Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Statistika Tunnikontroll: aegread". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kvartal, kvartali, aegrida, kvartalis, aheljuurdekasv, kujule, müügikäive, tunnikontroll, sisuline, ahelkasvutempo, alusjuurdekasv, aluskasvutempo1. KORTERITE OSTU JA MÜÜGI DÜNAAMIKA JÕHVIS JA NARVAS PERIOODIL 01.01.2012 – 30.06.2015 2012 aastal oli Jõhvis korterite müügiarv 156, järgmisel aastal aga juba 215, mis näitab 38% tõusu (s.o. 59 tehingu võrra). 2014 aastal aga tehingute arv vähenes 6 võrra ning kokku oli tehinguid 2014 aastal 209, s.o. langus 3% võrreldes 2013 aastaga, kuid samas tõus 34% võrreldes 2012 aastaga. 2015 aastal tehtud tehingute arvu kohta saame teha ülevaate esimese kahe kvartali kohta. Maaameti andmetest nähtub, et võrreldes sama perioodiga 2014 aastal (s.o. kaks esimest kvartalit), on toimunud hinnalangus 27,6% (s.o. 33 tehingu võrra väiksem). Narvas oli 2012 aastal tehingute arv 652 ja juba järgmisel aastal (2013) oli tehingute arv 669. Võrreldes 2012 aastaga oli tehingute arvu tõus 2,5% (17 tehingu võrra). 2014 aastal oli tehingute arv 693, mis tähendab samuti tõusu võrreldes 2013 aastaga 3,4% (s.o. 24 tehingu
Seega 2009 aastal on tehtud 30% vähem tehinguid, kui eelmisel aastal. 2010 aastal toimub juba märkimisväärne tehingute arvu kasv 229 ehk 70%. Kokku tehingusumma (vt. lisa 1, 3) oli 2008 aastal 21 744 347, 2009 11 375 596 ja 2010 16 239 009. Tehingute arvu kasv 2010 aastal oli suur aga tehingute summa võrreldes 2008 aastaga oli vähem, mis tähendab, et keskmised hinnnad langesid. 1.1. Tehinguhindade dünaamika 3 aastat 2008 aasta I kvartalis Tartu majade turul on pakkumishinnad laia ulatusega ja korrastumata, mis muudab ostuotsuse tegemise inimeste jaoks raskeks. Järjest olulisemaks on ostuotsuse tegemisel muutunud kvaliteet, seda nii ehitustööde teostamise kui ka kasutatud ehitus- ja viimistlusmaterjalide osas. Valdavaks trendiks on Tartus kujunenud, et objektiga tutvumisele kaasatakse ehitusspetsialist. Suurenenud on hinnavahe kvaliteetsete ja mittekvaliteetsete elamispindade vahel ning küsitud hind peab olema õiglane ja
Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. (Ibid) Siin kohal võib leida sarnasusi ka Eesti riigiga võrreldes, kuna on osa inimesi, kes on ennast töötuks registreerinud, kuid samas käib ka n.ö. ,,mustalt" tööl. 3. TÖÖTUSE STATISTIKA AASTATEL 2009-2011 3.1. Töötuse statistika Eestis 2011 aastal Töötuid oli 2011. aasta I kvartalis 99 000 ja töötuse määr 14,4%, teatab Statistikaamet. Üle poole töötutest on pikaajalised töötud, kes on tööta olnud aasta või kauem. Eelmisel aastal kiiresti vähenema hakanud töötus tänavu I kvartalis veidi kasvas. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis IV kvartalis vähenes 93 000-ni, kasvas tänavu I kvartalis 6000 võrra. 2010. aasta alguses 19,8%-ni tõusnud töötuse määr
2 1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015 Antud analüüsi peamiseks aluseks on üürihindade ja kuulutuste info kinnisvaraportaali kv.ee andmebaasist (vaata lisa nr. 1). Täpsemalt tuuakse välja üürituru hindade dünaamika vahemikus 2011 aasta september kuni 2015 aasta august ning tulenevalt olemasoleva informatsiooni piiratusest tehakse võrdlusi ka 2012-2014 aastate kahe esimese kvartali lõikes, mis kätkevad endas seoses hooajalisuse faktoriga I kvartali näol pigem langustrendis olevaid ning II kvartali näol tõusustrendis olevaid hindasid. Aastate 2012-2015 kahes esimeses kvartalis tehtud võrdlused näitavavad, et keskmised (kaalutud keskmine) üürihinnad Tartu korterite üüriturul on aasta-aastalt peamiselt kasvanud ning märgatavat langustrendi ei näita (vaata joonis 1). 2012. aasta esimese kahe kvartali keskmine ruutmeetri hind on 6,03 eurot, 2013
omavahelistest seostest. Antud diagramm näitab, et kasumilävepunkt saavutatakse tegevusmahu 120 ühikut või müügitulu 72 000 eurot juures. Alternatiivne võimalus tegevusmahu ja kasumi vahelise seose graafiliseks esitamiseks on mahu-kasumi diagramm, mis kajastab kasumi sõltuvust tegevusmahust, kuid mitte tulusid ja kulusid. --- 22 Otstarbekas on teisendada kasumiläve võrrand sellisele kujule, et valemist oleks võimalik leida müügitulu või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi ehk sihtkasumi saamiseks. sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = (püsikulud + sihtkasum) / ühiku piirkasum sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügitulu = (püsikulud + sihtkasum) / piirkasumimäär Tegemist on kauba müügist saadava ärikasumiga, st tulumaksustamata kasumiga. Tulumaksustatud müügikasumi, kulude ja müügimahu vaheline seosvõrrand on järgmine:
D 89000 E 175300 F 32400 G 76000 Presidendi Kokku Suurim Väikseim Keskmine Lisa tabelisse uus rida, kus oleks eriti kõrge aastapalk (näiteks Eesti president, riigikogulane vms) Harjutus 3.3 keskmine Jaanuar Veebruar Märts I kvartal Õun 7.50 8.50 7.90 7.97 Pirn 12.50 13.70 14.60 13.60 Ploom 13.70 12.90 11.80 12.80 Kartul 3.60 4.10 4.50 4.07 Porgand 4.20 3.90 4.60 4.23
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti maksebilansist 2011 aasta I kvartalis
järjest negatiivsemaks, siis alates aastat 2000 näeme esimest korda, et alusjuurdekasvu negatiivne kasv hakkab aeglustuma ning kuigi elanike arv endiselt väheneb, siis on selgelt näha, et nii Tallinnas kui ka Tartus jääb vähenemine järjest väiksemaks. Samas selleni, et absoluutne alusjuurdekasv ükskord ka positiivseks muutuks, mis tähendaks taaskord 1990nda aastal olnud rahvaarvuni küündimist, on veel ees väga pikk maa. Vähemalt annab viimaste aastate positiivne absoluutne aheljuurdekasv selleks kindlasti lootust. Igatahes on jällegi on mõlema linna rahvaarvu muutust iseloomustavad graafikud ilmselgelt väga sarnased. Joonis 12. 13 Joonis 13. Aheljuurdekasvutempo näitab, kuidas suuruse väärtus on muutunud, võrreldes perioodi algusega. Näiteks on selgelt näha, et suurim rahvaarvu vähenemine toimus 1993ndal aastal, mis moodustas peaaegu 4% 1992. aasta rahvaarvust. Nagu ka eelmistel
Uudiseid Äripäevast: Äsja lõppenud Merko Ehituse aktsionäride üldkoosolekul kinnitati möödunud aasta 14,1 miljoni eurone kahjum ning jäeti dividendid välja maksmata. Ehitusettevõte Nordecon eatas börsile, et teenis eelmisel aastal 5,3 milonit eurot kahjumit, mille katab varasemate aastate jaotamata kasumist. Dividende ettevõte eelmise aasta kohta välja ei maksa. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,6%, teatas statistikaamet. Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest. SKP kasvu panustas I kvartalis enim ehituses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd. Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 1,6%-ni ettevõtete varude juurdekasvu ja põhivarasse kapitali kogumahutuse kasvu aeglustumise tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas
Suurim 900000 75 000,00 2 465,75 102,74 1,71 Väikseim 25600 2 133,33 70,14 2,92 0,05 Keskmine 182150 15 179,17 499,04 20,79 0,35 Lisa tabelisse uus rida, kus oleks eriti kõrge aastapalk (näiteks Eesti president, riigikogulane vms) Harjutus 3.3 Jaanuar Veebruar Märts I kvartal Aprill Mai Õun 7,50 8,50 7,90 8,10 8,60 Pirn 12,50 13,70 14,6 15,20 16,1 Ploom 13,70 12,90 11,80 12,10 13,50 Kartul 3,60 4,10 4,50 5,10 6,30
2.2. Varud 99 28 32 99 198 456 583 1144 1703 KOKKU 184 28 32 99 198 541 643 1224 1823 INVESTEERINGUD 5.2. Finantseerimise allikad Tabel 14 RAHALISTE 1 2 3 II II p. 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 VAHENDITE kuu kuu kuu kvartal aasta kokku ALLIKAD 1. OMA VAHENDID 1.1. Osaka pital 30 0 0 0 0 50 0 0 0 1.2. Kasu m 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2.LAENATUD VAHENDID 2.1. Lühiajalise d laenud 2.1.1. Pangala e n 0 0 0 0 0 63 0 0 0 2.2 Pikaajalis e d laenud 2.2.1
29. Riigieelarves kulude jaotus 1) KINDLAKSMÄÄRATUD KULU – kulusummat ei tohi ületada ega kanda üle järgmisesse aastasse 2) ARVESTUSLIK KULU – kulu, mida võib üle kulutada eeldusel, et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist 3) ÜLEKANTAV KULU – võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse, kuid kulusummat ei tohi ületada (nt investeeringud) 30. Riigieelarve menetluse protsess 2018 I kvartal II kvartal – rahandusministeerium kogub ministeeriumide eelarvetaotlused III kvartal – esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve, parandatakse ja täiendatakse IV kvartal – 1.okt valitsus esitab eelarve projekti riigikogule, kus läbib 3 põhjalikku arutelu, vastuvõtmine enne eelarveaastat 2019 31. Eelarve täitmise protsess (kes ja kuidas korraldab) – tulude koondamine, kulude tegemine 2020 1.juuni eelarve täitmise aruanne riigikogule, riigikontrollile hiljemalt 30.juuni
Eesti Statistika 23 Sisemajanduse koguprodukt 2012. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige kiiremini Baltimaades. Eesti majanduskasv oli riikide võrdluses peale Lätit ja Leedut kolmandal kohal ning 3,2% suurem kui 2011. aastal. Jooksevhindades oli SKP 2012. aastal 17,0 miljardit eurot. Aasta esimeses kolmes kvartalis toetas Eesti majanduskasvu kõige rohkem ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. Seda eelkõige tänu valitsemis- sektori hoonete renoveerimistööle, mida tehti saastekvootide müügist saadud summa eest. Neljandas kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaks mootoriks veonduse ja laonduse tegevusala. Eelmisel kahel aastal tingis SKP kasvu eeskätt töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. 2012
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Analüüsi on kaasatud k gruppi, vaatluste arv on n. Kui dispersioonid erinevad, siis tuleb uurida, millistes gruppides. Selleks tehakse post hoc test(ANOVA- Bonferroni test). Tärnikesega on need, kus sig on alla 0,05- oluline erinevus. AEGRIDADRE ANALÜÜS Aegrida nähtuste ajalist muutumist iseloomustav arvandmete rida Aegrea elemendid nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtused ning neile vastavad teatud ajamomendid või perioodid Momentrida aegrida, mille iga element on seotud teatud ajamomendiga Perioodrida aegrida, mille iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga Analüüsitakse: absoluutne juurdekasv(aheljuurdekasv on aritmeetilise keskmisega- võrreldes eelmisega; alusjuurdekasv- võrreldes esimesega); kasvutempo(ahelkasvutempo(geom. keskmine)- uus jagatud eelmisega; aluskasvutempo- uus jagatud esimesega); juurdekasvutempo(aheljuurdekasvutempo- ahelkasvutempo-1; alusjuurdekasvutempo- aluskasvutempo-1
2.1) kus P on intressi kandva tehingu nimiväärtus (face value) ehk põhisumma (principal) , r intressimäär ühe aasta kohta ehk aastaintressimäär (Annal / yearly) rate of interest), t tehingu kestus ehk periood aastates (time period in years), I teenitav intress (amount of interest earned). Põhimõtteliselt võib intresside arvestamise perioodiks olla ühe aasta asemel ka mingi muu ajavahemik, näiteks pool aastat, kolm kuud ehk kvartal, üks kuu jne. Kuid enamasti kasutatakse intresside arvestamise perioodina siiski ühte aastat. Kui edaspidi pole intressimäära puhul ajaperioodi märgitud, siis loeme vaikimisi, et r ehk intressimäära väärtus on antud ühe aasta kohta. Samuti võib tehingu kestus olla antud päevades. Siis tuleb valemi (2.2.1) kasutamiseks päevad teisendada aastateks valemi N
(viide 3). Selline üldine laekumiste plaan nagu järgnevalt esitan, näitab ettevõttele kui palju raha on potentsiaalselt antud perioodis laekumas. Sellise arvestuse puhul peab olema ettevõttesisene statistika eelmistest aastatest ostjatelt arvete laekumiste kohta. Antud juhul ei ole välja toodud ostjaid eraldi vaid on arvestatud kõiki laekumisi. Vastavalt ettevõtte statistikale , teame, et OÜ Õunake käibest laekub 80% samas kvartalis ja ülejäänud 20% käibest laekub järgmisel kvartalil(vt.Tab 2) 2. Laekumiste plaan I kv II kv III kv IV kv Aasta Laekumata arved 153 000 153 000 Laekumine I kv müügist 224 000 56 000 280 000 Laekumine II kv müügist 392 000 98 000 490 000
ainult ühest liigist materjalist. 1.MÜÜGIPLAAN I II III IV A Müügikogus,tk 2 000 5 000 8 000 11 000 26 000 Müügihind kr/tk 50 50 50 50 50 Kokku käive,kr 100 000 250 000 400 000 550 000 1 300 000 1.1. LAEKUMISTEPLAAN Oletame, et 60% laekub samas kvartalis, kui müüsime 40% järgmises kvartalis. I II III IV A Laekumata arved per. algul 80 000 - - - 80 000 I kvartali müügist 70 000 30 000 - - 100 000 II kvartali müügist - 190 000 50 000 - 250 000 III kvartali müügist - - 280 000 120 000 400 000
Kokku 557 200,00 46 433,33 2 321,67 290,21 4,84 Suurim 175 300,00 14 608,33 730,42 91,30 1,52 Väikseim 25 600,00 2 133,33 106,67 13,33 0,22 Keskmine 79 600,00 6 633,33 331,67 41,46 0,69 Harjutus 3.3 Jaanuar Veebruar Märts I kvartali keskmine hind Aprill Õun 7,50 8,50 7,90 7,97 8,10 Pirn 12,50 13,70 14,60 13,60 15,20 Ploom 13,70 12,90 11,80 12,80 12,10 Kartul 3,60 4,10 4,50 4,07 5,10 Porgand 4,20 3,90 4,60 4,23 5,20 Kapsas 3,50 4,80 5,20 4,50 5,70
problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudelid; standardiseeritud (standardiseeritud mastaap, kõik x ja y ühte mõõdupuusse, jagatakse läbi standardhälbega, koefitsientide saamine); protsentuaalsed mudelid (algandmed protsentides, kasvu, juurdekasvu, indeksi protsent) 6. Lihtsustatuse astme järgi: agregeeritud mudelid (ühetaoliste majandussubjektide koondamine sektoriteks);
järgmisesse aastasse (enamus kuludest). ARVESTUSLIK KULU - kulu, mida võib üle kulutada eeldusel et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist (nt Riigikogu liikme töötasu). ÜLEKANTAV KULU - võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse, kuid kulusummat ei tohi ületada (nt investeeringud). 44. Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi. 2014 2015 2016 I kvartal Eelarve 1.juuni eelarve II Rahandus- täitmine: täitmise kvartal ministeerium kogub Tulude aruanne ministeeriumite koondamin Riigikogule eelarvetaotlused e 1. Bilanss III Esitatakse valitsusele
2. Tulude 2-sammu (ehk 2 aasta kaupa) tasandus. Selleks leian iga 2 aasta keskmise, seejuures asetan keskmise aastate keskele, tegelikkuses aastate vahele. Hiljem tsentreerin, et saaks teatud aasta juurde märkida. Tsentreeritult: Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 Tulu 2-sammu libisev keskmine 2-sammu tsentreeritud libisev keskmine Tulude 2-sammu tasanduse ja tegelike näitajate võrdlus graafikul 3. Tulude absoluutne aheljuurdekasv Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 Tulu Absoluutne - aheljuurdekasv 4. Absoluutse alusjuurdekasvu leidmine absoluutse aheljuurdekasvu abil Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 Absoluutne - aheljuurdekas v Absoluutne - alusjuurdekasv Värskeima tulu ja vanima tulu absoluutse alusjuurdekasvu põhjal võib öelda, et 2007 oli kõige
STATISTIKA Raskete tööõnnetuste arv vähenes aastaga 13,2%. Surmaga lõppenud tööõnnetusi toimus 2008. a sama palju kui aastal 2007 21. 100 000 töötaja kohta on tööõnnetuste suhtarv mõnevõrra 2008. a kasvanud (618), 2007. a vaid 568. Kuna tööinspektsiooni eesmärk on tagada tõhus järelevalve võimalikult paljude erinevate ettevõtete üle, kasvas ka külastatud ettevõtete arv võrreldes 2007. aastaga 4% ehk 188 ettevõtte võrra. Tänavu teises kvartalis registreeriti Tööinspektsioonis 600 tööõnnetust, mis on 472 tööõnnetuse võrra vähem kui 2008. aasta teises kvartalis. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga on registreeritud tööõnnetuste arv vähenenud 44%, sh raskete tööõnnetuste arv 49%. Kergeid tööõnnetusi registreeriti 345 võrra ning raskeid tööõnnetusi 123 võrra vähem. Surmaga lõppes eelmisel kolmkuul kaks tööõnnetust, mis on kordades vähem kui kahel eelmisel aastal samal perioodil.
vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴.), mis klõpsatakse sobivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis- tatud andmete juurde (reavahe 1,0). Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. Tabel 7. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) Toodang Kvartal Summa toolid lauad A 1 2 3 I 24,4 30,1 54,5 II 13,0* 22,7 35,7 III 27,1 29,2 56,3 IV 21,5 31,0 52,5
23. Vajaliku valimi koguse arvutus kordumistega ja kordumisteta juhuväljavõtul Kodumistega väljavõtul : μ=√δ2/n Kordumisteta: μ =√p(1-p)/n 24. Aegridade mõiste ja liigitus Aegreaks nimetatakse nähtuste ajalist muutumist iseloomustavate arvandmete rida. Aegrea elemendid on nähtust iseloomustava tunuse arvväärtused ja neile vastavad ajamomendid või ajaperioodid. Aegread liigitatakse : 1) momentread- aegrida, mille iga element on seotud teatud ajamomendiga (kuupäev, mingi aasta algus,-lõpp). Momentrea oluliseks iseärasuseks on see, et nähtust iseloomustava tunuse arvväärtuste summal ei ole reaalset sisu. Nii näiteks ei ole mõtet liita rahvaarve aastate alguses. 2) Perioodread- aegrida, mille iga element on seotud mingi ajamahemikuga, perioodiga (kuu, kvartal, aasta). a
vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴ ), mis klõpsatakse so- bivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis- tatud andmete juurde (reavahe 1,0). Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. Tabel 7. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) Toodang Kvartal Summa toolid lauad A 1 2 3 I 24,4 30,1 54,5 II 13,0* 22,7 35,7 III 27,1 29,2 56,3 IV 21,5 31,0 52,5
Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi. Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni.(838,33 EUR) 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). 2011. aasta aprilli alguses oli töötus 10,1%. Eksport Eesti suurimad ekspordiartiklid on: masinad ja seadmed (29%) puit ja paber (13%)
2010 30.04.2010 2009. aasta auditeeritud majandustulemused 2009 aastal oli ettevõte kahjumis ning kriisi vältel oli Silvano aktsia ligi 6,5 eurose taseme juurest märkimisväärselt langenud ning käinud pankroti ohu tõttu ka 0,25 eurose hinnataseme juures. Kuigi 2009. aasta oli ettevõtte jaoks jätkuvalt kahjumlik, siis olid ettevõttes toimunud märkimisväärsed muutused toonud kaasa ka küllaltki olulise kasvu. 17.05.2010 2010. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne 2010 aasta I kvartal oli ettevõtte jaoks märgilise tähtsusega, kuna üle pika aja jõuti uuesti kasumisse. Kuigi ka varem oli tehtud läbi oluline ralli, siis andis see sisendi järgnevateks tõusudeks. 28.06.2010 Silvano Fashion Groupi aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused Antud üldkoosolek oli oluline, sest 2009 aasta kahjumi katmise kõrval otsustati jätkata ka dividendide maksmisega. Nimelt ühe aktsia kohta maksti välja 5 eurosendi suurune dividend
Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. [14] Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi. [15] Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni (838,33 EUR). 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). Eesti suurimad ekspordiartiklid on [14]: masinad ja seadmed (29%),
13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist2 011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi. Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni (838,33 EUR). 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9% ; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). SKP jaotumine sektoritesse (2009) : Sektor Osakaal Põllumajandus 2,7%
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
leitav dispersiooni ruuduga 2. paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus 3. ei saa olla lineaarhälbest suurem 4. varieeruvas reas = 0 5. ei ükski Normaaljaotuse korral 1. puudub sümmeetria 2. st. hälve = 0 3. Mo = Me ei võrdu aritmeetilise keskmisega 4. keskväärtus on alati = 0 5. ei ükski Seos Y = 18,5 + 0,48 X 1. kirjeldab X-i mõju Y-le 2. kirjeldab seose tugevust 3. kirjeldab Y-i mõju X-le 4. on pööratav ka kujule X = 18,5 + 0,48 Y 5. ei ükski Tasandusjoon Y = 18,5 – 0,48 X 1. näitab kasvavat lineaarset tendentsi 2. parameeter b ei tohi olla negatiivne 3. vabaliige 18,5 kirjeldab joone tõusu 4. igal ajaperioodil väärtused vähenevad 0,48 korda 5. ei ükski Eksponentkeskmine 1. kasutatakse keskmise kasvutempo leidmisel 2. ei arvesta rea kõiki väärtusi 3. on alati aritmeetilisest suurem 4. kasutatakse aegrea tasandamisel 5
(enamus kuludest) • Arvestuslik kulu – kulu, mida võib üle kulutada eeldusel et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist (nt Riigikogu liikme töötasu – sõltub THI-st ning sotsiaalmaksu laekumisest) • Ülekantav kulu – võib osalise–t kanda ülejärgmisesse aastasse, kuid kulusummat ei tohi ületada (nt investeeringud) 28. Riigieelarve menetluse protsess Esimene aasta: • II kvartal – Rahandusministeerium kogub ministeeriumite eelarvetaotlused • III kvartal – esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi ja täiendusi. • IV kvartal – 1. okt valitsus esitab riigieelarve projekti Riigikogule, kus läbib kolm põhjalikku lugemist. Tuleb vastu võtta enne eelarveaasta algust. Teine aasta: • Eelarve täitmine – tulude koondamine, kulude tegemine Kolmas aasta • 1
annaabi.ee 
