määrama, on sidrunimahl. Proovi saamiseks pressisin kõigepealt sidrunist välja väikese koguse mahla (1-2 ml) ning tegin sellest praktikumi juhendaja soovituste kohaselt 50-kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin 0,5 ml sidrunimahla automaatpipetiga 25ml mõõtkolbi ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. 2. Glükoosilahuse valmistamine kalibreerimisgraafiku koostamiseks: Glükoosilahused valmistan glükoosi standardlahuse lahjendamise teel proovide järjestikkusel lahjendamisel saades lahused kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjendused tehakse samm-sammulisel lahjendamisel. Selleks valmistatakse esmalt standardlahusest kindla kontsentratsiooniga (0,25mg/ml), saadud lahjendatakse kaks korda ning teist lahust veel omakorda kaks korda. Pärast lahjenduste tegemist loksutatakse lahused korralikult läbi. 3
arv on võrdne analüüsitava aine ekvivalentide arvuga. Tiitrimise lõpp-punkt-saame silmaga näha,peab olema ekvivalentide vahe väga väike,loetakse kulunud titrandi maht tiitrimise lõppedes. Indikaator-lisatakse analüüsitavale lahusele,et näha muutusi silmaga,see on tiitrimise lõpppunkti väärtuse leidmiseks. Tiitrimisviga-Et=Velp-Vep. Põhiaine: Põhiaine õrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Nõuded põhiainetele-Kõrge puhtus;Püsivus õhus ja lahuses;Mitte hügroskoopne;Odav;Suure molaarmassiga;Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas;Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Tiitrimismeetodid: Otsene tiitrimine-meetod,kus titrant reageerib kohe analüüsitava ainega. Tagasitiitriminekui-meetod,kus analüüsitavale lahusele lisatakse liias standartlahust.Toimub keemisreaktsioon,standardlahuse ülejääk tiitritakse tagasi
standardlahust ehk titranti · Näiteks kloriidide määramine :Cl- + Ag+ AgCl Tiitrimeetria põhimõisted Definitsioonid · standardlahus ehk standard titrant · tiitrimine · tiitrimise ekvivalentpunkt · tiitrimismeetodid 1) otsene tiitrimine 2) tagasitiitrimine 3) kaudne tiitrimine · tiitrimise lõpp-punkt Tiitrimine Proovi kontsentratsiooni saab määrata täpse kontsentratsiooniga standardlahuse (titrandi) ruumala mõõtmise abil.Titrandi ruumala mõõtmiseks kasutatakse büretti. Tiitrimise ekvivalentpunkt · Punkt, kus titranti on lisatud ekvivalentses koguses analüüsitava ainega · Näiteks kloriidide määramine 0,005 ekvivalendi kloriidioonide täielikuks reaktsiooniks on vaja 50 ml 0,1 N AgNO3 Tiitrimise lõpp-punkt · lõpp-punkti määramiseks on nõutav tiitrimiseks kulunud titrandi ruumala; · Ideaalsel juhul ekvivalent punkt = lõpppunkt; · Tavaliselt ei lange kokku
Sellest valmistatakse lahjemad glükoosilahused ehk lahjendused. Lahjendusi tuleb teha standardlahusest kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on siis 0,25 mg/ml (4 kordne lahjendust), 0,125 mg/ml (8 kordne lahjendust) ja 0,062 mg/ml (16 kordne lahjendus). 4 Lahjendamise põhimõte: lahjendamiseks võetud lahuse(standardlahuse) mahus ja lahjendatud lahuse lõppmahus sisaldub üks ja sama aine hulk, see tähendab, et kehtib võrrand: Cst * Vst = Clahj * Vlahj Võrrandis Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. See võrrand võimaldab arvutada lahjenduse tegemiseks vajaliku standardlahuse mahu, kui on teada vajalk lahjendatud lahuse maht.
oli minu katse puhul sidrunimahl. Sidrunimahlast tuli valmistada 25-kordne lahjendus. Selleks pipeteerisin gradueeritud katseklaasi 1 mL sidrunimahla ja ülejäänud 24 mL täitsin destilleeritud veega. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Glükoosi standardlahus sisaldab 1,0 mg/mL glükoosi. Standardlahusest valmistasin 3 lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/mL, 0,125 mg/mL ja 0,062 mg/mL. Lahjendamisel lähtsuin põhimõttest, et lahjendamiseks võetud standardlahuse mahus ja lahjendatud lahuse lõpmahus sisaldub võrdne ainehulk. Lahjendatud lahuse mahuks oli 10 mL. Lahjendatud glükoosilahuste tegemiseks võtsin kolm puhast ja kuiva kaliibritud katseklaasi. Valmistasin standardlahusest 10 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/mL. Selleks pipeteerisin I katseklaasi 2,5 mL standardlahust ja täitsin destilleeritud veega kuni 10 mL-ni. Loksutasin. Lahjendasin saadud lahust kaks korda (II katseklaas) ning saadud teist lahust veel
Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsent-ratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (=optilise tiheduse) väärtust nimetatud lainepikkusel. Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standard- lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatakse kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. NB! Lahjendamise põhimõte: lahjendamiseks võetud lahuse (standardlahuse) mahus ja lahjendatud lahuse lõppmahus sisaldub üks ja sama ainehulk ehk kehtib võrrand Cst • Vst = Clahj • Vlahj Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. Glükoosilahuste (lahjenduste) tegemisel lähtusin kõrvalolevast skeemist. Selleks valmistasin glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml (2,5 ml töölahus + 7,5 ml dest. vesi), loksutasin
Lahjendatud glükoosilahuste tegemiseks võtsin kolm puhast ja kuiva katseklaasi. Aga edasi, kuidas toimisite Lahjendamisel toimisin järgnevalt: Pipeteerisin standardlahusest 2,5 ml. Lahjendasin selle 7,5 ml veega. Loksutasin korralikult. Sellest omakorda pipeteerisin järgmisesse katseklaasi 5ml, lisasin 5ml vett, loksutasin korralikult. Sellest omakorda taas 5 ml lahust ja lisan 5ml vett, loksutasin. Lahjendamisel lähtusin põhimõttest, et lahjendamiseks võetud standardlahuse mahus ja lahjendatud lahuse lõppmahus sisaldub võrdne ainehulk. C standard ×V standard =Clahjendus ×V lahjendus Lahjendatud lahuse mahuks oli 10 mL. Millise lahuse Lahjendatud glükoosilahustel oli lahuse kogumahuks 10 mL Värvusreaktsiooni läbiviimine Nummerdasin 6 puhast ja kuiva katseklaasi ja asetasin need statiivi. Katseklaasi nr 1 pipeteerisin 1 mL destileeritud vett. See oli kontrollproov ehk 0-proov, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni.
(1mM K2Cr2O7) 50 mL mõõtkolbidesse, täita kriipsuni dest. veega ja segada korralikult. 2. Mõõta ära spektrid kõige kangematel KMnO4 ja K2Cr2O7 standardlahustel (joonised 7 ja 8). 3. Mõõta kontroll-lahust. 4. Jätkata mõõtmist punktis 2. saadud maksimumidega. Antud juhul 525nm ja 350 nm. 5. Valida režiim „Photometric“ ning mõõta läbi kõik standardlahused valitud lainepikkustel. Joonis 7. KMnO4 standardlahuse spekter Joonis 8. K2Cr2O7 standardlahuse spekter (λmax = 525 nm) (λmax = 350 nm) Lahjenduste valmistamine: Töölahus: 1mM K2Cr2O7 Vaja: 0.05 L; 0.12mM CM = n/V 0.12mM = n / 0.05 L n = 0.12 ∙ 0.05 = 0.006 mmol 1 mmol 1000 mL 0.006 mmol x mL x = (1000 ∙ 0.006) / 1 = 6 mL 3.2 Tulemused 3.2.1 Kalibreerimislahuste neeldumised väljavalitud lainepikkustel K2Cr2O7 KMnO4 Neelduvu Neelduvu
mille puhul toimub kandelahuse reaktsioon süsteemi süstitud reagendiga, mille tulemusena moodustub Bi- EDTA. Töö vahendid: Vismuti standardlahus- 100 g/ml Reagendi lahus- kompleksoon III- EDTA 0.001 M MilliQvesi Mõõtpipetid Mõõtkolvid, 50 ml Aparatuur- spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik: Valmistatakse 4 teatud kontsentratsiooniga vismuti lahust standardlahusest. Selleks arvutatakse vajalikud standardlahuse kogused, viiakse need mõõtkolbi ja pärast täidetakse seda priipsuni milliQveega. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt ja süstal täidetakse antud lahusega. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa
= 430 nm ja =550 nm. Seejärel leida uuritavas lahuses Mn ja Cr kontsentratsioonid valemi järgi: A430 ja A550- vastavad uuritava lahuse neelduvused 430 ja 550- Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised '430 ja '550- Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised l- küveti paksus, cm A-lahuse neelduvus mõõdetava lainepikkuse juures C- lahuse molaarne kontsentratsioon l- küveti paksus Töö käik: 1. Valmistasin standardlahused: Mn standardlahuse 0,05 mg/ml valmistasin pipeteerides 9,1 ml 0,1 N KMnO4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja lisades sellele dest. vett. Sellest pipeteerisin 5,0, 7,0 ja 9,0 ml mõõtkolbidesse ja lisasin dest. vett. Cr 1 mg/ml lahust pipeteerisin 1,5, 3,0 ja 4,0 ml mõõtkolbidesse ja lisasin dest. vett. 2. Mõõtsin kõikide lahuste (kaasaarvatud uuritav lahus) neelduvused ja läbilaskvused spektrofotomeetril lainepikkustel 430 ja 550 nm. Tulemused:
pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse saavutamaks ühtlane konsentratsioon. Fikseeritakse reaktsiooni algusaeg ja katseklaase hoitakse 20 minutit toatemperatuuril, et jõuaksid toimuda reaktsioonid, mille tulemusel glükoosi sisaldavad lahused värvuvad kollaseks. Lainepikkusel 410 nm mõõdetakse lahuste optilised tihedused. Võrdluslahuseks on destilleeritud vesi. Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Kaliibrimisgraafik koostatakse standardlahuse lahjendamisel saadud kindla glükoosi kontsentratsiooniga proovide optilise tiheduse väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg /ml) ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust (A). Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses leitakse kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide (katseklaasid 2 ja 3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Lahutasin tulemustest nullproovi optilise tiheduse.
standard-lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatakse kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust, reeglina kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Cst Vst = Clahj Vlahj Vst= Clahj Vlahj / Cst Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. Seega võimaldab toodud võrrand arvutada lahjenduse tegemiseks vajaliku standardlahuse mahu, kui on teada lahjendatud lahuse vajalik maht (10ml). 1) 2) 3) Lahjenduste valmistamine Lahjenduste valmistamiseks võtan 3 puhast,kuiva katseklaasi,kuhu pipeti abil mõõdan eelnevalt väljaarvutatud kogus glükoosi standardlahust. Destilleeritud vett lisan pipetiga niipalju,kui on vajalik lahuse lõppmahu(10ml) saavutamiseks. Katseklaasid sulen korkidega ja loksutan kontsentatsiooni ühtlustamiseks. Värvusreaktsiooni läbiviimine
C lahuse molaarne kontsentratsioon l küveti paksus Teine võimalus Cr ja Mn kontsentratsioonide leidmiseks on kalibratsioonigraafik. Selleks mõõdetakse permanganaatiooni sisaldavat standardlahuste neelduvused lainepikkustel 430 nm ja 550 nm. Kromaatiooni sisaldavat standardlahuste neelduvus mõõdetakse lainepikkusel 430 nm. Saadud andmete põhjal koostada graafik neelduvus vs kontsentratsioon nii Mn kui ka Cr jaoks.. Töö käik: 1. Valmistada standardlahused. Mn standardlahuse 0,05 mg / ml saamiseks pipeteerida 9,1 ml 0,1 N KMnO4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja täita destilleeritud veega kriipsuni. Segada korralikult. Sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada korralikult. Cr-lahust (1 mg/ml) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada korralikult. 2
Mõõtkolb täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada. Eraldus süsihappegaas. Seda katset mina läbi ei viinud. 2 HCl ( aq )+ CaCO3 → CaCl2 + H 2 O+CO 2 ↑ Teises katses tuli raua mõõtelahust valmistada. Kalibreerimiskõvera koostamiseks vajalike raud(III) mõõtelahuste valmistamiseks kasutada valmis Fe(III) standardlahust kontsentratsiooniga 0,1 mg/mL (Fe3+). Mõõtelahused valmistada 50 mL mõõtkolbides. Iga tudeng valmistas ühe mõõtelahuse. Pipeteeritava raud(III) standardlahuse kogus oli minul 1,2 ml. Arvutada Fe(III) kontsentratsioonid mg/mL ja mg/L valmistatud mõõtelahustes. Andmed kanda järgnevasse tabelisse. Pipeteerida automaatpipetiga vajalik kogus Fe3+ standardlahust mõõtkolbi, lisada 4 mL 50% sidrunhappe lahust ja segada, edasi lisada 5 mL 10% sulfosalitsüülhappe lahust ja loksutada. Edasi lisada 10 mL kontsentreeritud ammoniaakhüdraati. Loksutada. Lõpuks täita kolb destilleeritud veega kriipsuni, sulgeda korgiga ning segada
Analüüt Titrant AgNO3 Tundmatu Standardlahus kontsentratsioon Teada kontsentratsioon Gravimeetriline tiitrimeetria- registreeritakse titrandi kaal; kulonomeetriline tiitrimeetria- registreeritakse aega või voolutugevust, mis on vajalik analüüsitava aine oksüdatsiooniks või redutseerimiseks. Titrimeetria põhimõisted: Standardlahus-Proovi kontsentratsiooni saab määrata täpse kontsentratsiooniga standardlahuse ruumala mõõtmise abil Titrandi ruumala mõõtmiseks kasutatakse büretti. Titrant ehk standardlahus peab olema kindla koostise ja kontsentratsiooniga. Tiitrimise ekvivalentpunkt-Punkt, kus on titranti lisatud ekvivalentses koguses analüüsitava ainega Näiteks kloriidide määramine:0,005 ekvivalendi kloriidioonide täielikuks reaktsiooniks on vaja 50 ml 0,1 N AgNO3 Tiitrimise lõpp-punkt-lõpp-punkti määramiseks on nõutav tiitrimiseks kulunud titrandi ruumala; Ideaalsel
vereringes, jms). Tänapäeval kasutatakse voogsisestusanalüüsi teostamiseks valmistatavaid mikrosüsteeme (kiipe), mis sisaldavad proovi töötlemist, analüüsimist ja detekteerimist ja mille mõõtmed on paljukordselt vähendatud. Mikrosüsteemid võimaldavad automatiseerida ja oluliselt kiirendada analüüsi ning ei vaja spetsiaalseid laboritingimusi. 2. Töö käik Valmistatakse 4 teatud kontsentratsiooniga vismuti lahust standardlahusest. Selleks arvutatakse vajalikud standardlahuse kogused, viiakse need mõõtkolbi ja pärast täidetakse seda 100 milliliitrise mahuni milliQ veega. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt. Kuna proov süstitakse süstla abil, siis tuleb lahused valada mugavamaks kasutamiseks keeduklaasidesse. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi.
· Interferentid proovis · Keemilised reaktsioonid leegis, oksiidi moodustumine · Ionisatsioon · Proovi ja standardi viskoossuste erinevus. Zn sisalduse määramine vees leek-AAS meetodil Töö ülesanne Määrata uuritavas vees Zn sisaldus. Töövahendid Mõõtkolvid Pipetid AA-leekspektrofotomeeter Reaktiivid Dest. vesi Zn standard 100 mg/L Töö käik Valmistada Zn standardlahused kontsentratsiooniga 0,5, 1 ja 2 mg/L -100 mg/L lahusest. Zn standardlahuse Kui lõpp lahuse ruumala Kui lõpp lahuse ruumala kontsentratsioon, mg/L on 100 mL on 50 mL 0.5 0,5 0,25 1 1 0,5 2 2 1 4 4 2 6 6 3
muutub ning sellepärast pole ta enam kergesti Püsidoksiin+ NaOH, pH= 9. EEM spekter: Aluselise pH-ga püridoksiini lahuse EEM spekter on väga sarnane standardlahuse püridoksiini EEM spektrile ehk iseloomulik püridoksiini spektrile, mistõttu tema olemasolu lahuses saab siin hästi tuvastada.
Optilised tihedused (D) katseklaasides: Nr 1: 0,050 ABS Nr 2: 0,420 ABS Nr 3: 0,411 ABS Nr 4: 0,159 ABS Nr 5: 0,118 ABS Nr 6: 0,086 ABS Korrigeeritud optiliste tiheduste väärtused: Nr 2: 0,370 ABS Nr 3: 0,361 ABS Nr 4: 0,109 ABS Nr 5: 0,068 ABS Nr 6: 0,036 ABS Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Kaliibrimisgraafiku koostasin standardlahuse lahjendamisel saadud kindla glükoosi kontsentratsiooniga proovige (katseklaasid 4, 5, 6) absorptsiooni (optilise tiheduse) väärtuste alusel. Glükoosi kontsentratsiooni sidrunimahlas leian kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Glükoosi kontsentratsioon lahjendatud lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule optilise tiheduse 0,365 ABS juures: Glükoosisisaldus massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutatakse vastavalt valemile:
D Glükoos mg/ml 0- proov 0 0 Proov 2 0,144 Teadmata Proov 3 0,083 Teadmata Proov 4 0,100 0,25 Proov 5 0,051 0,125 Proov 6 0,026 0,062 Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Kaliibriisgraafiku koostasin standardlahuse lahjendamisel saadud kindla glükoosi kontsentratsiooniga proovide absorbtsiooni (optilise tiheduse) väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentartsiooni (C, mg/ml) ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust (A). Kui kasutatakse niinimetatud korrigeeritud absorptsiooni väärtusi ja eksperiment on korrektselt läbi viidud, siis on graafikuks sirge, mis läbib koordinaatide alguspunkti. Glükoosi
Kuna ka kontrollproov võib anda madala optilise tiheduse näidu, siis korrigeerisin kõikide glükoosi sisaldavate lahuste optilise tiheduse väärtuseid, lahutades neist kontrollproovi optilise tiheduse väärtuse. Korrigeeritud väärtusi tuleb kasutada kalibreerimisgraafiku koostamisel. KALIBREERIMISGRAAFIKU KOOSTAMINE JA GLÜKOOSI KONTSENTRATSIOONI KINDLAKSTEGEMINE: Kalibreerimisgraafiku koostasin standardlahuse lahjendamisel saadud kindla glükoosi kontsentratsiooniga proovide absorptisooni väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C) ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust (ABS). Excelisse sisestatud tabel: Glükoosi Optiline sisaldus tihedus (mg/ml) (ABS) 0 0 0,062 0,034 0,125 0,076 0,25 0,153 Saadud graafik:
Töö eesmärk. Töö eesmärgiks on määrata uuritava lahuse vismuti kontsentratsioon spektrofotomeetriliselt kasutades voogsisestusanalüüsi meetodit. Töövahendid. Vismuti standardlahus- 100 g/ml Reagendi lahus- kompleksoon III- EDTA 0.001 M MilliQvesi Mõõtpipetid Mõõtkolvid, 100 ml Aparatuur- spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik. Valmistatakse 4 teatud kontsentratsiooniga vismuti lahust standardlahusest. Selleks arvutatakse vajalikud standardlahuse kogused, viiakse need mõõtkolbi ja pärast täidetakse seda priipsuni milliQveega. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt ja süstal täidetakse antud lahusega. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa
471 0.529 97.191 2.809 Labori süstemaatiline hälve: RMSbias, % 3.597 Tulemused: u(conc) 2.500 % uc_rel = 4.481 u(vol) 0.943 % uc = 0.065 u(Crecovery) 2.672 % U_rel (k=2) = 8.962 u(bias), % 4.481 % U (k=2) = 0.129 0.500 ml Na standartlahust (100 mg/l) 0.5 % standardlahuse määramatus on ± 5 mg/l, n=2, norm. 0.8 % % mg/l % mg/l
kolorimeetriga. Spektrofotomeetrid võimaldavad määrata neeldumist kogu spektri ulatuses, teatud lainepikkusel või mingite lainepikkuste vahemikus. Kolorimeetri tööpõhimõte: valgusallikaks on hõõglamp või deuteeriumlamp (1). Valgus langeb prismale või difraktsioonivõrele (või läbib valgusfiltrit) (2), mille tulemusena valgus muudetakse monokromaatseks. Monokromaatne valgus langeb lahusele (3), edasi mõõdetakse uuritava lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon (A). Standardlahuse ja uuritava lahuse absorbtsioonide võrdlemisel on võimalik uuritava aine kontsentratsiooni määrata. A muundatakse fotoelemendi (4) abil elektrivooluks, mis registreeritakse (5). Voolutugevuse vähenemine näitab lahuse suuremat neeldumist ehk intensiivsemat värvi. Voolutugevuse muutus viiakse üle neeldumisühikuteks ehk absorbtsiooni ühikuteks. Mõõtes tundmatu kontsentratsiooniga lahuse optilise tiheduse ja teades aine ...
kolorimeetriga. Spektrofotomeetrid võimaldavad määrata neeldumist kogu spektri ulatuses, teatud lainepikkusel või mingite lainepikkuste vahemikus. Kolorimeetri tööpõhimõte: valgusallikaks on hõõglamp või deuteeriumlamp (1). Valgus langeb prismale või difraktsioonivõrele (või läbib valgusfiltrit) (2), mille tulemusena valgus muudetakse monokromaatseks. Monokromaatne valgus langeb lahusele (3), edasi mõõdetakse uuritava lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon (A). Standardlahuse ja uuritava lahuse absorbtsioonide võrdlemisel on võimalik uuritava aine kontsentratsiooni määrata. A muundatakse fotoelemendi (4) abil elektrivooluks, mis registreeritakse (5). Voolutugevuse vähenemine näitab lahuse suuremat neeldumist ehk intensiivsemat värvi. Voolutugevuse muutus viiakse üle neeldumisühikuteks ehk absorbtsiooni ühikuteks. Mõõtes tundmatu kontsentratsiooniga lahuse optilise tiheduse ja teades aine ...
oluline selle kihi pidev uuenemine, et tagada seal samasugune vesinikioonide kontsentratsioon nagu kogu lahuses. Selleks tuleb mõõtmise ajal lahust segada ning elektrood kahe mõõtmise vahel hoolikalt pesta ja kuivatada. Töötamine pH-meetriga Töökorda seatud elektroodi hoitakse destilleeritud vees või spetsiaalses lahuses. Enne mõõtmist ja vahekontrolliks ka mõned korrad pikema katseseeria käigus tuleb pH-meetrit kalibreerida kahe tuntud pH-ga standardlahuse järgi (seda sooritab tavaliselt õppejõud). 1. Tõsta elektrood koos hoidjaga destilleeritud veest välja ja kuivatada õrnalt ning ettevaatlikult filterpaberiga. 2. Sukeldada elektrood uuritavasse lahusesse lahust ettevaatlikult segades või loksutades. 3. Peale pH-meetri näidu stabiliseerumist võtta lugem. 4. Tõsta elektrood lahusest välja, loputada pesupudelist hoolikalt destilleeritud veega ning kuivatada filterpaberiga. 5
4. Kuidas avaldub ensüümi substraadispetsiifilisus antud töö puhul? Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul 5. Selgitage lahuse lahjendamise põhimõtet ja kirjeldage, kuidas tuleb toimida, et lahusest, mis sisaldab 1,5 g/l glükoosi valmistada 25 ml lahust kontsentratsiooniga 0,3 g/l? Lahjendamise põhimõte: lahjendamiseks võetud lahuse (standardlahuse) mahus ja lahjendatud lahuse lõppmahus sisaldub üks ja sama ainehulk, st kehtib võrrand Cst Vst = Clahj Vlahj , kus Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud 28 lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. 6. Milline on töös kasutatava tööreaktiivi koostis?
intensiivselt. Mõõta saadud lahuse pH. pH = 2,36 4.3. Teha punktis 4.2 saadud lahusest 10X lahjendus (st. alglahuse 100X lahjendus). Mõõta saadud lahuse pH. pH = 3,28 Töötamine pH-meetriga ∗ Töökorda seatud elektroodi hoitakse destilleeritud vees või spetsiaalses lahuses. ∗ Enne mõõtmist ja vahekontrolliks ka mõned korrad pikema katseseeria käigus tuleb pH-meetrit kalibreerida kahe tuntud pH-ga standardlahuse (tav. puhverlahus) järgi (seda sooritab tavaliselt õppejõud). 1. Tõsta elektrood koos hoidjaga destilleeritud veest välja ja kuivatada õrnalt ning ettevaatlikult filterpaberiga. 2. Sukeldada elektrood uuritavasse lahusesse. 3. Peale pH-meetri näidu stabiliseerumist võtta lugem. 4. Tõsta elektrood lahusest välja, loputada pesupudelist hoolikalt destilleeritud veega ning kuivatada filterpaberiga. 5
ratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (= optilise tiheduse) väärtust nimetatud lainepikkusel. Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standard-lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatakse kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust, reeglina kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. NB! Lahjendamise põhimõte: lahjendamiseks võetud lahuse (standardlahuse) mahus ja lahjendatud lahuse lõppmahus sisaldub üks ja sama ainehulk, st kehtib võrrand 89 Cst Vst = Clahj Vlahj , kus Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. Seega võimaldab toodud võrrand arvutada lahjenduse tegemiseks vajaliku standardlahuse mahu, kui on teada lahjendatud lahuse
Põhjustab tiitrimisviga - ületiitrimist Indikaator Vajalikud et määrata tiitrimise lõpp-punkti; Indikaatoriga peab toimuma märgatav muutus (värvuse muutus); Lõpp-punktis on piisavalt palju indikaatorit muutnud vormi; Viimane aste ei tähenda, et kogu indikaator on reageerinud, vajalik ainult mõni %, et näha värvi muutust tiitrimisviga Et =Vlp Vep 8. Põhiaine ja nõuded põhiainetele. põhiaine kõrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Kõrge puhtus; Püsivus õhus ja lahuses; Mitte hügroskoopne; Odav; Suure molaarmassiga; Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas; Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused 9. Tiitrimismeetodid (otsene, tagasi, kaudne). otsene tiitrimine - teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse titrandi (T) lahust kuni reaktsiooni lõpp-punkti fikseerimiseni (skeem: A + T = P)
Korralikult suspendeerida ning asetada epsid rakkudega 30 minutiks +4°C juurde. 4. Pärast fuugida 3 minutit, et lahusesse jäid valgud ja sadenesid membraanid ja nukleiinhapped. Teha oma proovidest uude epsi 2x lahjendus lüüsipuhvriga (selleks pipeteerisin 15 μl lüsaati ja 15 μl puhvrit kokku). 5. Mõõdame saadud lüsaatide kontsentratsioonid BSA kitiga. 108. 109. BSA lahjendusterea ettevalmistamine 110. BSA standardlahuse kontsentratsioon on 2 mg/ml. Sellest tuleb teha 2x lahjenduste rida: 1 mg/ml, 0,5 mg/ml, 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0 mg/ml ehk puhas MQ. 1. Panna ritta kuus epsi, kirjutada peale vajalikud kontsetratsioonid (esimene on 2 mg/ml). 2. Pipeteerida igasse epsi 50 μl MQ. 3. Esimesse epsi lisada 100 μl alglahust (konts-ga 2 mg/ml). 4. Teisse epsi lisada esimesest epsist 50 μl. Suspendeerida korralikult 5 korda. Saadud lahuse kontsentratsioon – 1 mg/ml. 5
Korralikult suspendeerida ning asetada epsid rakkudega 30 minutiks +4°C juurde Pärast tsentrifuugida 3 mint, et lahusesse jäid valgud ja sade koosneks membraani komponendidest ja nukleiinhappetest Teha proovidest uude epsi 2x lahjendus lüüsipuhvriga (selleks pipeteerida 15 μl lüsaati ja 15 μl puhvrit kokku) Mõõta saadud lüsaatide kontsentratsioonid BSA kitiga BSA lahjendusterea ettevalmistamine BSA standardlahuse kontsentratsioon on 2 mg/ml. Sellest tuleb teha 2x lahjenduste rida: 1 mg/ml, 0,5 mg/ml, 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0 mg/ml ehk puhas MQ. Panna ritta kuus epsi, kirjutada peale vajalikud kontsetratsioonid (esimene on 2 mg/ml). Pipeteerida igasse epsi 50 μl MQ. Esimesse epsi lisada 100 μl alglahust (konts-ga 2 mg/ml). Teisse epsi lisada esimesest epsist 50 μl. Suspendeerida korralikult 5 korda. Saadud lahuse kontsentratsioon – 1 mg/ml.
teatud nefriitide korral), valgusünteesi langus maksas (maksatsirroosi puhul), suurenenud valgu katabolism (kõrge palaviku korral) jt. Suurenenud üldvalgu sisaldust on täheldatud krooniliste infektsioonide (tuberkuloos, äge bakteriaalne endokardiit jt), reumatoidartriidi, müelomatoosi jt korral. Üldvalgu normiväärtused vereseerumis 63-85 g/l Töö eesmärk Tavaliselt koosneb kvantitatiivne analüüs, sõltumata määratavast komponendist ja kasutatavast meetodist, kahest etapist: standardlahuse valmistamisest ja standardgraafiku konstrueerimisest. Kindla kontsentratsiooniga lahust nimetatakse standardlahuseks. Standardlahuse lahjendamisel saadakse rida teatud kontsentratsiooniga lahuseid. Selles töös mõõdetakse lahjendusterea lahuste ekstinktsioonid, konstrueeritakse standardgraafik ja selle abil leitakse valgu kontsentratsioon uuritavas lahuses. Töövahendid • Statiiv ja plastviaalid • klaasviaal reaktiiv C valmistamiseks • automaatpipetid • mikser
annaabi.ee 
