Bilansipõhjal ei saa teha järeldusi terve aasta kohta, vaid aastalõpuseis, järeldus tuleks anda kuupäevaga. Kasumiaruande ja rahavoogude aruande puhul, saab anda järelduse terve aasta kohta. 4. Horisontaalanalüüs ja vertikaalanalüüs. I etapp: aastasisene analüüs, Vertikaalanalüüsiga võrreldakse kõiki näitajaid (kirjeid) bilansi puhul on bilansi kogumaht, kasumiaruande puhul on aluseks müügikäive. II etapp: aastate vaheline võrdlus ehk struktuurianalüüs. 5. Efektiivsus (tuua näiteks ka 3 suhtarvu). Näitab kui kiiresti ettevõttes varasi kasutatakse. Suhtarvud: varade käibekordaja, debitoorse võlgnevuse käibevälde, varude käibevälde. 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua näiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Likviidsus on lühiajaline arvete tasumise võime. Kui võimeline on ettevõtte tasuma arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad
aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus, tulukus, kapitali struktuur, varade kasutamise efektiivsus; Struktuurianalüüs; Trendianalüüs; Probleemid suhtarvude arvutamisel ja tõlgendamisel. Ettevõtte tegevust võib analüüsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalüüsi või (b) tehnilist analüüsi. Finantsanalüüs kuulub nendest esimese, s.o. fundamentaalanalüüsi, meetodite hulka. Finantsanalüüs hõlmab endast peamiselt ettevõtte finantsaruannete analüüsi, ja ka ettevõtte väärtpaberitega seotud turuanalüüsi. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1
Tulemus võib olla nii negatiivne kui positiivne. Rahavoogude aruanne koostatakse järgmistes etappides: 1. Äritegevuse rahavoo arvestus 2. Investeerimise rahavoo arvestus 3. Finantseerimise rahavoo arvestus 4. Eeltoodud rahavoogude üldistamine ning aruande lõplik koostamine. Finantsanalüüs on sama näitajate võrdlemine eri perioodidel. Trendianalüüs ehk suundumusanalüüs. Vertikaalanalüüs ehk struktuurianalüüs. See on taoline analüüs, mis näitab ära aruannete üksikute osakaalu terviku suhtes. Bilansi näitaja on hetke näitaja. Suhtarvuanalüüs rahandus suhtarv on näitajate jagatis, mida tavaliselt väljendatakse protsentides või kordades. Suhtarvude baasil jagatakse arvud viide suurde rühma. Suhtarvu informatsiooni interpreteerimisest sõltub analüüsi tulemus ning seega on oluline interpreteerida profesionaalsus kogemust. Analüüsi tulemused
Tulemus võib olla nii negatiivne kui positiivne. Rahavoogude aruanne koostatakse järgmistes etappides: 1. Äritegevuse rahavoo arvestus 2. Investeerimise rahavoo arvestus 3. Finantseerimise rahavoo arvestus 4. Eeltoodud rahavoogude üldistamine ning aruande lõplik koostamine. Finantsanalüüs on sama näitajate võrdlemine eri perioodidel. Trendianalüüs ehk suundumusanalüüs. Vertikaalanalüüs ehk struktuurianalüüs. See on taoline analüüs, mis näitab ära aruannete üksikute osakaalu terviku suhtes. Bilansi näitaja on hetke näitaja. Suhtarvuanalüüs rahandus suhtarv on näitajate jagatis, mida tavaliselt väljendatakse protsentides või kordades. Suhtarvude baasil jagatakse arvud viide suurde rühma. Suhtarvu informatsiooni interpreteerimisest sõltub analüüsi tulemus ning seega on oluline interpreteerida profesionaalsus kogemust. Analüüsi tulemused
määrata ja avastada. Analüüsi liigid. Analüüsitavate nähtuste ulatusest, meetoditest ja analüüsi eesmärkidest lähtuvalt võib analüüse liigitada mitmel moel. Objektide ja metoodika järgi liigitatakse : - olukorra analüüs kuidas seni on läinud, millised on tulemused; - dünaamikaanalüüs millised on olnud muutused ajas; - võrdlusanalüüs kuidas meil on läinud võrreldes plaanituga või võrreldes konkurendiga; - struktuurianalüüs kuidas ühed või teised seisundid või tulemused näevad välja kogumis; - väärtusanalüüs hinnangute andmine, ümberhindamine. Selleks, et õigemini tulevikku prognoosida, peaks põhjalikult minevikku vaatama. Lisaks minevikuseisundite analüüsile on oluline teada, mis on mõjutanud ja mis tõenäoliselt ka tulevikus ettevõtte tegevusele mõju võib avaldada. 22 Analüüsi käigus liigub uurija konkreetselt abstraktsele, keeruliselt üheselt lihtsa ja liigendatuse poole
muutusi kõikide kirjete osas, vaid pööratakse tähelepanu olulisemate kirjete muutustele (Karu 2001, lk 228). Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida eelkõige kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Vertikaalne võrdlev analüüs ehk struktuurianalüüs näitab, millised struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal, kuu) jooksul toimunud. Selle metoodika puhul viiakse aruannete andmestik võrreldavuse hõlbustamiseks rahaliselt kujult protsentuaalkujule. Arvutatakse aruandluse üksikute kirjete osakaal üldsummast ja võrreldakse neid eelmise perioodi vastavate tulemustega. Näiteks võetakse bilansi puhul 100%-ks varade kogusumma, kõik ülejäänud bilansikirjed näidatakse protsentides, mille nad moodustavad varade kogusummast
kuningate nõuandjad. filosoofiline romaan ajalugu, ühiskonda, inimest vm filosoofiliselt mõtestav romaan. Näiteks Karl Ristikivi (19121977) "Rooma päevik". Vt ka romaan. folkloor vt rahvaluule. formalism kirjandusteaduse suund, mille järgi kirjandusteost uuritakse vormist ja struktuurist lähtudes, seejuures analüüsitakse ka teose sisulist külge. Näiteks: Vladimir Proppi imemuinasjuttude funktsiooni- ja struktuurianalüüs: Morphology of the Folktale" 1958; vene keeles 1928). fraseologism mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. Fraseologismid jagunevad lihtfraseologismideks (suure surmaga vaevaliselt) ja lauselisteks fraseologismideks (Lihunik vahib rätsepa aknast välja katkiste riietega inimene). futurism kunstimeetod, mis tekkis 20. sajandi alguse Itaalias ning pidi kujunema tulevikukunstiks. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut