Tekst 22 16) Aliud est vendere, aliud emere; aliud est merx, aliud pretium üks on müümine, teine ostmine; üks on kaup, teine (ostu)hind. Harjutused: 9) Kasutades eessõnu in, ex, de, ad, pro, cum tõlkida ladina keelde. koos rahvaga cum populu toimikust ex acto 14) Tõlkida väljendid. Määrata kindlaks allajoonitud sõnade kääne ja arv. Nimetada lähtevormid. matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga manu manus, f., substantiivi deklinatsiooni IV käändkond actiones poenales kahjutasude / hüvitiste hagid actiones actio, actionis f., substantiivi deklinatsiooni III käändkond poenales poena, poenae f., substantiivi deklinatsiooni I käändkond 25) Määrata verbi isikulõpp ja ajavorm. Nimetada põhivormid. Tõlkida. Venit ven-, (praes. ind. act. sg. 3); venio, veni, ventum, ventire, IV pöördkond ta tuleb/saabub Pertinet pertin-, (praes. ind. act. sg
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrr...
ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36
Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA –TE -TE JA –I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36
7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: AGLUTINEERIV 15. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt: SUFIKSID 16. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed: (ME) LAULAKSIME, (TE) LAULVAT 17. Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 18. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järel nii, et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: FUSIOONIKS 19
ilus 24. Radikaalid on katkestatud morfid 25. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on isoleeriv 26. Morfeemide põhiomadus on see, et nad kannavad tähendust 27. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (me) laulaksime, (te) laulvat 28. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -de ja –te, -te ja-i, pood ja poe 29. Eesti keele algvormid e. sõnaraamatuvormid on ma-infinitiiv, substantiivi nominatiiv 30. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on aglutineeriv 31. Kongruents on süntaktiline ühildumine 32. Sõnaraamatusõna ehk lekseem 33. Sufiksid on tüve lõppu lisanduvad afiksid, eesti keeles tunnused ja lõpud 34. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on sõne, sõnavorm, sõnavormitüübi realisatsioon 35. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on muutekaategooriad 36. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on
ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36
1. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 2. Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 3. Morfoloogia ei uuri SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 4. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 5. Sisekohakäänded on ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 6. Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 7. Eesti keele algvormid ehk sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili?
Gr.kategooriate(morfoloogilised)väljendusviisid: - sünteetiline väljendusviis(afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) nii tüvi ise muutub kui ka lisatakse morfeeme - abisõnad e analüütiline väljendusviis. nt laual v laua peal, kapis v kapi sees. - (reduplikatsioon) kordus haigestus - sünteetiline jäi haigeks - analüütiline Markeeritus - eesti keeles ainsus markeerimata, mitmus markeeritud (poiss-poisi.d) (problemaatiline osastav: lauda, laudu) Substantiivi(nimisõna) kategooriad -arv ehk numerus: näitab sõnaga viidatud objektide hulka(poiss-poisid) singular/pluural/duaal(tähendab erinevat grammatilist märgendust sel juhul kui objekte on 2, nt eesti keeles mõlemad, kumbki, teineteise) -klass - näitab sõna kuulumist mingisse klassi, sealhulgas sugu ehk genus(maskulinum, femininum, neutrum) ja elus/elutu, inimene/mitteinimene jms (eesti keeles ei ole) -kääne - näitab sõna rolli lauses, käändeid on keeltes 0-53
c. Omadussõna() ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil d. Määrsõna() ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. e. Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. f. Asesõna() ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') g. Määrasõna ehk kvantor h. Abisõnad 3. Süntaktilised seosed: rinnastus ja alistus. a. Süntaktiline seos seos, mis tekkis liitlause osade vahel. Eksisteerib kaks põhiseost rinnastus ja alistusseos.Alistusseos - pea- ja kõrvallause, samuti põhisõna ja laiendi vaheline süntaktiline seos. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks
Voc. Gen. vocant-is vocant-is vocant-ium vocant-ium Dat. vocant- vocant- vocant-ibus vocant-ibus Acc. vocant-em vocns vocant-s vocant-ia Abl. vocant-e vocant-e vocant-ibus vocant-ibus Kasutamine: Preesensi partitsiip võib esineda substantiivi täiendina, ühildudes põhisõnaga soos, arvus ja käändes. Sellisel juhul kasutatakse teda nagu omadussõna ja tõlgitakse v-kesksõnaga. Nt: vir amns omnia vincit (`armastav mees võidab kõik'); nllus mrus obstat vir amant (`ükski müür pole takistuseks armastavale mehele'). Preesensi partitsiip võib kuuluda ka öeldise (predikaadi) juurde ja väljendada tegevust, mis toimub samaaegselt verbiga. Sellisel juhul tõlgitakse teda des-vormiga.
ANTIIKMAAILMAS VANA-INDIA: Panini (3. saj eKr). Maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. KREEKA: Kreekast sai alguse keeleteadus. filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses „Kratylos“ keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale – defineeris substantiivi ja verbi, substantiiv on see, mille koha midagi öeldakse ja verb on see, mida substantiivi kohta öeldakse. Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor.
võrreldes semantiliselt oluliselt muutunud tähendust ehk kui nad on fraseologiseerunud. (Õim 2001a: 557) B. Nominaalfraas 1. Fraseologism kui nimisõnafraas Nende fraseologismide puhul väljendab peasõna laiend nimisõnaga tähistatu tunnust. Esinevad järgmised nimisõnafraasid: 1) adjektiivatribuudiga fraas: valge vares, igavene juut, vedel vend, kadunud poeg; 2) genitiivatribuudiga fraas: kurva kuju rüütel, Buridani eesel, saksa Mihkel; 3) atribuudiks on substantiivi muud käändevormid: sarvedega mees, tiibadeta ingel; 4) adverbiaalatribuudiga fraas: hunt lambanahas, kits kärneriks, linnuke oksal. (Õim 2001a: 558) 2. Fraseologism kui hulgasõnafraas Tegemist on selliste fraseologismidega, kus peasõnaks on kõnealune objekt ning laiendiks hulga- või mõõdunimisõna: nael sülti, kogu kupatus, viies vesi taari peal. 3. Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv)
väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria on üks hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatiliste kategooriate morfoloogilised väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis- afikatsioon e. aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon Analüütiline väljendusviis Substantiivi kategooriad: Arv- näitan sõnaga seotud objektide hulka Klass- nimisõnade jagunemine rühmadesse, millele vastavalt sõna grammatiliselt käitub Kääne- sõna süntaksi roll lauses Definiitsus e. määratus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust Adjektiivi kategooria: Võrdlus- positiiv, komparatiiv, superlatiiv Verbi kategooriad: Aeg- näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest
Enamik universaale on tendentsid, st. Neist on ka erandeid. *Joseph Greenberg 1963, 1966 ... sõnatüüpide uurimine, universaalide selgitamine. Keeleuniversaalide liigitamine: · Absoluutselt nt. Kõigis keeltes välj. Kuidagi eitust · Mitteabsoluutsed nt peaaegu kõigis keeltes on põhisõnades subjekt enne objekti. · Implikatiivsed- kui keeles verb on enne objekti, siis on selles keeles artikkel substantiivi ees- need on huvitavad, sest annavad infot keele ehituse seoste ja piirangute kohta. · Mitteimplikatiivsed- nt. Ülal esitatud abs-d ja mitte abs-d Mis keeli on? mis keel(t)es on?- häälikud, vormid, tähendused · Kaksikliigendus- häälikud, millel ei ole tähendust. Ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused=morfeemid, teiselt poolt *siiski: ka üks häälik saab olla morfeem, nt. Venekeeles i=ja; loodushääli matkivad
3) pronumeraalid: mitu, mitmes, mitmendik, mõni, paljud (viitavad hulgale). 7 Selle sõnaliigi puhul on oluline sellesse kuuluvate üksuste tähenduslik abstraktsus. Tähenduse järgi jagatakse pronoomeneid: 1. Isikulised e personaalsed (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) + nende lühikujud (ma, sa, ta, me, te, nad) esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või ka kõnesituatsioonivälist isikut märkivat substantiivi; 2. Enesekohased e refleksiivsed (enda, enese, iseenese, iseenda, omaenese, omaenda). Enesekohaste asesõnadega seotud tegevus on suunatud tegijale enesele ja seotud tegevussituatsiooniga. Enesekohane asesõna laiendab verbi. Nt ta ostis omale saapad. 3. Vastastikused e retsiprooksed (üksteise, teineteise) viitavad substantiividele või prosubstantiividele, mis märgivad kaht või enamat vastastikku toimivat isikut või asja. 4
fonoloogia ja morfoloogia) – taoism (alates 4. saj. eKr):keel segab ühendust kõiksusega a) Vana- Kreeka : Platon (428-348 eKr):arutles oma kuulsas dialoogis Kratylos mõnede keeleteaduslike probleemide üle, käsitledes n keelelise sümboli teket , konvensionaalsust ja tähendusi. Platon pani alguse sõnaliikide teooriale : ta defineeris substantiivi ja verbi – sub on see , mille kohta midagi öeldakse ja verb on see , mida sub kohta öeldakse. Sellest erinevusest kasvas välja lauseliigenduse põhine skeem- aluse ja öeldise mõisted. Aristoteles(384-322eKr): arutlesi keele olemuse üle leiame tema retoorikat ja loogikat käsitlevates kirjutistes. Aristoteles lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku.Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem.
Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') - suletud klass Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Pronoomeni näide: tok pisini keele personaalpronoomen (murdeti): mi, mitupela, mitripela, mipela; yumitupela, yumitripela, yumi 13.10.2010 Koro keel, grammatilised kategooriad koro keel - keel (oma põhisõnavara), säilinud sest isoleeritud, raskesti ligipääsetav, huvitav, sest kultuur üldiselt sarnane. nay numa giddy-yaw-yu / kop-li-ay.
Samas onomatopoeetilised (loodshääli jäljendavad) sõnad esindavad physei poolt. · Analogistid ja anomalistid: arutelu, kui regulaarne on keele süsteem? Analogistid: keel on põhimõtteliselt süsteemne, analoogiate alusel saab sõnu muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. · Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). 2) Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine
ning sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks; fusioon ehk fleksioon – morfeemide piirid on hajusad; sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks; o analüütiline väljendusviis – kasutab abisõnu Substantiivi (nimisõna) kategooriaid: Arv • numerus • morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus) • näitab sõnaga viidatud objektide hulka • singular, pluural, duaal jne Klass • Nimisõnade jagunemine rühmadesse (klassidesse), millele vastavalt see sõna grammatiliselt käitub
maa ja mere taga, taevas, põrgus; kindlasti, oletamisi; 55. Definiitsus Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. 56. Arv- Vt ül 20 57. Isik 57. Isik Isikuühildumise korral on kontrollijaks lause grammatiline subjekt. Grammatilise isiku kõige selgem väline indikaator on just verbi ühilduv isikulõpp, nii nagu substantiivi grammatilise soo kõige selgem osutaja on soos ühilduv substantiivi laiend. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 58. Polaarsus Grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Polaarsus e kõneliik. Jaatus on markeerimata ja eitus markeeritud kategooria. Eituse väljendamine: 1) verbile lisatakse eituspartikkel 2) lisatakse eitusverb 3) verbi afiksiga. 59. Aspekt
Mamwu k (niilusesahata, Kongo DV) mudo ngburu reli 'üks terve inimene, '20' Universaalsus ERAND- piraha k (muura, Brasiilia) ainult relatsioonilised väljendid. puuduvad numbrid. Seega kui on vaja seletada kui palju midagi on, siis saab seda seletada läbi selle, mille suhtes teda on rohkem või vähem. Pronoomenid Suletud klass Grammatiline funktsioon: substantiivi asemel Demonstratiivpronoomenid (eri kaugustel asuvad objektid, tihti kohasuhete alusel). Nt siin ja seal. Demonstratiivpronoomeni näiteid Kalaallisuudi k (eskimo-aleuudi, Gröönimaa) Vertikaalne orientatisoon kanna 'too seal all' pinnga 'tii seal üleval'
Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi põhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/ (duaal ...) Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene
markeeritakse eituse ulatusala rõhuga ning eituspartikliga ,,mitte", mis asub vahetult selle ees, mida ta eitama peaks. Eesti keeles pole määravaid ega umbmääraseid artikleid seda rolli täidavad demonstratiivpronoomen ,,see" ja indefiniitne pronoomen ,,üks". Enamik modifitseerijaid asub nimisõna ees: 1) demonstratiiv (see mees), 2) adjektiiv (vana mees), 3) loendaja (kaks meest), 4) kesksõna (jalutaV mees), 5) genitiiv (venna raamat), 6) osa obliikvakäänete substantiivi modifitseerijaid (puuST maja, nokaGA müts). On ka järelsõnu, aga need võtavad adverbiaali kuju (uks korterisse, tüli sõbraga). Adjektiivne modifitseerija ühildub noomeniga nii käändes kui arvus, v.a terminatiivis, essiivis, abessiivis ja komitatiivis (suure_ koeraGA), kus ühildub ainult arv ja adjektiiv püsib genitiivis. Loendavate sõnade ehitus sarnaneb slaavi keeltega. Eesti arvsõnadel on kaks käitumisviisi: 1) kaks, mitu, hulk, 2) üks, kõik, kumbki, iga, mõni.
Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust; ayam makan võib tähendada: ‘kana sööb, lähme kana sööma, mina söön kana, kanarestoran, kanaroog’ jne. Universaalne on see, et kõigis keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks. - Avatud on tüüpiliselt verbid, substantiivid ja adjektiivid ja võibolla ka adverbid
mida tänapäeval võiks nimetada diskursuselingvistikaks. 4. Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhēma). Platonil on esimene säilinud spetsiifiline keelt puudutav arutlus. Seda eelkõige dialoogis Kratylos. Oluliseks küsimuseks oli, et kas keel põhineb phusis-el või nomos-el? Phusis tähendab inimloomust ja nomos ühiskonnareegleid
sarnasel viisil. Nimeta erinevad sõnaliigid. Mis neid iseloomustab? Substantiiv ehk nimisõna viitab entiteedile ehk siis olemasolevale objektile, nähtusele või mõistele. Tegusõna ehk verb viitab tegudele või sündmusele. Omadussõna ehk adjektiiv viitab millegi omadusele. Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga viidatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal on sõna, millega väljendatakse arvu või järjestust. Asesõna ehk pronoomen on sõna, mida kasutatakse substantiivi asemel. Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus.
naiste särgi alumist osa, noodapära ning jääauku, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse. Saami keeles on sel sõnal tähendus sünnist saati ja alati ilmselt seepärast, 3 et ema on lapsega samuti sünnist saati. Matori keeles lisatakse –m, mis lisab tähenduse minu. (ETY 2012) 1.2. Sõna ema tähendus „Eesti keele seletav sõnaraamat“ seletab substantiivi ema mitmel moel: 1) naissoost vanem oma lapse või laste suhtes. Näiteks mitme lapse ema, lasterikas ema või armastav ema; 2) emane loom oma otseste järglaste suhtes. Näiteks noor lehm, alles kahe poja ema ja tibud magasid ema tiiva all; 3) pereema, vanem lugupeetav naine. Näiteks näe, mis teisepere ema meile saatnud ja uks avanes ja lävele ilmus ema Lepik; 4) mingil alal eeskuju andev, juhatav või hooldav naine. Näiteks vaimne ema, püha
u– e– i (paksu – paksem – paksim, järsu – järsem – järsim) u– u– e (ohtliku – ohtlikum – ohtlikem) = ik-liitelised AV sõnad e– e– i (noore – noorem – noorim; olulise – olulisem – olulisim) i– i– 0 (lolli – lollim – 0, halli – hallim – 0) 15. Verbi infiniitvormid. Infiniitvormidel puuduvad mitmed verbile kui sõnaliigile omased tunnused: neid iseloomustavad mõningad substantiivi, adjektiivi või adverbi tunnused; ka puuduvad neil pööre ja kõneviis. Infiniitvormid ei esine lauses iseseisvalt öeldisena, nad kuuluvad tavaliselt sekundaartarindite koosseisu. 1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid – oleviku ja mineviku partitsiip – nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps);
Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). 58. Arv ehk numerus (singular/pluural/(duaal ...). Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU). Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 59. Isik ehk persona. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 60
Samas onomatopoeetilised (loodshääli jäljendavad) sõnad esindavad physei poolt. · Analogistid ja anomalistid: arutelu, kui regulaarne on keele süsteem? Analogistid: keel on põhimõtteliselt süsteemne, analoogiate alusel saab sõnu muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. · Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). 6. Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr)
Keel võib muutuda aga selle taga ei saa olla ühe inimese töö. Samas onomatopoeetilised (loodshääli jäljendavad) sõnad esindavad physei poolt. Analogistid ja anomalistid: arutelu, kui regulaarne on keele süsteem? Analogistid: keel on põhimõtteliselt süsteemne, analoogiate alusel saab sõnu muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr)
Nimed ja nimetused pole vastandid. Nimetus ei tähenda nimeta olekut. Kas inimkond on nimi? Keele seisukohas neid nimeks lugeda ei oska. Definitsiooni tuleb täpsustada, et inimkond oleks välistatud. Nimed võivad olla mitmeosalised, aga on justkui kaks nimi, või üks nimi? Nt August Kitzberg. Üksikobjekti erilised nimed? Vastand on tavaline? Kui Kitzberg on eriline nimi, mis siis tavaline on? Sõnade arv. Nimi võib koosneda mitmest osast, seepärast ei saa nimi olla substantiivi alaliik. Nimi on siiski pigem fraas kui ühe sõna alaliik. Nimed on mitmeosalised (ees- ja perekonnanimi, ajalehed jne). Nimetuse põhitunnus mistahes objekti tähistav keeleväljend. Nimetus võib olla pikk ja kirjeldav, ka lühike ja tabav. Nimed on eeskätt nimisõnafraasid. Kas nimed on ka ainukestel objektidel? Substantiive on üksainus nende kohta, ei kuulu ühessegi liiki (päike, maakera, taevas) keeles me neid nimeks ei pea. Loogikas võib olla.
Lööv riim või loosung Valitakse tootele nimi, mis tekitab positiivseid assotsiatsioone Kasutatakse korduvaid väiteid, mis tekitavad täpseid seoseid Kasutatakse ähmaseid võrdlusi Toetutakse teaduslikule või tehnilisele diskursusele Trumbid: uudsus, levik, hind. Toode peab olema parim, et see müüks, viitsimata isegi pseudoargumente välja mõelda. Kasutatakse ka epiteete „parim“, „täiuslik“ või „kvaliteetne“, substantiivi „meistriteos“. 2) Imidiži loomine tootele Ei ole enam pilte modellidest, kes demonstreeriks, vaid on modellid, kes näitavad, kui mugav on elu pärast selle toote kasutama hakkamist. Pesupulbri kasutamine mõjutab suhtumist igasugusesse tegevusse. Reklaam hakkab looma soovitusi elulaadile, sotsiaalsetele suhetele. Esitatakse näiteks küsimus tarbijale, kes tunneb toodet: „Kelle ema ei ole veel Persili kasutama hakanud?“ – eeldab, et tarbija teab, et toode on hea
Toetub natuke Proppi süntagm. muinasjutu-kirjeldustele. Lähtub lingv. terminitest. Vaatab narratiivi kui lauset – ‘narratiivne lause’, ‘narratiivne grammatika’. Narratiivse lausega seostuvad narratiivsed alus, öeldis, objekt, narratiivne süntagma. Jutustuse grammatika aluseks on keele ja jutustuse sügav ühtsus, mis sunnib meid üle vaatama mõlemat. Me mõistame jutustust paremini kui tegelane = nimi, tegevus = verb, kuid me mõistame paremini ka verbi ja substantiivi tähendust, kui mõtleme nende rollile jutustuses. Narratiivseid lauseid on 2 tüüpi. Ühed on omadussõnalised – seisundikirjeldus, staatil. episood süžees. Teised on tegusõnalised (Lotmanil ja Tomaševskil – dünaamiline süžee-episood) [Todorov tõi näiteid Decameronist, nende küllaltki lihtsakoeliste novellide peal tema mudelid isegi töötavad] Jutustava diskursuse analüüs. Kuidas lineaarne tekst kujuneb ruumiliseks maailmaks. Todorov: 3 aspekti
annaabi.ee 
