda ka ükski inimene teist inimest täielikult mõista. Kõik see teebki inimesest inimese ja iga inimese omamoodi eriliseks . Samamoodi on ka „Põrgupõhja uus Vanapagan“ tulvil erilistest inimestest. Mis teeb selle raamatu tegelased eriliseks?
Põrgupõhja uus vanapagan-Jürka oli vägagi töökas inimene, kes tahtis ilmtingimata õndsaks saada. Teose algusest jäi mulje, et Jürka elu on väga hea ja parimas korras. Elas oma talus koos loomade ja oma naisega kus ta armastas ka tööd teha. Peale seda kui Jürka naine Lisete teda pettis sulasega, läks Jürka elu ainult allamäge. Riskides mitte õndsaks saada, pani Jürka sulase koos oma küüniga põlema. Võib öelda, et Jürka kohtumine teose väga salapärase ja mõistatusliku tegelase Kaval-Antsuga oli päris halb. Jürka oli kõigeks nõus, et õndsaks saada, mis tegi Jürkast väga kerge uskliku ja kergelt mõjutatava inimese, keda oli Kaval-Antsul väga kerge ära kasutada enda kasu püüdlikult. Mille tulemusel ka Kaval-Ants Jürka elu pea peale keeraski. Jürka aina uskus ja aitas teda, lootes et see aitab tal õndsaks saada, kuid tegi sellega vaid Kaval- Antsu elu paremaks. Näiteks lasi Kaval-Ants Jürka talu enda nimele kirjutada ja siis asus selle eest Jürkalt renti küsima . Kui Jürka ei tahtnud maksta, siis kaebas Kaval-Ants Jürka kohtusse. Kaval-Antsul Sõi Jürka selleks ajaks nagu peo pealt. Kaval-Ants aga läks nii ahneks et tahtis Jürkast üldse põrgupõhjalt lahti saada ja sinna uue rentniku võtta. Ilmselgelt olid Jürka ja Kaval-Ants kaks väga erinevat individuaali. Jürka tegi eriliseks see, siiski kõigest hoolimata ta tahtis alati Kaval-Antsu uskuda ja tema jaoks töötada ja eelnevatest vigadest nagu õppust poleks võtnudki. Kaval-Ants oli hoopiski eriline oma suure omakasupüüdlikkuse ja kavaluse poolest.
Inimene ei suuda iial ette näha, mis toimub mõne teise inimese mõtetes, mis teeb ka iga inimese oma olemuselt väga ettearvamatuks ja salapäraseks. Elu kui ka teose põhjal võib järeldada seda, et iga inimene on oma moodi eriline ja keegi ei suuda iial teist inimest täielikult mõista.