Nõo Reaalgümnaasium
Statistika
uurimustöö
Tervslik eluviis Nõo
Reaalgümnaasiumi õpilaste seas
Koostas:
Klass:
Juhendaja :
Nõo 2011
SISUKORDSISUKORD.............................................................................................................2
SISSEJUHATUS.......................................................................................................3
MÕISTED...............................................................................................................4
VALEMID...............................................................................................................6
Excel’i
funktsioonid...............................................................................................8
ANDMETABEL.......................................................................................................9
ANDMETE
TÖÖTLEMINE.....................................................................................11
Küsitluses
osalenud sooline
koosseis.................................................................11
Küsitluses
osalenud vanuseline
koosseis............................................................11
Mida
peavad õpilased tervislikuks
eluviisiks ?.....................................................12
Kas
õpilased peavad oma eluviisi
tervislikuks?...................................................14
Paljud
mehed peavad oma eluviisi
tervislikuks?................................................14
Paljud
naised peavad oma eluviisi
tervislikuks?.................................................15
Mitu
tundi teevad õpilased nädalas
sporti?.......................................................16
Mitu
korda on õpilased aastas
haiged?..............................................................17
Kas
õpilased valivad, mida nad
söövad?.............................................................18
Kuidas
hindavad õpilased Nõo Reaalgümnaasiumi
koolitoitu?..........................18
Kuidas saaks muuta Nõo
Reaalgümnaasiumi koolitoitu tervislikumaks?...........20
Kas
naised valivad rohkem, mida nad söövad kui
mehed?................................21
KOKKUVÕTE........................................................................................................22
SISSEJUHATUSSain
ülesandeks koostada statistilise uurismustöö. Valisin teemaks
tervislik eluviis NRG õpilsate seas. Kuna
ebatervislik eluviis on
maitsvam ja odavam kui tervislik eluviis, siis paljud inimesed ei
eelista tervislikku eluviisi. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni
põhikirja sissejuhatuses öeldakse, et tervis on täielik kehalise,
vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või
kehaliste defektide puudumine. See on lai, kõikehõlmav
sotsioloogiline mõistemäärang. Oma
uurimustööga üritangi teada saada, paljud õpilased
arvavad , et
nende eluviis on tervislik. Palju liigutab Nrg õpilane keksmiselt
nädalas, palju nad on aastas haiged ning, kuidas suhtutakse Nrg
koolitoitu. Samuti lasin õpilastel pakkuda lahendusi, kuidas muuta
NRG koolitoitu maitsvamaks. Küsitlesin 15-18 aastaseid Nõo
Reaalgümnaasiumi õpilasi. Kokku osales küsitluses 50 õpilast.
HÜPOTEESID:
Naised peavd rohkem oma eluviisi tervislikumaks.
Naised mõtlevad rohkem, mida nad söövad.
MÕISTED
Statistika – teadus, mis käsitleb
andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist.
Üldkogum
– looduse
või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovitakse
teha teaduslikult põhjendatud järeldusi.
Valim
– uurimiseks
võetud üldkogumi osa.
Järjestustunnus
– tunnus,
mille väärtusi saab sisu põhjal
järjestada. (hinded: väga hea,
hea, rahuldav, mitterahuldav)
Nominaalne tunnus – mittearvuline
tunnus, mille väärtusi pole
mõtet järjestada. (rahvus,
juuste värv, kutseala)
Binaarne tunnus – ainult kaks
teineteist välistavat tunnust. (sugu)
Kodeerimine – tunnuste väärtuste hulga teisendamine , milles igale tunnuse esialgsele väärtusele antakse
üks uus väärtus. (kood)
Sagedustabel – näitab mitmel korral
antud tunnus saab antud väärtuse.
Keskväärtus
ehk aritmeetiline keskmine –
tunnuse kõigi väärtuste summa ja objektide arvu jagatis .
Mediaan
- arv, millest suuremaid ja
väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Tähistatakse
sümblouga Me
.
Mood
- tunnuse kõige sagedamini
esinev väärtus. Tähistatakse sümboliga Mo
.
Alumine kvartiil
- tunnuse
väärtus,
millest väiksemaid (või millega võrdseid) liikmeid on
variatsioonreas
ligikaudu 1/4 ehk 25%.
Ülemine
kvartiil
- tunnuse väärtus, millest
suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas ligikaudu 1/4
ehk 25%.
Minimaalne
element xmin
- vähim tunnuste väärtuste
hulgas.
Maksimaalne
element xmax
- suurim tunnuste väärtuste
hulgas.
Sagedustabel
– näitab, mitmel korral
saab antud tunnus antud väärtuse .
Variatsioonirida – kasvavalt või kahanevalt
järjestatud tunnuse väärtuse rida .
Variatsioonikordaja V –
hajuvusmõõt,
mis seisneb kogumi
standardhälbe
ja keskväärtuse
suhtes.
Korrelatsioon –nähtuste vastastikune
statistiline sõltuvus ehk suhe, mille tõttu muutused ühes nähtuses kutsuvad esile ka muutused teises nähtuses.
Positiivne korrelatsioon –
ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab.
Negatiivne korrelatsioon –
ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb.
Korrelatsioonikordaja r -
kahe tunnuse vahelise seose tugevust iseloomustav arv.
Dispersioon
σ 2
- juhusliku
suuruse
varieeruvuse mõõt,
ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub .
Standardhälve σ
- ruutjuur dispersioonist, iseloomustab tunnuste hajuvust.
VALEMID
ARITMEETILINE
KESKMINE:
KORRELATSIOONIKORDAJA:
VARIATSIOONIKORDAJA:
STANDARDHÄLVE:
DISPERSIOON:
ANDMEKIRJELDUS
Küsitluses
osalenud vastasid järgmistele küsimustele:
Mis soost oled?
Kui vana oled?
Kus klassis käid?
Mida pead tevislikuks eluviisiks?
Kas sa pead oma eluviisi tervislikuks?
Mitu tundi nädalas teed sporti?
Mitu korda aastas oled haige?
Kas valid , mida sööd?
Kas pead NRG koolitoitu tervislikuks?
Kuidas saaks muuta NRG koolitoitu tervislikumaks?
Küsimuste vastusevariandid :
Mis soost oled?
Mees/Naine
Mida pead tervislikuks eluviisiks?
1 – õige toitumine
2 – kehaline aktiivsus/liikumine
3 – hea tervis
4 – kõik eelnevad vastusevariandid
Kas pead enda eluviisi tervislikuks?
Jah/Ei
Mitu korda oled aastas haige?
1 – pole üldse haige
2 – 1-2 korda
3 – 3-5 korda
4 – 6 - rohkem
Kas valid, mida sööd?
Jah/Ei
Kas pead NRG koolitoitu tervislikuks?
1 – väga tervislik
2 – hea
3 – võib rahule jääda
4 – võiks parem olla
5 – ebatervislik
UURIMUSES KASUTAVAD EXCELI FUNKTSIOONID:
Keskväärtus - AVERAGE
Mood - MODE
Mediaan - MEDIAN
Max. element - MAX
Min. element - MIN
Kvartiil – QUARTILE ülemisel 3 ; alumisel 1
Standardhälve - STDEV
Korrelatsioon – CORREL
Kokkulugemine – COUNTIF
ANDMETABEL
Sugu
Vanus
Klass
Mida pead tervislikuks eluviisiks?
Kas pead oma eluviisi tervislikuks?
Mitu tundi nädalas teed sporti ?
Kui tihti oled aastas haige?
Kas valid, mida sööd?
Kas pead Nrg koolitoitu tervislikuks?
Kuidas saaks muuta NRG koolitoitu tervislikumaks?
N
18
12B
4
ei
5
4
jah
3
rohkem puuvilju
N
18
12B
4
ei
6
3
jah
2
rohkem värsket
N
18
12A
4
ei
4
2
jah
2
rohkem värsket
M
18
12C
2
jah
10
3
ei
3
vähem suppi
N
18
12B
3
ei
5
2
ei
3
rohkem puuvilju
M
17
11B
2
ei
8
3
jah
2
rohkem puuvilju
N
17
11A
4
ei
3
1
jah
3
rohkem juurvilju
N
17
11B
4
jah
2
2
ei
3
rohkem juurvilju
N
17
11C
4
jah
5
3
jah
3
rohkem värsket
N
17
11C
4
jah
6
2
jah
3
rohkem puuvilju
N
16
10C
4
jah
2
3
jah
4
rohkem puuvilju
N
16
10C
1
jah
5
3
jah
4
rohkem värsket
N
16
10B
2
jah
2
2
jah
4
rohkem salateid
N
16
10B
4
jah
2
2
jah
4
vähem saiakesi
M
16
10B
2
jah
3
2
ei
3
vähem suppi
M
16
10B
4
ei
2
2
jah
4
rohkem salateid
M
16
10A
2
ei
7
4
ei
2
suuremad portsjonid
M
16
10B
4
jah
5
2
jah
4
rohkem puuvilju
M
16
10A
4
jah
6
2
ei
2
rohkem puuvilju
M
16
10C
2
jah
5
2
jah
4
rohkem kohukesi
M
16
10C
2
ei
4
2
jah
3
rohkem salateid
M
17
11C
4
jah
3
2
ei
2
rohkem liha
M
17
11C
3
ei
8
2
ei
3
mitmekesisem toit
M
17
11B
1
jah
3
3
ei
2
mitmekesisem toit
M
17
11C
1
ei
4
2
jah
4
vähem suppi
M
17
11C
4
jah
2
3
ei
2
kasutada vähem maitseaineid
N
18
12C
1
jah
4
2
jah
5
vähem saiakesi
N
18
12C
1
jah
6
2
jah
4
rohkem juurvilju
N
18
12C
4
ei
3
2
jah
4
rohkem juurvilju
M
18
12A
4
ei
5
2
jah
3
mitmekesisem toit
N
18
12C
4
ei
2
3
ei
3
mitmekesisem toit
N
18
12C
4
ei
2
2
jah
3
rohkem puuvilju
N
18
12C
4
ei
2
2
jah
1
vähem õli
M
18
12A
2
jah
21
4
ei
2
absurdsetest toitudest loobumine
M
18
12A
2
jah
20
3
ei
3
absurdsetest toitudest loobumine
M
18
12A
2
jah
10
2
ei
3
absurdsetest toitudest loobumine
M
17
11B
4
jah
4
2
jah
4
kasutada vähem maitseaineid
N
15
10B
4
ei
5
2
jah
4
rohkem salateid
N
16
10A
4
jah
5
3
ei
4
rohkem puuvilju
N
16
10B
4
jah
5
2
ei
4
rohkem puuvilju
N
16
10C
4
ei
4
3
ei
2
rohkem värsket
N
17
11A
4
ei
4
3
jah
3
parem puuviljade kvaliteet
N
17
11C
4
ei
9
3
ei
4
rohkem värsket
N
17
11B
4
ei
2
4
jah
2
rohkem toitude keetmist
N
17
11A
4
jah
4
2
jah
3
rohkem värsket
M
17
11A
4
jah
8
2
ei
3
parem puuviljade kvaliteet
M
17
11A
4
ei
4
2
ei
3
rohkem liha
M
17
11A
4
ei
2
3
jah
4
rohkem liha
N
17
11B
2
ei
3
2
ei
5
liiga tervislik
M
16
11C
2
ei
6
2
ei
2
rohkem puuvilju
KÜSITLUSES OSALENUTE SOOLINE KOOSSEIS
Naised
27
Mehed
23
Sagedustabel
Küsitlesin 50 õpilast. 50-st õpilasest 27 olid naisoost
23 meessoost. Koostasin andmete kohta sagedustabeli
ja sektordiagrammi.
KÜSITLUSES OSALENUTE VANUSELINE KOOSSEIS
Sagedustabel
15 - aastased
1
16 - aastased
15
17 - aastased
19
18 - aastased
15
Küsitletute seas oli 15 – aastaste seas oli 1 inimene. 16 – aastaseid ja 18 – aastaseid oli 15. 17 – aastaseid oli 19. Koostasin andmete kohta sagedustabeli ja sektordiagrammi.
MIDA PEAVAD ÕPILASED TERVISLIKUKS ELUVIISIKS?
Sagedustabel
Õige toitumine
5
Kehaline aktiivsus/liikumine
12
Hea tervis
2
Kõik eelnevad vastusevariandid
31
Tingmärkide tähendus
1 – õige toitumine
2 – kehaline aktiivsus/liikumine
3 – hea tervis
4 – kõik eelnevad vastusevariandid
Koosatan saadud tulemuste kohta variatsioonirea .
VARIATSIOONIRIDA:
1,1,1,1,1,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,3,3,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4
= 3,18 = 2
= 4 = 1
= 4 = 4
= 4 = 1,11922
= 0,351955926
Tervislik eluviis ei tähenda kapsalehe närimist. Selle all peatakse silmas, et tervis oleks korras nii praegu, kui tulevikus. Liigutakse ja tehakse sporti regulaarselt. Mõeldakse tervise peale ning mõeldakse, mida süüa. See kõik teeb inimesest tervisliku eluviisiga terve inimese.
Küsisin NRG õpilastelt, mida nemad peavad tervislikuks eluviisiks. 62% vastas, et tervislik eluviis on see, kui inimesel on hea tervis, toitub õigesti ning teeb regulaarselt sporti. 24% pidas tervislikuks eluviisiks liikumist. 10% õiget toitumist ning 4% head tervist.
KAS ÕPILASED PEAVAD OMA ELUVIISI TERVISLIKUKS?
Sagedustabel
JAH
25
EI
25
Vastanutest 50% vastas, et peavad oma eluviisi tervislikuks. 50% vastanutest, vastas, et nende eluviis ei ole tervislik.
PALJUD MEHED PEAVAD OMA ELUVIISI TERVISLIKUKS?
Sagedustabel
JAH
13
EI
10
43 % meestest ei pidanud oma eluviisi tervislikuks.
57% pidas enda eluviisi tervislikuks.
PALJUD NAISED PEAVAD OMA ELUVIISI TERVISLIKUKS?
Sagedustabel
JAH
12
EI
15
44 % naistest vastas, et nende eluviis on tervislik.
56% leidis, et nende eluviis pole tervislik.
MITU TUNDI TEEVAD ÕPILASED NÄDALAS SPORTI?
Küsisin õpilastelt, mitu tundi nädalas nad sporti teevad.
Koostasin saadud tulemuste kohta sagedustabeli.
Sagedustabel
2 tundi
11
3 tundi
6
4 tundi
9
5 tundi
10
6 tundi
5
7 tundi
1
8 tundi
3
9 tundi
1
10 tundi
2
20 tundi
1
21 tundi
1
Koostan tulemuste järgi variatsioonirea:
VARIATSIOONIRIDA:
2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,3,3,3,3,3,3,4,4,4,4,4,4,4,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,5,6,6,6,6,6,7,8,8,8,9,10,10,20,21
= 5,14 tundi = 21 tundi
= 4 = 3,817308
= 2 = 6
= 3 = 0,742667
= 2 tundi
MITU KORDA ON ÕPILASED AASTAS HAIGED?
Sagedustabel
Pole üldse haige
1
1-2 korda
30
3-5 korda
15
6 - rohkem
4
1 õpilane vastas, et ta pole aasta jooksul kordagi haige. 30 õpilast vastas, et on aasta jooksul haiged
1-2 korda. 15 õpilast vastas, et on 3-5 korda aastas haige.
8 õpilast vastas, et on rohkem
kui kuus korda aastas haiged.
Tingmärkide tähendus
1 - pole üldse haige
2 - 1-2 korda
3 - 3-5 korda
4 - 6 – rohkem
Koostan tulemuste järgi variatsioonirea:
VARIATSIOONIRIDA:
1,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,
2,2,2,2,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,4,4,4,4
= 2,44 korda haige = 4 - 6-rohkem kordi haige
= 2 = 0,674915
= 2 = 1 – pole üldse haige
= 3
= 2
= 0,276604
KAS ÕPILASED VALIVAD, MIDA NAD SÖÖVAD?
Sagedustabel
JAH
28
EI
22
44% vastanutest vastas,
et ei vali, mida nad
söövad.
56% vastanutest ehk
28 õpilast vastas, et valib,
mida sööb.
KUIDAS HINDAVAD ÕPILASED NRG KOOLITOITU?
Sagedustabel
Väga tervislik
2
Hea
16
Võib rahule jääda
19
Võiks tervislikum olla
12
Ebatervislik
1
Vastanutest 2 pidas koolitoitu väga tervislikuks. 16 õpilast vastas, et koolitoit on hea. 19 õpilast vastas, et koolitoiduga võib rahule jääda. 12 leidis, et toit võiks parem olla. Ainult ühe õpilase jaoks on NRG koolitoit ebatervislik.
Tingmärkide tähendus
5-Väga tervislik
4-Hea
3-Võib rahule jääda
2-Võiks tervislikum olla
1-Ebatervislik
Koostan tulemuste järgi variatsioonirea.
VARIATSIOONIRIDA:
5,5,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,1
= 3,12
= 3
= 3
= 4
= 2,25
= 0,287
= 1
= 5
= 0,89534
KUIDAS SAAKS MUUTA NRG KOOLITOITU TERVISLIKUMAKS?
Sagedutabel
Rohkem puuvilju
11
Rohkem juurvilju
4
Rohkem värsket
4
Vähem suppi
3
Rohkem salateid
4
Vähem saiakesi
2
Vähem suppi
3
Suuremad portsjonid
1
Rohkem liha
3
Rohkem kohukesi
1
Mitmekesisem toit
4
Kasutada vähem maitseaineid
2
Vähem õli
1
Parem puuviljade kvaliteet
2
Absurdsetest toitudest loobumine
3
Liiga tervislik, et pea midagi muutma
1
Rohkem toitude keetmist
1
Lasin õpilastel pakkuda võimalusi, kuidas saaks koolitoitu tervislikumaks muuta. Välja pakuti 17 varianti. Enamus vastanutest pakkus, et menüüs võiks olla rohkem puuvilju (11 õpilast). Populaarsetesks variantideks osutusid veel, et võiks olla rohkem juurvilju, salateid ja värsket. Õpilased pakkusid , et toit võiks olla mitmekesisem.
KAS NAISED VALIVAD ROHKEM, MIDA NAD SÖÖVAD KUI MEHED?
Statistikatöö üheks hüpoteesiks püstitasin, et naised valivad rohkem, mida nad söövad. See osutus tõeks. Naistest 70% vastas, et valib, mida sööb. Meestest vastas vaid 39%, mida sööb.
Uurisin samuti, kas on seost selle vahel, kui palju teevad õpilased nädalas sporti ja kui vanad nad on. Korrelatsiooniks tuli: 0,271676372. Järelikult ei ole mingit seost.
Teiseks uurisin kas on seost on vanuse ja haigestumise vahel. Korrelatsioon tuli: 0,104668854. Järelikult jälle mingit seost ei ole.
KOKKUVÕTE
Inimeste eluviisile pannakse alus juba lapsepõlves ning ebapiisav informatsioon tervisliku eluviisi kohta avaldub inimesele kogu ülejäänud elu.
Üllatav oli, et 50 % õpilastest vastas, et arvab , et tema eluviis on tervislik. 50% õpilastest pidas oma eluviisi pigem ebatervislikuks. Üheks hüpoteesiks minu statistika töös oli, et naised peavad rohkem oma eluviisi tervislikumaks, kuid kahjuks ei pidanud see paika. 27 naisest vastas 44%, et peab eluviisi tervislikuks. 23-st mehest, keda ma küsitlesin, vastas 57% , et peab oma eluviisi tervislikuks.
Fakt on see, et tänapäeva inimene ei liigu piisavalt! Selles tuleb süüdistada meie moodsat elustiili. Hea on tõdeda, et NRG õpilane teeb sporti nädalas keskmiselt 5,14 tundi. See kõik on hea, sest sellega välditakse ebaterviliku eluviisiga kaasnevaid haigusi: rasvumist, kõrgvererõhutõbe, diabeeti ning ateroskleroosi .
Küsisin õpilastelt, kui tihti nad haiged on. Enim vastatud vastusevariandiks oli 1-2 korda. Eesti elanike eluiga ei ole kiita võrreldes teiste riikidega, samuti esineb meil liiga palju südamehaigusi ja probleeme, mis on ennetatavad. Hea oli uurimuses teada saada, et enamus õpilasi on 1-2 korda aastas haiged.
50 vastanutest 56% vastas, et valib mida sööb. See on taaskord hea märk, kuna nii paljud vastanud hoolivad oma tervisest. 27 naisest vastas 70%, et valib, mida sööb. Sellega peab minu püstitatud hüpotees paika. Samas ei saa ka võimalust, et naised vastavad just sellele küsimusele jaatavalt, sellepärast, et silmas peetakse, kuidas saada kõhnemaks ja ilusamaks ja vähem sellest vaatevinklist, mis oleks tervisele kasulikum. Gümnaasiumieas naised ongi just sellises vanuses, kus suur rõhk on kehal ja üldisel väljanägemisel.
Enamus õpilasi võib NRG koolitoiduga rahule jääda. 19 õpilast 50-st vastas, et NRG koolitoiduga võib rahule jääda. 16 õpilast pidas koolitoitu heaks. Samuti lasin õpilastel pakkuda, kuidas muuta koolitoitu tervislikumaks. 1 õpilane leidis, et NRG koolitoit on liiga tervislik, et peaks hoopis midagi tegema, et seda pigem leevendada. Pakkuti väga huvitavaid lahendusi. Populaarsemateks osutusid, et menüüs võiks olla rohkem puuvilju, juurvilju ja salateid.
Kõik kommentaarid