barjäärid”. Kaupade ja teenuste väljaveole keskendunud ettevõtted on mõistnud vajadust aidata kaasa rahvusvahelise kaubandusprotsessi ratsionaliseerimisele. See oligi ISO loomise eesmärk. Standardiorganisatsioonid Rahvusvahelised standardiorganisatsioonid: ISO (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) IEC (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomitee) ITU (Rahvusvaheline Sideliit) Euroopa standardiorganisatsioonid: CEN (Euroopa Standardikeskus) CENELEC (Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee) ETSI (Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut) Eesti standardiorganisatsioonid: EVS (Eesti Standardikeskus) Eesti Elektrotehnika Komitee Eesti Sideamet
• Riigivapi seadus • Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus • Vabariigi Valitsuse seadus Määrused: • Arhiivieeskiri • Asjaajamiskorra ühtsed alused Kust leida vastused ja õppida: *) Dokumendi- ja arhiivihaldus. Rahvusarhiivi juhised. [P. Noodapera, T. Tarandi, H. Vares]. Tartu: Rahvusarhiiv, 2009. *) Standard EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1, Üldnõuded. Eesti Standardikeskus. [Tallinn]: Eesti Standardikeskus, [2004]. *) Kutsestandard Dokumendihaldur, tase 6 (2014-2019). http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10541427/pdf/dokumendihaldur- tase-6.6.et.pdf (Leidub ka ÕIS-is õppematerjalide juures) *) Eelmise Lisa 1: "Kutsestandardis kasutatud mõisted." http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10541427/lisad/10541514 (leidub ka ÕIS-is õppematerjalide juures) *) Raamatukogusõnastik. http://termin.nlib.ee/
doc [4] https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344 [5] http://www.fagerhult.com/ee/Lighting-control/e-Sense2/e-Sense-ActiLume/Paigaldamise-naide-e-Sense-ActiLume- klassiruumis/ [6] http://www.aripaev.ee/uudised/2015/02/22/saastev-valgus-nouab-investeerimist [7] http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/8465 [8] http://www.hkhk.edu.ee/valgus/valgus.html [9] K. Tarkpea ja H. Voolaid, Elektromagnetism, Maurus, 2013. [10] E. standardikeskus, Valgus ja valgustus - Töökohavalgustus, Tallinn: Eesti standardikeskus, 2003. [11] „SI süsteemi ühikud,“ 4 märts 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/SI-s%C3%BCsteemi_ %C3%BChikud. [Kasutatud 24 aprill 2016]. [12] T. Tamm, Praktiline valgutustehnika, Tallinn: EETEL-EKSPERT, 2011. [13] „Luks,“ 13 märts 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Luks
nimiväärtusest ei tohi ületada järgmisi väärtusi: pikkus ±2% laius ±1,5% 1.1.2 Paksus Paksus d tuleb määrata standardi EN 823 järgi. Koormus peab olema 50 Pa, välja arvatud tooted, mille survepinge või survetugevuse tase on 10 kPa või suurem. Sel juhul peab koormus olema 250 Pa. Ükski katsetulemus ei tohi erineda nimipaksusest rohkem, kui seda lubavad tabelis 1 antud tasemele või klassile vastavad tolerantsid. 1 EVS-EN 13162:2008. (2009). Eesti Standardikeskus [WWW]. http://www.evs.ee/product/tabid/59/p-164092- evs-en-131622008.aspx (29.04.2010) 2 Tabel 1 Paksustolerantside tase ja klassid Tase või klass Tolerantsid T1 -5% või -5 mma Ületamine lubatud
Viidatud allikad 1. Laansoo, A. (2010) Keevitamine. MIG- MAG keevitus. Kirjastus Argo, 87lk. 2. Lepola, P. Makkonen M. (2005) Hitsaustekniikat ja teräsrakenteet. Werner Söderström Osakeyhtiö. Helsinki, 429lk. 3. Haines, J. Storer, J. (1994) The Haines Welding Manual. Haynes North America inc.USA, 215 lk. 4. Eesti Standard (2007) EVS-EN ISO 5817:2007. Keevitus. Terase, nikli, titaani ja nende sulamite sulakeevitusliited. Keevitustasemed keevitusdefektide järgi. Eesti Standardikeskus 2011, 29lk. 5. Eesti Standard (2000) EVS-EN 22553:2000 Keevisliited ja jootliited. Tähistamine joonistel. Eesti Standardikeskus 2000, 54lk.
https://www.riigiteataja.ee/akt/118102012001 (24.03.2014) 6. Energiatõhususe ja tehnoseadmete tunnikonspekt 2013 (22.03.2014) 7. AS Purmo koduleht [WWW] http://www.purmo.com/et/tooted/plaatradiaatorid/purmo- ventil-compact.htm#tehnilised-andmed (24.03.2014) 8. AS Cerbos koduleht [WWW] http://www.cerbos.ee/img/cms/katlad/Kostrzewa-boiler- pellets-fuzzy-logic-2.pdf (22.03.2014) 9. AS Ebtherm koduleht [WWW] http://www.ebtherm.ee/tooted/ventilatsioon/hcvhch (13.04.2014) 10. Eesti standardikeskus kooli õppematerjal EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine (13.04.2014) 11. Eesti standardikeskus kooli õppematerjal EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsiooni projekteerimine (14.04.2014) 27 LISAD 1. IDA ICE simulatsiooni raport 2. Pelleti katla tootja andmed 3. Ventilatsiooni agregaadi tootjapoolsed andmed 28
klientide rahulolu parendamine defektide elimineerimise ja ennetamise ning selle tulemusena ettevõtte kasumlikkuse suurendamise kaudu. Igal projektil peab enne sellega alustamist olema tugev äriline baas. 11 VIIDATUD ALLIKAD 1. Christiansen Consulting, Mis on Six Sigma? www.christiansen.ee/mis-on-six- sigma 2. Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskus, Organisatsiooni käsiraamat, Pidev parendamine www.juhtimine.ee/static/files/18.Pidev_paredamine.pdf 3. Eesti Standardikeskus, EVS-ISO 13053-1:2015 Kvantitatiivsed meetodid protsessi parendamises, kuus sigmat, osa 1: DMAIC-metoodika, 2015 detsember 4. Innove, Isehindamine. Õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine, Tallinn 2011:97, http://issuu.com/innove/docs/isehindamine/97 5. Juhtimisabi, www.juhtimisabi.ee/default.asp?action=0&type=3&id=100079 6. Kaarel Krinal, Kuus sigmat, www.slideshare.net/kvaliteedijuhtimine/kuus- sigmat 7. TJO Konsultatsioonid www.tjo
6.1.2. Standardite liigid...................................................................................44 6.2. ISO 9000 normid ja ISO standardite sarja kasutamine.................................46 6.3. Standardiseerimine........................................................................................47 7. Standardiorganisatsioonid...............................................................................49 7.1.Eesti Standardikeskus..................................................................................49 7.2.Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).............................................49 7.2.1. Rahvusvahelise standardiseerimise ajaloost.........................................50 7.2.2. ISO koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega..............................50 7.2.3. Eesti koostöö ISO-ga............................................................................51 8
50 VIIDATUD ALLIKAD 1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet arhiiv, „Pärnu mnt 153 projekt’’. [Külastatud 26.02.2015] 2. Eke Nora andmebaas. [Kasutatud15.04.2015] 3. Google, [Võrgumaterjal]. Availeble: http://www.google.com/imgres?um=1&hl=et&biw=1280&bih. [Kasutatud14.04.2015] 4. Proplastiks, [Võrgumaterjal]. Availeble: http://www.proplastik.ee/? sisu=tekst&mid=1975&lang=est. [Kasutatud12.04.2015] 5. Eesti Standardikeskus, „Eesti Standardikeskuse teenused,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.evs.ee/tooted/evs-885-2005-ac-2010. [Kasutatud12.04.2015] 6. City24, „Kinnisvara,“ [Võrgumaterjal]. Availeble: http://www.city24.ee/kinnisvara/uurile+anda/aripind/1548425? selectedTabMenu=list¤cy=EUR. . [Kasutatud15.04.2015]
KOKKUVÕTE Kubatuurühiku maksumus Hoone maksumus / hoone ruumala 2221237 € /10 798,2m3 = 205,7 €/m3 Pindalaühiku maksumus Hoone maksumus / netopind 2221237 € /2 049,6 m2 = 1083,7 €/m2 Võimsusühiku maksumus Hoone maksumus / korterite arv 2221237 € / 40 = 55 531 € 17 VIIDATUD ALLIKAD [1] Eke Nora 2012, Tallinn: OÜ EKE NORA, 2012. [2] EVS 885:2005, Tallinn: EESTI STANDARDIKESKUS MTÜ, 2005. [3] YIT Ehitus AS, „YIT ehitus,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.yit.ee/yit_ee/valminud-t%C3%B6%C3%B6d/ %C3%BCldehitus/eluhooned. [Kasutatud 10. Aprill, 2015]. [4] AS Merco Ehitus, „Merco ehitus,“ [Võrgumaterjal]. Available: www.merko.ee/upload/File/Merko_Ehitus_aastaaruanne_2013.pdf [Kasutatud 10. Aprill, 2015]. [5] Eston Ehitus AS, „Eston ehitus,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://eston.nordecon.com/content/files/ES_ISO%209001-2008%20Est.pdf
10.2004 ning reguleerib ekspertrühma poolt kasutatavaid lõhnaaine esinemise määramise meetodeid. Hetkel kasutab ekspertrühm lõhnaaine esinemise määramiseks hajumissuuna meetodit. 2006. a algusest hakkab kehtima uus lõhnaaine esinemise määramiseks kasutatavate meetodite määrus, mille hulgas on ka lubatud kasutada dünaamilist olfaktomeetrit. Vastava standardi (EVS-EN 13725:2005) on üle võtnud ka Eesti Standardikeskus. Dünaamiline olfaktomeeter on vajalik määramaks lõhnaühikute arvu proovis ning aparaadiga on võimalik määrata ka inimese lõhnatundlikkust. Lisaks on lõhnaühikud olulised sisendandmed lõhnaainete leviku modelleerimisel. Projekti raames ostetakse dünaamiline olfaktomeeter ja kohandatakse proovide analüüsimiseks vajalikud ruumid. Taotletav summa 1 080 000.- krooni. 4. Projekti riiklik vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seireprogrammi täitmise
.. Keskkonna olukorra leevendamiseks – erinevad meetmed: Ennetavad abinõud (standardid, piirangud, keelud, litsentsid, tunnistused); Keskkonnamõjude hinnang, majanduslikud abinõud (maksud, toetused, kindlustused ); Parandavad abinõud (seire, audit, järelvalve, saasteallika juures, teavitamine); Jõumeetmed (tsiviilaktid, kriminaalaktid, administratiivne tegevus, trahvid). keskkonnamõjude hinnang, keskkonnajärelevalve, keskkonnajuhtimissüsteemid, Eesti Standardikeskus (EVS) Eestis tegeleb standardite ülevõtmise, tõlkimise ja avaldamisega Eestis kehtib 2005. aasta septembrist Eesti Standardikeskuse poolt kinnitatud standard. EVS-EN ISO 14001:2005 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks. Eestis sertifitseeriti esimesed organisatsioonid 1999. aastal ning 2011. aasta seisuga oli Eestis 383 ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud organisatsiooni. Keskkonnapoliitilised meetmed Tootjate tasandil
säilitada dokumente seaduste kohaselt Arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi vältida riske dokumentide säilitamisel ja kasutamisel. Dokumendi- ja arhiivihaldus Arhiivipüsimaterjalide loetelu Digitaalse info hoidmine CD-Ril Eesti Standardikeskus Ohuplaani koostamine Dokumentide näidisloetelu koostamine http://www.evs.ee/POOD/ Digitaalse info hävitamine Kirjelduselementide soovitusloetelu
siooni (ISO) standardite alusel, samas on koostatud ka mõningaid valdkondlikke algupäraseid Eesti standardeid. Elektroonilises dokumendi- halduses kasutatakse ka mitmeid infotehnoloogia standardeid, näiteks veebistandardeid, mida soovitab veebikonsortsium W3C (www.w3.org). Kui veebistandardid on üldjuhul vabalt ja tasuta levitatavad, siis teiste standardite levitamise õigus võib olla piiratud. Eestis on standardiorganisatsiooniks, mis koostab, avaldab ja levitab Eesti standardeid Eesti Standardikeskus, mille juures tegutseb valdkondlik tehniline komitee EVS TK-22 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon". EESTI STANDARDIKS ÜLE VÕETUD RAHVUSVAHELISED STANDARDID: ·EVS-ISO 15489-1:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded; ·EVS-ISO/TR 15489-2:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised; ·EVS-ISO 5127:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik; ·EVS-ISO 15836:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik,
saades tulemuseks erineva arusaama. • Mõistmisüksuse mõistmisel on oluline ka kõneleja suhtlustaotlus – kõneleja räägib, millest soovib, ja kuulajad nii mõistavadki, mitte pole suhtlus piiratud üksnes üldteada ja mittevaieldavatest mõistetest rääkimisega. Mõiste mõistest Terminoloogia eriala põhiterminil mõiste on eesti keeles kaks tähendust. Terminoloogiatöö terministandardi (Standardikeskus 2002a), muude 70 Terminoloogia teatmeteoste (nt EE) ja õpikute (nt Erelt 2007) järgi kuulub mõiste inimese teadvusse, olles tunnuste ühese kombinatsiooniga määratud ettekujutus mingist nähtusest. Nagu muudki ideed, on mõisted keelesõltumatud: neid saab küll väljendada mitmesugustes keeltes, aga ise nad mingis keeles ei ole. Ka sõnastikus või tekstis saab neid
Airtightness of buildings, requirements, recommendations and examples for planning and performance. Ehitusseadus, 1937. Emmerich, S.J., Gorfain, J.E., Howard-Reed, C. Air and pollutant transport from attached garages to residential living spaces - literature review and field tests. The International Journal of Ventilation 2003;2(3):265–76. EN-ISO 717-1 Acoustics - Rating of sound insulation in buildings and of building elements - Part 1: Airborne sound insulation. Eesti Standardikeskus, 1996. EN-ISO 717-2 Acoustics - Rating of sound insulation in buildings and of building elements - Part 2: Impact sound insulation. Eesti Standardikeskus, 2004. EPN 11.1 Piirdetarindid. Osa 1: Üldnõuded. Eesti Ehitusteave (ET-1 0113-0108), 1995. EVS 837-1:2003. Piirdetarindid. Osa 1: Üldnõuded. Eesti Standardikeskus, 2003. EVS 839:2003. Sisekliima. Eesti Standardikeskus, 2003. EVS 842:2003. “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. Eesti Standardikeskus, 2003. EVS 885
Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Keskkonnanormatiivid ja standardid Normatiiv kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. standard iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud tunnustatud standardiva organi poolt. Eestis Standardikeskus. Keskkonnastandard on SAS defineeritud kui asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. • keskkonnakorralduse • keskkonnaseire, • keskkonnatehnoloogia • keskkonnainformaatika
järgmised tagajärjed: Kapitali seotus Laod täis kaupa, mida on raske müüa (moekaubad jäid hooajal müümata) Standardid Eesmärk – tegevuste lihtsustamine, kulude vähendamine ja turvalisuse lisamine EL direktiiv 94/62/EC, artiklid 9 ja 10 ning Lisa 2 Eesti Standardikeskus Ühispakend (master cartoon). – (=rühma- või veopakend) Veoühik (unit loads) - (= transpordipakend) Identifitseerida toode, st anda tema kohta infot 1)Pakendi puhul, millele on kehtestatud tagatisraha, kannab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagatisraha suuruse kas pakendile või etiketile
Europarlament on välja andnud direktiivi 96/737/EC energia tõhusast kasutamisest ehitistes, mille kohaselt kehtestatakse energia kasutuse tunnistus, mida nõutakse nii objektide vastuvõtmisel, müümisel ja üürimisel. Direktiiv 89/106 nõuded on üldist laadi. Täpsemate nõuete kehtestamiseks on kolm võimalust: 1) standardi välja töötamine; 2) tehnilise normi väljatöötamine; 3) õigusakti kehtestamine. Seoses eurodirektiivide ja määruste kohandamisega on Eestil olemas Eesti Standardikeskus, mille ülesandeks on koostada standardeid ja esindada Eestit rahvusvahelises standardite väljatöötamiseks. Oluliseks peetakse Euroliidu harmoneeritud standardeid. Õigusaktide ühtlustamine protsessis peetakse oluliseks eristust, kas eelistada harmoneerimist või tunnustamist? Vastuse sellele annab Euroopa Liidu õigusaktide harmoneerimispraktika. Harmoneerimine on vanem strateegia, mida kasutati EL-s 1970-ndatel aastatel. Hiljem
com/leasing-tips/what-class-is-your-office-building/ (15.04.2014) Domus Kinnisvara. (2014). Kinnisvaraturu ülevaade http://www.domuskinnisvara.ee/kinnisvaraturu-ulevaade-2014 (14.04.2014) Douetil, G., Berretta, B. (2012). EMEA Office Report H2 2012. Colliers International. http://www.colliers.ee/public/upload/reports/1361350423_emeaofficeoccupiersurvey2013outlookfin al.pdf (16.04.2014) EVS 875-10:2013. (2013). Vara hindamine. Osa 10: Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus. Eesti Standardikeskus EVS. Forton International. (s.a.). Office buildings quality standards and classification. Forton International JSCO. http://forton.bg/en/wp-content/office-grade-specifications.pdf (14.04.2014) Guy, S., Henneberry J. (2002). Development and developers: perspectives on property. Oxford: Blackwell Science. Jakobson, I. (2013). Büroopindade hüplik hind. Äripäev. http://www.aripaev.ee/? PublicationId=afcba0d5-0aab-48ba-93ee-113fc80104fd&ref=rss (14.04.2014) Kald, I. (2014)
9 ja 10 ning lisas II. Tegelikuks nõuetele vastamise mõõdupuuks on vastava pädeva organisatsiooni poolt kehtestatud standardid ( omaduste, väärtuste norm ( dokumendid)). Selliseks üleeuroopaliseks organisatsiooniks on Euroopa Standardite Komitee, kes on välja töötanud 6 paketti standardeid ( EN 13427 kuni EN 13432), ametlik viide neile standarditele ilmud 19.02.2005. Igas riigis on omad vastavad organisatsioonid. , Eestis nt. Eesti Standardikeskus. Kuna Eesti kuulub EL, siis kehtivad EL standardid ka meile. Kuna pakendiga seotud nõuded tulenevad eelkõige tootest ja transpordiliigist, siis on selge, et neid siin lahti kirjutada pole võimalik. Standardimise eesmärgil rühmitatakse üksikud tooted või tema osad selle järgi, millesse nad on pakitud (karp, kast, purk jne). Üksikute toodete rühmitamisel suuremasse pakendisse 8
põhiprintsiibid, põhifunktsioonid. · Kvaliteedijuhtimise mudelid ja standardid EFQM, ISO 9000, TQM, PDCA, Kano rahulolu mudel. · Kvaliteedijuhtimise vahendid ja tehnikad. · Organisatsiooni kultuur ja meeskonnatöö. · Tagasiside. Auditeerimine. · Enesehindamise meetodid. · Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus · Oakland, J.S. Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktikad. 2006 · Organisatsiooni juhtimise käsiraamat. 2004 · ISO 9001 väike ettevõtetele. Mida teha? ISO käsiraamat, 2003. · J.Alaver, L. Reinberg. Juhtimisarvestus. 2002 Eesti Lennuakadeemia 2010 Õppekavade üleminekuhindamine
käigus. 113 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Viited . CR 1752. Ventilation for buildings: design criteria for the indoor environment / European Commitee for Standardization. European Committee for Standardization. Brussels, 1998. EVS 839:2003. Sisekliima. Eesti Standardikeskus, 2003. EVS EN 13829:2001 “Thermal performance of buildings – Determination of air permeability of buildings – Fan pressurization method” EVS-EN ISO 10211-1. Külmasillad hoones. Soojavood ja pinnatemperatuurid. Osa 1: Üldised arvutusmeetodid Thermal bridges in building construction – Heat flows and surface temperatures – Part 1: General calculation methods. Eesti Standardikeskus. EVS-EN ISO 13788 Hygrothermal performance of building components and building elements –
11.2005). 9. Tint P. Töökeskkond ja ohutus. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2000. 264 lk. 10. ., ., . . International scientific conference. Agricultural engineering problems. Jelgava 2005, p. 193...198. 11. Raudik A. Töökeskkond autoteenindusettevõtte AS Info-Auto Tartu hooldusremondi osakonnas. Ainetöö. (Juhend V. Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2006. 28 lk. 12. Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1, Sisetöökohad. Eesti Standardikeskus EVS-EN 12464. 2003. 57 lk. Vorm K.1. Kasutatud kirjanduse loetelu näide. Raamjoon Formaadi piirjoon Kontrollija/juhendaja struktuuriüksus Tähis 1- ERIALA Energiakasutus 2- AASTA 2002. aasta 3- MATRIKLI nr 4- PÕHIJOONISE nr koostu nr 5- ALAJOONISE nr detaili nr 6- JOONISE LIIGI TÄHIS koost, detail, graafik, skeem, plaan Lisa L Joonis L
Management of Electronic Records (MoReq2) 6; dokumendihalduse metaandmete loend ja dokumendi elukäigu mudel 7; rahvusarhiivi soovituslikud juhised, sealhulgas käesolev 8. Asutuse dokumendihaldus ja asjaajamine peavad vastama kehtivatele õigusaktidele ning olema soovitavalt kooskõlas hea tava ja parima praktikaga. 3 Standardite avaldamise ja levitamisega tegeleb Eesti Standardikeskus. Info- ja dokumendihalduse Eesti standardeid koostab peamiselt standardimise tehniline komitee EVS/TK 22 „Informatsioon ja dokumentatsioon”. Värskem info dokumendihalduse Eesti standarditest on leitav rahvusraamatuogu veebilehelt www.nlib.ee 4 Leitav Rahvusvahelise Arhiivinõukogu veebilehelt www.ica.org. 5 www.dlm-network.org/moreq2 või http://ec.europa.eu/transparency/archival_policy. 6
ee/kinnisvaraturu-ulevaade-2014 (14.04.2014) Douetil, G., Berretta, B. (2012). EMEA Office Report H2 2012. Colliers International. http://www.colliers.ee/public/upload/reports/1361350423_emeaofficeoccupiersurvey2013outl ookfinal.pdf (16.04.2014) Eek, Margus. OÜ Selvaag Eesti tegevjuht. Büroohoonete finantseerimise alane ekspertintervjuu. Autori intervjuu. Üleskirjutus. (21.05.2014) EVS 875-10:2013. (2013). Vara hindamine. Osa 10: Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus. Eesti Standardikeskus EVS. Forton International. (s.a.). Office buildings quality standards and classification. Forton International JSCO. http://forton.bg/en/wp-content/office-grade-specifications.pdf (14.04.2014) Guy, S., Henneberry J. (2002). Development and developers: perspectives on property. Oxford: Blackwell Science. Jakobson, I. (2013). Büroopindade hüplik hind. Äripäev. http://www.aripaev.ee/? PublicationId=afcba0d5-0aab-48ba-93ee-113fc80104fd&ref=rss (14.04.2014) Kald, I. (2014)
Eluruumides peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, optimaalne sisetemperatuur >+18 , õhu niiskus eluruumides peab olema piires, mis ei kahjusta tervist, väldib veeauru kondenseerumist, ning ei tekita niiskuskahjustusi, klosett vesi, müra päeval <40db ja öösel 30db 3 Loeng 2 ET-kartoteek Juhendmaterjalid: osa 2 www.ehitusteave.ee/ Eestis koostab ja avaldab standardeid Eesti Standardikeskus. www.evs.ee ETF-kartoteek on soome RT kartoteek www.ehituskeskus.ee Raamatud E Talviste ,,Hooned" T Masso ,,Väikemajad" A Veski ,,Suvemajade ehitamine" A Veski ,,Individuaalelamute ehitamine" ,,Ehituskonstruktori käsiraamat" E Neufert ,,Architects' Data" Planeerimine ja projekteerimine Eestis reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel planeerimisseadus. Ruumiline planeerimine on demokraatlik,
Lisaks üldisele nimetuste arvule, analüüsitakse raamatutoodangut täpsemalt ka järgmistest aspektidest: · Esitrükid kordustrükid · Temaatiline jaotus (nt. UDK) · Tüpoloogia alusel · Keelte järgi? · Algupärandid ja tõlked Trükistatistikat teevad: · Informatsioon ja dokumentatsioon: Raamatute, ajalehtede, perioodikaväljaannete ja elektrooniliste väljaannete tootmise ja levitamise statistika (EVS ISO 9707:201) · Tallinn: Eesti Standardikeskus, 2010 · Mitmes riigis kogub trükitoodangu statistikat rahvusraamatukogu. · Erafirmade poolt: USAs Bowker ja Books in Print. Suurbritannias Nielsen BookData. · Kirjastajate ja raamatukauplejate ühingute poolt · UNESCO. 3. Raamatupoliitika olemus ja roll erinevates poliitilistes reziimides. Raamatupoliitika hõlmab enda alla kõik raamatutega seotud elemendid ja tegevused, nagu
• Pinnasenormatiivid • Naftasaadustegaseotudrajatis • Ujulatervisekaitsenormidjaeeskirjad • Mootorsõidukiheitgaasisaasteainete • Vedelkütusekvaliteedinõuded • Müra,vibratsiooni,kiirgusejapõhjasetetenormatiivid Standardid - Standardid on erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt (Majandusministri haldus alas olev Eesti Standardikeskus ) - Põhimõte - standardite kasutamine on Eestis vabatahtlik, kui neid pole muudetud kohustuslikuks pädeva riigiasustuse poolt. KKM korraldab sisulist tööd standardite koostamisel ja ülevõtmisel • keskkonnakorralduse • keskkonnaseire, • keskkonnatehnoloogia • keskkonnainformaatika • geograafilise informatsiooni • metsandus Keskkonnastandard Keskkonnastandard on SAS defineeritud kui asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud
Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus 655 000 655 000 0 0 0 0 655 000 MTÜ Eesti Standardikeskus 7 900 000 7 900 000 0 0 0 0 7 900 000 Eesti Omanike Keskliit 2 000 000 2 000 000 0 0 0 0 2 000 000
annaabi.ee 
