Teadvuse selgus ja intellekt on tavaliselt säilinud, teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda. · Psühhootiline esinevad hallutsinatsioonid, luulumõtted. Ajutine raske psüühikahäire · Välised tegurid! · Tunde kuni nädalaid kestev sügav psüühikahäire (algab sageli ägeda atakina, paraneb tavaliselt hästi) · Teadvuse kaotuse ajupõrutuse tagajärjel, deliirium intoksikatsioonist, äge stressreaktsioon, patoloogiline joove Äge stressreaktsioon · ..areneb isikul ilma ühegi muu eelneva märgatava psüühikahäireta vastusena erakordselt tugevale füüsilisele ja/või psüühilisele stressile ja mis tavaliselt vaibub tundide või päevade vältel. · Stressor võib olla rabavalt tugev psühhotraumeeriv kogemus, mis kujutab suurt ohtu isiku või tema lähedaste inimeste elule või kehalisele tervisele või ebatavaliselt järsk ja hirmutav sotsiaalse positsiooni ja/või indiviidi suhetesüsteemi muutus
Põhiliste väärkohtlemise vormidena võib välja tuua füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, majanduslik, psühholoogiline väärkohtlemine ja hooletussejätmine. Esinemist raskusastmetena saab jagada kerged, mõõduka raskusega, väga rasked ja eluohtlikud väärkohtlemise aktid. Lähisuhetevägivalla võib liigitada ekspressiivseks ja instrumentaalseks. Vaimse –ja psüühilise väärkohtlemise tunnused Kohanemishäired, äge stressreaktsioon , posttraumaatiline stresshäire, ennast-kahjustav käitumine, erakordselt enesesse tõmbunud või agressiivne, väldib füüsilist kontakti, kardab minna koju, kannab keha varjavat, ilmastikule mittevastavat riietust, sageli puudub koolist- hilineb, tõrjumine, emotsioonide puudumine, hooldamatus, peresisesed riskifaktorid, sotsiaalsed riskifaktorid (nt. tervis, haridus, huviringid), peret iseloomustavad riskifaktorid. Väärkohtlemise tagajärjed. Korduv kahjustav käitumismuster, nt
läbi *PAANIKAHÄIRE - korduvad rasked ärevushood ehk paanikahood - pole seotud kindla situatsiooniga - ootamatud ja prognoosimatud *surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna *OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE HÄIRE - obsessioonid ehk sundmõtted ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse *kompulsioonid ehk sundteod pidevalt korduv stereotüüpne käitumine *ÄGE STRESSREAKTSIOON - iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine, võimetus ära tunda stiimuleid, desorientatsioon - paanilise hirmu vegetatiivsed sümptomid (südame pekslemine, higistamine, kuumahood) - osaline või täielik amneesia *POSTTRAUMAATILINE STRESSHÄIRE - trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes - eraldumine teistest inimestest, traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine
mõjutavad seda ka pärilikud tegurid. Teisteks riskiteguriteks on vanemate ebapiisav hoolitsus või vastupidi –ülehoolitsemine. Patsiendid kaebavad üsna tihti ka halba enesetunnet, turvatunde puudumist, lahusoleku ärevust ja sõltuvuse ning agressiivsusega seotud probleeme. Ärevust võivad tekitada ka mõned ravimid ja narkootiliste ainete tarvitamine, samuti liigne kohvijoomine. Ärevushäire liigid: Stressiga seotud ärevushäired kohanemishäire äge stressreaktsioon posttraumaatiline stresshäire Stressiga mitteseotud ärevushäired Foobsed ärevushäired o agorafoobia (paanikahäireta, paanikahäirega) o sotsiaalfoobia o lihtfoobia Paanikahäire Generaliseerunud ärevushäire Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Obsessiiv-kompulsiivne häire 3. Levimus ja Pärilikkus
F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon, F3 Meeleoluhäired tsüklotüümia foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired, F5 hüpersomnia, somnambulism, alanenud libiido, seksuaaldüsfunktsioonid rahulduseta suguühe
Eustress Kohanemissündroom organismi normaalne reaktsioon muutustega toimetulemiseks, mis annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust. Stressorid Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud. Keskondlikud: Müra, muusika, koera haukumine Sotsiaalsed: tähtajad Füüsilised ja psühholoogilised : arengukriisid, õnnetused, traumad, haigestumised. Saavutusega seonduv. Kognitiivsed: Akuutne ja krooniline stress Aukuutne stress on lühiajaline, Stressreaktsioon kaob stressori lakkamisel. Avaldab organisimile positiivset mõju, organism tugevneb. Krooniline stress tähistab jätkuvat olukorda. Jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Unehäired, ebamäärased valuaistingud. Bioloogilised teooriad 1 Võitle ja põgene Cannon, W Homoöstaasi peal on teema, püütaks eoragnismi tasakaalu saavutada. Püüab muuta organismi sisemiselt (hormonaalne )või väiliselt (käitumuslik) . Lisab afektiivse komponendi
vähemusrahvustesse. 28. Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule. Vaimne tervis on heaoluseisund, mis võimaldab indiviidil realiseerida oma võimeid, tulla toime igapäevaelu stressiga, töötada tulemusrikkalt ning osaleda ühiskonnaelus. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad autonoomsete ja/või endokriinsete mehhanismide vahendusel biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, nn stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda. Stressreaktsioon: • on organismi mittespetsiifiline reaktsioon • ei ole seotud konkreetse stiimuliga • tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks, • kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang.
areneb). Lämmastikubilansi vaatamiseks mõõdetakse uuria taset. Peale trenni hakkab kehas toimuma valgusüntees. Kui siis on uuria määr madal ning lämmastikubilans negatiivne, toimuvad kehas valgu hulga taastumise ja ülesehitamise protsessid. Kui uuria määr on kõrge, toimuvad alles lagundamisprotsessid. 8. Kirjelda valgusünteesi pärast rasket treeningut ? Raske treening on kahjustanud lihasrakke ja neid hävitanud. On tekkinud stressreaktsioon, mille eesmärgiks on kohanduda ja taastuda, et järgmine kord suudetaks koormusele paremini vastu pidada. Valgusünteesil võetakse info rakutuuma DNA'st ning viiakse see tsütoplasmas asuvasse ribosoomi lahtimõtestamiseks ja uue valgu loomiseks. Taoline uute ja vastupidavamate valkude loomine suurendab samm-sammult lihase suutlikkust põhjustades treeningefekti. Peale rasket treeningut võib valgusünteesiprotsess aega võtta 48-72 tundi,
Sellisteks seisunditeks organismis võivad olla sepsis, alatoitumus, patsiendi kõrge iga, AIDS, tsütostaatiline ja kortikosteroidravi. Laboratoorsed näitajad (albumiin, prealbumiin, täisveri, verepilt) Organismi hapnikusaturatsioon. Hüpoksia seisund halvendab kudede paranemist ja suurendab infektsiooniriski. Patsiendi neuropsüühiline seisund. Oluline on anda haigele adekvaatset informatsiooni tema haava/haavandi seisundi kohta. Haav on alati organismile stressreaktsioon mõjutades haige enesehinnangut ja elustiili. Haavavalu soodustab kudede hüpoksia teket. Haava/ haavandi põhjuse väljaselgitamine (trauma, operatsioonihaav, diabeetiline haavand või lamatishaavand) Haava vanus ( äge või krooniline haav) ja kuidas on toimunud haavaravi haava hindamise hetkeks Haava hindamine (suurus ja sügavus, haavapõhja, käikude, fistlite, võõrkehade, nähtava luu esinemine, koetüüp haavaõõnsuses, haavadreenide hulk ja eksudaadi
4 Ohureaktsioonid · Alluvad suures osas autonoomse närvisüsteemi kontrollile · ANSil 2 osa parasümpaatiline (jõudeolekus aktiivne) ja sümpaatiline (kriisisüsteem) · Kriisiolukorras aktiveerib sümpaatiline närvisüsteem organismi tõstes valmisolekut võitlemiseks või põgenemiseks · Nii võituse kui põgenemise korral tuleb kulutada palju energiat, säilitada olukorra hindamise võime, arvestada vigastuse ohuga Stressreaktsioon vastab neile tingimustele: · energiavajadus tagatakse vere juurdevooluga lihastesse ja ajju, vereringesse vallandatakse glükoosi, jahutamiseks tekib higi · kõrge aktivatsioonitase keskendab meie tähelepanu ainult elulisele · vigastuse vastu valmistumiseks toimub vere koostise muutumine ja toimeainete vallandumine · Pikaajalised stress-reaktsioonid kurnavad organismi 6. Miks on emotsioonid vajalikud? Kirjeldage emotsiooni erinevate komponentide funktsioone ja olulisust.
lai võrdlev uuring selle kohta veel puudub (H. Lauerma, 2002). 1.3. Hüpnoos psühhiaatrilises ravis Hüpnoosi kasutatakse teatud psühhiaatriliste häirete ravis. Parimaid tulemusi saab siis, kui sümptomite psühhodünaamilised põhjused ei ole sügavad ja häire on põhjustanud suhteliselt värske tingrefleksi (õpitud reageerimine) kujunemine. Peamised hüpnoosi kasutusalad on foobiad, esinemishirm, keskendumis- ja õppimisraskused, traumajärgne stressreaktsioon ja paanikahäired (H. Lauerma, 2002). 1.4. Nahahaigused Hüpnoosi on kasutatud ka nahahaiguste ravis. Ühes uuringus saavutati raviefekt konnasilmade ravis võrreldes platseeboga, samas ka tugev sugestioon osutus tõhusaks. Teises uuringus olid tulemused paremad võrreldes platseebo või lokaalsete salitsüülhapet sisaldavate salvidega. Atoopilise lööbe eri ravimeetodite tõhususe hindamisel leiti psühholoogiliste lähenemiste tõhusus olevat piisavalt hästi
protsessid, identiteedi kujunemine. Iseloomujooned kirjeldavad inimese baaskalduvusi (füüsilised ja isiksuseomadused, vaimsed võimed), mis on kindlate mõtlemis-, tundmis-ja käitumismustrite aluseks ning mõjutavad mõningaid dünaamilisi protsesse. Olulisemad isiksuse omadused on: • Temperamendiomadused • Vaimsed võimed • Iseloom • Väärtused 16. Stressi mõiste ja liigid. Stressreaktsioon organismis - füsioloogilised ja psühholoogilised aspektid. Mõiste: Stress on organismi pingeseisund, mis tekib sise- või väliskeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused (vt adaptatsioonisündroom). Liigid:vaegstress, eustres, distress, stress füsioloogiliselt - SNS ja HPA telje aktiveerumine: käivitub hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad
F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon, F3 Meeleoluhäired tsüklotüümia foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired, F5 hüpersomnia, somnambulism, alanenud seksuaaldüsfunktsioonid libiido, rahulduseta suguühe Isiksushäired, muud nt paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus,
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
posit. Emotsioonid - temperamendi ja isiksuse mõju - majanduse ja õnnelikkus, Globaalne mõõde – elukvaliteet, oluline subjektiivset heaolu •füsioloogilised • kognitiivsed ja • käitumuslikud muutused, nn kultuuriliste erinevuste mõju heaolule suurendav tegur on kontrollitunne oma elu üle, mis on mõnede uurijate stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta 20. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. arvates esmane hea vaimse tervise ja heaolu allikas (Taylor, Brown 1988), ka välist keskkonda ja olukorraga kohaneda. Stressreaktsioon• on organismi Heaolu kontseptsioon kogukonnas on paljutahuline, sisaldades nii objektiivset töötajate heaolus on oluline tunnetatud kontrollitunne (Spector 2002)
tingitud psüühikahäired F2 Psühhootilised häired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge mööduv psühhootiline episood F3 Meeleoluhäired episoodiline või korduv depressioon, bipolaarsed häired F4 Ärevushäired, dissotsiatiivsed foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge häired, somatoformsed häired stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria F5 Söömishäired, unehäired, anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, hüpersomnia, seksuaaldüsfunktsioonid somnambulism, alanenud libiido, rahulduseta suguühe F6 Isiksushäired, muud paranoilisus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, käitumishäired patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania
eelarvest. Läbi elustiili muutuste (õige toitumine ja füüsiline aktiivsus) on ärahoitavad - kuni 90% 2. tüüpi diabeedist - 80% südamehaigustest - peaaegu 50% kasvajatest. --- Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad autonoomsete ja/või endokriinsete mehhanismide vahendusel biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, nn stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda. (Selye) Faasid: alarm, vastupanu, kurnatus Stressreaktsioon • on organismi mittespetsiifiline reaktsioon • ei ole seotud konkreetse stiimuliga • tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks, • kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang. Stressihinnangud:
Emotsionaalse stressiga sseotud psüühikahäired on mitmekesised, erineva sümptomaatika ja dünaamikaga. Afektiteooria käsitles afekti kui monoliitset nähtust. Emotsionaalsete seisundite hindamine on oluline teema, kus psühholoogide ja juristide ühistegevuse valdkonnas on vaja täpsustada diskursuste piire ja mõistete tähendusi. Asjaolust, et psühhiaatria ja psühholoogia diskursuse raames käsitletakse ülitugevat emotsionaalset reaktsiooni häirena (Äge stressreaktsioon) ei peaks tulenema selle seisundi käsitlemine häirena ka juriidilise diskursuse raames. Kliinilise psühholoogia teadmistest lähtuvalt saab anda põhjendatud hinnangu isikul tugeva emotsionaalse reaktsiooni mõjul tekkinud kognitiivse defitsiidi struktuurile, samuti saab sellest lähtuvalt anda põhjendatud hinnanguid isiku toimetulekupiirangutele selles situatsioonis. Inimese käitumist mõjutab oluliselt mitte ainult tugeva emotsionaalse reaktsioon vallandumine, vaid ka
Sooline indentiteet kas tajume iseennast mehe või naisena, Freud samasoolise vanemaga, Piaget teadvustatud intellektuaalsed protsessid, Kohlberg stereotüübid, imeteerimine, eriline kiindusum samasoolise vanemasse Prosotsiaalne käitumine - empaatia (otsene emotsionaalne vastutus teiste inimeste emotsioonidele- esimesest päevast- klassikaline tingimine/kaasasündinud stressreaktsioon; teod empaatilise distressi korral abistad või vaatad mujale), abistav käitumine , heateod e positiivsed moraalsed teod (eneseohverdamine, altruism). Sotsiaalsete reeglite tüübid Moraalireeglid ei saa muuta Konventsionaalsed reeglid ainult ühel gruppil, teatud situatsioonil, kokkuleppeliselt saab ka muuta Prudentsiaalsed reeglid ei tohi ennast kahjustada, endale liiga teha
Töö põhimõte: Substraat + koensüüm + ensüüm ->produkt. Ensüüm jääb ise muutmatuks. Koensüüm – osaleb spetsiifilises katalüütilises protsessis Prosteetiline rühm – vaja ensüümi aktiivsuse regulatsioonis Ensüümi spetsiifilisus: Reaktsioonispetsiifilisus – ensüüm viib läbi ainult kindla reaktsioon Substraadi spetsiifilisus – ensüüm moodustab katalüüsi jaoks vajaliku komplekti ainult kindlate ainetega. Treenitus ja valgusüntees: Kohanemisreaktsioon e. stressreaktsioon e. adaptsioon – treeningu järel vaja sisse viia muutused. Kohanemine uute tingimustega. Taastumine sõltub valgusünteesist (mis toodab „masinaid“ mille abil toimub kohanemine ja kiirem taastumine). Töö tulemusest tekkinud kahjustused võtavad geenidelt repressorid, mis võimaldab valgusünteesi. Valgusüntees toimub lokaalselt. Ensüümid. Treeningu reaktsioonid: 1) Reaktsioon koormusele – suure koormuse mõjul lagundatakse olemasolevad lihasrakud mingis piirkonnas
Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast
- Ei ole kaua tunnustatud kui päris häireid - Alates 2018 PTSD ametlik haigus - Traumahäireid ei loeta enam ärevushäirete alla DSM5: Trauma ja stressiga seotud häired - Traumajärgne stressihäire PTSD o Eelkooliealiste laste traumajärgne stressihäire alles nüüd defineeritud, laste jaoks mugandused toodud o Traumajärgsete stressihäirete dissotsiatiivne alatüüp - Akuutne/äge stressreaktsioon ADS - Kohanemishäire AD - Reaktiivne kiindumussuhte häire RAD - Liiase sotsiaalse soetuse häire DSED - Persistent coplex bereavement disorder RHK11: Spetsiifiliselt stressiga seotud häired - 2018 - Traumajärgne stressihäire PTSD - Kompleks traumajärgne stressihäire CPTSD o Lapsepõlvetrauma järgne, kogu elu trauma põhjal kujunenud - Kohanemishäire AD - Reaktiivne kiindumussuhte häire AD - Liiase sotsiaalse soetuse häire DSED
Psühhiaatrilised haigused depressioon, maania, skisofreenia, muud psühhootilised häired, dementsus, söömishäired, unehäired, isiksusehäired ÄH keemilisest ainest alkohol, rahustid, stimulandid, kofeiin, kannabis, lsd,mdma, vasopressorid, penitsiliin, sulfoonamiidid, elavhõbe jt. Ärevushäired paanikahäire, agorafoobia, spetsiifilised foobiad, sotsiaalfoobia, üldistunud ärevus, depressiooniga ärevus, obsessiiv kompulsiivne häire, post- traumaatiline stresshäire, äge stressreaktsioon, ärevushäire kehalisest haigusest, ärevushäire keemilisest ainest. Paanikahäire tunnused: korduvad revuse/hirmu/rahutuse hood, tekkinud spontaanselt/põhjuseta, püsiv hirm hoo kordumise ees või mure hoo tagajärgede pärast, vältimine PH tunnused: südamekloppimine, hingamisraskused, poomistunne, valu/ebamugavus rinnus, iiveldus kõhus, külmavärinad/kuumatunne, värisemine, paresteesiad, derealisatsioon/depersonalisatsioon, pearinglus, higistamine, hirm kaotada
Depressiooni põhisümtomid: 1) Alenenud meeleolu. 2) Huvide ja elurõõmu kadumine. 3) Kõrgenenud väsitatavus ja vähenenud aktiivsus. Depressiooni lisasümptomid: 1) Tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine. 2) Enesehinnangu ja enesetunne langus. 3) Süü- ja väärtusetunne. 4) Trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku. 5) Enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod. 6) Une, isu, seksuaalsoovi ja elufunktsioonide langus. - Äge stressreaktsioon - raske psüühiline häire, mille puhul esineb nõutus, tähelepanuvõime ahenemine, suutmatus ära tunda inimesi ja kohta, aga ka tardumus ja endassetõmbumine või rahutus ja situatsioonist põgenemine. - Psühhofüsioloogilised häired - haigused, kus emotsionaalne pinge on tekitanud kehalisi muutusi. - Psühhodünaamiline - vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oleta S. Freud ja tema järgijad.
kiindumus samasoolisse vanemasse Prosotsiaalne käitumine · Empaatia · Abistav käitumine · Heateod ehk positiivsed moraalsed teod Eneseohverdamine Altruism (on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud) Empaatia · Otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel) Klassikaline tingimine Kaasasündinud stressreaktsioon, hädakisa · Teod empaatilise distressi korral (abistad või vaatad mujale) Agressiivne käitumine · Vanuselised iseärasused · Soolised erinevused · Kaaslaste vahelise agressiivsuse seos omavaheliste suhetega · Käitumishäired Sotsiaalsete reeglite mõistmine · Juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda · Perekonna ja kaaslaste mõju · Üldinimlikud reeglid, milledest ühe spetsiifilise hulga moodustavad moraalireeglid
Ohuraktsioonid alluvad suures osas autonoomse närvisüsteemi kontrollile. Autonoomsel närvisüsteemil kaks osa: Parasümpaatiline jõudeolekus aktiivne Sümpaatiline kriisiolekus aktiivne. Kriisiolekus aktiveerib sümpaatiline närvisüsteem organismi tõstes valmisolekut võitlemiseks või põgenemiseks. Nii võitluse kui põgenemise korral tuleb kulutada palju energiat, säilitada olukorra hindamise võime, arvestada vigastuste ohuga. Stressreaktsioon vastab neile tingimustele. energiavajadus tagatakse vere juurdevooluga lihastesse ja ajju, vereringesse vallandatakse glükoosi, jahutamiseks tekib higi. Kõrge aktivatsioonitase keskendab meie tähelepanu vaid elulisele. Vigastuste vastu valmistumiseks toimub vere koostise muutumine ja ja toimeainete vallandamine. Pikaajaline stress-reaktsioon kurnab oluliselt organismi. Uni seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus
· Traditsiooniliselt on seotud hormonaalsüsteemi kujunemisega ainult selgroogsetel (kalad ja imetajad jne) o Samas hirmu tunnevad ka osad peajalgsed ja ka mõningad putukad o Samas viimased ei tunne valu ja valu ja hirm on evo lähedalt seotud Mis toimps? · Füsioloogilised muutused: o Välimus: pupillid suurenevad, juuksekarvad tõusevad, nägu muutub kaameks, hingamine muutub, käed tõusevad instinktiivselt ülespoole o Stressreaktsioon: limaskest kuivad, tekib kurgus kuivustunne, hingamine kiireneb, et varustada lihaseid hapnikuga, lihased muutuvad võimsamaks, kõrgeneb vererõhk · Tekkimise mehhanism o Kiire vastus: tingitud sümpaatilise NS aktiveerumisega, sekundite jooksul, lihastesse pumbatakse noradrealiini, et me saaksime kiiremini joosta o Aeglane vastus: tingitud hormoonahela sisselülitumisest, mis toimub peaajus, kus
Ekstravertsuse paiknemine interpersonaalsete omaduste ringmudelis ja Depue/Collinsi mudelis Ekstraversuse mõiste muutumine - Jungi ja eysencki järgi ekstravert ka natuke kergemeelne ja ebausaldusväärne. Puudub teistel - Tellegen& Hogan- ekstraverdid ambitsioonikad, töökad - Costa McRae- kehtestav domineeriv Ärevuse ja neurootilisuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid. - Costa& McRae- ärevus, vaenulikkus, masendus -Tellegen- neg emotsionaalsus, stressreaktsioon, võõrandumine - Cloninger- N ja I segu Impulsiivsuse mõõtmine. Gray ja Eysencki ettekujutused ärevuse, impulsiivuse ja ekstravertsuse suhetest.- algselt oli impulsiivsus ekstravertsuse alaomadus, hiljem liikus psühhotismi dimensiooni Impulsiivsuse definitsioon ISRI järgi.- Impulsiivsuse koht Eysencki mudelis. Neli impulsiivsuse alaliiki (Whiteside & Lynam)- ettemõtlemine, pakitsemine, elamustejanu, püsivus
Sundmõtted: - Nakatumisfoobia - Obsessiivne kahtlemine - Somaatilised sundmõtted - Sümmeetriavajadus - Agressiivsed kujutlused - Seksuaalsed kujutlused Sundteod - Kontrollimine - Pesemine - Arvutamine - Küsimine või katsumine - Sümmeetriline korrastamine Depressiooni sümptomitega ÄH - Depressiooni ja ärevuse sümptomid - Ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele - Oluline toimetuleku häirumine Äge stressreaktsioon - Erakordselt tugevalt traumeeriv sündmus - Tekib koheselt ja taandub paari ööpäeva jooksul - Peamised tunnused: Dissotsiatiivsed sümptomid, emotsionaalne erutus, motoorne rahutus või pidurdus Traumajärgne stresshäire PTSD - Eluohtlik õnnetusjuhtum, loodusõnnetus, sõjategevus, vägivald, vangistus või piinamine, lapse väärtkohtlemine või hooletuusse jätmine, traumaatilise sündmuse tunnistamine, lähedase ootamatu surm. - Erakordselt traumeeriv sündmus
annaabi.ee 
