Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suitsetamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suitsetamine, suitsetaja, sõltuvus, sigaret, rase, suitsetab, nikotiin, tubakasuits, rasedus, suitsetamist, rahustab, hüpotees, suitsetajad, loobuma, uuringus, aastaste, tõrv, küsitluse, vastajaid, tubakat, vererõhk, maitsmis, aastastest, kodudest, eakaaslaste, suus, tõepoolest, vingugaas, internet, beebi, sigaretisuits, hingab, selgub, pooltesSISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ............................................................................... 20 4. METOODIKA .............................................................................................................. 21 KOKKUVÕTE ..............................................
..................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU......................................................................................8 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED...............................................................................................9 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................................................12 LISA...................................................................................................................................................16 3.KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................
on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Suitsetatakse peaaegu igal pool: sünnipäevadel, tänavatel, sõpradega koos olles ,koolis jne. Noored on aga lausa nii julgeks läinud et enam ei minda suitsu tegema koolimaja nurga taha, vaid täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel.
TALLINN 2014 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Suisetamise mõju looduses....................................................................................4 Suitsetamise mõju inimeste tervisele....................................................................5 Passiivne suitsetamine........................................................................................... 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale............................................................................. 7 Kokkuvõtte........................................................................................................... 11 Kasutatud allikad................................................................................................. 12
Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis...................................................................................5 1.3 Suitsetamise mõju teistele inimestele...................................................................6 1.4 Ulatuslikud uuringud passiivsest suitsetamisest................
rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal, mis iseenesest pole halb näitaja. Mõtlema aga
Suitsetamine Referaat ...... VII klass Veebruar 2012 Tubakatarvitamine Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima suitsuvabasid tubakatooteid. Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: ühed on need, mida suitsetatakse ja teised on tubakatooted, mis on nii-öelda suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. Suitsetamine Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida
Sisukord 1. Sissejuhatus. Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. 2. Mis on suitsetamine? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1). Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium leidub puhastusainetes · Ammoniaak- uriinis
Suitsetamise mõju tervisele referaat Emilie Rand 7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroopa Liidus selgelt kõige levinum tubakatoode. Enamik inimesi teab, et
SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED....................................................12 1.6. SUITSETAMISEST LOOBUMINE............................................. 13
PALDISKI GÜMNAASIUM Suitsetamine noores eas Uurimustöö Anna-Maria Belousova ja Jekaterina Jermakova Sissejuhatus Suitsetamise ajalugu Tubakas ning selle koostis Suitsetamise mõju tervisele Sõltuvus Passiivne suitsetamine Vesipiip Uuritava objekti kirjeldus Allikate loetelu 1. Suitsetamise ajalugu. Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Nõnda kirjeldab maajade suitsetamisharjumusi üks Columbuse
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus
Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit
Rakvere Gümnaasium SJ (klass) NIKOTIINI MÕJU ORGANISMILE Referaat Juhendaja. õp. M. V Rakvere Suitsetamine lühendab eluiga. Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist. Suitstamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt. Suitsetamine võib tappa. Jne. Jne.Kõik need laused on kirjutatud suitsupakile. Aga mida need laused tähendavad ? Suitsetamine võib tappa, aga kuidas ta seda teeb? Vastus on nikotiiniga. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk, millega inimkond on mürgitanud ennast juba alates 16.sajandist ja mis suurtes kogustes tarbituna võib põhjustada krampe, halvatust ning surma. Nikotiin tektab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine ehk aine, mille järele tekib ikka ja jälle
Kuidas mõjutab rasedusaegne suitsetamine sind ja su last? ,,Suitsetamine on sünnituskomplikatsioonide peamine põhjus," on günekoloog Robert Welch öelnud. Lapsed sünnivad enneaegsetena, liiga väikestena või surevad emaüsas. Welch on aidanud paljudel riskigruppi kuuluvatel naistel oma unistus teoks teha ning terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu
ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning ooksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärrsijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist. Nikotiini kahjulik toime: 1
Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud.Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained Haigused ·vähkkasvajad ·Ajuinsult ·Südameinfarkt ·Gangreen ·bronhiit ·veresoonte lupjumine ·Kõrgvererohutõbi Mida teeb suitsetamine Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres Süda ja väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. veereringeelundid Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki.
Uurimustöö Vajangu Põhikool Helika Paas 8.klass Juhendaja:Seidi LamusTsistotin Sissejuhatus Vaatamata sellele, et suitsetamise populaarsus on viimase paari aasta jooksul märgatavalt langenud, muutub suitsetaja keskmine vanus aina nooremaks ning suitsetajate seas on üha rohkem naissoo esindajaid. Sellega seoses on suitsetamisest loobumise teema muutumas üha rohkem aktuaalsemaks ühiskonnas. Avalik pahameel ning informatsiooni üleküllus ei võimalda ühelgi suitsetajal sellest teemast mööda vaadata. Mittesuitsetavad inimesed arvavad, et suitsetamisest loobumine on puhtalt ettevõtmise asi, kuid inimene, kes on olnud suitsetamise küüsis, oskab öelda, et see on üks raskemaid eneseületamisi
Tubakatooted Reio Saarniit KBp-12 TUBAKATOOTED Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima ka suitsuvabu tubakatooteid. Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: suitsetatavad tubakatooted ja nö suitsuvabad tubakatooted, mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. TUBAKAS JA TERVIS Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. PASSIIVNE EHK KAUDNE SUITSETAMINE Tubakasuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist.
See on hea ja õige, kui inimene suudab otsustada, millist neist vabadustest järgida ja millist mitte. Kõik sõltub sellest, kuidas tahetakse elada ja mida saavutada. Vabadus valida ongi vajalik selleks, et vältida soovimatuid tagajärgi, see tähendab elus edukalt toime tulla. Õigused ja vabadused on aga seotud vastutusega. Suurema osa otsuseid teeb inimene ise, teised saavad vaid nõu anda. Üks selliseid valikuid on ka suitsetamine või sellest loobumine, keeldumine, hoidumine. Suitsetamine - Tubaka tarbimine Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni WHO andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune, 47% mehi ja 12% naisi. Eestis suitsetab regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. Rahvusvahelise
Tubakas ja suitsetamine Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? · sõltuvust tekitavaid aineid · vähki tekitavaid aineid · valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid · pärilikke muutusi põhjustavaid aineid · loote vääraarenguid põhjustavaid aineid · radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena! Tubaka tarvitamine Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SILVER MINAJEV IX klass GLOBAALNE PROBLEEM: SUITSETAMINE Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Silver Minajev Pärnu 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3
Häädemeeste Keskkool Suitsetamine ja nikotiini sõltuvus Referaat Koostaja:Gerda Türin Juhendaja: õp. Marika Ristmäe Häädemeeste 2012 Sisukord. 1. Sisukord......................................................
......................................................................................... 7 Uurimustöö.......................................................................................................................... 7 -2- Sissejuhatus Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Iga päev proovivad kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonas ning ,,tänu" sellele muututakse pidevaks suitsetajaks. Eestis on arvestlikult 350 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16-64, neist iga teine sureb tubaka tarbimisega seotud haigustesse juba keskeas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini
Euroopas. Umbes sellel ajal jõudis tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Tubakasuitsus olevad keemilised ühendid on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus sisalduvad: vähki tekitavad ained sõltuvust tekitavad ained valgeveresust tekitavad ained pärilikke muutuseid põhjustavad ained radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket ja raskendab nende kulgu. Passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on tihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. 1998 aasta andmetel suitsetab 16-24-aastastest meestest 39% ja naistest 18% .
kohta, kuidas nemad Risti perearstikeskuses abistavad suitsetamisest loobujaid. Andmeid analüüsiti käesolevas töös kvantitatiivsel meetodil. Uurimistöö eduka läbiviimise eest tänan oma juhendajat Eve Torvi, Henry Jakobsoni ning Hingi Kalbergi intervjuu eest ning oma töökollektiivi, kes lubasid kasutada küsitlusest saadavaid andmeid uurimistöö läbiviimiseks. 1. SUITSETAMISE OLEMUS 1.1 Alustamine 3 Miks alustatakse suitsetamist? Suitsetamist alustatakse peamiselt teismelisena, kas sõprade survel või eeskujul, uudishimust või siis survest, et sel juhul saavutatakse mingisugune staatus ning populaarsus. Kohati huvitab noori see keelatud maa kuhu astuda ei tohiks. Põhjuseks võib olla kas vanemate range keeld või siis mõjutab just see, et suitsetamine ongi pahe. Teismelisena väga sellele ei mõelda, kui palju see meie tervist rikub kuna tulevik on ju nii kaugel. Väga tihti on noortele eeskujuks just nende endi vanemad
SUITSETAMINE Suitsetamine muudab välimust Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased. Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja palli mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest. Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga
1.3. Traumad ja vigastused............................................................................................4 1.4. Insult.......................................................................................................................4 1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)........................................................5 1.6. II tüüpi diabeet........................................................................................................5 2. suitsetamine................................................................................................................... 6 2.1 Suitsetamine muudab välimust................................................................................6 2.2 Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust.............................................................6 2.3 Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele.................................................6 2.4 Suitsetamise mõju.................
Suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele Loovtöö Emeriin Tarto ja Henri Tiit Tartu Tamme Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Sotsiaalpedagoog Liina Lüüs Sissejuhatus · Loovtöö teemaks valisin suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele sellepärast, et kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. · Kuna tundub, et sellel teemal räägitakse vähe, pidasin oluliseks uurida kuidas suhtutakse suitsetamisse 7a. klassi õpilaste seas. Suitsetamine
......................lk.6 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................lk.8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................lk.9 2 SISSEJUHATUS Iga päev, ka täna, proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul.
Tubakatooted ja suitsetamine Minu ettekande teemaks on tubakas ja suitsetamineMis on üleüldse tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikes maailmajagudes ja selle taime kuivatatud lehtedest tehaksegi : sigareid, sigarette, piibutubakat ja vesipiibutubakat. . Tubakatooted jagunevad kaheks: suitsetatavad tubakatooted ja suitsuvabad tubakatooted. Mina räägin lähemalt suitsetatavatest tubakatoodetest milleks on : sigaret, sigar ja sigarillo, pabeross, vesipiip, bidi, kreteks, mentoolsigaret. Noorte seas on arvatavasti kokkupuuteid enam sigareti, vesipiibu ja mentoolsigaretiga. Sigaret on suitsetatav tubakatoode, õhukesse spetsiaalsesse sigaretipaberisse pakendatud peenestatud tubaka rull, mille suhuasetatavasse otsa on kinnitatud teatud tootemarkidel spetsiaalne filter tubakasuitsus sisalduvate keemiliste ainete ja ühendite organismi sattumise osaliseks tõkestamiseks.
Suitsetamine on kahjulik Suitsetamine on kahjulik tervisele. Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel on tubakas seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning suitsetamist peetakse maailmas tapjaks nr. 1. Maailmas sureb praegu suitsetamise tagajärjel 4,7 miljonit inimest aastas ja arvatakse et aastal 2020 sureb juba 10 miljonit inimest aastas. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud... Mul endal on mitu head sõpra, kes suitsetavad. Ma arvan, et enamus neist ei suitsetaks, kui nad teaks, kui kahjulik suitsetamine inimese organismile on. Paljud suitsetavad sellepärast, et mitte kehvemad olla kui nende sõbrad. Nad arvavad, et suitsetamine teeb nad "kõvaks meheks". Suitsetamist alustavad nad tavaliselt kellegi eeskujul. Näiteks sõprade järgi
Tubaka tarvitamine Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16aastast inimest. Iga viies 14-18aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Võrdluses 1990. aastatega on Eestis suitsetajate hulk vähenenud, kuid seda vaid 1,5% võrra. Samas oli 2008. aastaks Soomes suitsetajate hulk vähenenud 6% ja Inglismaal 8%. Eestis suitsetavad naised
annaabi.ee 
